Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib sarnasuse alusel jagada 23 paariks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandina mehe kromosoomid, mis tähistatakse X ja Y. Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised. Kui inimese kehas on 46 kromosoomi, siis igas muna- ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomi valgud on histoonid. Need kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. RAKUMEMBRAAN Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli. Tsütoplasmat läbib membraanidest moodustunud kanalikeste süsteem. Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anor- ja orgaanilised ained. Ainete
15.Erinevad valguniidid rakus ja nende ülesanded. Mikrofilamendid – seovad rakumembraani kokku peale fagotsütoosi või raku jagunemist Keskmise jämedusega valguniidid: annavad rakule mehaanilise tugevuse ja püsiva kuju Mikrotorukesed – nendes liiguvad organellid ja need liigutavad kromosoome raku jagunemisel 16.Kirjelda ( joonista), kuidas teevad rakud omavahel koostööd Golgi kompleksi näitel. Õ lk 86 17.Mille poolest erinevad kromosoomid ja kromatiin? Histoonid? Kus nad paiknevad? Nende ülesanded? Kromosoomid koosnevad kromatiinidest. Kromatiin koosneb DNA-t ja seda siduvatest histooinidest. Nad paiknevad raku tuumas, on iga raku tuumas. Histooni ülesandeks on kokku pakkida u 2m DNA-d. Kromosoomide ülesanne on päriliku info avaldamine ja edasiandmine. 18. Millal on näha kromosoome, nende arv inimese erinevates rakkudes(põhjendusega). Mis ja milleks on telomeerid? Kromosoome on ainult näha raku jagunemise ajal
Ilma ensüümideta toimuksid paljud keemilised reaktsioonid liiga aeglaselt, kuna temperatuud rakkudes on suhteliselt madal. 14. Valkude ülessanded organismides. Ensümaatiline- ensüümid kiirendavad reaktsioone Struktuurne- rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Trantsport- Hemoglobiin trantspordib hapnikku, membraanides valgulised trantsportijad. Regulatoorne- hormoonid(insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne- (info vahetamine) rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumine- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud Varuaine- munavalge, piim Kaitse- aintikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud Toksiline- putukate mürgid nt mesiladed, madude mürgid(kesknärvisüsteem- kobra) 15. Mis on DNA? Millest koosneb?
Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimiso...
19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). * Ensümaatiline/katalüütiline: ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. * Transport: hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. * Regulatoorne: hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. * Retseptoorne: rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. * Liikumise: algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid * Varuaine: munavalge, piim (kaseiin) * Kaitse: antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. * Toksiline: putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem – kobra). * Energeetiline: väga madal, 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. 21
aeglased) kuid võib hõlmata kuni 25% tuuma ruumalast neis rakkudes, kus toimub intensiivne valgusüntees. 4. Kromatiin ja kromosoomid. Kromatiini all mõistetakse rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. Rakus kahes eri seisundis: 10% aktiivne (sisaldab DNA-d, mida atud rakus transkribeeritakse) ja 90% inaktiivne. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kõige paremini on uuritud struktuursed valgud histoonid, mis esinevad kõigil eukarüootidel. Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg). Histoone on 5 tüüpi, mis jagunevad kahte rühma: nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4) ja histoon H1. Inimese haploidne genoom sisaldab ca 3 miljr. nukleotiidi paari, mis on jagatud 24-ks kromosoomiks (22 erinevat autosoomi ja 2 erinevat sugukromosoomi). Histoonid ja DNA nukleosoomne struktuur. DNA pakkimine kõrgema järgu struktuuridesse
