Vitlus kib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see pab elu edasi viia. Lugude mte on, et tardumusest tekib jaeg, mis mjub hukutavalt. Tardumus on vsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lpeb see vljasuremise ja hukuga. See ei thenda ainult fsilist aktiivsust, vaid ka vaimset. Kangelaslaulud rgivad vitlusest, on jhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mtme toob sisse hoopis vit iseenda le. Saab oma hirmudest le. Tuleb tita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragdia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kttemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. Vanema Edda stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud vtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vhemalt kahesnalised mbertlemised (taevas tilkade koppel).
professionaalsuse ning ratsaväe osatähtsuse tõus. Sõjatehnika ning laevade täiustumine ning sõjaelevantide kasutamine. c) Kirjanduses: silmapaistvamaks zanriks sai luule, elegantses stiilis. Luule täitis meelelahutuslikku eesmärki. d) Filosoofias: muutused ühiskonnas kajastusid ka mõttemaailmas. Peamised arutlusteemad olid: hingerahu, muredest ning hirmudest vabanemine. e) Teaduses: teaduse ja filosoofia kasvamine eraldi harudeks, spetsialiseerumine. f) Religioonis: Vahemere-äärsetel aladel hakati kummardama ka Idamaade jumalaid usulahkude teke. Müsteeriumite osatähtsuse tõus. Religioonide segunemine. g) Arhitektuuris: Korintose sammas, ilmalike hoonete domineerimine. Suurlinnade sünd: Aleksandria ning Pergamon Väike-Aasias. h) Skulptuuris: inimese induvidaliseerimine, tunnete rõhutamine
kahju ei oleks üksnes hüvitatud, vaid midagi oleks muutunud paremakski kui enne. Agressiivse lapse puhul on vaja seada reeglid, kinnistada positiivset käitumist. Vajalik on harjutada eristuvõimet teha selgeks, millal ja miks mingi käitumine on ühes olukorras hea, kuid teises ei ole. Lapsele on vaja ise hea eeskuju olla, et näidata kuidas käituda, reageerida. Agressiivsel lapsel tuleb harjutada sotsiaalseid oskusi ja õpetada hirmudest üle saamist. Agressiivne laps otsib meeleheitlikult tunnustust ja armastust. 16. Hüperaktiivsus ja õpetaja võimalused lapse toetamisel Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Seisund, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas. See põhjustab
inetus; jõud ja jõuetus; rikkus ja vaesus; kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt rahulik, vankumatu eluraskustes, kindlameelsus), sest saatusele tuleb alluda. Voorus on omaette eesmärk, mitte ei saada selle eest tasu nt. parema elu näol pärast surma. Ainus lohutus, mis saab osaks sellele, kes elab ja sureb stoa filosoofiat järgides, on uhkus selle üle, et ollakse vabanenud inimese ihulikkusest tulenevatest hirmudest ja minnakse oma vabal tahtel vastu vältimatule ja saatuse poolt toodule (nt. Zenon märgates, et hakkab vanadusest nõdraks jääma näljutas/poos end surnuks legende on erinevaid) Uusajal sai stoilisus uuesti hinnatuks, eriti erinevates tolle aja tipp-armeedes, kus sõduritele õpetati stoilise rahuga ära kannatama ükskõik kui suur valu või piin.
vajalik usaldusliku suhte loomine. Patsientide võivad oma hirmu väljendada tavapäratu käitumisega, olles väga endassetõmbunud või sõnaaher, abitu, sõjakas, põiklev, nutune, abitu, desorienteeritud. Õel on oluline hinnata nii patsiendi verbaalset kui ka mitteverbaalset käitumist ning arvestada sellega, et operatsioonikogemus on igale haigele individuaalne. Mida saab teha õde, et patsient saaks üle operatsioonieelsetest hirmudest ja kartusest? Hästiinformeeritud patsient on teadlik ja rahulikum ning tal on vähem postoprtaiivseid komplikatsioone kui teadmatuses haigel. Seega on õe ülesanne aidata patsiendil kohandeda haiglakeskkonnaga andes informatsiooni ja selgitusi haigla kodukorrast, külastus- ja söögiaegadest ning ettevalmistusest eelseivateks protseduurideks ning uuringuteks. Haigel on oluline teada pre-, intra- ja postoperatiivse perioodi ebamugavusi
-ärevused 46) Freudi isiksuse struktuuri kolm komponenti Mina (EGO) Ülimina (SUPER-EGO) Miski (-id) Areneb 6ndast elukuust 5ndast või 6ndast eluaastast. Sündides olemas. Toimib 3ndaks eluaastaks. Arvestab Kujuneb välja 12. eluaastaks. alateadvuses, koosneb tegelikkust. Ohjeldab miskit Südametunnistus; inimese seksuaalsusest, hirmudest, ja arvestab ülimina reegleid. moraali alus. Kujuneb häbistatavatest kogemustest , Kõige keerulisem tasand. kasvatuse ja õppimise agressiivsusest jne . Lähtub peab täitma ülimina reegleid käigus. NB: eeskuju. Nõuete naudinguprintsiibist. ja ohjeldama miskit. rikkumine toob kaasa süütunde. 47) Oska nimetada vähemalt 5 psüühikahäiret (RHK-10 järgi)
alustada kliendiga juba tema sisenemisel( silm side). Kõige raskemateks klientideks minu jaoks on joobes kliendid. Nad on endist siis nii heal arvamuse, et ainult tema ja maailm. Kardan, et nad muutuvad agresiivseteks ja võivad nii mulle kui firmale moraalset ja materjaalset kahju tekitada. Olen siis nii pinges, et kõrvakuulmine kaob osaliselt st. (Nagu tropp tuleb ette )ära ja peas hakkab kumisema. Sellisele kliendile on mul raske otsa vaadata. Aga kui olen seda teinud, oma hirmudest võitu saanud muutub ta ruttu taltsaks ja lahkub müügisaalist ilma probleemideta. Teen ma seda nii: algselt vaatan pingeliselt letile, siis tõstan aeglaseltpea vaatan kliendile (joodikule) sügavalt silma, paar minutit veel porinat ja läinud ta ongi. Tegelikult on pärast veel tükk aega üsna kõhe olla. Oma töös kasutasin: H.Tooman & A.Mae Inimeselt inimesele Turismi-, hotelli- ja teenindusala käsiraamatut. ÜLESANNE 2 Eesmärk: a) Tundma õppida tööstressi ilminguid ning
