II maailmasõda 1.september 1939 - 2.september 1945 Veel enne sõda... · 1939 olid Euroopas võimul 3 diktaatorit: Mussolini, Hitler ja Stalin. · 1936 sõlmisid Saksa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti, mis oli suunatud NSVL vastu. Ühineb Itaalia. Tekib Tokyo-Berliini-Rooma telg. · 1936-1939 Hispaania kodusõda (juht kindral Franco). Mittevahelesegamispoliitika Euroopa poolt, v.a. NSVL, Itaalia ja Saksamaa (+ interbrigaadid eri rahvastest). Hispaanias Franco diktatuur. · 1938 Austria Ansluss. Saksamaa ja Austria liituvad pärast Saksa ultimaatumit. · 1938 Müncheni kokkulepe
Mussolini) · 1922 sai Mussolini peaministriks (majanduskasv fasistide võimuperioodil madalaim) NATSIONAALSOTSIALISTLIK VÕIM SAKSAMAAL · Maailmasõja tulemustega rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistliku Saksamaa Töölisparteisse (juht Adolf Hitler) · Hitleri arvates tuli riigis likvideerida demokraatia, kommunism ja juudid · Aaria rass kuulutati puhtaimaks ja kõrgeimaks rassiks · Ülemaailmne majanduskriis tõstis natside populaarsust · 1933 sai Hitler kantsleriks (valitsusjuhiks) · 1933 võttis Riigipäev (parlament) vastu seaduse 1. Parlament loobus võimust 2. Hitler sai erakorralised volitused 3. Kehtestati ühe partei ..... 4. Hitlerist sai diktaator ehk füürel Kommunistlik diktatuur Venemaal OLUKORD VENEMAAL PÄRAST KODUSÕDA. NÕUKOGUDE LIIDU LOOMINE · 1918 kevadest kehtis Venemaal üheparteisüsteem, kõik teised parteisüsteemid olid keelatud
Masintootmine oli muutunud enamikus riikides valitsevaks. Kaevandati hoogsalt rauamaaki ja kivisüsi. Tekkisid suured kaevandustööstused. Transpordi areng tekkis tänu industriaal ühiskonna tekkele. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja tagajärjed: Surma sai palju tsiviilelanikke. Hävisid mitmed kultuuriehitised. Inimesed surid nälga. Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. 1951 kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu
1918.a tunnustasid diplomaatiliselt Eesti iseseisvust (de facto) Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia. Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriike ametlikult tutvustama. 1921.a võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks. 1932.a sõlmisid mittekallaletungi lepingu Eesti, Läti, Soome, Poola ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti vajas tugevat julgeoleku garantiid. 30-ndatel aastatel tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler. Euroopas levis kiiresti fašism. Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha poolest. Suurbritannia ja Pranstusmaa ei ilmutanud erilist huvi Eesti käekäigu vastu. Rahvusvaheline olukord pingestus . Balti riigid lootsid luua julgeoleku garantiisid, (sõjalised liidud). 1934.a loodi Balti Liit. (Eesti,Läti,Leedu) Eesti rahvas teises maailmasõjas, baaside ajastu
3. september 1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja Kummaline sõda(Sitzkrieg) 1939-1940 Saksa ja Prantsusmaa piiril toimuvas sõjategevuses puudus aktiivsus ja kumbki pool ei võitnud alasid juurde. Välksõda(Blitzkrieg) Iseloomustatakse Saksamaa kiiret rünnakut Poola aladele 9. november 1940 tungis Saksamaa kallale Norrale ja Taanile, kes mõlemad olid kuulutanud ennast neutraalseks. Hitler põhjendas seda kui kaitsta riikide neutaalsust, mida Suurbritannia olevat tahtvat rikkuda. 10. mai 1940 tungis Saksamaa Prantsusmaale ja Suurbritnniale kallale mööda Hollandi, Belgia ja Luksemburgi piire. Prantsuse depatsioon 1940 10. Juunil kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja; 14. Juuni tungisid sakslased Pariisi sisse; 21 juuni toimusid Saksa-Prantsuse vaherahurääkimised; 22. Juuni sõlmitul vaherahu korral, kuulus põhja ja lääne
orienteerutud. NATSIONAALSOTSIALISTLIK SAKSAMAA Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Adolf Hitler)- maailmasõja tulemuste ja Weinmari vabariigiga rahulolematud. Katse võimu haarata,vangis- lubas tühistada Versailles' rahu ja teised ahistavad lepingud, laiendada Saksa pindala, kõrvaldada dem, kommunismi, juutluse, Aarja rass on kõrgeim. Ainus vastane kommunismile oli natsism- populaarsus, valimistel suurim saadikurühm. Peatamine: Sotside ja kommunistide koostöö. 1933 Hitler kantsleriks, oli algselt põhiseaduseraamides. Peagi kogu võim tema käes, asus piirama demokraat. vabadusi, mitme erakorralise valimise järel, hirmutades sai abs. enamuse, 1933 parlament loobus võimust ja Hitler sai erakorralised volitused, kehtestati üheparteisüsteem(NSDAP), Hitlerist füürer.Üleminek: demokraatlike institutsioonide ja vabaduste kaotamine, riiklik meelsusjärelvalve, riigiorganid keskvõimu määratud, majandus kontrolli all, 4aasta
different people. The newspaper publishers had changed from selling news to being dealers of public opinion. (Habermas, 1991). The readers had no doubt to question the content of newspapers and it quickly became obvious that they were a powerful weapon to shape a public opinion, even when the content was not true. One of the most famous cases of exploiting the media and called to be one the biggest lies in history was during the World War II, when Adolf Hitler controlled all the press and launched massive campaigns to promote anger against the Jews. His theory was that if you tell a lie that`s big enough and repeat it, people will eventually believe it. (McGrath, 2013). Many think this kind of situation could not be possible today as information can flow much freely now. People can instantly communicate around the globe and no nation is so isolated and locked in as the situation was 70 years ago. People had no way to spread the word
1Miks puhkes uus maailmasõda? 1.poliitilised eeldused:Rahvaliit ei suutnud enam suurriike ohjeldada ning 1930.aastate lõpul hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.Lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhossolvakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis ta Poolat ka rünnata. Nsv liidu juht Stalin kavatses nihutada aga oma riigi piire. Selleks oli vaja vallutada talle Molotovi- Ribbentropi paktiga eraldatus alad. 2Saksamaa ja Nsv liit ründavad Poolat. Teine maailmasõda hakkas 1.septembril.1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 194...
