Eelnevalt sai räägitud põgusalt riigijuhtide, suurkujude rollist ühiskonnale ja seeläbi kunstile. Läbi maalide, skulptuuride saab edukalt teostada isikukultust. Saksamaa sõjaaegsele riigijuhile keiser Wilhelm II-sele on püstitatud mausoleum Doornis. Venemaa tolleaegsest riigijuhist Nikolai II-st on maalitud palju portreesid. Tundub, et esimese maailmasõja ajal kasutati kunsti kui propaganda vahendit vähem kui teise maailmasõja ajal, kui eesotsas olid Stalin ja Hitler. Teise maailmasõja üks suur juht oli Saksamaa diktaator Hitler, kes on tuntud kunstimaastikul kui läbikukkunud maalijana. Arvatakse et just seetõttu pidurdas tahtlikult kunsti arengut ja selle positsiooni ühiskonnas. Ühiskonna jaoks ei tohtinud olla kunst oluline, vaid ideoloogilised väärtused. Ta asus taga kiusama moodsa kunsti loojaid, mille tõttu põgeneti Ameerikasse. Paralleele võib tõmmata Nõukogude Liidus toimuvaga Stalini võimu all.
Esimeseks ohvriks valiti Etioopia. 1935 sügisel tungisid Itaalia väed Etioopiasse. Kohe kuulutas RL selle vallutussõjaks ja kutsus üles Itaaliat majanduslikult karistama. See ei läinud läbi, sest Saksamaa (kes oli juba RI-ist lahkunud) varustas Itaaliat. Sõda lõppes mõne kuu pärast ja Etioopiast sai Itaalia asumaa. RL pidas Etioopiat jätkuvalt iseseisvaks liikmeks. See Itaaliat ei huvitanud, vaid lahkus RL-ist. 11. Millal tuli Saksamaal võimule Hitler? 1933.aastal sai ta riigikantsleriks. Mis partei liider ta oli? Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liider 12. Millised olid tema võimuletuleku eeldused Saksamaal? 1. I MS järgne majanduslik, poliitiline ja psühholoogiline nõrkus kaotas usu demokraatiasse, kõiges süüdistati nõrka parlamentaarset korda 2. Hirm kommunismi ees. Hitleris ja natsides nähti jõudu kes suudab pidurdada
kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. Südametunnistuse absoluutsuse väitmine muutub võimatuks siis, kui inimeste südametunnistused lähevad üksteisega vastuollu – eriti siis, kui inimene teeb n- ö hea südametunnistusega midagi moraalselt vastuvõetamatut. Näiteks pole mingit kahtlust, et Hitler ja tema kaaskondsed, kes uskusid sügavalt oma ettevõtmisse, ei saanukski teisiti toimida, kuna nad järgisid oma (olgugi ekslikku) südametunnistust, siis tuleb nende käitumist pidada moraalseks ja seega ei tohiks nende igaveses pääsemises kahelda. Südametunnistus pole üksnes Jumala kingitud and, vaid kohustus, millega peab kaasnema tahe seda õigesti kasutada. Vale pole eksliku südametunnistuse järgimine, vaid see, kui inimene ei tee midagi ekslikele veendumustele
Kodus, väljas, ülemuse kabinetis, oma armsama maja ees, koolis, naabri pool, autos. Loomulikult ei saa kõne pidada, kui kuulajal on ebamugavam kuulata. Nii et ei tasu panna kuulaja kuulama midagi, mida ta ei soovi või taha kuulda. Kuulsamaid kõnemehi. Mooses Jeesus Kuninganna Elizabeth I Abraham Lincoln Napoleon Bonaparte Mahatma Gandhi Clarence Darrow Emmeline Pankhurst Winston Churchill Franklin D. Roosevelt Adolf Hitler George S. Patton Jossif Stalin Martin Luther King John F. Kennedy Ema Teresa Nelson Mandela George W. Bush Kokkuvõte Avalikku esinemist saab enda jaoks väga lihtsaks teha. Käies erinevatel kursustel ja tehes erinevaid harjutusi ning loomulikult tuleb kasuks ka kogemus. Mida rohkem esinetakse, seda lihtsam on järgmine avalik esinemine. Öeldakse, et kõige lihtsam nipp, mis aitab esinemist lihtsamaks teha ja
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks)
Vestluses võib juba paljas hääle tõstmine olla tegelikult ebaaus võte vestluspartneri mõjutamiseks. Putini kiire karjäär algas ajal, mil Venemaal lasti õhku paneelmaju. Järgnenud hüsteeria ja viha suunati tsetseenide vastu ja siis ilmus vaikne tõsine kangelane, kes asus vaenlasega võitlusesse. Valetamine on samuti üks igihaljaid võtteid. "Suured rühmad ei lange mitte väikeste valede, vaid suurte valede ohvriks," on öelnud Hitler. Nii võib terve rahvas muutuda terroristideks, natsimeelseteks, kelleks iganes vaja. "Vahevagun", "mädaõun" olukord, kus õigete väidete või faktide vahele sokutatakse vale, lootuses, et kuulaja ei pane seda tähele, või kui panebki, siis annab andeks, kuna ülejäänud materjal oli tõene. Selle võttega aga on võimalik kõnelejal või kirjutajal enda jaoks ebameeldivaid seiku peita või ennast paremas valguses näidata. Subjekti vahetamine
Lepingule lisati ka salajne protokoll, milles piiritlesti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Komiterni- vastane pakt ( Saksamaa, Jaapan ) . Potsdami konverents ( USA, Suurbritannia, NSV Liit )- toimus 1945. aasta juulis-augutstis. Arutati Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. Josif Stalin - NSV Liidu partei-ja riigujuht. Osales Teherani, Jalta. Potsdami konverentsil. Adolf Hitler - Saksa führer, raamatu " Mein Kampf " autor. Neville Chamberlain - Briti poliitik, Müncheni kokkulepe sõlmija . Benito Mussolini - Itaalia diktatoor, hukati partisanide poolt 1945. aastal . Winston Churchill - Briti riigitegelane, pea. ja kaitseminister teises maailasõjas . kindral de Gaulle - Rahvuslikku vabadusliikumise juht Prantsusmaal, hiljem ka president . Vjatseslav Molotov - NSV liidu välisminister, sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti .
Demokraatia laienemine peale I maailmasõda: · lagunesid suured monarhiad Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa · uute riikide hulgas rohkem Vabariike kui monarhiaid · laienes sisemine demokraatia- laienes valimisõigus naistele Uus-Meremaa 1893, Austraalia 1902, Soome 1906, Eesti 1919 Demokraatia kriisi põhjused: · demokraatlike traditsioonide nõrkus · liiga palju väikseid erakondi parlamendis · majanduskriisid · teatud juhtide populaarsus Demokraatlikud parempoolsed: · liberaalid igasugused vabadused, reformid · konservatiivid traditsioonid, vanad väärtused, olid suutelised muutuma vasakpoolsed: · sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid tööliskassi hvide eest seisjad Mittedemokraatlikud vasakpoolsed: · kommunistid klassi...
b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa Miks puhkes II maailmasõda? · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike ohjeldada (oma ülesannet täita) · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et laene tagasi maksta · NSVL-i poolt loodud Punaarmeele oli vaja leida rakendust · Saksamaa hankis ,,eluruumi" naaberrahvastelt jõuga · Stalin soovis laiendada kommunismi mõjuvõimu läände · MRP tegi Saksamaa ja NSVL omavahel liitlasteks, mis soodistab võite · Äärmuslaste võimuletulek · Saksamaa soovis alasid, mis olid Versaille's süsteemi poolt lubatud · Itaalia soovis maid
1934 – 1938 – Rahvarinne – loodi Prantsusmaal, kommunistide ja sotsialistide vaheline koostöölepe, et vältida äärmusliikumiste tõus võimule. Autoritaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, poliitiliste erakondade töö on lõppetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus juhtide otsuseid muuta. Totalitaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, toimub hirmuvalitsus, rikutakse rahva inimõigusi. 1933 – Hitler nimetati riigikantsleriks. SS (Schutzstaffel – kaitsemalev) – Hitleri võimu tugisammas. Heinrich Himmler – Juhtis SS. Gestapo – salapolitsei Saksamaal, millele allus SS. 1935 – sõlmiti leping Saksamaa ja Suurbritannia vahel, et Saksamaa sõjalaevastik on 34% Suurbritannia osast. 1936 – Saksamaa viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935 – Itaalia ründas ja vallutas Etioopia 1936 – komiterni – vastane pakt – sõlmitud Saksamaa ja Jaapani vahel, mis oli
majanduskriis jõudnud haripunkti, suutsin mina uue reformikavaga Usa majanduskriisist välja tuua. Uus kurss nägi ette, et tuleb suurendada inimeste sissetulekut , sest siis suureneb ka tarbimine. See innustas ka inimesi uusi töökohti looma. 1938. aastal nägin ma ette, et sõda on tulemas nin tõstsin sõjalennukite tootmist. 1.septembril 1939. aastal puhkeski Esimese maailmasõja järg, milleks oli Teine maailmasõda. Sõja alagatajateks olid saksamaa eesotsas Adolf Hitler ning Nõukogude Liit eesotsas Jossif Stalin. Kui puhkes Teine maailmasõda hakkasin ma tegutsema ning sõlmisin 1940.aastal liidu Suurbritanniaga. Meil toimus 2 liitlaste konverentsi , Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Sakamaa poolitada. Minu riik oli deomkraatlik ning valitses majanduslik liberalism, mis tähendas, et riik ei reguleerinud majanduslikku elu- toimus kiire tarbekaupade tootmise areng. Võtsime kasutusele
Ka kohvi joomise komme on sakslastelt võetud. Eestlased olid sakslaste alamad, seega oli ka eesti keel alamklassi keel. Asjaajamised toimusid saksa keeles. Saksa keele mõjudel sai alguse ka kadakasakslus: osad eestlased tahtsid saksalaste moodi käituda ja rääkida. Tavalistele eestlastele kadakasakslus ei meeldinud, kuid sakslastele jäeti sellega hea mulje. Paljud läksid koos sakslastega 1939. aastal Saksamaale, kui Hitler sakslasi võõrsilt koju kutsus. Venestamisperioodil, mis algas 1880. aastatel ja kestis Eesti iseseisvuseni tuli keelde ka vene keelseid sõnu. Eestis sai vene keelest põhiline asjaajamiskeel. Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati arendama eesti kirjakeelt. Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad
-moodustati Reini demilitariseeritud tsoon: Reini kallas sõjast vaba, ainult tsiviilelanikele -sel ajal Prantsusmaa välisminister Briand, Saksamaa oma Streseman ja selle tagatispakti eest said nad Nobeli rahupreemia -Briand algatas 1928. a Briand-Kelloggi pakti sõlmimise, sellega kuulutati, et loobutakse sõdadest kui rahvusvahelise suhtlemise vahendist -Kellogg oli USA riigisekretär -olukord muutus 1933. a peale Hitleri võimuletulekut Hitler pidas end avalikult Prantsusmaa vaenlaseks ja arvas, et tuleb revideerida Versailles' rahu; see tõi kaasa prantslaste ja venelaste lähenemise -Prantsusmaal sai alguse Idapakti idee: see oleks olnud Locarno lepete analoog Ida-Euroopas; plaani järgi pidid liituma NL, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Soome kui ühele tungitakse kallale, lähevad teised appi, lepingu garandiks Prantsusmaa, aga Saksamaa ja Poola keeldumise tõttu plaan ebaõnnestus
Detsembris korraldati ülesaksamaailine Nõukogude Kongress, kes otsustas anda võimu Rahvuskogule, mis valiti 1919 algul. Kuna Berliinis üritasid kommunistid võimu võtta, siis asus Rahvuskogu istungeid pidama Weimari väikelinnas. See valitsus oli ebapopulaarne, kuna pidi ratifitseerima Versailles ´i rahulepingu. Hitler 20 04.1889.30 - 04.1945 1925 a. asus rahvasteliit ettevalmistama desarmeerimiskonverentsi. Osa pidid võtma ka USA ja N Liit.S 1937 novembris tõstis Hitler valitsuses päevakorrale eluruumi (Lebensraum) laiendamise vajaduse. Ka see oli esialgu suunatud Versaille´i rahulepingu revideerimisele: liidendada ehk annekteerida 1940´date aastate esimesel poolel Austria ja Tehhoslovakkia. Tegelikult tehti seda kolmekümnendate lõpus. · Liidendamine ehk Anschluss, mille all mõistetakse Austria ühendamist Saksamaaga Versaille´i rahulepingu vastaselt. Austrias oli diktatuur ja väga tugev natsionaalsotsialistlik liikumine
Hispaania kodusõda *aitas vabariiklasi toidu,ravimite ja riietega 1936-39 *Pr ja Ingl ei toetanud RL,sest neile ei meel- demokraatia ja vabariigi kaitsjad dinud NSVL toetamine (toetas NSVL) vs demokraatia kaotajad, diktatuuri ja kindral Franco toetajad (totasid Itaalia ja Saksamaa) Tagajärg: kehtestati Franco diktatuur 4.pilet Versailles` süsteemi likvideerimise algus Saksamaal ja liitlaste otsing 1933 sai kantsleriks Adolf Hitler lahkuti Rahvasteliidust 1935 üldine sõjaväekohustus taastati *ei teinud midagi toimus rahvahääletus Saarimaal-otsustasid ühineda Saksamaaga Ingl ja Sm vaheline mereväekokkulepe Sm tohtis nüüd omad sõjalaevu ja allveelaevu *Ingl soosis 1936 viidi väed sisse Reini tsooni *Pr ega ka RL ei teinud midagi Saksamaa ja Itaalia sõjaspoliitiline liit Berliini-Rooma telg
suudaks kommunistid peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajas. 1933. aastal, toimus Riigipäevahoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Keelatud olid ka ametiühingud. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler tema koha üle ning hakkas diktaatoriks ehk füüreriks. Suurbritannias kui ka Prantsusmaal säilis demokraatia. Suurbritannial oli rohkem kui kaks sajandit kogemust demokraatia alal. See on põhjus, miks ei saanud diktatuur toetajaid nendes riikides. Prantsusmaa riigivõimu suutmatus majanduskriis ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaale diktatuuri. 1934. aastal korraldasid äärmuslased Prantsusmaal mässu, mille eesmärk oli hõivata parlamendi hoone
25.detsember Peatatakse Saksamaa pealetung Ardennides. 1945 17.jaanuar NSV Liidu väeosad vallutavad Varssavi 4.-11.veebruar Krimmi konverents, Churchill, Rosevelt ja Stalin kavandavad sõja lõpetamist. 7.märts USA väeosad liiguvad üle Reini jõe. Märts- apr. Saksamaad ümbritsevad lääne poolt Usa, Briti ja Prantsuse väeosad, idast NSV Liidu väeosad. 21.aprill Vene vägi tungib Berliini 28.aprill Itaalia vastupanuliikumine tapab Mussolini. 30.aprill Hitler teeb Berliinis enesetapu. 7.mai Saksamaa kapituleerub 6.august USA heidab Hiroshimale aatompommi. 9.august USA heidab Nagasakile aatompommi. 2.september Jaapan kapituleerub. Sõda on lõppenud.