tuuma ruumalast neis rakkudes, kus toimub intensiivne valgusüntees. 4. Kromatiin ja kromosoomid. Kromatiini all mõistetakse rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. Rakus kahes eri seisundis: 10% aktiivne (sisaldab DNA-d, mida atud rakus transkribeeritakse) ja 90% inaktiivne. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kõige paremini on uuritud struktuursed valgud histoonid, mis esinevad kõigil eukarüootidel. Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg). Histoone on 5 tüüpi, mis jagunevad kahte rühma: nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4) ja histoon H1. Inimese haploidne genoom sisaldab ca 3 miljr. nukleotiidi paari, mis on jagatud 24-ks kromosoomiks (22 erinevat autosoomi ja 2 erinevat sugukromosoomi). Histoonid ja DNA nukleosoomne struktuur. DNA pakkimine kõrgema järgu struktuuridesse. Kõikides
hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi) · Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel ( näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) · Ehituslik funktsioon - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne) · Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks (näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud) · Varuaineline ehk toiteline funktsioon - valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin) · Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat
Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). (Viik, 2004) Retseptoorne funktsioon - retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. (Viik, 2004). Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). (Viik, 2004) Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. (Viik, 2004) Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. (Viik, 2004) Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat
Kordamisküsimused geneetikas loeng 12 kohta bioloogia õppesuuna tudengitele: 1. Millest on tingitud eukarüootidel tuumaväline pärilikkus? Emaefekt, Epigeneetiline pärilikkus, Mitokondriaalne pärilikkus. 2. Faktid, mis toetavad mitokondrite evolutsiooni endosümbioosi teooriat? mitokondrid on eukarüootide evolutsiooni algetappidel rakku tunginud mikroorganismid purpursed fotosünteesivad bakterid, mis on kohanenud sümbiootiliselt eluks peremeesrakus. 1,5 - 2 mljrd. aastat tagasi. tõestus: sõltumatu genoom ja valgu süntees, mtDNA sarnasus prokarüootidega (rõngakujuline, puuduvad intronid ja histoonidele pakitus), suurus, tuumast sõltumatu jagunemine (paljunevad pooldumise teel) 3. Mitokondri peamised funktsioonid (2)? Ehitus ja iseloomustus? Kloroplastide ülesanne taimerakus? Ehitus?- Ülesanne on muundada väliskeskkonnast kättesaadav energia (kas päikesevalguse või keemiliste sidemete oma) rakule sobivasse vormi. M...
Biomolekulid – elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid-pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Süsivesikud (suhkur, tärklis, tselluloos, glükogeen) Sahhariidid-organismi ehitusmaterjal ja kütus Monosahhariidid: Glükoos- põhiliseks rakkude toitaineks, monomeerideks di ja polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades (viinamarjad), sahharoosist vähem magus Fruktoos- mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, lahustuvad hästi vees, liiguvad organismis kiiresti, omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur-tekib idanevates viljaterades, teistes taimedes esinev tärklise hüdrolüüsi produktina Sahharoos e peedi või roosuhkur- levinud kõigia klorof...
22.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline/katalüütilineensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Struktuurne-rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Transport-hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne-hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne-rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumise-algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Varuaine-munavalge, piim (kaseiin) Kaitse-antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline-putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra).
Sellepärast nimetatakse neid "segamakromolekulideks". VALGUD LIHTVALGUD LIITVALGUD FIBRILLAARSED GLOBULAARSED * fosfoproteiinid * kollageenid * albumiinid * kromoproteiinid * elastiinid * globuliinid * glükoproteiinid * keratiinid * histoonid * lipoproteiinid * fibroiinid * protamiinid * nukleoproteiinid * müosiinid * prolamiinid, * metalloproteiinid gluteliinid * liitensüümid Lihtvalgud Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu kuuluvad: · kõik lihtensüümid; · liitvalkude valguline osa; · valgulised hormoonid jne.