muuta Itaalia võimsaks. Mussolini õpetuse põhiseisukohaks oli rahvus. Rahvus on kõikehaarav ja üksikisik on rahvuse osa. Ta teatas, et rahvus on kõige tähtsam, inimesed elavad ja surevad, aga rahvas jääb! Mussolini muutus Euroopa diktaatorite ja mittedemokraatlike liikumiste eeskujuks. Totaitarismi tunnus Itaalia näide Saksamaa näide Juhikultus Benito Mussolini Adolf Hitler Üheparteisüsteem Rahvuslik Fasistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Riik kontrollis Ettevõtteid ja korporat- Plaanimajandus, tehased, majanduselu sioone kontrollis riik vabrikud Sisevaenlase otsing Juudid kuulutati vaenlasteks
sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega 1936 sülmisid itaalia ja saksamaa sõjalis poliitilise liidu(berliini-Rooma telik) Saksamaa novembrirevolutsiooniga 1918 kukutati keiser ja loodi weimari vabariik. nimetus weimari tuli linna järgi kus koostati konstituitsioon mitmel korral üritasid võimu haarata kommunistid ka sõjaväelased üritasid riigipööret 1923 nov üritas hitler jõuga võimu haarata see müncheni „õlleputš“ kukkus läbi hitler pandi vangi hitlerile andis võimaluse majanduskriis. hitler lubas kaotada tööpuuduse, parandada majandust, tühistada versailles rahulepingu tingimused, taastada saksamaa sõjaline võimsus, ta kuulutas aaria rassi eriti sakslased teistest paremaks. 1932 sai natsionaalsotsialistlik töölispartei (natsid) kõige rohkem kohti riigipäevas
punkti", mida jälgides oleks sõda ära hoitud), kuulus ,,suurde nelikusse", mis otsustas rahulepingu tingimused. BENITO MUSSOLINI IT valitseja 19221943, fasistide juht. Kehtestas riigis diktatuuri, kuulutas oma eesmärgiks muuta IT sama võimsaks, nagu seda oli Rooma keisririik. FRANSCISCO FRANCO HSP noorim kindral. Peale HSP kodusõja lõppu vabariiklaste vastu, kehtestas riigis oma diktatuuri. Valitses 1939-1975. ADOLF HITLER 19331945 SM ja Natsionaalsotsialistliku Töölispartei juht. Lubas tühistada Versailles' rahulepingu, lõi võimsa sõjaväe, rikkus rahulepingut, lahkus RL-st. FRANKLIN DELANO ROOSEVELT demokraat, USA president 1933-1945. Koostas tegevuskava ,,New Deal'i" selleks, et majanduskriisist väljuda. HERBERT HOOVER vabariiklane, USA president 1929-1933. Arvas, et riik ei peaks majandusse sekkuma ja kriis lõppeb varsti. Tallinna aukodanik. 2. MÕISTED. PARIISI RAHUKONVERENTS 18
1940 Kolmikpakt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Liituvad Unagri, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Horvaata ?1940ndatel käib sõjategevus ka Põhja-Aafrikas ?Itaaliale kuuluvad Liibüa ja Etioopia, Inglismaa ?Itaalia palub abi Saksamaalt ning 1941 algab sõjategevus Inglise vägede vastu 1941 ?Euroopa on Hitleri kontrolli alla. Neutraalsed on Sveits, Hispaania ja Rootsi. ?Teljeriigid olid süstemaatiliselt valmistunud sõjaks. ?Stalini plaan: Las Hitler kurnab end ära ja tema surub kommunismi läbi terves Euroopas. ?Põhja-Aafrikas võitlus jätkub ?Juunis leiab Hitler, et on aeg NSVL'ile kallale tungida: Barabarossa plaan ?22.06 rünntakase ootamatult NSVL'i ?NSVL'ile ei olnud see uudiseks palju spioone venelased ei ava vastutuld, sest neile pole käsku antud. ?Stalin tunnistas, et Hitler kavaldas ta üle. ?Jõutakse sügavale Venemaale, juuli alguseks ollakse Eestimaa piiridel. Moskva taga peatutakse.