kes suunavad oma pilku võõrsile ja ülistavad seda, mis helleenide õnnetuste arvel õnnestub teisel, ja kes väidavad, et nii peab see jääma püsima kogu ajaks ka edaspidi. 324. Ei, kõik jumalad, argu lasku keegi teist seda sündida, vaid sisendage just ka nendele inimestele paremaid kavatsusi ja mõtteid; kui nad aga on parandamatud, siis tehke nii, et nad maal ja merel iseenesest hukkuksid ja kaoksid, meile aga, kõigile muile, saatke kiireim vabastus ähvardavaist hirmudest ja kindel pääsmine. KOMMENTAARID DEMOSTHENES Demosthenes (384--322), suurim vana-kreeka kõnemees ja silmapaistev Ateena poliitik, sündis Ateenas jõuka töökoja omaniku pojana, jäi varases lapseeas orvuks ja kaotas hooldajate ebaaususe tõttu isa pärandi. Visa tööga arendas ta endal kõnemehe võimeid, tegeles algul kohtukõnede koostamisega, siirdus aga siis 351. a. poliitilise tegevuse alale.
tundlikest teemadest kõnelema (vt Indrek Raudsepa artikkel). Teost või sündmust analüüsides tuleks ära kasutada kogu kunstiajaloo võimalusi ning kaasata töid, mille süzee või eesmärk ei pruugi olla esmajärjekorras lihtne ja tore, vaid mis esitavad moraalseid või eetilisi dilemmasid. Probleemide üle mõtlemine, arutlemine ja mitme võimaliku vaatepunkti tajumine, konteksti hindamine, eelarvamustest ja hirmudest võitu saamine on oluline osa noore inimese sotsialiseerimisest. Kunst aitab suurepäraselt elus ette tulevaid probleeme läbi mängida, nii et päriselus läheneb noor inimene probleemile juba ettevalmistatult ja avatult. Visuaalne kirjaoskus Visuaalsete kujutiste kõige olulisem funktsioon on edastada mingisugust sõnumit, tähistada mingit teadet ning teha seda retooriliselt ja esteetiliselt huvitavas vormis. Kunstis on erinevate
Hirm on väga vana fenomen ja ainult mõnikord kasvab kartusest irratsionaalne jõud, nagu sadade foobiate puhul. (Waters 2005: 6) See kartuse jõud ei vasta tavaliselt mingil määral ohule, mida stimulaator endast tegelikult kujutab (vt Lisa 2), ja see põhjustab inimeses omakorda sügavat piinlikustunnet. Inimene püüab igati varjata oma foobiat ning paljudel juhtudel jääb selline tervisehäire teistele märkamatuks. (Haiguslikud... 2002: 10) Foobiat eristavad igapäevastest hirmudest kolm iseloomulikku joont. Esiteks, kardetakse püsivalt konkreetset objekti või olukorda pika aja vältel. Teiseks, teatakse, et hirm on põhjendamatu, kuigi see teadmine ei aita hirmu hajutada. Kolmandaks iseloomulikuks jooneks on kardetud olukorra vältimine, see on ka foobiale kõige iseloomulikumaks tunnuseks. See, kui inimene midagi põhjendamatult kardab, pole veel foobia. Foobia saab alguse siis, kui hakatakse vältima seda, mida kardetakse. (Bourne 2000: 69)
Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda). Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadaus. Religioonis hakati kummardama ka idamaade jumalaid. Tekkisid uued usulahud, leidis aset sünkretism (religioonide segunemine), müsteeriumide tähtsus tõusis; inimesi õpetati surmast pääsema. Leidis aset Isise, Istari, Dionysose jt. jumalate kultus.
Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna köik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mötet surma karta. Kui saadakse surmahirmust üle ja nauditakse möistlikult elu, saavutab inimene hingerahu. Teine koolkond oli stoitism (rajajaks Zenon), kes uskusid, et köik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ning saatusele vastuhakkamine on halb ja möttetu. Köigepealt tuli oma hirmudest lahti saada, sest need ei lase saatusega leppida. Mölemad röhutasid, et filosoofia aitab muredest ja hirmust vabaks saada. 6. Teadus: Teadus ei püsinud enam samas raamis filosoofiaga, iga teadusharu süvenes eraldi. Eratosthenes Aleksandria raamatukogu juht, arvutas Maa meridiaani, koostas Kreeka ajaloo kronoloogia / Eukleides matemaatik, kes koostas teos ,,Elemendid", kus ta sönastas elementaargeomeetria pöhialused / Archimedes Sitsiiliast pärit
reaalsusega kohanemiseks. leevenda laste mahajäetusetunnet leevenda abitustunnet anna lapsele infot tee laps osaliseks, ära jäta teda kõrvale aita tal sõnades väljendada temas ja tema ümber toimuvat, piltlikult öeldes, anna talle sõnad aita lapsel end väljendada ka mittesõnaliselt, tunnetes, tegudes aita lapsel fantaasiate ja kujutlustega hakkama saada aita last mäletada, meeles pidada, sest üks tema hirmudest võib olla ära unustada (nt. võib koostada raamatu lahkunu kohta) aita lapsel luua uusi sidemeid ja suhteid, leida lootust Mõned nõuanded lapsevanematele: oluline on avatud ja aus suhtlemine vältige segadust - ärge valetage, ärge vältige tõde, püüdes nii last säästa. Laps võib sel moel veelgi enam haiget saada aidake lapsel mõista muutke tema kaotus tõeliseks
Eukleides matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis "Heureka!" Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks. Kirjandus ja teater: Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu.
