Turu tasakaalu korral on nõutav kauba kogus ja pakutav kauba kogus antud hinnatasemel võrdsed. Hind Hinnad võimaldavad inimestel võrrelda kaupade väärtusi, kalkuleerida nende tootmisega seotud kulusid ning kujundada oma ostusoove. Hind suunab kõikide turuosaliste käitumist ja tal on järgmised ülesanded: Ø nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine, Ø tootjate ja tarbijate suunamine, Ø tulude jaotus. Maksimumhind e „hinnalagi” on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi. Maksimumhind on reeglina kehtestatud ostjate kaitseks. Miinimumhind e „hinnapõrand” on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Taolist riigipoolset hinnakontrolli kasutatakse reeglina kodumaiste tootjate kaitseks (näiteks põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad). Turg teeb hinna. Tootjatel on õigus oma kaupade või teenuste eest küsida kõrgeimat hinda, kuid
Pildid__________________________________________________________________8 Kokkuvõte______________________________________________________________9 Kasutatud kirjandus_____________________________________________________ 10 2 Sissejuhatus Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes teostab riigi rahapoliitikat. Eesti panga ülesanne on tagada hinnastabiilusus Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Oma ülesande täideviimiseks täidab Eesti Pank järgmisi põhiülesandeid: osaleb riigi majanduspoliitikas, hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis, korraldab sularaharinglust Eestis, valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas.
3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. 4 EESTI PANGA FUNKTSIOONID JA TÄHTSUS Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga tähtsus seisneb hinnastabiilsuse tagamises Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Eesti Panga funktsioonid: 1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd; 2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist
eesmärk säästa eelkõige ,,igaks juhuks". Säästetakse ka seoses oma eluasemega ning kinnisvara soetamisega. Järgnevad säästmine enda tervise heaks ja oma laste hariduse ja koolituse tarbeks. Praegune hinnatõus on üsna valiv- teenuste ja toidukaupade hinnad on kasvanud. Ka tööstuskaupade, kodumasinate ja elektroonikatoodete hinnad on muutunud, kuid oluliselt aeglasemalt. Selle asemel aga kinnisvara hinnatase on lausa langenud. Kinnisvara ongi muutunud oluliseks investeerimissihtmärgiks ning tulevikus on parim pensionikindlustus kindlasti kinnisvara. Ostuhulluseks võib lugeda seda, kui ostmine hakkab enda või pere rahakoti peale käima nii, et igaks järgnevaks ostuks peab raha laenama või ei suudeta enam makse maksta. Ostuhullusesse satuvad märkamatult need, kelle sissetulekud on suuremad. Psühholoog Voldemar Kolga arvates on ostuhulluse puhul tegemist tõsiseltvõetava
Psühholoogilised tegurid: · Vajadused; · motivatsioon; · hoiakud; · isiksusetüüp; · emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid: · vanus · rahvus · haridus · pere · elukoht · tulutase · töökaaslased, sõpruskond · huvid, elustiil · religioon jne Sotsiaal-majanduslikud tegurid: · ühiskonna struktuur · seadusandlus, normid · konkurents, pakkumine, hinnatase jne 3. Millised on hinnaelastsuse erinevad variandid? Kuivõrd mõjukas võib olla hinnasoodustuskampaania erinevates tooterühmades, mida iseloomustab erinev hinnaelastsus? · Ülielastsed tooted (nõudluse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, näiteks hinda vähendati 10%, kuid müük kasvas 30%) harva ostetavad tooted ja kõrge emotsionaalse lisaväärtusega tooted/teenused;
kinnistusraamatusse Jürgeni kasuka märge. Kuna uue kinnistu omandamine ikkagi viibis, otsustas Sander anda veel temale kuuluva kinnisasja 3 aastaks Andrele üürile. Kui Jürgen omanikuna kantakse kinnistusraamatusse, kas ta ka peab ka täitma üürilepingut Andre´ga? 4. Mihkel ja Kaspar sõlmisid omavahel kokkuleppe, mille kohaselt koormati Mihkli kinnistut Kaspari kasuks hoonestusõigusega. Kuna kinnisvara hinnatase oli väga ebastabiilne, siis tahtis Mihkel, et kinnistusraamatu kandes oleks märgitud, et hoonestusõiguse tasu saab muuta vastavalt üldisele hinnatasemele. Kas on võimalik selline kanne, et hoonestusõiguse tasu kuulub muutmisele võrdeliselt tarbijahinnaindeksi muutusele? Kas on võimalik kanne, et hoonestusõiguse tasu suurus aastas kasvab 4 %? 5. Tonile kuulus maatükk, mis oli koormatud ostueesõigusega Hanna kasuks.