Eesti, Läti, Leedu, Soome, Nõukogude Venemaa, Türgi Vabariik ja Balkani poolsaarel kuulutati välja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik. Versailles' süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing. 1933. aastal tulid Saksamaal võimule natsid (Natsionaalsotsialistlik Tööpartei) Hitleri juhtimisel, kes lubasid kõrvaldada ebaõiglase Versailles' süsteemi. Kuna Inglimaa ja Prantsusmaa olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele, astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. Hitler ja tema abilised asusid sõjaväge koguma. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid Versailles' rahulepingu rikkumisse suhteliselt rahulikult ning varsti sõlmis Saksamaa Inglismaaga merekokkuleppe ning Saksamaa sai õiguse suurendada sõjalaevade arvu. Saksamaa sai Saarimaa endale ( 1935. aastal rahvahääletusel olid Saarimaa elanikud nõus Saksamaaga ühinema ). Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kuigi Versailles' rahuleping seda keelas
Põhjused: 1. Poliitilised (Versailles süsteem ebapüsiv, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime- sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ja Molotov-Ribbentropi pakt lisasid hitlerile kindlust.Hitler võis rünnata Poolat. NSVL nihutada piire läände) 2. Majanduslikud (Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et tulla majanduskriisist välja. NL-il sama, kuigi oma rahvas elas vaesuses). 3. Ideoloogilised eeldused ( Hitler :''Saksa rahvas vajab eluruumi''. Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad alla. Poola jagati Saksa ja NL vahel ära ja Leedu läks NL-le. NSVL
alul andsid Hitlerile võimaluse meelitada sakslasi lubadustega majandus taas järjele saada, kaotada tööpuudus, vaadata ümber Versailles rahutingimused ja taastada Saksamaa sõjaline võimsus. 13. Iseloomusta natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat ja natside rassiteooriat Natside ideoloogia natsionaalsotsialismi vaimsed alged on mitmekesised ning osalt moonutatult. Domineerivaks muutub antisemitism: kuna sakslust ähvardavat hävitamine juudi rassi poolt, nõuab Hitler vere ja maa kaitsmist ning juutide hävitamist, samuti põhjarassi tugevdamist, mis peab härrasrahvana valitsema alaväärtuslikke üle. Rassiteooria järgi on "aaria rass" eelkõige sakslased, kes on üle kõigist teistest rassidest. Natsionaalsotsialism rõhutas üldrahvalikku, nõudes üksikisiku tingimatut alistumist kogukonna huvidele ning jutustab karismaatilist usku juhisse. 14. Milliseid totalitaarse riigi tunnuseid leiad tollase Saksamaa juures?
(riigi demokraatliku riigikorra likvideerimine) ·1925a. Üheparteisüsteem ·Duce piiramatu võim. ·Salapolitsei koondlaagrid. ·Puudus ulatuslik terror. ·Mussolini head suhted katoliku kirikuga. ·Majanduselu riigikontrolli alla. ·Intensiivne riikide propaganda. ·Majandus langus, majanduslikud raskused. 7. Natsionalistlik sotsialistlik Saksamaa, nende tegevus ·Peale sõda hakkasid rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mille juhiks oli Adolf Hitler ·Peale võimuhaaramiskatset Münchenis suruti mässud maha ja Hitler määrati vangi kirjutas teose ``Mein Kampf``(ebaõnnestunud riigipöördekatse, 1923a.) ·Olukord pöörati oma kasuks majanduskriisi ajal, kui kommunistid üritasid võimu haarata. ·Natsionalistide partei muutus ülipopulaarseks. ·1932 a. said nad Riigipäeva suurimaks saadikuterühmaks. ·esialgne demokraatlikkuse piirides valitsemine asendis peagi ainuvalitsusega(üheparteisüsteem).
12. Natside võimuletuleku põhjused. Natside võimuletuleku põhjused olid : 1) Lubasid likvideerida Versailles' rahulepingu. 2) Lubasid likvideerida demokraatia, sest rahvas arvas, et demokraatia ongi süüdi Saksamaale osaks saanud hädades. 3) Lubasid likvideerida tööpuuduse ja taastada majanduse. 4) Hirm kommunismi ees, mille vastu astusid välja just natsid. 13. Kes oli Hitler? Millist osa mängis ta Saksamaa ajaloos 1920.-30. aastail? "Mein kampf" Hitler oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei esimees, kes 1933. aastal sai kantsleriks. Ta mängis tähtsat osa, kuna ta likvideeris Versailles' rahulepingu tingimused, ta astus välja kommunismi vastu koos natsidega. Tema raamat ,,Mein Kampf" andis edasi teda ideoloogiat: 1) Saksamaa peab taas saama tugevaks riigiks.