On oluline järgmiste kudede/organite arengus: · Kopsud · Soolestik · Hambad · Karvad · Pankreas etc Kasvaja teraapia: 1. Kirurgia 2. Keemiaravi 3. Kiiritud 4. Immunoteraapia 5. Antiangiogeneetiline teraapia Valkude funktisoonid. · Ensümaatiline biokeemiliste reaktsioonide (keemiliste sidemete tekke või lõhkumise) katalüüs · Ehituslik nt keratiin(karvad küüned sarved), aktiin(tsütoskelett), histoonid (DNA pakkimine kromosoomides) · Transport nt hemoglobiin · Retseptor nt atsetüülkoliini retseptor (närvirakkude siganaalide vahendamine) · Regulatoorne valgulised hormoonid (nt kasvuhormoon) · Kaitse antikehad · Liikumine müosiinid, kinesiinid · Energeetiline kui lipiidide ja sahhariidide varud on ammendunud Valkude struktuurid: 1. Primaarne lineaarne 2
Kromosoomid Inimese iga keharaku tuumas on 46 kromosoomi, jagatakse mikroskoopilise sarnasuse alusel Paarilised kromosoomid on homoloogilised(sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid(X ja Y) Raku jagunemise eel toimub replikatsioon (kromosoomide kahekordistamine) pärast seda on üks kromosoom kahe kromatiidine Muna -ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomivalgud on histoonid kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomne fibrill DNA mis on keerdunud über histoonide molekulidest koosnevate kerakeste Karüokam reastatud kromosoomistik 1 kromosoom = histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga Keskmine paksus 0.1 mikromeetrit Fosfolipiidid + valgud
terminaalse domääniga ning vahendab TF-dega; multiproteiinkompleks. 13. PolI ja PolIII-sõltuv transkriptsioon. Mille poolest need erinevad PolII- sõltuvast transkriptsioonist? Erinevalt PolII-st ei vaja teised transkriptsiooni initsiatsiooniks ATP hüdrolüüsi ensüümi. PolI sõltuv transkriptsioon rRNA: PolI initsiatsioonikompleks saab alguse kui multimeerne ülesvoolu aktivatsiooni-faktor (UAF) seondub ülesvoolu elemendiga. Kaks USFi alaühikut on histoonid, mis arvatavasti võtavad osa DNA seondumisel. Järgmisena seondub trimeerne tuumikfaktor koos TBPga, mis omakorda seondub nii UAFiga kui tuumik-faktoriga. Viimasena seondub PolI-Rrn2p kompleks juba ees olevate valkudega startsaidi lähedusse. Inimese rakkudes on TBP seotud kolme teise polüpeptiidiga, moodustades initsiatsiooni faktori SL1, mis seondub tuumikpromootorelemendile. PolIII sõltuv transkriptsioon tRNA,5 srRNA + väikesed RNA-d:
· Eeltuumsed organismid a) PROKARÜOODID (tuum puudub, DNA tsütoplasmas) a.i) Nt. Bakter Päristuumne rakk Tuuma ehitus: 1. Kahekihiline tuumamembraan 2. Poorid AV tuuma ja tp vahel 3. Tuumake (tumedad alad raku tuumas)RNA molekul, uued ribosoomid 4. Kromatiin (-aine) DNA molekule, RNA molekule, valgud Kromosoomid: 1. Nähtavad raku jagunemise ajal (joonis lk 55) 2. Ehitus (lk 55) a. 1 või 2 DNA molekuli (reeglina 1) b. HISTOONID kromosoomi valgud (terava kujuga et biheeliks saaks selle ümber keerelda) pakivad DNA molekuli kokku, Kaitsevad DNA molekule c. NUKLESOONID 8 histooni + DNA biheeliks d. Kromosoomistik kariogramm d.i. Homoloogilised kormosoomid on (paarilised) ühesuguse kuju ja suurusega kromosoomid mis sisaldavad samu tunnuseid ja ülesannedeid Rakus võib olla... 1
21. Kromosoomid - kromatiinaine, koostis, ehitus, ülesanded, muutused sõltuvalt rakutsüklist. Inimese kromosoomistik. Mõisted — homoloogilised kromosoomid, kromatiidid, diploidsus, haploidsus, polüploidsus, autosoomid, sugukromosoomid. Mehe ja naise kromosoomistiku erinevused. X-kromatiin ehk Barri kehake. ühe kromosoomi moodustab üks pikk ja katkematu DNA kaksikahel, mis on spetsiifiliselt seostunud valkudega – aluselised globulaarsed valgud - histoonid ja mittehistoonsed valgud , mis on erinevates rakutüüpides erinevad. ...mitoosi metafaasis kondenseerunud kromatiin (valkudega seostunud kromatiin) DNA on seotud valkudega: - struktuursed valgud (histoonid) - regulatoorsed valgud: transkriptsioonifaktorid replikatsioonivalgud Inimesel on sugurakkudes 23 kromosoomi. Haploidne e. ühekordne kromosoomide arv (sugurakkudes) vs diploidne e. kahekordne (keharakkudes).