Eukleides matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis "Heureka!" Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks. Kirjandus ja teater: Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu.
Eukleides – matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes – kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis – “Heureka!” Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees – surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks. Kirjandus ja teater: Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu.
LISED ÕPPEKAVA PERSO- TEKST TOIME + ja - NAL EESMÄRGID KUTSUMUS JA SOTSI- INDIVI- VAHENDID HUVID AALSED DUAALSED KOOSTÖÖVAIM ÜHISKONNA- JA ANDMED TAGASISIDESTUSEKS KULTUURIVÄÄRTUSED KUJUTLUS OMANIKE JA KONTROLLÖRIDE SOOVIDEST JA HIRMUDEST KUJUTLUS VANEMATE JA VANA-VANEMATE OOTUSTEST JA ARUSAAMADEST. Õppimise teine eeldus on ÕPETAJA Loomulikult ei ole ühelgi mõistlikul isikul ükskõik, · milline õpetaja on füüsilises, intellektuaalses, kõlbelises, sotsiaalses, emotsionaalses, poliitilises, kultuurilises jmm; · kelleks ta ennast peab, st kas on adekvaatne, · kelleks ta peab õpilasi, kolleege, lapsevanemaid jt inimesi, · mida ta teeb ja tegemata jätab, seostab ja mõtestab,
naudingut pakkuda. Filosoofia Filosoofid juurdlesid selle üle, kuidas võiks inimene jõuda hingerahu ja õnneni. Epikuros kuna kõik koosneb aatomitest ja surm on vaid inimese hingeaatomite lagunemine, pole mõtet surma karta; surmahirmust üle saades ja elu nautides saabki saavutada hingerahu. Stoitsism maailm toimib õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik on jumalatest ja saatusest ette määratud, saatusele vastu hakkamine mõttetu. Paramatuse mõistmine ja hirmudest vabanemine viivad hingerahuni. Teaduse areng Teadusharud hakkasid eralduma. Eratosthenes juhtis Aleksandria raamatukogu; tundis astronoomiat, geograafiat, ajalugu; arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Eukleides ,,Elemendid"; sõnastas elementaargeograafia põhialused Archimedes matemaatik, füüsik, leiutaja; formuleeris hüdrostaatika seaduse (Heureka) Astronoomid teadsid, et maa on kerakujuline
kohal, kõige täht. luulekeskus oli Aleksandria(Aleksandria luule);luulelt oodatud peent ja elegantset sisu, luule eesmärk oli pakkuda naudingut. filosoofia-arutati küsimust, kuidas inimene saaks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Epikuros ja tema järgijad uskusid,et kõik koosnb. aatomitest ja surm täh. inimese hingeaatomite ahela lagunemist; stoitsism-maailm toimub jumaliku korra järgi, tark inimene lepib oma saatusega ja saab oma hirmudest võitu. teadus-Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi;matem. Eukleides koostas teose ,,Elemendia", Archimedes-kehade veeväljasurve seadus,astronoom Aristarchos;hakati koostama horoskoope. religioon-vanad jumalad jäid püsima, kuid nende kõrvale tulid ka paljud ida jumalad, jumalate samastamine, Isis oli Vahemere kõige populaarsem jumalus,
Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega.
sageli esitavad inimesed, kes räägivad oma keelt) ning jutustama ümber selle sisu või vastama konkreetsetele küsimustele sisu kohta. Otsekohe küsime endalt: kui kiiresti nad räägivad? Kas mul lastakse veel kord kuulata? Kas ma tean kõiki sõnu? Selle tulemusel läheme pingesse juba enne, kui hakkame kuulama (mõned meist saavad selle asjaga muidugi teistest paremini hakkama). (Nannetti 2004: 53) Arvan, et igaüks meist saab sellega hakkama, lihtsalt peab nattukene pingutama ja hirmudest üle saama. Peab mõtlema positiivselt, et te saate sellega hakkama ja usuma ka enesekindlusse. Kuulamine on aga omaette kunts, mõned inimesed on head kuulajad ja suuduvad kergesti jälgida öeldu sisu, teistel on aga raske sajaprotsendiliselt keskenduda. Kui kuulute viimasesse kategooriasse, püüdke kujutleda kaht sõna: lõõgastunud keskendumus. Niisuguses meeleseisundis suudate hästi kuulata. (Nannetti 2004: 56) Kuulmine ja mõistmine on sama vanad kui inimkond
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 11. teema: hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Vt. 10. teema. Koolkond sai oma nime koolirajaja Epikurose (u. 341 – 271 e. Kr.) järgi, kes aastal 306 e. Kr. tõi oma filosoofiakooli Ateenasse. Epikurose järgijate ja õpilaste kooskäimise kohaks sai tema maavaldus Ateena lähedal, mille järgi kooli kutsuti hiljem ka “Epikurose aiaks”. Epikurose enda terviklikke teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose j...