Venemaa Itaalia Saksamaa riigijuht Jossif Stalin Benito Mussolini Adolf Hitler vozdj narodov duce Führer sala- ja julgeoleku teenistused GPU, NKVD Gestapo diktatuur kommunism fasism natsionaalsotsialism parteid Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik partei Saksa töölispartei
Itaalia Lääne-Euroopas kehtestati esimesena diktatuur Itaalias. Kommunistid paiskasid sõjas kannatanud Itaalia veel suuremasse kaosesse. Nende vastu astus välja endisi sõdureid ühendanud fasistide liikumine eesotsas Benito Mussoliniga. Tema õpetuses oli tähtsaim rahvuse heaolu. 1921.a. valimistel olid fasistid edukad. 1922. määrati Mussolini peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatia. Mussolinist sai duce. Saksamaa Saksamaal kerkis esile NSDAP, mida juhtis Adolf Hitler. Tema arvates tuli tühistada Versailles' rahu ning laiendada sakslaste eluruumi. Rõhutati "aaria rassi" tähtsust. Ülemaailmse majanduskriisi ajal tekkis natside ja kommunistide vahel konflikt, mis tõi natsidele rahva hulgas populaarsuse. 1933 nimetati Hitler kantsleriks. Peagi sai Hitler kogu võimu enda kätte, lavastades kommuniste süüdi ja kasutades seda ettekäändena oma volituste laiendamiseks. Lõpuks kehtestati üheparteisüsteem, peale Hindenburgi surma uut presidenti ei valitud
Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Esialgu tegutsesid natsid põhiseaduse piirides kuni Riigipäevahoone põlenguni, peale seda kehtestati üheparteisüsteem ja Hitler võttis endale presidendi ameti. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik.
Miks osades riikides kujunes välja diktatuur, aga teistes suutis püsima jääda demokraatia? Üks põhjustest on lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Osadel riikidel nt Itaalia, Saksamaa tekkis nn. alaväärsuskompleks ja seda kasutasid osavasti ära esilepürgivad tulevased diktaatorid. Lisaks olid riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Tööpuudus oli tohutu. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist nt. Saksamaal Hitler, Itaalias Mussolini, Venemaal Stalin. Lisaks kõigele oli eelnimetatud riikides demokraatlik kord väga lühikese ajalooga ning ei olnud veel ennast suutnud päris hästi õigustada. Rahvas süüdistas tekkinud olukorras lõdvakäelist ning oskamatut juhtimist. Valitsev kord langes sügava põlguse alla. Mussolini rõhutas rahvale nende tähtsust, sisendas, et Itaalia peab hakkama saama ise ja olema sõltumatu teistest riikidest
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
saksa kuulus rahliitu 1926-1933.nsv liit 1934-1939 heideti väl kun tung soomele kallale .eesti astus rahliitu 1921 a,see ei toim kun: oma sõjav puud,omakasupüük,otsust oli aegl. Saksam: keisrir 1871-1918,kolmikl austria,ung,it, 1897-1882,vers lep pidi loov elsas-lotringi,poola kor, sudeedim tseh slov,novrev:1918-võim sotsdem, weim vabar:1919-1933.riik raskustes ei suuda maks repar 1923 ruhri kriis pr ja belg väed ruhri sund maks, usa laenu 200 ml dol,liidr(führeriks) 1921 hitler 1923 a kor münh võimuhaar kats nurjus, vanglas dikt raamat mein kampfi ,maj kriisi ajal NSDAP mõju kasv,tegevus: keelust teis part, parlam saad varjus,oposits juur välj,juutid võeti kodakont, 1938 loodi koondlaag,1935-seati siss sõjavteenist koh. 1936-viidi väed Reini demilit tsooni,1938-aust anschluss ja münch teh,1939-moltov-ribbent pakt. Ühisk:sovinism,imperialism,vähemuste ises. Maj: mõjuv laienes väh aren maad muudeti tug maade tööstuse tooraine baasiks,globaliseerum,konfl.
1930ndatel algas Venemaa sõjaline relvastumine ja ettevalmistumine sõjaks. Peale esimest maailmasõda levis Saksamaal kommunismi hirm, mida kardeti ka teistes Euroopa riikides. Kommunistide põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mille juhiks sai Adolf Hitler. Töölispartei, mis nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, hakkas kiiresti koguma populaarsust. 1932 a. parlamendivalimistel sai partei kolmandiku saadikukohtadest. 1933 sai Hitler Saksamaa kantserliks. Peale seda kehtestati Saksamaal üheparteisüsteem,keelati ametiühingud. Algas rassistlik diskrimineerimine, mis tähendas juutide tagakiusamist. Riik hakkas sekkuma inimeste eraellu, algas poliitiline tagakiusamine. Riikliku diktatuuri toetamiseks loodi riiklik julgeolekupolitsei ja salapolitsei. Majanduses kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid sõjavarustuse tootmiseks. Saksamaa välispoliitika muutus sõjakaks, seati sisse üldine sõjaväekohustus ja loodi
Usun, et kõikidel inimestel nii suurt pinget õlgadel ei lasu, kuid siiski on meil kõigil kohustused ja toimetused, mida lihtsalt oleme sunnitud täitma. Ilma tööl käimise ja raha teenimiseta jääksime lihtsalt tänavale ja meil ei oleks sansse elus läbi lüüa. Tahame ju kõik jõuda karjääriredeli tippu - see on tihtipeale eesmärk, mille nimel oleme valmis palju ohvreid tooma. Kuid võim on inimesi laostanud mitmeid kordi. Võtame näiteks maalimasõjad. Hitler ihkas nii väga võimu, et oli valmis tapma kümneid miljoneid inimesi. Nendest kuus ja pool olid juudid, inimesed, kes tegelikult ei teinud midagi halba. Selle diktaatori eesmärgiks ei olnud muu, kui juhtimis- ja vallutamisiha. See ei tähenda, et karjääriredeli tippu pürgimine seostuks kuidagi inimeste tapmisega, kuid alati peab alateadvuses meeles pidama, mis siin elus tähtsam on. Tegema valikuid nii, et teised ei peaks selle tõttu kannatama. Kuigi tuleb
Saksamaa oli totalitaarne riik, võim koondus ühele juhile, kontrolliti inimeste elu (mõtteavaldusi), valitses hirmuvalitsus (inimõiguseid rikuti). Peale sõda hakkasid inimsed koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, juhiks oli Adolf Hitler. Majanduskriisi ajal üritasid kommunistid võimu haarata aga see ei läinud läbi, võimule jäid natsid. 1933. Võeti vastu seadus, millega parlament loobus võimust ja Hitler sai Saksamaa diktaatoriks. Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastumine ning Versailles’ lepingust loobumine, ehitati uusi sõjatehaseid, rajati teid. Selle tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida, elutase tõusis, selline majanduskasv oli ajutine, vaja oli võidukat sõda.