Globulaarsed Fibrillaarsed Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2
on batsillide spoore, mis kuumutamisel ei hävi. L. Pasteur pani aluse: 1. füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale 2. tööstusmikrobioloogiale 3. meditsiinilisele mikrobioloogiale Lister võtab kasutusele fenoollahuse, opiasjade jt puhastamiseks. 9.Leidke nimistust need organellid, mida prokarüootidel ei ole. Prokarüootidel ON ribosoomid ja valgu süntees toimub ka. 70S tüüpi. Rakusisaldiste järgi. Puudub tuumamembraan, tõelised histoonid (valgud, mis hoiavad DNAd koos), diploidne kromosoomistik, üldjuhul steroolid rakumembraanis, 80S ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, plastiidi, Golgi kompleks, tsentrioolid, mikrotuubulid. 10.Joonista kokkide agregaadid ja too näited. Kerakujuline. Slaidil üksik kokk, esinevad ka gruppidena. Athrobacter. Megashaera, halococcus - soola sees kerakujuline baakter -, veillonella, enterococcus - soolestikus olev bakter. Pildistatud naha pinnal, see kokk võib põhjustada haavanakkusi
Globulaarsed Fibrillaarsed Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus – nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone – nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud – koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud – koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin – membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2
Globulaarsed Fibrillaarsed Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus nt Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2
tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA DNA hulk on DNA´d on väiksem, on üks rohkem, on rõngaskromosoom lineaarsed . Histoonid kromosoomid puuduvad Histoonid 5)sisemembraanistik(tsütopalsma puudub on arenenud -võrgustik, organellid) 6)tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikuv 10. Raku- ja rakutuumamembraani lühiiseloomustus Rakutuumaümbris koosneb kahest membraanist. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on
kihn * alla jääb kest ülesanded: kuju, kaitse, ainevahetus * rakumembraan, teatud bakteritel kahekordne * puuduvad kõik tavalised siseorganellid * väljakasvud e. piilid on bakteri kinnitumiseks substraadile ja ka üksteise külge * viburite arv ja asukoht sõltub liigist * viburid on liikumiseks * tsütoplasmas paikneb vabalt 1 rõngaskromosoom = 1 DNA * DNA piirkond nim. nukleoid * bakteri kromosoomis histoonid puuduvad. * abikromosoomid e plasmiidid tekivad bakteril teatud tingimustel tema kaitseks * plasmiid toodab valke iseenda kaitseks * plasmiide kasutatakse inimeste jaoks ära, liita võimalik inimese geene, transgeenne organism * gaasivakuoolide abil reguleeritakse kõrgust vees * baktereid saab jagada kuju järgi rühmadeks: - kokid ehk kerabakterid kahekaupa on diplokokid
Nukleiinhapped 1. Nukleotiidid, nukleosiidid ja lämmastikalused 2. DNA ja RNA primaarstruktuur 3. DNA kõrgemat järku struktuur 4. RNA kõrgemat järku struktuur 5. DNA ja RNA hüdrolüüs 6. Nukleoproteiidsed kompleksid Nukleiinhapped Nukleiinhapped on molekulid,mille struktuuri kasutatakse geneetilise informatsiooni säilitamiseks DNA Informatsiooni "Master copy" rakkudes RNA Otseselt DNA informatsiooni vahendavad molekulid (mRNA), samuti selles protsessis abifunktsioone omavad rRNA, tRNA jt. Keemiliselt on DNA ja RNA sarnased heteropolümeerid põhiahel koosneb suhrujääkidest ja fosfaatidest suhkrujääkide küljes on Nglükosiidse sidemega lämmastikalused Nukleiinhapetes olevad suhkrud Riboos RNA Desoksüriboos DNA koosseisus koosseisus Lämmastikalused Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid ...
Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Eükarüootse loomaraku ehitus · Rakutuum: tuumamembraan(kahekihiline ja poorne) Tuumaplasma aka karüoplasma 1-3 tuumakest(rRNA, ribosoomide süntees) Kromosoomid -valgud histoonid -DNA Kromosoomide arv ja kuju kindlad Kromosoomid on paaridena homoloogidena, mis tähendab, et homoloogilised kromosoomid esinevad paaridena, mis sisaldavad samu pärilikkuse tunnuseid määravaid geene.
Kordamisküsimused geneetikas loeng 7 kohta: 1. Iseloomusta viiruste eripära? - Viirused on mitterakulise ehitusega obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Definitsiooni juurde käib veel kitsendusena: viirusosad pannakse kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest viirused ei kasva ega jagune viiruse genoomis puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks. Esineb DNA (kaksik- ja üksikahelalise) ja RNA (üksik- ja kaksikahelalise) genoomiga viirusi. viirustel on üks erineva suurusega kromosoom. viiruse genoom on pakitud valguümbrisse ehk kapsiidi. üks viirus võimeline nakatama vaid teatud tüüpi rakke: eristatakse looma-, taime- ja bakteriviirusi ehk faage. nakatunud rakk lülitub norm elutegevuselt viiruse paljundamisele 2. Kirjelda viiruse üldist ehitust ja genoomi? Võib joonisena. - Ümbrise valgud viirusspetsiifilised. Viiruse ümbris ehk kest pärineb peremeesraku ...