Sellest tulenevalt on firma piirtulu tootmise mahu kasvades langev. 1. Mis on nõudluse… 2. Mida toob majanduses kaasa olukord, kus kogunõudlus ületab kogupakkumise? Kuidas sõltuvad eelnimetatud olukorra tagajärjel Tekib inflatsioonilõhe. Kuni majandus on allpool kogutoodangu täishõivetaset ja nõudlus suureneb, suureneb ka reaalne SKP. Kogunõudluse edasine kasv põhjustab SKP suurenemise täishõivetasemeni. Kui nüüd kogunõudlus jätkab kasvamist, siis kasvab ainult hinnatase, sest kõik ressursid on täielikult hõivatud. Kuluinflatsioon on tingitud ressursside (sh tööjõu) hinnataseme tõusust, mis omakorda põhjustab tootmiskulude kasvu ja seeläbi toodangu hinna tõusu 3. Milles seisnevad ekspansiivse fiskaalpoliitika ja ekspansiivse monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse.
10%, millest hõivatute osakaal moodustas 75%. Baasperioodil oli see 70%. Tootlikkus riigis muutus: a. 19,6 b. 11,6% c. 13,1% d. 24,4; 28. Kõige madalama brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Taani c. Bulgaaria d. Rumeenia 29. Reaalse palga taseme muutumist võib määratleda vastandades nominaalset palgataset ühe allpool toodud näitaja dünaamikaga a. kaupade ja teenuste hinnatase b. töönädala pikkus c. maksude tase d. kasuminorm 3. MIX 30. Eesti koht inimarengu indeksi reitingus maailmas 2013. Inimarengu aruandes on: a. 30 b. 31 c. 32 d. 33 31. Inimese võimet tekitada oma tegevusega tulu tähistatakse mõistega: a. Inimkapital b. Töövõime c. töine kapital d. tööpotentsiaal 32. Kui ettevõtjate tulud suurenevad, siis töö nõudluse kõver nihkub
ulatuda 5-6%ni. Mõned inimesed võivad loobuda aktiivsetest tööotsingutest, sest nad arvavad, et vabu töökohti ei ole. Neid nimetatakse heidutatud töötajateks. Nad jäävad väljapoole tööturgu ja seega ei kuulu töötute hulka. 53. Hooajaline töötus on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumiste hooajaliste kõikumiste tõttu 54. Inflatsioon Pidevalt jätkuvat hindade tõusu protsessi - ei tõuse küll kõik hinnad, kuid tõuseb keskmine hinnatase - nimetatakse inflatsiooniks. 55. Inflatsioonimäär Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus teise perioodi hinnataseme suhtes. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit. 56. Phillipsi kõver Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku
peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. 2.3 Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku
.....................................6 Kasutatud kirjanus.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Mina valisin makromajanduslikuks uurimisobjektiks eraisikutele antud laenude käive ja jääki aastatel 2000-2009. Laen on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara
Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Eksportkaupadeks on veel. Masinad, mootorsõidukid, toiduained, farmaatsiatooted, ravimid ja muud tarbekaubad. Peamisteks eksportpartneriteks on: Prantsusmaa 19,3%, Saksamaa 11,7%, Portugal 9,6%, UK 9%, Itaalia 9%, USA 4% (2004) Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Riigi iseärasused Hispaania on muusika, tantsude ja laulude maa ning terves maailmas tuntud temperamentse flamenko kodumaa. Seda armastavad hispaanlased ka ise rõhutada. Turistidele pakuvad meeldejäävaid elamusi igas linnas vähemalt mõned korrad aastas korraldatavad rahvapeod, fiestad ja festivalid, mida pole üheski Euroopa riigis nii palju kui siin.