Ausus ei tähenda täielikku avameelsust, valetamine aga on kahjulikum kui miski muu. (pigem ,,ma ei taha sellest rääkida" vms). Empaatia võime saada aru teise inimese mõtetest, tunnetest ja oskus panna end teise inimese rolli. Õrnus saavutatakse füüsilise kontakti ja rääkimisega. Soolised erinevused intiimsuses Üldiselt on tüdrukutel ja naistel sõprussuhted intiimsemad kui meestel. On mõningaid erinevusi eneseavamises: naised räägivad rohkem hirmudest, tunnetest vanemate vastu, lähedasest sõbrast. Mehed räägivad asjadest, mida nad on teinud, mis neile partneri puhul kõige enam meeldib ning poliitilistest vaadetest. Mehed on intiimsemad, sellest rohkem huvitatud, kui nad on üle 40-aastased. Probleemid seoses intiimsusega Kärsitus intiimseid suhteid tahetakse luua ruttu. Hirm intiimsuse ees ebaturvalisele kiindumustüübile omane. Teeseldakse intiimsust, manipuleeritakse parteriga. Valitseb lõhe räägitu ja tehtu vahel
· sümbolmäng ( 7-8 a.)- sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon- kompensatoorne külg. · reeglitega mäng ( 8-12 a.)- püsivad kogu elu. L. Võgotski- mäng kujutlevas maailmas. · Mäng kujutlevas maailmas 4-5. a. sõnaline tähistamine · Reeglid- viib uute soovide tekkimiseni Mängu ja arengu seos- on arengu alus- juhtivtegevus eelkoolieas. 3. psühhoanalüütilised mänguteooriad S. Freud- mäng võimaldab vabaneda hirmudest L. Peller- rollimängud- vabanemine hingelistest probleemidest. E. H. Erikson- 3 sfääri ( arendas edasi Freudi ideid) · autosfäär- keha, nägu- suunanäitaja lapse ego · mikrosfäär- mänguasjad · makrosfäär- mängukaaslased poiste ja tüdrukute mängu erinevus tuleneb nende seksuaalsuse erinevusest. 4. innovatsiooniteooria Sutton- Smith- mäng ei ole alati vabatahtlik; võivad esineda ka negatiivsed tundmused ja
See, kelle hing on räpane, jääb maa peale nähtava varjuna. Puhas hing on ka see, kes on enda hinge ning keha eraldi hoidnud. Kehalised instinktid muudavad inimese räpaseks. Filosoof oskab keha ja vaimu soove eraldi hoida ning tänu sellele on tema suremine palju lihtsam, sest ta ei ole enda keha ori. Samuti on filosoofi surm palju lihtsam, sest filosoof, pidades lugu tarkusest ning teadmistest, on hoidnud oma hinge vabana naudingutest ning erinevates himudest, samuti hirmudest. 7. Mida vastab Sokrates Kritonile, kes küsib, kuidas tuleks teda matta (115c)? Sokrates vastab Kritonile, et tema keha tuleb matta nii, kuidas meeldib, sest siis on see vaid Sokratese keha, kõigest kest, tema hing, mis on tegelikult oluline, on selleks ajaks juba Jumalate juurde rändama läinud.
olemasolule ehk eksistentsile- kohta, kuhu ta saaks kuuluda. Sellega käib kaasas sügav ahistus ja just sellest pääsemiseks peab ta otsima joovet. 10.VIHA Lapsepõlves kogetud vägivald tekitab täiskasvanu eas viha tunde selle inimese suhtes. Need inimesi valdab lisaks vihale hirm, nad oleksid justkui valvel. Sellest võib välja kujuneda skisofreenia, kus laps eraldub ja tõrjub vanemate lähenemiskatseid on märgid peidetud armastuse puudumisest, vastumeelsuse tunnetest ja hirmudest, mis kõik vanematest välja kiirgasid. Sügavale hingepõhja juurdunud ja kinni jäänud viha ongi kodukahjustuse üks joon. Ükski laps ei vihka oma vanemaid kui selleks ei ole olnud põhjust, eeldab see seda, et vanemad on teda halvasti kohelnud olnud vägivaldsed. Viha võib võtta uskumatuid mõõtmeid. Näiteks vastab laps isale samaga, mis talle on osaks saanud võib see koguni lõppeda ühe poole surmaga. Kogu elu
Surmahirmu ja surmaahistuse määr ja iseloom on alati seotud inimeste eluloo ja ümbruskonna mõjudega. Need kes on kogenud elus vähe muutusi või on osanud oma kriise läbi töötata, suhtuvad oma ellu ja surma tihti leplikult. Keda surm väga hirmutad need on enamasti ka elusse puutuvais küsimustes ängistunud. Vanuri kogetud üksildus lisab surmaängi. Suur osa surmahirmust tuleneb kartusest, et peab kannatama valu. Kui nendest hirmudest räägitakse tundub kergem ka surmaga leppimine. Paljud vanurid tunnevad, et surmahirmu möönmine tähendab seda, te tunnistad oma elu ebaõnnestunuks. Mõnele vanurile on kogu eluga rahulolematus selle põhjuseks, et ränk haigus ajuti ängi tekitab. Surm, kui viimane ja raskeim piirsituatsioon tähendab neile suurt ähvardust eluväärtuste vastu. Elu keskel kulmineerunud probleemid tähendavad neile seda, et deintegreerimist põhjustavad tegurid valitsevad ka nende vanaduses
Maailma lastekirjanduse eksami küsimused ja vastused 2014 kevad 1. Maailma vanimas eeposest. ,,Gilgames" sumerite eepos, tuntuim Babüloonia kirjandusteos, kirjutatud umbes 1600.a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järelt...