spiraalsed, sagaralised, plaatjad või ebaregulaarse kujuga. Paljudel on ka vibur. Osa on üherakulised, osa moodustab niite ja agregaate. Rakukest on arhedel kas valguline või polüsahhariidne. Arhedel eeterlipiidid (teistel esterlipiidid). Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA, intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, Rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. 15. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Varem arvati, et arhead elavad ainult teistele organismidele kõlbmatutes elupaikades (ülikõrge või ülimadal temperatuur, pH-ekstreemsus või radioaktiivne kiirgus), kuid leitud on, et nad asustavad ka teisi (normaalseid) elupaiku
kõiki histoonide N-terminuses toimunud modifikatsioone. Näit, heterokromatiinses vormis on H3 Lys positsioonis 9 sageli metüleeritud. "Histoonset koodi" lugevad valgud tunnevad neid spetsiifilisi modifikatsioone ära ja promoteerivad kromatiini kondensatsiooni (suletud) või dekondensatsiooni (avatud struktuuri teket). 26. Nukleosoom - DNA pakkimise väikseim ,,ühik", mis koosneb 8-st histooni molekulist ja 147-st aluspaarist DNA-st. Nukleosoomi tuumiku moodustavad histoonid H3, H4, H2A ja H2B, mida kõiki on kahes korduses. Nendest H3 ja H4 moodustavad tetrameeri (2 x H3-H4 dimeer), millele omakorda kinnituvad kaks H2A-H2B dimeeri. Oli teada, et selgroogsetes sisaldab transkriptsiooniliselt inaktiivne DNA tihtipeale metüleeritud tsütidiinijääke (5'metüültsütidiin, mC), millele vahetult järgneb G. Transkriptsiooniliselt aktiivses DNAs mC jäägid puuduvad. On näidatud, et DNA mC vormis seob spetsiifiliselt valku, mis interakteerub mSin3ga
kestaga (tsütoplasmas kaob vesi ning elutegevus viiakse maksimaalselt aeglaseks). * Bakterid põhjustavad järgnevaid haigusi: meningiid, katk, difteeria, deetanus, süüfilis. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus: * Ekarsüootidel on konkreetne piiritletud rakutuum, kuid prkarüootidel on tuuma piirkond. -) Kui tuuma pole, pole ka tuumakest. -) Prokarüootidel on üks DNA-molekul, mis sisaldab pärilikku informatsiooni. * Prokarüootidel puuduvad histoonid. * Prakatüootidel puuduvad konkreetsed membraarsed ja ka kahemembraarsed organellid, kuid esinevad eukarüootides. Looma-, Taime- ja Seeneraku võrdlus * Kest loomarakus kest puudub; teistel on. * Vakuool looma- ja seenerakus on harva, taimerakus on keskvakuool. * Plastiidid looma- ja seenerakus ei ole, kuid taimerakus on alati. * Tsenrosoom looma- ja seenerakus (osades) on alati, taimerakus ei ole. * Varusüsivesik glükogeen (looma- ja seenerakus) & tärklis (taimerakus).
DNA ahelad antiparalleelsed Heeliks ringjas (1. ja 11. kohakuti) DNA tuum RNA ; 5% DNA; 15% Mittekromatiinne tuumamaterjal; 36% Histoonid; 16% Mittehistoonsed valgud; 28% RNA DNA Histoonid Mittehistoonsed valgud Mittekromatiinne tuumamaterjal 2. DNA replikatsioon Duplikatsiooniprotsess, mis leiab aset matriitsilt kopeerimise tulemusel. Näiteks DNA de novo süntees. Replikatsiooni etapid: ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi, ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga, DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad, replikatsioon lõppeb, kui
toimub tsütoplasmas (toimuvad samaaegselt, puudub transport läbi tuumamembraani pooride nagu eukarüoodis). Prokarüoodis on DNA koondunud ühte regiooni, mida nimetatakse nukleoidiks. Eukarüoodis on tuum ümbritsetud membraaniga ja seal paikneb raku DNA ning toimub ka RNA süntees. Sünteesitud RNA molekulid transporditakse tsütoplasmasse läbi tuumapooride. Eukarüoodis paikneb geneetilist informatsiooni ka mitokondris (taimedel kloroplastis ka); DNA ümber on histoonid, diploidne kromosoomistik, genoomis palju lineaarseid kromosoome (bakterites histoonid üldjuhul puuduvad ja esineb haploidne kromosoomistik). 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos – moodustuvad diploidsed tütarrakud, identsed emarakuga; tagatakse organismi kasv, surnud rakkude asendamine. Esieneb 5 faasi: interfaas – geneetiline materjal on hajus mass (kromosoomid pole eristatavad), profaas – kromosoomid paksenvad ja lühenevad