Ajaloo KT5! II MS 1)Maailmasõja eel ja põhjused. Põhjuseks miks Austria ansluss sai võimalikuks. Austria oli saksakeelne maa(oli palju H pooldajaid), Euro ei aimanud Sm ohtu, majanduslikult kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, as...
vastupanu ei osutanud. Austria liideti Saksamaaga ning seda nimetati anslussiks. Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus. Samas oli Saksamaal ka palju vaenlasi, kelle hulka kuulusid näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kuna kummalgi riigil polnud otsest põhjust Saksamaad rünnata, jäi see suurriik esialgu puutumata. Saksamaa oli huvitatud ka Poola ja Tsehhoslovakkia okupeerimisest. Müncheni kokkulepe 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid saksa rahvusest inimesed. Peagi muutus olukord väga pinevaks. Sõjaks valmistusid nii Tsehhoslovakkia, Inglismaa kui ka Prantsusmaa. Relvad pandi aga peagi kõrvale, kuna Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, millega lootis vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aastal 29. septembril sõlmiti Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel kokkulepe, mille kohaselt sai Saksamaa
August Macke [august make] (1887-1914) Paul Klee (1879-1940). Rühmitus tahtis panna kunsti hingelisi väärtusi ja kasutas selle saavutamiseks abstraktsiooni, lihtsutamist ja värvide jõudu. Vassili Kandinsky jõudis värvi väljendusjõu suveräänsust arendades lausa abstraktse maalini. Aastatel pärast Esimest maailmasõda muutis saksa ekspressionism oma ilmet. Alguse sai ,,teine laine", mis kestis 1933. aastani, kuna sellele tegi lõpu samal aastal võimule tulnud Adolf Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Oma jälje suutsid siiski jätta Otto Dix [otto diks] (1891-1969), Georg Grosz [dzoodz gros] (1893-1959), Max Beckmann [maks bekmann] (1870-1938), Käthe Kollwitz (1967-1945), kes esindavad ekspressionismi nii-öelda veristlikku varianti. Kujutluslaad muutus reaalsuselähedasemaks, kuid hoiak küüniliseks, veelgi ühiskonnakriitilisemaks. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud
Stefan Zweig peab sõja põhjuseks lihtsalt suurriikide jõu ja võimsuse ülejääki, mis vallandus sõjas. Teine ilmasõda kujunes aga Nietzsche ja Darwini moonutatud mõtete kulminatsiooniks. Darvinistlikud teooriad olelusvõitlusest, looduslikust valikust ja evolutsioonist deformeerusid Saksa natsionaalsotsialistide käsitlustes eluruumivajaduseks; Nietzsche poolt loodud üliinimesest sai alus aarialaste ülimuslikkusele ja agressioonile juutide ning idaeurooplaste vastu. Hitler lihtsalt asendas kristliku ideaali darvinistlikuga, inimene oma mässumeelsuses (võib-olla oli see kollektiivne Oidipuse kompleks) leidis alibi oma liigikaaslase tapmiseks. Kaunid ideaalid on kadunud ning me võime vaid oodata uut Jeesust või Sokratest, kes uuesti püstitaks eesmärgid, mille nimel elada, surra. Muidu võib jälle juhtuda , et inimesed ohverdavad rohkem, kui maailma tegelikkus neile selle eest vastu pakkuda suudab.
KÜSIMUSED 1.Milliste sündmustega algas ja lõppes Teine maailmasõda? Algas 1.septembril 1939. aastal kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis , et Lääne riigid ei astu sõtta , kuid kahe päeva pärast kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Lõppes kui USA ja Jaapan allkirjastasid 2.septembril 1945.aastal Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti, sest USA ei saanud Jaapanist jagu , kuid Jaapani purustused olid suured ja kasutusele oli võtud tuumapomm , mis tappis palju Jaapani tsiviil elanikke ja purustas suure ala. Sellega oli II maailmasõda ametlikult lõppenud. 2
sundida. 4. Millal lõppes II maailmasõda Vaiksel ookeanil? 8. September 1951, kui võitja riigid sõlmisid Jaapaniga rahu lepingu San franciscos. 5. Milliste tulemustega oleks sinu arvates lõppenud II maailmasõda, kui sakslased oleksid vallutatud aladel humaanselt käitunud? Minu arvamus on et teine maailmasõda oleks lõppenud täpselt samamoodi, kui ta lõppes, kuna sakslased keeldusid õigemini hitler keeldus sõjas kasutamast muud rahvast peale ,,puhta aaria rassi" inimesi. Kui nad oleks kasutanud teistest rahvastest inimesi sõjas oleks nad ehk isegi siberisse välja jõudnud. 6. Mis oli 1941. a. augustis sõlmitud Atlandi harta? Kas sellest peeti sõja lõppedes ka kinni? Too näiteid! See oli leping, kus lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Ei peetud, kuna Blati riigid jäid kuni nende iseseisvumiseni NSV liidu võimu alla 7
