Idaküljele lisati kitsas polügonaalne apsiid, millega külgnevad käärkambrid. Läänes on tugev neljakandiline torn, sellega liituvate tepikodade ja muude abiruumidega. Väliskujundust ilmestavad nurgatornikesed ning pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid kontraforssid. Neogooti vormides interjööris kannavad saledad metallsambad avatud toolvärgiga lage ja kahekorruselisi vääre. 1818 Siilivask, M., (2006) Tartu arhitektuur 1830-1918: Historitsism ja juugend, Tartu; Greif trükikoda Oreliväär asub lääneküljes. Ansamblist langeb välja apsiidi dekoratiivne roidvõlv. Kiriku altarimaal ,,Kutsuv Kristus) on maalitud J.Köleri poolt 1890. aastal. Altarisein G. Beermanni kavandi järgi 1900. aastal ja kiriku orel kahekümne registriga Wilhelm Müllverstedt´i poolt 1891. aastal.2 Kiriku peatorn on 56,5 meetri kõrgune, mida viimati restaureeriti 2012. aastal. 1987. aastal lisati kirikule keskküte
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana. Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus. Eesti arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus eklektika ja historitsism. Juugendstiil hakkas levima 1904.a. paiku. Eesti kunst 1905-1919. Murranguaastad. Neil aastail arenes eesti kunst ja jõudis kokkupuutesse Euroopa uuendusliku- ma kunstiga. 19.saj. lõpul oli Eestis väga vähe võimalusi kunsti õppimiseks- tegutsesid vaid üksikud joonistuskursused. Edasi tuli minna Saksamaale või Peterburi. Paljud valisid viimase, kuna see asus lähemal. Ka Petrburis toimus mitmeid näitusi, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandu...
tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana. Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte. Illustreeris ,,Kalevipoja". Töid iseloomustab selge ja monumentaalne käsitluslaad. 1906.a. toimus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus Tartus. Eesti arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus eklektika ja historitsism. Juugendstiil hakkas levima 1904.a. paiku. Eesti kunst 1905-1919. Murranguaastad. Neil aastail arenes eesti kunst ja jõudis kokkupuutesse Euroopa uuendusliku- ma kunstiga. 19.saj. lõpul oli Eestis väga vähe võimalusi kunsti õppimiseks- tegutsesid vaid üksikud joonistuskursused. Edasi tuli minna Saksamaale või Peterburi. Paljud valisid viimase, kuna see asus lähemal. Ka Petrburis toimus mitmeid näitusi, kus eksponeeriti Lääne-Euroopa avangardistlikke töid. 1905.a
16. saj. Kõrgrenessanss: Leonardo da Vinci 1452-1519, Michelangelo Buonarroti 1475-1564, Raffael 1483-1520,Albrecht Dürer 1471-1528 17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906
taaskasutamine. Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul (neorenessanss, neogootika, neobarokk jne.). Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide (eriti renessansi) elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal. Kõige väljapaistvam ja kaunim pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis, mille autoriks on CHARLES BARRY .