� Hobid .� Ühiskondlik tegevus .� Vaimne areng Ajajuhtimise tehnikad 1 !.� Organiseeri - korralda kõik ära, plaan !.� Võitle - delegeeri, isoleeri, lahenda !.� Eesmärgista – liikumine lõpppunktist lähtudes !.� ABC tehnika – sea prioriteedid paika !.� Võluväe tehnika- kasuta õigeid abivahendeid (äratuskell) Ajajuhtimise tehnikad 2 !.� 101 lähenemine – õpi selgeks kõik asjaga seonduv !.� Vooluga kaasa – kasuta loovust ja ümbruskonda !.� Taastumine – hirmudest vabanemine, tegelemine piirangutega • Stephen R. Covey Planeerimine !�� Planeerimiseks tuleb võtta aega! Ehk- planeeri aega planeerimiseks !�� Ka unine mõte on hea mõte! !�� Esmalt planeeri kõige olulisemad tegevused. Aga kuhu? !�� Öökull või lõoke Planeerimise ABC .� Planeeri päev blokkidena- Tee ühesugused tegevused korraga (ühenda tegevused majast väljas, e-mailide lugemine) .� Planeeri varuga- jäta 2 tundi planeerimata, puhver
Seletamatut ehk irratsionaalset hirmu nimetatakse foobiaks. Foobia on haiglaslik kartus ja selle liike on erinevaid. Hirmu võib inimene tunda ükskõik mille ees. Foobia ilmnemiseks peab inimene olema stressis (Goldberg 2004: 72-74). Vahest võib foobia olla tähtsusetu, kuid väga tihti võivad foobiad kujuneda takistuseks normaalse elu elamisel. Enamikul juhtudel on hüpnoos väga efektiivne abinõu ja üha rohkem inimesi kasutab just hüpnoosi oma hirmudest üle saamisel. Üheks tehnikaks, mida kasutatakse, on patsiendi hirmuga vastandamine. Hüpnootilise transi ajal palutakse patsiendil kujutada oma hirmu objekti ohutul kaugusel. Mitmete seansside jooksul palutakse hüpnotiseeritaval kujutada hirmuobjekti järjest lähemal, kuni hirm kaob. Teiseks lähenemismeetodiks on patsiendi viimine aega, mil foobia välja kujunes. Tihtipeale on foobia põhjuseks varasemas eas kogetud sündmus. Hüpnotiseerija
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmi...
Selleks on sobiv kasutada meie-vormi ja alustada näiteks nii: ,,Kõik me soovime, et maailm oleks turvalisem...", ,,Kes meist ei ole olnud olukorras, kus..." * Vajaduse tekitamine Enesega rahulolev inimene ei soovi muutusi. Rahulolematust ja seega ka motivatsiooni tegutsemiseks, uut moodi käitumiseks luuakse probleemide võimendamise ja täpse sõnastamisega. Kuulajate poole võib pöörduda näiteks nii: ,,Selleks, et vabaneda oma hirmudest ...", ,,Kui te tahate tõsta oma elatustaset...", ,Selleks, et saada ihaldatud välimus...", ,,Kas soovite tunda end...". * Lahenduste pakkumine Probleemi sõnastamise ja kirjeldamise järel pakutakse kiireid ja mugavaid lahendusi: ,,Selleks, et teha lõpp korralagedusele...", ,,Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem...", ,,Teie probleemile on kiire ja lihtne lahendus..." vms. * Kasulikkuse selgitamine Kuulajate veenmiseks oma idee või toote headuses selgitatakse (kui võimalik,
ja hoolt, armastust ja turvatunnet. Kas meie ühiskond oleks selliseks muutuseks valmis? Kindlasti on vanemaid, kellele selline muutus oleks vägagi sobilik. Mina emana seda heaks ei kiidaks. Artiklis mainitakse, et õues käiakse iga ilmaga – ka vihmaga. Selline uuendus oleks päris tore. Mulle tundub, et tänapäeva lapsed on haigustele vägagi vastuvõtlikud ja selline väike karastus mõjub ainult positiivselt. Ka varajasest east loomadega kohanemine on põnev idee. See aitab lapse oma hirmudest looma ees juba varakult vabaneda. Kuigi meie inimestele oleks see võõras ja ühiskond ei oleks ilmselt selliseid uuendusi läbi viima veel valmis. Tervisekaitse seisukoht on selles küsimuses hetkel kindlasti tõrjuv. Sama peab vist tõdema öiste lasteaia rühmade kohta. Soovijaid ilmselt oleks, kuid kas me oleme sellisteks muutusteks ka valmis? Ilmselt katse-eksituse meetodil võiks mõni selline rühm
vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja hukuga. See ei tähenda ainult füüsilist aktiivsust, vaid ka vaimset. Kangelaslaulud räägivad võitlusest, on jõhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mõõtme toob sisse hoopis võit iseenda üle. Saab oma hirmudest üle. Tuleb täita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragöödia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kättemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. „Vanema Edda“ stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud võtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vähemalt kahesõnalised ümberütlemised (taevas – tilkade koppel). 3