Samas ongi demokraatia olnud pidevas arenemises, et ajaga kaasas käia ja püsima jääda. Teiseks demokraatia plussiks võib pidada, selles välja arenenud heaoluühiskonda, mis garanteerib rohkematele inimestele, nii sotsiaal,- kui ka poliitilised õigused. Näitena võiks kasutada Taanit, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Kui Hitler vallutas Teise maailmasõja ajal Taani ning nõudis, et juudid märgitaks kuusnurgaga, teatasid taanlased, et panevad kõik, kuningast alates, endale kuusnurga rinda. See oli julge samm taanlaste poolt kaitsta demokraatlikke väärtusi olukorras, mis ei pruukinud nende jaoks hästi lõppeda. Demokraatialgi on puudusi ja mõned neist on juba selgelt välja paistnud minevikus. Näiteks saab demokraatlikute valimiste kaudu ka demokraatia vastavas riigis lõpetada. Kui valimistel tuleb
Nõukogude Liidu peasekretäriks ja riigijuhiks, kelle eesmärgiks oli sotsialismi ülesehitamine üle maa, ta tahtis muuta Nõukogude Liidu tööstusriigiks. Pärast võimule tulekut oli Nõukogude Liidus välja kujunenud Stalini ainuvõim. Tema ajal kujunes Nõukogude Liidus lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. Natsliku diktatuuri kehtestamine Saksamaal algas siis, kui seal said võimule natsid. 1993. aasta jaanuaris nimetati riigikantsleriks Aadolf Hitler, kes oli Natsionaalsotsialistliku partei juht. Tema meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Selleks tuli aga tühistada Versailles' ja teised alandavad lepingud ja laiendama sakslaste eluruumi. Natsidel oli palju pooldajaid , kuna inimestele meeldis Versailles' lepingute tühistamine, sest neid oldi alandatud ja nad tahtsid oma häbist lahti saada. Siseriiklikult oli natside eesmärk demokraatia,
Itaalias näidisriigid ajaloost. 2. Kuidas likvideeriti Saksamaal demokraatia? 1933. aastal pääsesid natsid Saksamaal võimule, sest parlamentarism(demokraatia) ei leidnud sakslaste seas piisavalt toetust. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslaste raskustesse, usaldamatus rahvusvaheliste lepingute suhtes, majandusraskused ning hirm kommunismi ees nõrgestas demokraatiat nii, et Hitler, oma lubadustega päästa saksa rahvas kõikidest hädadest, tundus sakslastele ainus võimalik variant. Kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali, keelati enamik ametiühinguid, parlament kaotas oma tähtsuse ning peale president Hindenburgi surma võttis Aadu enda kätte ka riigikantsleri ameti. 3. Miks ei suutnud Hitler võimule tulla 1923. aastal, aga 1933. aastal see tal õnnestus? 1923
Tema võimuletulekuga kaasnes poliitiliste vastaste arreteerimine, igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine ja suurtööstuse eelisarendamine. Riigis oli välja kujunenud Stalini ainuvõim, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti julmaks, miljoneid inimesi küüditati. Kommunistlik Venemaa oli totalitaarne riik. Saksamaal kehtestati natslik diktatuur. 1933. aastal tuli võimule natsionaalsotsialistlik partei, mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigi presidendi Hindenburgi surma võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi
Kui Saksa rinne pidi jälle taganema, tuli Steinbrenner ja tahtis venelasi maha lasta. Selle asemel lasi peategelane maha hoopis kamraadi ja lasi venelased vabadusse. Tuli välja, et venelased olidki partisandid, kuna nad lasid Graeberile kuuli selga. Kesksed tegelased: Ernst Graeber ja Elisabeth Kruse. Kesksed ideed, probleemid: Põhiline probleem oli sõda ja ajupesemine. Kui sõdurid läksid puhkusele, öeldi neile, et nad ei või sõjast mitte midagi rääkida. Hitler oli kodumaal rääkinud, et kõik läheb väga hästi ja rahvas ei pea muretsema. Nii see tegelikult ei olnud. Kui peategelane otsis vabadust enda kodulinnast, siis selle ta leidis alles teose lõpus, kui ta ema oli talle kirja saatnud, et neid evakueeriti päev enne pommitamist ära. Paralleelid tänapäevaga ja teiste teostega: Ka tänapäeval esineb sõjaolukordi, hirmus elamine, pagulus, armastuse leidmine, elu nautimine. Toetavad artiklid/tsitaadid teosest:
SUUR VEND VALVAB! Suur vend on tegutsenud meie keskel erinevatel aegadel. Mõiste suur vend on tulnud Orwelli teosest 1984 ja on sestsaadik kasutuses olnud. Kuidas siiski on suur vend inimkonda valvanud ja kuidas teeb ta seda nüüd? Ajaloos on olnud nii mõnigi suur vend, kes hakkas meetmeid valimata oma võimu suurendama. Stalin ja Hitler olid samuti sellised. Nende riigikorraldus sarnanes vägagi Orwelli ,,1984" ennustatuga. Mõlemad riigid, nii Saksamaa kui ka nõukogude liit, olid riigikorralduselt totalitaarsed. Saksamaal tegutses salapolitsei ja valestimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Ka NL-s olid vangilaagrid. Nende jaoks olid kõik vaenlased. Erinevus tuli ehk isikukultuse saavutamisega. Hitler kasutas rohkem hirmutamist, aga Stalin aga hakkas töörahva eeskostjaks ja nii sai nende suureks juhiks.
1935. aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse. NB! Pilt Saarimaast Ansluss 1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitler kohtus 12 veb 1938 Austria kantsleriga ja esitas ultimaatumi Nõudis vangistatud natside vabastamist Nende juhi nimetamits valitsuse etteotsa 11. märtsil 1938 esitas Hitler Schuschniggile ultimaatumi, milles nõudis, et kogu võim Austrias antaks üle Austria natsionaalsotsialistidele. 12.märts 1938 liideti Austria Saksamaaga. Natsid Austrias aastal 1938 Müncheni sobing Müncheni konverents toimus 29. septembril 1938 Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud ala.
Stalin algatas industrialiseerimise, mille eesmärgiks oli võimalikult head ja suured sõjatehnika varud ning võimalikult suur armee. Kõik selleks, et vallutada Euroopa. Alates 1929. aasta majanduskriisist jäeti vaikselt unustusse Saksamaa reparatsioonid, kuid 1930. aastal tulid need uuesti jutuks ning toimusid läbirääkimised sõja kaotanud Saksamaa ja võitjariikide Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Raske olukorra tõttu tehti Saksamaale järeleandmisi. 1933. aastal tuli võimule Hitler, kes ei pidanud uutest kokkulepetest kinni ja hakkas Saksamaal diktatuuri kehtestama. 1935ndaks aastaks oli Hitler ühepoolselt tühistanud Versailles’ rahulepingu ning muutis sõjaväe kohustuslikuks ning hakkas lennuväge ja sõjalaevastikku koguma, mis oli tal Versailles’ rahulepinguga keelatud. Lääneriigid suhtusid sellesse kõike liiga rahulikult ning mittereageerimise tulemusena viis Saksamaa oma väed Reini tsooni. Saksamaal tegelikult polnud jõudu Lääneriikidega sõdida.
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Adolf Hitler Eluaastad Vanemad Elatise teenimine Sõjaväkke astumine Müncheni rügement Diktaator “Mein Kampf” (“Minu võitlus”) A. Hitleri kirjutatud raamat Ideoloogia põhimõtted Versailles’e lepingu tühistamine Rassiline puhtus Weimari vabariik Nime kujunemine Avaliku demokraatia vastased Totarlism Hirm kommunismi ees Natsionaalsotsialistliku partei ja ideoloogia kujunemine Saksa Töölispartei Natside esimees Hitleri rünnakrühm Natsipartei Toetajad Parlamendivalimsed Valitsusjuht Diktaktuuri kujunemine Parlamendihoone põleng Erakonnad Füürer Riigireetmine Kodanikuvabadused SS Salapolitsei Majandus- ja välispoliitika Majanduskriis Sõjaline võimsus Riigi laenud Uued tehased ja vabrikud Versailles’ rahulepingu tühistamine Täname kuulamast!