- Kui on tegemist uue toote või teenusega, siis kirjeldatakse ka toote juurutamise protseduuri. Turg Turu iseloomustus: suurus, sesoonsus, kasvamine/kahanemine perspektiivis. Kliendi iseloomustus: kes ostavad, nende vajadused, võimalused, ostuotsuse langetamise kriteeriumid: klient ettevõte kes otsustab ostud, mida ise toodab, kes on tema toote/teenuse kliendid. Klient eraisik- tema sugu, vanuserühm, asukoht ja sissetulek. Hinnatase. Antud ettevõtte tegelik või oodatav turuosa. Kas valitud turg on hinnatundlik või väärtustatakse mingit teist näitajat- kvaliteet, disain jms. Kas selles valdkonnas esineb kliendilojaalsust. Kas keegi kontorllib turgu n: hinda, juurdepääsu jaotuskanalitele jms. Konkurents Tuleks teada: kõige otsesemate konkurentide reklaami- ja müügipoliitikat, kliendi hinnangut neile, nende edukaid ja ebaedukaid tegevusi, mida teie teete teisiti, leida edu tagatised antud tegevusharus.
tarbimise võimalust. 40. Majanduskasv – SKT suurenemine, tootmismahu suurenemine 41. Majanduskriis – kogu majanduse või mõne selle haru järsk terav häirumine. 42. Majandustõus – riigi sisenõudluse või ekspordi kasv 43. Mikroökonoomika – majandustegevuse osa, mis uurib ettevõtjate ja tarbijate käitumist turgudel(tööturg, kaubaturg jms. ) 44. Makroökonoomika – uurib majanduse kui terviku käitumist. ( kogunõudlus, kogutoodang, üldine hinnatase, inflatsioon, tööpuudus, rahaturg, intressimäärad) SPK, RPK, INFLATSIOON, TÖÖPUUDUS. 45. Miinimumpalk – töötasu alammäär, 430eurot. 46. Missioon – organisatsiooni tegevuse eesmärgid, alus mis on määratud nende arengukavas, koostöös visiooniga. 47. Visioon – tulevikupilt, mida tahetakse saavutada mingiks ajaks. Sihtpärane tegevus. 48. Monopol – majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub vaid üks müüja.
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaa...
rr kohustuslik reservimäär IS kõver Y = C(Y-T) + I(r) + G LM kõver M/P = L(r,Y) -MPC m= M rahapakkumine MPS+ MPC + MPM P üldine hinnatase (maksumultiplikaator) MPC tarbimise piirkalduvus C tarbimine MPS säästmise piirkalduvus MPM impordi funktsioonist Y kordaja =-1-0,4 (u-0,04) k¿ s pi inflatsioon praegu = pi(-1) inflatsioon eelmisel perioodil
peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. 2.3 Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. 3.Rahvastik Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid, kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on: Madrid 3,155 miljonit elanikku Barcelona 1,593 miljonit elanikku
See ei ole müük,see on võrgu loomine.Inimene vaid üksus millega emafirma teenib raha. Kaup mida müüakse on kahtlane. Küll reklaamitakse, et tootel on 35 patenti ja ei tea mida veel. Paraku on nii, et see müüdav kaup on enamjaolt siiski kräpp ja tehtud võimalikult odavatest materjalidest. Ma pole küll kõigi toodetega kursis, kuid mulje on selline jäänud. Võib eeldada, et tooted võivad olla kvaliteetsed ja head, kuid minu silmis kõrge hinnatase seda "headust" üle ei kaalu, mis oleks poest ostes tavatoodete puhul,kauba hind mida enamus juhtudes pakutakse on väga suurega kattega,sina võid saada väga suurt allhindlust aga firma saab ikka oma kasumi. Iga firma mis tegeleb võrgumarketinguga ei taha kunagi bankrotiks minna ja selle jaoks ta toodab ainult ´´eksklüsiivsed kaupa´´. Müüjad ise usuvad ja loomulikult peavadki uskuma, et nende kaup on parimatest parim. Fakt on aga see, et igal asjal on omad vead ja nendest ei räägita