4) õige tegutsemine tegutsemises puudub varastamine, ei tohi tappa, ei tohi abielu rikkuda 5) õige eluviis ei olda sellises ametis, mis põhjustab vere valamist. Nt lihunik, timukas 6) õige püüdlemine mediteerimisega välditakse halva meeleolu, mõttete tekkimist 7) õige tähelepanu/teadlikus meditatsiooniga tunnetakse täielikult oma keha ja oma emotsioone , tundeid valitsetakse 8) õige keskendumine meditatsiooni abil hoidutakse igasugustest hirmudest, foobiatest, kahtlustusest, loidudest. Kui see 8 osaline tee on läbitud, siis jõutakse eesmärgile kannatustest vabanemine, mida seostatakse ,,nirvana" seisundiga. Nirvana kannatustest vabanemine, tõlkes kustumine. Karma iga tegu saab tasutud, kõik mis sa teed , tuleb sulle endale tagasi. Sansara uuesti sünd. Pärast Buda surma 486 e.Kr (80 aastaselt) toimus Budismi jagunemine 2-ks põhisuunaks: Hinajaana e. geograafiliselt lõuna poolne budism. (Taga-India jne)
) “Sa oled vapram kui sa usud, tugevam kui sa tundud, ning targem kui sa arvad.” Winnie Puhh: Karu väikese aruga, kuid on võimeline olema ka nutikas ning abivalmis. Ta usaldab ennekõike enda instinkte kui intelligentsi, kuigi teeb mitmeid pingutusi, et olla parem. Tema eriliseks oskuseks on luuletamine. Notsu: Pleglik ning uje tegelane, kes ajab segamini hirmu julguse puudumisega. Kui mõnigatel hetkedel on tal võime karata välja enda karakterist ning suudab üle saada oma hirmudest. Ta on kaastundlik, õiglane, helde (iseäranisti annetades oma maja Öökullile kui tolle maja tormis hukka läheb). Tal pole oma mõistusest aimugi, kuid tunneb väga hästi oma tugevusi ning nõrkusi - tunnetab neid väga teravalt. “On väga raske olla vapper kui sa oled kõigest Väga Väike Loomake” Iiah: Üks kolmest kõige intelligentsemast loomast metsas. Tema vaated on melanhoolsed (mõnes mõttes
situatsiooni etteaimamise või sellele mõtlemise läbi (Rutter & Rutter, 1993, 161). D. Murphy (1985) on oma teoreetilises ülevaates koolieelses eas laste hirmudest määratlenud hirmu kui keerulist kompleksset reaktsiooni spetsiifilisele stiimulile, mida indiviid tajub ähvardavana ja mis tavaliselt hõlmab kolme tüüpi reageeringuid: käitumuslikud väljendused (nt kardetud stiimuli
valust ja ebaõiglusest. (21) Armasta mõistust! See armastus relvastab sind kõige rängema vastu. Armastus oma järglaste vastu ajab metsloomad jahiodade otsa ning metsikus ja ägedus muudab nad alistamatuks; nooruslikke loomusi sunnib kuulsuseiha mõnikord põlgama mõõka ja tuld; vooruse paiste või vari tõukab mõne vabatahtliku surma. Kui palju tugevam ja püsikindlam on sellest kõigest mõistus! Ning seda otsustavamalt väljub ta hirmudest ja ohtudest. (22) "Te ei saavuta sellega midagi," öeldakse, "et eitate igasugust hüvet peale aulise. See kindlustus ei tee teid saatuse vastu kindlaks ja puutumatuks. Te ju ütlete, et hüvede hulka kuuluvad kohusetundlikud lapsed, kodumaa julgeolek ja head vanemad; nende ohtusattumist ei saa te meelerahuga pealt vaadata. Teile kujuneb ülimalt erutavaks kodumaa sissepiiramine, laste surm, vanemate orjus." (23) Esitan
Karma vale käitumise korral on karistuseks jätkuv kannatus ehk eksisteerimine Jumala ja absoluudi eitamine Kõik on kaduv ja muutuv, sh. inimene Kui põhjuse ja tagajärje seos on õige, lakkab kannatus ja olemine, inimene pääseb nirvaanasse Kaheksaosaline tee, mida sümboliseerivad ka dharmaratta 8 kodarat: 1. Õige arusaam tähendab nelja õilsa tõe mõistmist ehk mis on halb ja mis hea 2. Õige meel on hirmudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabanemine 3. Õige kõne on hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikust ja tühjast jutust 4. Õige tegutsemine on tapmise, varastamise ja ebaseadusliku suguühte vältimine 5. Õige eluviis tähendab, et ei peeta ametit, mis põhjustab verevalamist või kahjustab elusolendeid 6. Õige mõtlemise abil tuleb vältida negatiivseid mõtteid ja mõelda positiivselt 7
Filosoofiast on võetud eksistentsialism, psühholoogiast on laenatud mõtted psühhoanalüüsist, Reichi füüsilisi harjutusi ning kasutatatakse psühhodraamat, kus probleeme lahendatakse läbi lavastamise. Nmetus gesalt tuleb saksa klassikalise teooria ideest. Pilet 15. F. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude. Tema isiksusekäsitlus põhineb hirmudel, mida kõik ei tunnista, kuid nad on olemas. On globaalsed hirmud ja individuaalsed hirmud. Igal hirmul on arengulugu. Hirmudest ülesaamine muudab küpsemaks. Hirm tuleb esile uudses olukorras, nt kooliminek, pere loomine. Isiklikud hirmud pole kõigile omased, nt ämblikud, kõrgus. On olemas hirmu põhivormid, millest tulenevad teised hirmud. 1) Hirm saada kellestki/millestki sõltuvaks, hirm loobuda omaenda minast skisoidne. 2) Hirm üksioleku, hüljatuse, isoleerituse ees, hirm teistest liigselt erineda depressiivne. 3) Hirm muudatuste ees, mida tajutakse kui kindlusetust sundustega.