19. sajandi algul hakkasid teadussaavutused jõudma inimeste igapäevasesse ellu, suurenes huvi antiikaja kultuuripärandi vastu ning võeti kasutusel uusi masinaid. Tuli kasutusele ka uus kunstisuund klassitsism, mis rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust kunstis, kirjanduses, muusikas ja arhitektuuris. Varsti aga loobuti klassitsismile omastest vormipiirangutest ja tekkis romantism. Romantismi iseloomustab kõige rohkem julge ja vaba tunnete väljendamine. Romantismi mõjul tekkis ka historitsism - ehituskunsti suund, mis jäljendab ajaloolisi stiile. 26. Tööstuslik pööre Euroopas Seoses industrialiseerimise algusega 19. sajandi keskpaigas kujunes tähtsaimaks majandusharuks tööstus, mille alusel hakkasid ka muud tööstusharud kiiremini arenema ja põhjalikke muudatusi läbi viima. Industriaalühiskonna arengule aitas kaasa raudtee areng, samal ajal hakati laialdaselt kasutama ka elektrit ja ka sidepidamisvahendeid. Põllumajanduse tootlikkus suurenes oluliselt tänu
Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 9 Klassitsism kui viimane terviklik kunsti- ja arhitektuuristiil hääbus lõplikult 19. saj 40ndateks aastateks. Arhitektuuris ei väljendunud klassitsistlik vormikõne enam tervikliku stiilina, vaid ühe ajaloolisest stiilist lähtuva neostiilina. Viimaste, st neostiilide tekkimine ja kasutamine iseloomustabki 19. saj teise poole ja 20. saj alguse arhitektuuri tervikuna. Kuigi ühise nimetajana võib kasutada terminit historitsism, saab selguse mõttes selle jaotada veel järgmistesse perioodidesse: romantiline etapp 19. saj 30.–50. aastad stiilipuhas etapp 19. saj 50.–70. aastad eklektiline etapp 19. saj lõpukümnendid Ajastu ehitusmälestiste näiteid historitsismist: Ch. Barry – Inglise parlamendihoone, 1840–60 K. Schinkel – Kabel Peterhofis Venemaal, 1834 H. von Ferstel – Votiivkirik Viinis, 1856–79 G
Viina põletamine, nuumloomade pidamine, maa viljelus hakkas paranema selle tagajärjel hakkas sissetulek suurenema. Sissetulev raha investeeriti oma elutingimuste luksuslikumaks muutmisele. Sidemed Saksamaaga olid aga äärmiselt tihedad. Ajapikku sai arengu takistavaks faktoriks talupoegade töö pärisorjadena polnud piisavalt efektiivne. MÕISAKULTUUR 18. saj teisel poolel tulid sisse muutuma. Domineerima hakkas klassitsism. 19. saj II poolel tuli sisse historitsism. Need stiilid olid paraadlikud ja uhkeldavad. Pidulikult ranged ja sümmeetrilised jooned. Hakati kasutama sammasportikust oli äärmiselt populaarne, tihtipeale ehitati neid ka juba vanematele hoonetele juurde. Uued hooned olid vanematest palju suuremad ja ruumikamad ning ka ruume oli rohkem (näiteks Aaspere mõis, Hõreda mõis, Raikküla mõis, Riisipere mõis)Historitsism pöördumine tagasi ajalukku, kasutati tihti neo-gootikat, eeskujuks oli inglise keskaegsed lossid
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisu...
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
noori sümbolismi, juugendstiili ja impressionismi esindajaid ning lõi akademismile vastanduvate kunstinäituste traditsiooni. Raud asutas oma ateljeekooli 1904. aastal Tartus, aga eriti oluline oli tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustaja ja kogujana, Eesti Rahva Muuseumi aluspanijana ja näituste organiseerijana. Arhitektuur Eesti sajandivahetuse arhitektuuris olid jätkuvalt ülekaalus historitsism ja eklektika. Juugendstiil hakkas Eestis levima alles pärast 1904. aastat. Tartus püstitati esimene programmiliselt rahvuslik hoone- Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, mille kavandas 1900-1902 Georg Hellat (1870-1943). 3. KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 19. ja 20. sajandi vahetusel oli tärganud rahvuslik kunstielu ja järgneva 15 aasta jooksul arenes see eesti kultuuri loomulikuks osaks ning jõudis kokkupuutesse Euroopa kõige uuenduslikuma kunstiga. 19
Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsioo...
lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel
või mitte. Selleks puudusid siis lihtsalt vahendid. Järelikult oli tema teooria mõttetu. Ptolemaiose teooria oli vale, aga mõttekas. Popperi ajal asendus “mitteverifitseeritav” sõnaga “mittevalsifitseeritav”. Oluline täiendus on see filosoofide jaoks üldmõistete pärast, mida on lõpma- tu hulk. Valsifitseerimine tähendab, et ümberlükkamiseks on vaja vähemalt ühte kummutavat näidet. Popperil oli veel sihuke spetsiifiline termin nagu historitsism — õpetus, kus lõpp-punkt määrab tema poole liikumise. Sealjuures on lõpp-punkt kas 12 Kurjad keeled rääkisid vanasti, et Stalingradi all võitlesid kaks heegellaste koolkonda — stalinlased ja hitlerlased. (EL) 1.7. HEGELI AJALOOFILOSOOFIA 15 ülemine või alumine tipp13 . On olemas eesmärk iseeneses. Otstarve määrab asja14 . Kõik teoloogilised arutlused on vaieldavad. Hegel kasutab mõisteid He- geli moodi
kaasa uue ehituslaadi kujunemisele kergus, läbipaistvus ja mahukus. 23) Metallurgia areng andis terase. 24) Töötati välja teraskarkassi põhimõte, millega kaasnesid kerged fassaadid. 25) Kus metallkarkasshooned andsid aimu hoone funktsioonist tõrjuti välja eklektika ja historitsism. Eestis: 19. sajandi teisele poolele on iseloomulik tööstuse, transpordi, kaubanduse ja põllumajanduse kiire areng. Selline protsesside kulg mõjutas eelkõige linnasid, põhjustades nende kiire kasvu. Olulist rolli Eesti asustusstruktuuri arengus mängis raudtee ehitamine: tunduvalt
22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal. Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer.
metateadus, metatasand kultuuri uurimisel. Angloameerika kultuuriuuringud (cultural studies) on suuresti hüljanud Ernst Cassireri ja Aby Warburgi vaimus Kulturwissenschafti. Nt. Kulturwissenshafti õpikuid, mida nad hõlmavad. 11 Eds. Ansgar & Vera Nünning 2003. Konzepte der Kulturwissenschaften: Theoretishce Grundlagen-Ansätze-Perspektiven. Stuttgart, Weimar: Verlag J.B. Metzler. · Kultuurisemiootika · Kirjandusteadus · Kultuuriantropoloogia · Ajalooline antropoloogia · Uus historitsism, kultuuriline materialism, kultuuriuuringud · Kollektiivse mälu teooriad · Kultuurisotsioloogia · Kultuuripsühholoogia · Kultuuriökoloogia · Kultuuriruumi uuringud ja interkultuuriline kommunikatsioon · Meediakultuuri uuringud Saksa Kulturwissenschaft hõlmab endas tegelikult nii kultuurisotsioloogiat, kultuuriantropoloogiat, kultuurisemiootikat, kui ka kultuuriajalugu. Ajalooline mõõde on alati oluline olnud. Nt: Max Weber (1864-1920), ühendab idealistlikku ja materialistlikku
“puitehitusstiili” nime all. Historitsismile oli omane ka armastus edevate nurgalahenduste vastu: tänavanurkadele paigutati efektsete tornide, erkerite ning rõdudega maju. Joonis 1.17 Lisaks puidus kiviarhitektuuri imiteerivale historitsismile arenes välja ka puitehitusstiil, kus püüti luua just võimalikult õhulisi ja puidu spetsiifilisi võimalusi esile toovaid saelõikekaunistusi (vasakul: elamu Rakveres). Historitsism ja juugend (20. sajandi algus) armastasid efektseid nurgalahendusi (paremal: elamu Pärnus). Tsaariaja lõpul vahetab historitsismi välja juugendstiil (Joonis 1.18, Joonis 1.19). See võib esineda nii rikkalikumas, voogavate ja kaarduvate vormidega variandis kui ka kaine geomeetrilise-ratsionaalse suuna näol. Viimast kohtab puitarhitektuuris sagedaminigi. Kui varasemad historitsismiajastu puitkorterelamud on üldjuhul üsna kompaktse üldmahuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