Mida uurib makroökonoomika? - uurib majandust , kui tervikut. Tema uurimus objektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu tööhõive, töötus, üldine hinnatase jm. Töö ökonoomika makroökonoomika kontekstis tegeleb tööturuga , tööandjate poolsete palgaotsuste analüüsimisega, ametiühingute tegevuse mõju analüüsimisega, tööturu paindlikkusega jm. Mida uurib mikroökonoomika? - uurib majandusüksuste (nt. indiviidi, kodumajapidamise, organisatsioon, turg või tootmisharu) käitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk on toote/ teenuse hinna uurimisel, hinna kujundamisel ja hinna mõju selgitamisel tootmismahule. Töö ökonoomika
16. saj hindade revolutsioon Deflatsioon Hinnataseme langus Laenumakse suureneb Suletud ring inimesed ei osta, kuna loodavad, et kaubad lähevad veel odavamaks; tootjatel pole ostjaid; pole sissetulekut, et töölistele maksta; massiline töötuse kasv; inimestel pole raha, et midagi osta. o Inflatsiooni mõõtmine Hinnatase võrreldes baasperioodiga (eelmine kuu/aasta) Statistikaameti tarbijahinnaindeks (tõuseb inflatsioon; langeb deflatsioon) Indikatiivne ostukorv Tarbekaubad ja tasulised teenused Erineb piirkonniti (sõltub tarbimisharjumustest nt Eesti vs Iraan) o Devalveerimine Raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel (deflatsioon liiga suur)
hinna suhtelisest muutumisest Pakkumise hinnaelastsus Nõudmise sissetulekuelastsus Ristelastsus Tundlikkus hinnamuutuste suhtes: mandariinid vs sool Mandariinide tundlikkus on suurem sest neil on rohkem alternatiivkaupu Mida rohkem asenduskaupu seda tundlikum on hinnamuutuste suhtes Elastsust mõjutavad tegurid Asenduskauba arv ja lähedus Kauba kasutusvõimaluste arv Kulutused kaubale Tarbija kohanemisaeg Hinnatase Elastsus = suhteline muutus koguses / suhteline muutus hinnas Q Q = p p Sõltumata hinnast joon iga päev 5 tassi kohvi mitte-elastne Rongipileti hinna langemine suurendab reisijate arvu ent see ei kata tulemi vähenemist ? Kui õunte hing langeb 10% siis söön ma neid poole rohkem elastne Ülesanne: P=10-Q 26.02 Majapidamisteooria
otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks). Alternatiivkulu saab mõnikord mõõta ka
SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase Majanduskasv Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks Majanduskasv= reaalne SKPt reaalne SKP t-1 /reaalne SKPt-1 x 100% SKP elaniku kohta Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta. SKP ühe elaniku kohta saadakse kui jagatakse aasta jooksul SKP riigi rahvaarvuga Ostujõu pariteet Ostujõu pariteet võtab arvesse kaupade ja teenuste hindade erinevused
nappus. Muutused toimusid ka majanduses, mis tänu linnastumisele ja tööstuste kasvule hakkasid väga kiiretsi kasvama ja arenema. Hakkasid tekkima monopolid. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kauppa kiiremini, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Löödi alla üldine hinnatase ja tugevnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest järjest enam sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. See aga kindlasti pani mõned riigid kehvemasse olukorda(need kellel polnud võimalik nii kiiresti kasvava majandusega kaasa minna) mõned aga tõusid kiiresti rikkuseredelil ülespoole(nagu näiteks Saksamaa ja Ameerika). Selline
Tõene Väär Reaalsissetulek võrdub nominaalsissetuleku ja hinnaindeksi jagatisega. Vali üks: Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas inflatsiooni kiirenemine. Vali üks: Tõene Väär Range rahapoliitika rakendamise tagajärjeks on muuhulgas intressimäärade tõus. Vali üks: Tõene Väär Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. Vali üks: Tõene Väär SKP arvestamisel tootmismeetodil kasutatakse lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. Vali üks: Tõene Väär Kogupakkumine kahaneb, kui töötajad soovivad rohkem vaba aega. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine on rahaagregaadi M1 väärtus. Vali üks: Tõene Väär Kogupakkumist võib suurendada tööjõu parem väljaõpe (ceteris paribus). Vali üks: Tõene