osades. c. Rakk saab kontrollida valkude aktiivsust erinevate lülititega: a. Allosteeria ehk ligandi sidumisest põhjustatud tertsiaar-või kvarternaarstruktuuri muutus. b. GTPaaside superperekond. c. Seriini, Treoniini, Türosiini fosforüleerimine mõjutab valgu aktiivsust. d. Proteolüütiline lõikamine in/aktiveerib pöördumatult. HDAC deatsetüleerib histoonid, mistõttu seonduvad need tagasi DNA fosfaatide külge ja tekib kondenseerunud struktuur. HAT-i roll on täpselt vastupidine viib atsetüül-koensüümA-lt atsetüüli positiivsete aminohapete neutraliseerimiseks. Histoonne kood on hüpoteetiline "kood", mis kontrollib kromatiini kondensatsiooni. Histoonne kood tähistab kõiki histoonide N-terminuses toimunud modifikatsioone. Vaigistamine telomeersetes DNA alades - vaigistamisele mittekuuluvad histoonid saama
Kollageeni mudelit on võimalik näha joonisel 3.1.1. (Zilmer jt 2001: 96). Joonis 3.1.1. 8 3.1.2. Globulaarsed valgud Globulaarsed valgud on ellipsoidilise kujuga ja on arvukaim valkude rühm. Neile on tüüpiline lahustuvus füsioloogilises lahuses , kolloidolek, denatureeruvus, alfa-heeliksi prevaleerumine sekundaarstruktuuris ja isovormide rohkus. Globulaarsete valkude põhirühmad on: albiumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid ja gluteliinid. Näiteks albumiin on vereplasmas ja piimas sisalduv valk. Albumiinid on nende globulaarsete lihtvalkude alaklass, mis lahustuvad vees ja nõrkades soolalahustes. Albumiini mudelit on näha joonisel 3.1.2. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 97). Joonis 3.1.2. 3.2. Liitvalgud Liitvalgud ehk konjurogeerunud valgud on valgud, mis sisaldavad aminohapete jääkidele ka mittevalgulist ehk prosteetilist rühma. (Zilmer, Karelson, Vihalemm 2001: 99).
Kochi postulaadid. Louis Pasteur’i katse kurekaelaga kolviga. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate. Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. Mida tead aktinobakteritest, müksobaktertest, klamüüdiatest ja mükoplasmadest? Oska nimetada struktuure, organelle ja omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide koostis: ester- ja eeterlipiidid, steroolid, histoonid ja rakuskeleti valgud, viburite ehitus, intronid geenides, membraansed organellid eukarüootidel. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Rakumembraani ehitus, koostis ja funktsioonid. Ära aja segamini rakumembraani, rakukesta ja kapslit! Need on kõik erinevad asjad, millel on oma ehitus, koostis ja funktsioonid. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades
Kolm domeeni:arhed, bakterid ja eukarüoodid. Prokarüoodid kuuluvad arhede ja bakterite domeeni. Prokarüoot: eeltuumne. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede peamiseks erinevuseks bakteritest on nende sarnasused eukarüootidega. Veel: metaani moodustamine, Sarnasused bakteritega: rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil.
katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Esinevad (70S) Ribosoomid Puudub Esinevad (80S) Tsütoskelett Esineb (mikrofilamendid, mikrotorukesed) Mitoos+meioos Puuduvad Rõngas, (kromosoom ja Esinevad DNA struktuur Lineaarne, erinevad kromosoomid, histoonid, plasmiidid) tsütoplasmas paiknevad tuumas RNA ja valk Süntees samas kohas RNA tuumas, valgud tsütosoolis Metabolism Anaeroobne+aeroobne Aeroobne Rakuline organiseeritus Peamiselt üherakuline Peamiselt hulkraksed 5. Arhede ja eubakterite peamised erinevused
võime sünteesida mõningaid aminohappeid. Neid aminohappeid, mida üldse ei saa asendada on 8, neid saab inimene ainult toidust. Osaliselt asendatavaid valke on 3, neid sünteesib inimene ise, kuid ainult osaliselt. Asendatavaid valke on 9, neid suudab inimene ise sünteesida. Valgud moodustuvad vaid elus organismides, seetõttu on nimetatakse neid biopolümeerideks. Valkude funktsioonid: · Ensümaatiline kõik ensüümid on valgud · Geeni regulatoorne histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis · Bio regulatoorne osa hormoone on valgud (Nt: insuliin). · Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku ja membraanides on valgulised transportijad. · Struktuurne funktsioon küüned, juuksed, karvad, sõrad, kõõlused, kõhred. · Kaitsefunktsioon antikehad on valgud ja verehüübimisvalgud. · Kokkutõmbe ehk kontraktsiooni funktsioon lihaskoe valgud, ripsmed, viburid.