asju soovida või karta üksnes ideede põhjal, mis meil neist võivad olla, või siis lihtsa loomuliku impulsi ajel. Metsinimene, kelle vaim on täiesti valgustamata, tunneb ainult viimast laadi kirgi. Tema soovid ei ulatu kaugemale füüsilistest vajadustest. Ainsad hüved, mida ta maailmas tunneb, on toit, naine ja puhkus; ainsad hädad, mida ta kardab, on valu ja nälg. Ma ütlen nimelt valu, mitte surm, sest loom ei tea iial, mida tähendab suremine, aga teadlikkus surmast ja sellega seotud hirmudest oli üks loomalikust seisundist väljuva inimese esimesi saavutusi. Vajaduse korral oleks mul kerge esitada oma arvamust kinnitavaid fakte, näidates, et kõigi maailma rahvaste puhul vastab vaimne areng täpselt vajadustele, mille nad on looduselt kaasa saanud või mis on neil mingitel asjaoludel tekkinud -- ja et järelikult vastab see ka kirgedele, mis kannustasid neid hoolitsema oma vajaduste rahuldamise eest. Ma võiksin näidata, kuidas teadused ja kunstid sündisid ja edenesid Egiptuses
) hoopis hävitavad seda. Ei ole olemas võlurohtu inimestele, kes on oma närvijõu ära kulutanud. Massaazid, igasugused muud turgutavad protseduurid on hetkelised ja kohaliku toimega ega tugevda närvisüsteemi tervikuna. Et koguda võimsat närvijõudu, peate selle heaks töötama iga päev kogu elu. Lõpetage ülearune närvide kulutamine! Katsuge enesesisenduse ja terve mõistuse abil lahti saada erutusest, hirmudest ja negatiivsetest emotsioonidest. Vastandage neile kindel eesmärk ja enesekindlus. Mõistus juhib tundeid, mitte vastupidi. Tundke elust mõnu! Ärge unustage lõbutseda. Edu ja aineline kindlustatus on head asjad, kuid veel parem on osata elust mõnu tunda. Laulge ja lustige. Hoidke eemale masendatuist ja murelikest. Muutke läbi iseenda maailm paremaks! 2. Erinevad toitained. Seedesüsteemi omapära. (Pilet 6) Toitaineid jaotatakse nende vajaduse järgi:
3. Spetsiifilise kiindumise faas 6kuud-3aastat 4. Mitmese kiindumise faas Lihtsam õpetada EI ütlema!!! Kõik, mis lapsepõlvest kaasa tuleb, polegi lapsele teadvustatav. HINNANGUMEETODID 1. Vaatlus, Intervjuu 2. Projektiivmeetod - nende sisu, et stiimulsse ennast seostab. Tegelikult räägitakse iseenedast, oma isiksusest. Tindiplekitest - Temaatiline aptsetsioonitest mustvalge pilt, kartev naine. Räägib oma hirmudest jms. Ahvipere laps räägib oma perest. Alateadlikult! Palu lapsel rääkida pildi järgi, palju rääkida, mida tunneb, mida arvab, mida mõtleb; ära interpreteeri. Projektiivjoonistuste test kõik toetuvad pshhoanalüütilisele lähenemisele. Inimese joonistamine selleks, et testida inteligentsust, kas profiili, kas kaela joonistatud, kuidas nina joonistatud jms. Hiljem hakati kasutama selleks, et selgitada välja häireid
keerukamaid juhtumeid. MTÜ Tallinna Naiste Kriisikoda Olles vägivallast väsinud ja pereelus jõudnud punkti, kus sa ei saa ja ei taha endist viisi jätkata, on sul meie juures koht, kust leiad toetust, mõistmist ja abi. Pakume psühholoogilist ja juriidilist nõustamist ning vajadusel peavarju kriisiperioodiks. Telefon on kasutatav ööpäevaringselt. Tel 5264697 31 · Sotsiaalamet aitab sul üle saada hirmudest. Sotsiaaltöötaja kuulab ära, annab nõu ja soovitab. · Pea nõu sõbra, õpetaja või ema- isaga. Võib konsulteerida ka oma perearstiga või pöörduda nende poole, kes noortega tegelevad. · Nõuandlates töötavad spetsiaalse koolitusega inimesed, kes aitavad seda laadi olukordades. · Helista usaldusliinile, räägi südame pealt ära ja hakkab kergem. · Räägi kooli pühholoogi või mõne teise usaldusväärse inimesega. · Võib aidata ka psühhoterapeud.