areng. 1870ndast aastast oli Prantsusmaa vabariik, 20 aasta jooksul oli võimul 41 valitsust, asumaid oli vähem kui Suurbritannial. Välis: majanduskriis levis ka Prantsusmaale, seega võeti vastu ligikaudu 100 uut seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ja tagada neile väärikam elu. Vähendati töönädala pikkust 48lt h 40 tunnini, palka ei vähendatud. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada kuid kui Saksamaal tuli võimule Hitler, tekkis suur välisoht. USA: Sise: andis teistele riikidele välja laene ja selle pealt sai kasumit Välis: koloniaal valdused, *diktatuuride tekkimise põhjused: I MS tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast väljuda, kuid vahel ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Tekkis pettumus ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Demokraatia kriisi tekkimist soodustasid :
Mis riigid olid Pariisi rahukonverentsil peamised otsustajad? Kes olid rahul ja kes mitte rahukonverentsi tingimustega? Miks? USA, Prantsusmaa, Suurbritannia.Rahul olid võitjariigid kuna neile maksti reparatsioone ning nad said kasumit.Rahul polnud kaotajariigid kuna nad pidid palju asju ära loovutama ning maksma.Rahul polnud ka mõned võitjariigid, kuna nende arvates said nad liiga vähe kasumit ja kaotajariigid said liiga leebed tingimused. Millised tingimused kehtestati Saksamaale Versailles' rahulepinguga? · Pidi võitjatele reparatsioone maksma · Armeed vähendati 100 000 meheni jalaväes, 15 000 meheni mereväes. · Keelati ajateenistus. · Pidi loovutama 1/8 oma alast ja kõik oma kolooniad. · Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Mis eesmärgil loodi Rahvasteliit? Mis olid selle nõrkused? Rahvasteliitu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.Nõrkused olid, et neil puudu...
Iseseisvuse kaotus 1939. aasta Rahvusvaheline taust. Sündmused Eestis. Sündmused mujal Läänemere regioonis. 20. märts 1939 22. märts 1939 Leedu Saksamaa nõuab annab Klaipeda Saksamaale Leedult Klaipeda alade loovutamist. Keeldumise korral ähvardab sõjaga. 23. aug. NSV Liit ja Eesti läheb NSV Liidu NSV Liidu huvisfääri Saksamaa sõlmivad huvisfääri. lähevad ka osa Poolast, Molotov Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks. Läti ja Leedu maailmasõda. Sõja...
võimu ning Hitleri juhitud Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fasistlik Itaalia Suur- Saksamaa, Nõukogude Liit ning ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud
Eeskätt pidi see seisnema selles, et need riigid lubavad oma territooriumile rajada sõjaväe baasid ja, et nende kaitseks tuuakse nende riikide territooriumile ka NSVL väed. Kõik baltiriigid võtsid antud lepingu vastu ja oktroobris 39 toodi NSVL väed neisse riikidesse sisse. Esialgu valitsused, mis neis riikides olid, jäid võimule. Samaaegselt kui väed sisse toodi, 39 oktoobris algas Eestist, Lätist, Leedust baltisakslaste lahkumine ehk Umsiedlung, nimelt Hitler esitas Eestis, Lätis, Leedus olevatele sakslastele üleskutse, tulla tagasi oma ajaloolisele kodumaale. Baltisakslased seda üleskutset ka järgisid ja neil oli ka hirm, et baltiriigid satuvad täielikult NSVL riigi kätte. Neid samu baltisakslasi ei paigutatud mitte saksa territooriumile, vaid neile aladele, mida Sm oli ära vallutanud Poolalt. Said endale majad, korterid, kust poolakad olid välja tõstetud. Samasuguse ettepaneku sõlmida baasideleping, aga
tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). - Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. - Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Põhjused: - Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. - Sõlmiti MRP. - Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. - Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. - Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) - Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. - Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Demokraatlike Lääneriikide lepituspoliitika nurjumine - Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa pidasid läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks - Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).
Diktaatorid ja türannid on maailmas esinenud alates esimestest poliitilise struktuuriga riikidest ning neil on võimule pääsemiseks olnud alati ka toetajaid. Mõned neist on valanud rohkel verd, osad on seda suutnud teha vägivallata ning valitud on oma positsioonile sündinud, seda sammuti riikides, kus hetkel toimuvad revolutsioonid. Lähiajaloost on mitmeid häid ja kuulsaid näiteid inimestest, kes on riigis endale haaranud ülemvõimu. Suure rahvatoetuse musternäide on Adolf Hitler, kes kasutas ideaalilähedaselt ära riigis valitsevat olukorda oma populaarsuse tõstmiseks. Tolle hetke Saksamaa vaevles tohutu inflatsiooni ja töötuse käes (osalised ,,Araabia kevade" toimumise põhjused) ning riigis tõstis pead revansism. Kasutades ära meeleheitel inimeste vastuvõtlikust ja janu muutuse järgi, jõudis Hitler võimu juurde. Tihti jõutakse riigipöördeni kindlate uskumuste eest seistes ja oma eesmärgi saavutamiseks
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga.