keemiatööstuses olulised ensüümide tootjad põllumajanduses (silo valmistamine, heitvee puhastamine, metallimaagi omastamine) PROKARÜOOTNE RAKK EUKARÜOOTNE RAKK eeltuumne päristuumne 1 DNA molekul 2 või enam DNA molekuli tuumapiirkond ehk nukleoid ja tuum + tuumakesed rõngaskromosoom bakterirakus pole histoone tuumas on histoonid ehk valgud pole membraanseid organelle nii membraanseid kui ka kahekordse membraaniga organelle mitokondrid on mitokondrid on plastiide pole taimerakud plastiidid rakukest + kapsel ei ole kapselt, aga taime- ja loomarakul on rakukest
Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. lämmastikalus fosfaatrühm DNA ehitus DNA Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, esmanestruktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus membraanides valgulised transportijad. DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm. Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid (biheeliks ja kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur annavad välissignaale edasi. Liikumise Algloomade - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), nukleoproteiin (kromosoomid)
ekspressioonis, mis tekib ilma DNA järjestuse muutuseta. Tähendab informatsiooni DNA-s, mitte järjestuses, vaid DNA või kromatiini struktuuri muutusi. Praktikas epigeneetika kirjeldab fenomeni, kus geneetiliselt identsed rakud või organismid ekspresseerivad oma genoome erinevalt ja sellest tuleneb fenotüübiline erinevus. Epigeneetiline programmeerimine taimedes aitab kontrollida arengu etappe. (loeng nr. 5 epigeneetika) Histoonid - valgud, mille ümber on DNA keeratud · Histoonid on aluselised ja DNA on happeline ja nii moodustub stabiilne kooslus kromatiin. Histooni peamine osa = oktameer (8 histooni molekuli) DNA keeratakse kaks korda ümber histoonide Nukleosoom = DNA, mida hoidab histoon paigal Nukleosoome hoiavad koos linker DNA-d DNA superkeerdumine Nukleosoomi funktsioon · Aitavad DNA molekuli keerdus hoida · Reguleerivad geeni ekspressiooni (loeng 3, 5 -genoom, ploidsus; epigeneetika) Meetodid: PCR - Polymerase chain reaction (PCR)
• Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud) • Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa – biomembraanide valgud Funktsionaalne klassifikatsioon: • Ensüümid – pepsiin, trüpsiin, amülaas jt • Transportvalgud – hemoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad jt • Struktuurvalgud – kollageenid, elastiinid, histoonid jt • Kontraktiilsed valgud – aktiin, müosiin jt • Regulaatorvalgud – insuliin, histoonid jt • Aktiivkaitse valgud – immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin jt • Toite- ja varuvalgud – piima kaseiin, muna ovoalbumiin jt 10. Kromatograafia, elektroforees Kromatograafilised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. Kromatograafiat kasutatakse, et eraldada segunenud ained üksteisest
· Apolaarsed (hüdrofoobsed) valgud (praktiliselt vesilahustumatud valgud) · Amfifiilsed ehk amfipaatsed valgud, omavad molekulis hüdrofiilset ja hüdrofoobset osa biomembraanide valgud Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid pepsiin, trüpsiin, amülaas jt · Transportvalgud hemoglobiin, transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad jt · Struktuurvalgud kollageenid, elastiinid, histoonid jt · Kontraktiilsed valgud aktiin, müosiin jt · Regulaatorvalgud insuliin, histoonid jt · Aktiivkaitse valgud immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin jt · Toite- ja varuvalgud piima kaseiin, muna ovoalbumiin jt 10. Kromatograafia, elektroforees Kromatograafilised meetodid baseeruvad biomolekulide korduval selektiivses jaotumises kahefaasilises süsteemis. (1 seisev ja liikuvad faasid). Kromatograafiat kasutatakse, et eraldada segunenud ained
Mendelismi pooldajadsattusid vanglasse ja paljud seal ka surid, geneetika kuulutati ebateaduseks. Kuigi Lõssenko teooriatel tõepinda polnud olid paljud teadlased sunnitud ellujäämise või karjääri nimel tulemusi võltsima, näitamaks, et Lõssenko teooria töötab. 4. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüootse raku genoomiks on üks kaksikahelaline DNA molekul, mis on tavaliselt rõngasmolekul. Haploidne. Histoonid puuduvad. Eukarüootidel on rohkem kui üks kromosoom. Mõnedel liikidel on erinevate kromosoomide arv isegi üle saja. Iga kromosoom koosneb lineaarsest DNA molekulist, mis on valkudega väga tihedalt kokku pakitud. 5. Võrrelge raku jagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoosi eesmärk on keharakkude taastootmine, meioos sugurakkude tootmine. Mitoosil üks mitootiline jagunemine, meioosis kaks järjestikust jagunemist.