a) 20/4 = 5 (Hind/kogus) b) Hind 20 hind ca15 = 5 SEMINAR 3 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TULUEFEKTI ARVULINE SUURUS: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE MUUTUSED: HINNA ELASTSUS: Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp >> 1, väga hinnatundlik e. väga elastne nõudlus Elastuskoefitsient, e = DQ / Dp < 1, ei ole hinnatundlik e. mitteelastne nõudlus Kui kogunõudluse DS võrrand on : P = 105 Q ja kogupakkumiskõvera SS võrrand on: P=20*Q kus P on üldine hinnatase ja Q on reaalne kogutoodang, siis: milline on kogutoodangu tasakaalutase (võrrandite lõikepunkt)? 20*Q = 105 Q; 21*Q = 105; Q = 5 Teada on, et kauba W nõudlust väljendab võrrand p = 10 0,2*q ja pakkumist võrrand p = 2 + 0,2*q. Leia: a) kauba W tasakaaluhind ja kogus Tasakaalukogus 10 0,2*q = 2 + 0,2*q, 0,4q = 8, q = 20 Tasakaaluhind p = 10 0,2*20 = 6. Oletame, et bensiini nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 0,5. Kui suur peaks
arveldavatest riikidest ● kaupade veo-, logistika-, pakendamise ja muude transpordikuludega ● tehingute hinnavahest tekkivate kuludega 18. Milline antud loetelust ei vasta tõele? Kõige üldisemalt mõjutavad rahvusvahelist ettevõtlust: ● rahvusvaheline finantsturu üldine trend OK ● üldised trendid riikide kaubavahetuses ja arengukoostöös OK ● globaalsete strateegiliste varade poliitika ja hinnatase OK ● rahvusvahelise kaubanduse üldine olukord OK ● tarbijate ostuotsused ja isiklikud eeldused rahvusvahelises tarbimiskonjuktuuris ● rahvusvaheline konjuktuuriline olukord OK ● riikide poliitilised ja majanduspoliitilised ……. (там дальше хз что написано)там дальше хз что написано)OK Kõige üldisemalt mõjutavad rahvusvahelist ettevõtlust: • Rahvusvaheline konjuktuuriseos
palgatingimuste muutumine b. liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus c. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena d. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon 2. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks b. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas c. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast d. domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 3. Devalvatsioon on: a. finantsinstrument, mis on kujunenud sõltuvalt valuuta nõudluse ja pakkumise vahekorrast b. valuuta ametlik kurss c. toiming, mis on rahvusvahelistes tehingutes keelatud d
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige
1. KP kõver on vertikaalne sirge, s.t. igal hinnatasemel pakutakse ühesugune kogus kaupa; 2. KP kõver = ühiskonna potentsiaalse tootmismahuga (toodangu kogus, mida toodetakse loomuliku tööpuuduse määraga)Q*; 3. pikaajaliselt põhjustab KN muutus vaid hindade mitte tootmismahu muutust. Kommentaar 3-le punktile: 27 · oletame, et KN suureneb (N.: rahamassi suurendatakse). Kumb suureneb kas tootmismaht või hinnatase? Kui nõudmine suureneb, suureneb nõudmine ka tootmisteguritele. Et aga pot. tootmismahu tingimustes pole vabu ressursse juurde saada, suurendatakse olemasolevaid N.: pikendatakse tööpäeva, mis aga toob kaasa hindade ja palkade tõusu. Kommentaar 2-le punktile miks KP = pot. tootmismahuga? · palkade paindlikkuse tõttu saavutatakse alati täishõive; ei raisata kaupu ega tootmistegureid , kõiki toodetakse nii palju kui vaja ja pole tööpuudust.