Singende Revolution und Sängerfest Eneli Kajak Januar 2008 SINGENDE REVOLUTION 1987-1992 Lied: estnische Nationalhymne "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (Mein Vaterland, mein Glück und meine Freude) Singende Revolution - nationale Bewegungen und Kampf um Wiedererlangung im Baltikum Baltikum Estland, Lettland und Litauen Baltikumkarte Singen von nationalistischen Liedern (z.B. der Hymnen der baltischen Staaten) war von der Sowjetmacht verboten Solltesich jemand dem wiedersetzt haben drohten strafen (wie Kündigung der Arbeit bis zur Versetzung nach Sibirien reichten) Bei nationalen Versammlungen und friedlichen Demonstrationen sang man Hunderttausende Leute sangen traditionelle Volkslieder in Stadien und öffentlichen Plätzen Über eine Länge von 600 Kilometern, von Tallin...
TEINE MAAILMASÕDA 1.TEISE MS PÕHJUSED 1.Poliitilised eeldused - Versailles´ süsteem osutus ebapüsivaks.Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2.Majanduslikud eeldused - Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et viia Saksamaa maj.kriisist välja ja tagada majanduslik õitseng. Nõukogude Liidu maj.poliitika põhiees-märk oli tugeva sõjaväe(Punaarmee) ülesehitamine,mille vajalikkust õigustati välisriikide vaenulikkusega, kuigi oma riigi kodanikud elasid hirmsas vaesuses.Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. 3.Ideoloogilised eeldused - Hitleri põhiidee oli,et Saksamaa rahvas vajab eluruumi, mida aga tuli jõuga hankida naberrahvastelt
Teosel 1984 on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritanniaga, kuid seevastu Stalini-aegse Nõukogude Liiduga ja Hitleri juhitud Saksamaaga. Mõlemas selle aja totalitaarses riigis levis propaganda, esines isikukultus, ainuvõim ja vägivallapoliitika. Lisaks on ajaloos teada, et nii Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal olid julgeoleku- ja salateenistused. Selleks et hoiduda igasugusest vastupanust kehitavale režiimile. Võib isegi väita, et Stalin ja Hitler püüdsid olla nn Suured vennad, nende ainuke soov oli saada/saavutada kontroll kogu inimkonna üle. Suure venna valvamine tähendaski seda, et neil on ainuvõim ja sõnaõigus. Nõukogude ajast on teada, et ajalugu muudeti inimeste jaoks ehk räägiti ühte kuid tegelikku tõtt varjati. Nii oli ka Orwelli teoses, sest ju peategelase Winstoni igapäevane töö seisneski ajalehearktiklite ja muude välja annete muutmine ehk teisisõnu ajaloo ümberkirjutamises. Tõtt
Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteid peeti ainukeseks jõuks, mis võiks kommuniste peatada. Sellepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad ning 1933. aastal, kui toimus Riigipäevahoone põleng, sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem. Kõik erakonnad, peale Natsinaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Kõige arenenum poliitiliselt oli minu meelest Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Sellele veidi alla jääb Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus, kuid keda siiski 1934. aastal ohustas siseriiklik diktatuur. Minu arvates diktaatorlikke riike nagu fasistlik Itaalia ,Saksamaa, Nõukogude Liit ning ei saa
Surm on eksistentsialistlik. Erich Maria Remarque suri 25. septembril 1970. aastal Locarnos. Looming Remarque on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lühijutte ning 1956. aastal näidendi "Lõpp-peatus" 1920 "Unistuste tuba",("Die Traumbude") 1998 "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus hiljem) 1927 "Jaam silmapiiril" ("Station am Horizont") 1929 "Läänerindel muutuseta" ("Im Westen nichts Neues") sõjavastane romaan, mille Hitler lasi avalikult põletada ning selle eest võeti ära tema kodakondsus. 1931 "Tagasitee" ("Der Weg zurück") 1937 "Kolm sõpra" ( "Drei Kameraden") tõelise sõpruse kirjeldus kolme mehe vahel. 1940 "Armasta oma ligimest" ("Liebe Deinen Nächsten") 1946 "Arc de Triomphe", II. maailmasõjaeelne aeg Pariisis, kui kaks inimest kohtuvad sillal, pealkiri on pigem irooniline. 1952 "Elusäde" ("Der Funke Leben") pühendatud tema õele. See on tema kõige
29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido-
demokraatia vastu. Nad süüdistasid Weimari vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles' süsteemis, majanduslik ebakindlus ning poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine muutusid tugevaks väetiseks totalitarismi põllul. Sellele lisandus ka hirm kommunismi ees. 1919 loodi Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Erakonna esimeheks sai Adolf Hitler. Saksa Töölispartei põhilisteks vaenlasteks said kommunistid ja juudid. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Prantsusmaal ja Inglismaal säilis demokraatia. Prantsusmaal olid demokraatlikud traditsioonid tugevalt juurdunud , seega ei olnud diktatuuri pooldajatel võimu haaramiseks piisavalt toetajaid. Kommunistide ettevõttel loodi riigis fasismiohuga võitlemiseks
MRBga lubasid Saksamaa ja NSV Liit teineteist mitte rünnata. NSV Liit plaanis ära oodata, mil Saksamaa ja Suurbritannia on omavahelistes lahingutes üksteist nõrgestanud ning siis astuda Saksamaa vastu. Kui Nõukogude Liit okupeeris 1940. a kevadsuvel Bukoviina (paarisaja km kaugusel Saksamaa naftavarudest), avas see Saksamaa silmad. Selle tulemusena hakkas Saksamaa kavandama sõda Nõukogude Liidu vastu. 1940. a lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu, mille eesmärgiks oli Punaarmee piiramine ja purustamine. 1941. a suveks oli Punaarmee koondunud riigi läänepiirile suured jõud, et õhurünnakute saatel Saksa väed sisse piirata ja purustada. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. 2. Milliste tingimuste korral oleks Hitleril olnud võimalik sõda NSV Liidu vastu võita?
Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos. Teine maailmasõda sai alguse 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal. Teise maailmasõtta oli haaratud kõik maailma riigid, kas siis suuremal või vähemal määral. Samuti oli teise maailmasõjaga seotud ka Eesti, kes pidi ka sõja käigus hakkama tunnistama Nõukogude Liidu alla kuulumist. Millised olid need pöördepunktid, mis viisid Eesti Nõukogude liidu alla, seoses teise maailmasõjaga? Esimeseks oluliseks märgiks Eesti tuleviku suhtes, oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja sellega kaasnenud salaprotokoll, kus määratleti ära Eesti saatus. Me võime lugeda seda esimeseks pöördepunktiks, kuna salaprotokoll sisaldas Eesti tulevikku NSVL all, ja nii ka paraku läks teise maailmasõja käigus ning pärast seda, kui mitte arvestada vahepealset saksa opupatsiooni. Teada olevalt üks põhjustest, miks maailmasõda puhkes, oli pidevad järelandmised Saksamaale. Lääneriigid tegid ...
Esimene suur pagendamine kodumaalt leidis aset 6. Saj eKr, kui babüloonlased vallutasid Jeruusalemma ning küüditasid juute Babülooniasse. Tänu pagendamistele ongi juudid sunnitud väljarändama oma kodumaalt. 19. Saj algul elas enamik juute Euroopas kuid 19 ja 20 saj toimus juutide massiline liikumine ühelt maalt teisele. Euroopast > Ameerika , Lõuna Aafrika, Austraaliasse ja Uus Meremaale. HOLOCAUST Varsti pärast seda kui võimule tuli 1933. Aastal Hitler ja natsid kehtestati juutidele karmid piirangud. Neilt võeti kodanikuõigused ning rahvuse märkimiseks pidid nad kandama kollaseid 6nurki.1940 aastal hakati rajama juutidele surma- ehk koonduslaagreid. Ajavahemikus 1940 1945 tapsid natsid 6 miljonit juuti ehk üle kolmandiku kogu maailma juutidest, nad tapeti või surid koonduslaagrides nälga ja haigustesse. Seda perioodi tuntakse holocaustina, mis tähendab põletusohvrit kreekakeeles
tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini "musta neljapäeva" tagajärjed. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja tekkis vaesus. Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Kuid miks rahvas uskus teda? Päris kindlasti oli oluline osa tema kõnedel nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees ja manipuleerija. Ta oskas sõnu sättida enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades Kuid osades riikides säilis demokraatia. Näiteks Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa võit Esimeses Maailmasõjas
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Diktatuuride tüübid : Autoritaarsed riigid Totalitaarne: fasism , natsism , kommunism Adolf Hitler (1889-1945 ) Sündis Austrias Tõusis 1921 natsionaalsotsialistide liidriks Osales 1923a riigipöördekatses ja vangistati 9kuuks. Tema teos ,, Mein Kampf,, saab natsionaalsotsialistide ideoloogia aluseks. 1933 sai temast Saksamaa kantsler. Saksamaa sisepoliitika Pärast teist maailmasõda demokraatliku Weimari vabariiki (Saksamaa) süüdistati sakslaste poolt kõikides hädades ( kaotatud sõda, pettumine Versailles lepingus jne )
1.Bioloogia seos teiste teadustega. Keemia : Biokeemia (valgud, DNA, RNA, keemilised protsessid), Füüsika : Biofüüsika (liikumine, energia, optika), Matemaatika: Biomeetria, Geograafia : Biogeograafia, Meditsiin : Üldandmed (füsioloogia), farmaatsia, Biomeditsiin, Rakendusbioloogia: Biotehnoloogia, Bioonika, Ajalugu: õietolm, seemned, õietolm, dendrokronoloogia, Ladina keel: Liikide nimed, Eesti keel: Nimetused, Põllumajandus: Agronoomia, Zootehnika (veterinaaria) 2.Fundamentaalteadus: Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Rakendusteadus: Teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumaj, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm tarbeks. Rakendusbioloogia: See seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia: Nim. rakend...