Raku ehitus ja talitlus 3.1 Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on o...
Kiirguse toimel RENATURATSIOON Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. VALKUDE ÜLESANDED Ensümaatiline Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Liikumise Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Energeetiline Väga madal
III PT. Rakutuuma olemasolu alusel jaotatakse elusorganismid: · prokarüoodid (eeltuumsed) bakterid arhebakterid, mükoplasmad, purpurbakterid, tsüanobakterid; erütrotsüüdid (küpsetes) · eukarüoodid (päristuumsed) - algloomad (protistid), taimed, seened, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga,milles leidub mitmesuguseid organelle. Rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (peamiseks histoonid kaitsevad DNA-d, aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida). DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi moodustab histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul. Üks kromosoom koosneb Prokarüootide ja eukarüootide sarnasused · sisaldavad DNAd ja ribosoome · ümbritsetud membraaniga
mikrotuubulite lühenemise (lagunemise) tulemusena või alternatiivselt poolused kaugenevad motoorsete valkude kinesiinide abiga. 8. Mis toimub mitoosi telofaasis ja millega rakutsükkel lõpeb? Tütarkromatiidid (ühekromatiidsed kromosoomid) jõuavad raku poolustele; kinetohoorsed mikrotuubulid kaovad; kromosoomide (kromatiidide) ümber tekib uuesti tuumamembraan, kuna tuuma lamiinid defosforüleeitakse; kromosoomid dekondenseeruvad, sest histoonid defosforüleeritakse; tuumakesed ilmuvad tuumadesse; tsentrosoom jaguneb; Tsütokinees -- algab anafaasis; aktiinist ja müosiinist moodustub raku keskele kontraktiilne aktiini rõngas, mis on kääviniitidega risti; plasmamembraani sissenöördumine. 9. Mis on mitoosikääv, selle tüübid? Tuuma lamina - Intermediaarsetest filamentidest lamiinidest koosnev tihe võrgustik tuuma sees, mis annab toestust, reguleerib DNA replikatsiooni ja osaleb rakujagunemises
taandarenenud o Parasiteerivad nimesel, loomadel, lülijalgsetel ja taimedel o Pleomorfsed, kuna neil puudub rakukest o Enamasti raku peal, aga on tähendatud ka rakku tungimist 8. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide koostis: ester- ja eeterlipiidid, steroolid, histoonid ja rakuskeleti valgud, viburite ehitus, intronid geenides, membraansed organellid eukarüootidel. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Rakumembraani ehitus, koostis ja funktsioonid. Tunnus prokarüoot eukarüoot fülogeneetiline bakterid ja arhed seened, algloomad,
Kõrgmolekulaarsus; Koosnevad peptiidsidemega seotud aminohappejääkidest; Spetsiifilisus (eri organismi valgud on erinevad) Ahela lineaarsus; Bioloogiline aktiivsus; N sisaldus. Jaotus Klassifikatsioon ehituse alusel: Globulaarsed Fibrillaarsed Lahustuvad kas vees või verisoola lahustes Ei lahustu enamasti vees Denatureeruvad kergesti Denaturatsioonile vastupidavad On mitmekülgse AH koostisega Omavad ühekülgset AH koostist Iseloomustab biofunktsioonide rohkus nt verealbumiinid, histoonid, ensüümvalgud Täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid (juuksed), lihasvalgud (aktiin), kollageenid Klassifikatsioon koostise alusel: Lihtvalgud koosnevad ainult AH-jääkidest. Mida ühekülgsem on Ah koostis, seda spetsiifilisemat funktsiooni see valk täidab. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 1. valk + glükoos = glükoproteiin membraanides retseptorvalgud, viirusvastane interferoon. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