NSVL Saksamaa Itaalia Nõukogude Venemaa tekkis Tekkis 1922 .aastal. Tekkis 1925.aastal. 1917. aastal ning peale seda aastal 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit. Suurteks juhtideks olid: Adolf Hitler Benito Mussolini Lenin ja Stalin Kommunistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Fasistid Töölispartei. Uus majandus poliitika Majandust juhtis riik, Moodustatikorporarsioone (NEP), Plaanimajandus, Plaanimajandus, ehitati ja Ametiühingud ja parteid Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati
hävitamine, terror saavutas suure ulatuse. Rajati vangilaagrite süsteem, kus 1940. aastail kandis karistust 1,7 miljont inimest. Majanduslikult ja poliitiliselt tugevnenud Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik maailm kommunistlikuks muuta. Kommunism aga hirmutas Saksamaad, kus kommunismi nimetati punaseks katkuks. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Saksamaa oli hea kasvuala diktatuurile. Lisaks hirmu ees kommunismile mõjutas sakslasi kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumine Versaille' s süsteemis, majanduslik ebakindlus ja erakondade omavaheline kemplemine. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad. Neis nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad.
püüdsid Euroopat vallutama hakata. Majanduslikud eeldused Saksamaa tahtis hakata arendama sõjatööstust, et saada majanduslikult heale järjele, NSVL asus aga tugevdama sõjaväge. Ideoloogilised eeldused Saksamaa vajas oma rahvale eluruumi, mida tuli hakata hankima naaberrahvastelt, NSV Liit tahtis muuta kogu maailma kommunistlikuks. Teise maailmasõja algusaastad Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sissetungiga Poola. Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940
Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu kontseptsiooni aluseks. Seda võisid ohustada pärilike haigustega ja puuetega inimesed. Halvas valguses näisid kurjategijad, prostituudid ja mitte töötavad inimesed. Selline oli antidemokraatlik, autoritaarne ja tugevas vastasseisus poliitilise töölisklassi liikumisega olev natsiideoloogia. Euroopas 19.sajandil arutulusel olnud vaated olid aluseks natside rassistlikutele ja poliitilistele
väärsuskombleks. Seda oskasid hästi ära kasutada esilepürgivad tulevased diktaato- rid. Lisaks olid riikidel võlad, suured inimkaotused ja tööpuudus. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, kes pakkusid võimalusi väljumiseks kriisist. Kõige enam kannatas Esimese maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa. Hitler lubas Saksamaa rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Nagu kõik tei- sed diktaatorid, oskad Hitler rääkida enda kasuks ja rahvast endasse uskuma panna. Stalini, kes sai võimule Venemaal, peamine mõte oli saavutada Ameerikaga ühtne ta- se. Stalin arvas, et Venemaa on Ameerikast 100 aastat maas, nägi ta ikkagi ette to- hutuid muudatusi.1 Eristada võib kahte diktatuuri vorme. Autoritaarne diktatuur piirdub võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia kätte. Lähedane antiiksele diktatuurile, kuna neis sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee
Käesolevas referaadis on kirjeldatud Drittes Reich´i majanduslikku seisu ja ka tänapäeva majandust. DRITTES REICH Drittes Reich ehk Kolmas Riik oli Saksamaa kujundlik nimetus aastatel 19331945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik riigikord. 1932. aastal saavutas haripunkti eriti rängalt Saksamaad tabanud ülemaailmne majanduskriis: töötute arv ulatus 6 miljonini (ligi 45% töölistest) ja tööstustoodang vähenes 1929. aastaga võrreldes 40%. Adolf Hitler viis Saksamaa riigikantslerina läbi edukat sisepoliitikat, mis võimaldas leevendada majanduskriisi tulemusi ning saavutas suure toetuse Saksamaa elanikkonna seas. Saksamaa välispoliitika oli 1930. aastatel suunatud Saksamaale kahjuliku Esimese maailmasõja lõpetanud Versailles' rahulepingu revideerimisele. Rahulepinguga püüdsid sõja võitnud Antante riigid piirata Saksamaa majandusliku ja sõjalise võimuse taastamist. 1933
1933 – SS alluvusse loodi Gestapo. (19.11.13) Kinnisvara on liikuvvara, vallasvara aga ei ole. Erastamisreformi ja maareformi abil hinnati kinnisvara rahasse ümber ja seejärel jagati see... EVP... Igasugused erikorraldused tähendavad, et konstitutsioon enam ei kehti. 1935 – Saksamaa hakkab laienema! Saarimaa oli antud Saksamaa osana Prantsusmaale 15-ks aastaks, mille järel peaks toimuma rahvahääletus. Otsustati liituda Saksamaaga. Saksamaa laienes seaduslikult. Hitler seab sisse kahe aastase sõjaväe kohustuse. See oli otsene (Esimene?) Versailles´i rahulepingu rikkumine. Sellest sai algus ametlik Wermaht. Seda kajastati ka teiste riikide meedias, ent enam nii sinisilmsed ei oldud. Oldi äreval seisukohal, et Saksamaa ei olnud enam demokraatlik. Lääneriigid asusid otsima liitlasi (NSVL-tu). Staliniga suhted paranesid, kuna tema eesmärgiks jäi sotsialismi ehitamine oma kodumaal, mitte ülemaailmne. Samal aastal sõlmisid Saksamaa ja Inglismaa
ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik
mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa
12)Moldaavia 13) Eesti 14) Läti 15)Leedu Sain teada et oli 15 NSVL- Liidu riiki, toimus kaks rahvusvahelist konverentsi. 11.12.2012 1917 NSVL- kommunism 1922 mussolini tuleb Itaalias võimule- farism 1933 Hitler- Natsism Hitler (lk30) 1. natside vaenlased Põhjused Juudid Bolševikud Novebrikuukurjategijad 2. Nad väitsid et nad vabastavad oma rahva võimu, nad on saksahermi vastu ja võitlevad üldise tööhõive eest. 5.Dersailles ja Sain Germaini rahulepingute tühistamist. 8. Küüsid suurüritustel pidasid kõnesid kirjutas ``ellein kampfus´´ lk33 1.oli vaja ellu viia uut riigi poliitikat ja Hitler oli selles õige isik. 2
17. Saksamaa Mis olid probleemid, tänu millele õnnestus Hitleril võimule tulla? 1930. aastate algul tabasid Saksamaad majanduslikud probleemid. Saksamaa kukkus kokku, miljoneid töötuid ja palju viletsust. Seda kasutasid ära kommunistid, kes kritiseerisid demokraatia nõrkud ja üritasid aktiivselt võimu võtta sõjaliselt. Oma võimalust nägid ka natsid, kelle rünnakrühmlased võitlesid kommunistidega. Sellel ajal pidas kõnesid Hitler, kes lubas rahvale kõikide probleemide lahendamist ja endise Saksamaa kogu au ja hiilgues taastamist. Natside toetuspind kasvas tohutult(vaesemad lootsid näljast ja puudusest pääseda, rikkad aga panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu) 1933. sai Hitler Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. 18. Natsionaalsotsialism seleta lahti, mida tähendab, mida õpetab? Natsionaalsotsialism ehk natsism oli fasismi Saksapärane variant, mis oli äärmuslik
muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Saksamaa sammud sõja suunas- 1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel. Tahtis tühistada alandava ning ebaõiglase Versailles'i rahulepingu. Nõuti võrdseid õigusi, sealhulgas ka relvastuses ja sõjajõududes. 1933 astus Saksamaa välja ka Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda Versailles'i rahuleping keelas seda. Hitler kartis, et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles'i süsteemi lammutamist. Demokraatia tunnused+ ühe riigi näide- *Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus. mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultus puudub, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute
SUURRIIGID 20. aastatel SAKSAMAA Peale sõda nimetati Weimari vabariigiks kuni Hitleri võimule tulekuni (1933) Oli laostunud nii majanduslikult kui sotsiaalselt. HÜPERINFLATSIOON – marga hind langes tundidega. Saksa tööstus läks sõjakahjude katteks Pr. maale, ei jätkunud kivisütt. Tohutu rahva rahulolematus. Võimule tulid esimesed valitsused, mis olid kommunistlikud. Rahva rahulolematust hakati natsionalistlike organisatsioonide poolt ära kasutama, kommunistid kukutati ja tuli NSTP- Natsionaalsotsialistlik tööstuspartei (nende ridades ka Hitler) 1925 natsionaalsotsialistide toetus valimistel oli 2 miljonit ja kasvas kogu aeg. Hitler oli väga hea esineja ja sõnamees. Hakkas pettunud rahvale kõrtsides kõnesid pidama, seal olid pettunud sõjamehed ja sõjavangid, kes olid ohtlikud just selle pärast, et oskasid relva kasutada. VENEMAA 20. aastateks...
Inglismaa ja Prantsusmaa ei taha Saksamaad suurriigina tunnustada. * Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud sõjas osalemise eest piisavalt asumaid. * Uued riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid tsiviil-elanikes. * Rahvasteliit polnud suuteline lahendama kriise. Jaapan vallutas Mandzuuria, millesse nad lõid Jaapanist sõltuva Mandzuko riigi. Jaapan astus Rahvasteliidust välja. 1933. aasta algul tulid Saksamaal võimule natsid, mille etteotsa astus Hitler ,kes lubas tühistada Versaille rahulepingu. Hitler hakkas Saksa vägesi üha enam suurendama. Itaalia, mille eesotsas oli Mussolini, laiendas oma alasi Etioopia arvel. Hispaanias toimus kodusõda sõjaväelaste ja Rahvarinde vahel, sõjaväelasi juhtis Franco. 1929.a puhkes ülemaailmne majanduskriis. 1930. aastate juures hakati üha enam pooldama diktatuuri. 1930. aastate lõpus oli pea kõigis Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. PINGE SUURENES......... 2
periood. Sellist luuletust võiks just kirjutada keegi, kelle süda on murtud ja räägib, et asjad on lihtsalt, ei tujutse, ei löö sust lahku vaid lihtsalt on. Nad ei muutu, nad on alati samamoodi head, olgu mis on asjad jäävad. Üks lapsesuu on lausunud Üks lapsesuu on lausunud, et oled loll kui saabas, kui usud kurje vaimusid või kanget kivi Kaabas. Et vaime pole olemas ja Jumalat ka mitte, et ainus veider olevus on olnud Adolf Hitler Järjekordne humoorikas luuletus. Huvitavaks teeb just see, et sisse on toodud ajaloost teada diktaator Adolf Hitler. Tema kohta toodud võrdlus pole ka üldse vale, sest ta oli veider isik, olevus. Sellel luuletusel väga sügavat mõtet ei olegi, aga ta on lihtsalt hea lugeda, toob muige näole ja jääb pikemaks meelde. On mida sõpradele rääkida. Kuna elab ema veel Kuna elab ema veel, kestab ikka emakeel. Kellel veel on isa ka, hoitud on ta isamaa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