14) Potsdami konverents Aeg: 1945 juuli-august; Osalejad: Chruchill, Truman, Stalin; Sisu: territoriaalsed muutused, sõjaroimarite kohtualla andmine. 15) Teine rinne - Normandias avatud rinne Saksamaa vastu. 16) Lepituspoliitika Suurriikide presidendid tahtsid sõda lõpetada. 17) ,,kummaline sõda" Toimumisaeg 1939-1940. Mõlemad pooled Saksamaa ja Poola, aktiivsust ei ilmutanud. 2. Isikud: 1) A. Hitler Saksamaa kantsler, diktaator, riigipea. 2) J. Stalin NSV Liidu juht 3) W. Churchill - Briti konservatiiv. Sai Suurbritannia peaministriks. 4) C. De Gaulle - Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 5) K. Litzmann Eesti kindralkomissaar. 6) F. D. Roosevelt USA president. 7) G. Zukov - Nõukoguderiigitegelane ja väejuht 8) H. Mäe - Eesti poliitik ja 1941 1944 Eesti Omavalitsuse juht. 9) J
kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, mille liikmeid hakati kutsuma fasistideks. Nad kogusid palju toetajaid. MILLISED MUUTUSED TOIMUSID SAKSAMAA, NSVL-i JA ITAALIA MAJANDUSES, SISEPOLIITIKAS, VÄLISPOLIITIKAS PÄRAST DIKTATUURI KEHTESTAMIST MAJANDUS SISEPOLIITIKA VÄLISPOLIITIKA SAKSAMAA Majanduse riiklik Füürer- Hitler, Saksamaa reguleerimine, kehtestati üheparteisüsteem- suurendamine teiste plaanimajandus, rajati Natsionaalsotsialistli riikide arvelt tehaseid ja vabrikuid k Töölispartei, sõjatehnika tootmiseks, Gestapo ja SS ehitati kiirteid-need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd
absoluutset kontrolli hüpnotiseeritava üle. (Encyklopedia) Ta on avaldanud mitmeid töid massi psühholoogiast ja karja käitumisest. Tema tööd masside psühholoogiast muutusid tähtsaks 20. sajandi esimesel poolel, kui meedia uurijad nagu Handley Cantril ja Herbert Blumer kasutasid tema teooriat, et kirjeldada allasurutud gruppide reaktsioone meediale. Samamoodi on väidetavalt tema töid uurinud ja kasutanud sellised propagandistid nagu Adolf Hitler ja Benito Mussolini. Le Bon'i massipsühholoogial oli omal ajal erakordne menu ja paljudele tundus see olevat absoluutne teaduslik tõde. (Encyklopedia) Tõeline tunnustus tuli Le Bonile peale 1890 aastal ilmunud raamatut ,,Les Lois psychologiques de l'evolution des peuples" (,,Rahvaste ja masside psühholoogia"). Raamat kujutas endast põhjalikku analüüsi rahvamasside psühholoogiast, indiviidi käitumise motiive ja ajalooliste sündmuste põhjuseid
Pilet nr. 5 1) Pärisorjus ja selle kaotamine Eesti ja Liivimaa Euroopas möllanud sõjad ei puudutanud pikka aega otseselt Eestit, alles 1807 jõudis üleeuroopaline sõda eestisse. Napoleoni väed hõivasid 1806 Preisimaa ja jõudsid vene impeeriumi piirile. Venemaal kuulutati välja mobilisatsioon maamiilitsasse. Sellesse võeti Eestimaal 8000 ja Liivimaal 20000 talupoega, kes varustati ja moonastati neid saatnud mõisate poolt. Ohvitserideks olid maamiilitsas mõisnikud. Väljaõpe ja relvastus oli nigel, väeosi laastasid mitmesugused taudid, Kuid õnneks ei tulnud neil lahingus osaleda, sest Aleksander 1. ja napoleon 1. jõudsid Tilsitis kokkuleppele Euroopa mõjusfäärideks jaotamises. Tilsiti rahu tingimused olid siiski rasked, sest venemaa pidi ühinema kontinentaalblokaadiga Inglismaa vastu. Mõisate tulud kuivasid järjekordselt kokku. Prantslaste pool okupeeritud Põhja-Saksamaa riikides, sealhulgas Preisimaal, kaotati pärisorjus. 1808-1809 toimun...
tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite jagu kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti transportida– kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa – lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini “musta neljapäeva” tagajärjed. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja tekkis vaesus. Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Kuid miks rahvas uskus teda? Päris kindlasti oli oluline osa tema kõnedel – nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees ja manipuleerija. Ta oskas sõnu sättida enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades Kuid osades riikides säilis demokraatia. Näiteks Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa võit Esimeses Maailmasõjas
Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane. Hitleri seisukohad Saksamaa pidi saama jälle suureks, jõukaks riigiks Laiendada sakslaste eluruumi Aaria rass maailma valitsejateks Saksa rassile puhtuse saavutamine (Juutluse, demokraatia kõrvaldamine jne) Milles seisnes natside diktatuur – Teised parteid saadeti laiali ning keelati samuti keelati ka ametiühingud. Pärast riigipresidendi loomuliku surma võttis selle ameti üle Hitler. Ta muutus diktaatoriks. Demokraatlikult valitud võim asendati keskliidu poolt valitud isikutega. Ettevõtete juhtidele anti korraldused kõik probleemid ise lahendada, mitte allujaid peeti riigireeturiteks. Sõna- ja kodanikuvabadused kaotati. Tähtis oli rassi puhtus. Keelati abielud juutidega ning ei lastud kurjategijatel ja vaimuhaigetel lapsi saada. Noorte kasvatamist juhtis riik, seega võidi sekkuda inimeste eraellu. Hakati juute tagakiusama. Neilt võeti ära õigused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