Defitsiidi vajadused (D-needs) – pole süüa, fantaasiaks hamburger. Analüütiline psühholoogia. Vajavad rahuldamist ja kui need pole rahuldatud, siis tekib defitsiitsus, mis muudab inimese käitumist. Olemise vajadused (B-needs) – inimene ei saa nendest aru ja pole neist teadlik. III VAJADUSTE HIERARHIA: 1) Füsioloogilised vajadused – söök, vesi, uni, seks. 2) Turvalisuse või kaitstuse vajadused – sõltuvus, stabiilsus, hirmudest vaba, füüsiline kaitstus. Keskkond on prognoositav. 3) Kuuluvuse ja armastuse vajadused – sõprus, kuuluvus perekonda/gruppi, koosolemine, armastus. Peale 18eluaastat. Kui pole armastust ja sõpru, siis tekib defitsiitsus, mida peab kompenseerima. 4) Tunnustatuse vajadused (esteem needs) – enesehinnang, saavutused, enesekindlus, unikaalsus, staatus. Juhul kui mind ei märgata, siis ei tekitata minapilti kaasuse tunne
ekspluateerimist. Klassikalised orjuse narratiivid on sellele üles ehitatud, nt „Onu Tomi onnike”. Romantismiajastu kirjandusest pole leida palju orjuseteemalisi tekste – tsensuur. On tekstide korpus, mida lugedes saame sellest teada: rahvaluuletekstid 19.saj II poolest. Sealt on pärit põhimotiivid, mida kasutatakse, kui sellest teemast räägitakse. Motiivid: talupoja peksmine, mõisa ülekohus, tahe/iha mõisast ära pääseda, seal räägitakse orjaaja hirmudest, pilgatakse ja kritiseeritakse mõisa käsilasi. Külamees põllul, kolmainsus: ühel tasandil on hobune, ader ja kündja. Inimene paigutataksegi loomaga ühele tasandile. Muidugi osutatakse orjanduslikule korrale läbi mõisniku-talupoja suhte. Rahvaluulesüžeesid kasutatakse teistesse tekstidesse asetatud ennemuistsete lugudena. Siis on see paljuski folkloorset päritolu, omamoodi fantastiline lugu, nt J.
muinasmaailma vaheliseks väravaks, varjudemaale. Autor paigutab oma fantaasiaküllases visioonis lapspeategelase olukordadesse, kus samm-sammult avanevad valguse ja pimeduse vahekorrad ja varjude tekkemehhanism. Tegelaskujud Kriuks ja Krabistaja teevad Janile ekskursiooni varjude maailma. Fantaasiamaailmas astub Jan välja oma varjust sõbra eest, keda tahetakse pensionile saata, mis varju puhul tähendaks igavest laoriiulil lebamist. Koju tagasi pöördudes on Jan oma hirmudest vabanenud. Lugusid jutustatakse ajalis-põhjuslikus järgnevuses, st faabula ja süzee langevad 44 kokku. Sündmustevahelised seosed on tugevad, üks sündmus tingib järgmise, mille käigus kruvitakse oskuslikult pinget. Pinge tõstmise vahendina kasutatakse ajas ettenägemise võtet. Pööramaks lapse tähelepanu kohe juhtuma hakkavatele
tundeid väljendama. 250 Nad peaksid vältima naeruvääristamist ("Ära ole selline tita!"), sundimist ("Muki on armas kutsu, ta ei tee sulle haiget") ja loogilist veenmist ("Lähim karu on 20 km eemal, loomaaias puuris"), ignoreerides lapse hirmu või lubades lapsel kardetud objekti või sündmuse vältimist jätkata. Ükski neist lähenemistest ei näi aitavat. Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järkjärgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. Ravis kasutatakse nn. süstemaatilist desensibiliseerimist, kus koos lapsega luuakse ja pannakse kirja astmeline rida kardetud objektist või sündmusest,
Kogu maailm aon üks Zeusi poolt juhitud kosmopolis (maailmariik). Kõik toimub Zeusi tahte järgi. In-se hing on osa suurest makrokosmosest, mikrokosmos. Käib täiesti Zeusi poolt ettenähtud reeglite järgi ka hinges. Inimesel on mõttetu saatusele vastu hakata (nagunii ei saa) ja see on ka amoraalne (sest see on jumalst antud, seega hea). In üls on see, et ta peab leppima saatuse kui paratamatusega, mitte sellele vastu tegutsema. Selle läbi in vabaneb hirmudest ja saavutab hingerahu apaatia (kannatusetus). In vabaneb kannatusest jumaliku mõistmise läbi. Selleläbi saab saavutada ka õnne. In-d on kõik võrdsed selles osas, et on ühtviisi saatuse mängukannid ja saavad filosofeerimise kaudu apaatiani jõuda. Edaspidi hakati stoa fil-s rõhutama rohkem ka kohusetunnet. Paratamatuse järgimine tähendab ka oma kohuse täitmist, mis on ka oluline komponent hingerahuni jõudmises. Filosoofia tähtsaim keskus oli jätkuvalt Ateena. Teadus
isiksusekäsitlus põhineb hirmudel nagu ka tema tuntuima raamatu pealkiri ütleb. Kõigil inimestel on mingisugused hirmud, isegi kui neid ei teadvustata. Inimestel on palju tehnikaid hirmude tõrjumiseks, allasurumiseks, aga iseenesest need hirmud ei kao mitte kuhugi. Küll on need läbi ajaloo muutunud. Paljud asjad, mida varem kardeti, on nüüd muutunud, teisenenud. Üks valdkond, mis tegeleb hirmudega, on psühhoteraapia, mis üritab aidata inimesi hirmudest üle saada. On olemas väga üldinimlikke hirme ehk isegi globaalseid hirme ja väga isiklikke hirme. Globaalne tähendab seda, et need on omased väga paljudele inimestele. Isiklikud hirmud on mõnevõrra kentsakamad ja isikupärasemad. Hirmud on seotud kahe poolega. Ühelt poolt on sellega seotud ka pärilikkus, mis loob mingeid eeldusi. Pärilikkus ei ole alati mingi põhjus, mis tekitab hirmu, aga ta loob mingisuguse võimaluse. Loomulikult keskkond, kasvatus, elutingimused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