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalteaduskond Agraarökonoomika ja turunduse instituut REFERAAT ÕPPEAINES EUROOPA LIIDU ÜLDKURSUS MAAELU ARENG JA MAAELU POLIITIKA EUROOPA LIIDUS JUHENDAJA: lektor K. Lahesoo Sisukord Sissejuhatus Põllumajanduspoliitika ajalugu 1962 aastal kehtestatakse esimene kogu euroopa ulatuses rakendatav poliitika ühine põllumajanduspoliitika. Selle aja jooksul on tegelikult saavutatud ainult mõned neist eesmärkidest. Põllumajanduse tootlikkus ja põllumajandustoodang on kahtlemata oluliselt tõusnud ja mitmete produktide osas kaugelt üle tegelike vajaduste. CAP algusaastatel oli kõige olulisem "tagada Euroopa toiduainetega varustamine", eelistatavalt kodumaal kasvatatud toiduainetega, et vältida sõltuvust välistest tarnijatest. Ühtse põllumajanduspoliitika tulevased suunad mä...
KLIENT Reklaamiga ei tasu jahtuvas majanduses lolliks minna. Turundus on oluline, kuid kulud tuleb hoida kontrolli all, võimsad kampaaniad langeval turul ei aita Ka korterihindade langetamine praeguses olukorras ei aita eriti. 10%-ne hinnalangus toob üksikuid ostjaid, kuid mitte massi. Keegi ei taha loll olla, kõik ootavad, et korterihind kukuks veel. Massiline ostusoov tekib siis, kui on selged märgid, et hind hakkab tõusma. See juhtub siis, kui inimeste elujärg jõuab uuele tasemele ja hinnatase ei tundu enam kõrge. Või siis, kui uuest tõusust on üha enam märke ning inimeste usk tulevikku paraneb. Meedia on siin väga suur mõjutaja. TÖÖTAJAD Palganumber on firma püsikuludes üks suuremaid. Kõlab lihtsa reeglina, aga meie jaoks on tõesti tähtis hoida raskes olukorras võtmeisikuid. Me ei tea, kui kaua ja sügavalt me jahtume. Kui aga keerab tõusule, siis ei tee ilma võtmeisikuteta midagi. Aga koostööst
ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Hispaania köök Kirjeldus: Hispaania kööki võib iseloomustada sõnadega maitsev ja lihtne. Hispaanlased ise väidavad, et hispaaniapärase söögi valmistamine on imelihtne, ainult toitu tulevat teha hinge ja südamega. Toidu valmistamisel kasutatakse sagedasti Tomateid, Oliiviõli,Küüslauku, samuti palju vürtse ning värskeid puuvilju.
- Läti -> $14,500 - Leedu -> $15,000 - Soome -> $34,900 - Venemaa -> $15,200 Kõrgeima SKP-ga riigid: - Liechtenstein $ 122,100 - Qatar $ 121,400 - Luxembourg $ 77,600 - Bermuda $ 69,900 - Norway $ 59,300 5. Inflatsiooniks nimetatakse riigi keskmise hinnataseme jätkuvat kasvu piisavalt pikal perioodil. Seejuures on oluline, et kasvab just keskmine hinnatase. Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinevalt, sest kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid. Näiteks, kui kallinevad esmatarbekaubad, mõjutab see eelkõige vaesemaid, ja vastupidi luksuskaupade kallinemine mõjutab eelkõige rikkaid. Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna peab siis vähem laenu tagasi maksma. Inimene, kellel on suured säästud, võib vastupidi kaotada
Nii on näiteks põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalanduse osa majanduses. Välissidemed Põhilised välissidemed on Hispaanial kaubanduse osas. Riigi veini- ja oliiviekspordi osa kogu majanduses on tähelepanuväärne. Oluliseks tuluallikaks on ka turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Riigi iseärasused Hispaania on muusika, tantsude ja laulude maa ning terves maailmas tuntud temperamentse flamenko kodumaa. Seda armastavad hispaanlased ka ise rõhutada. Turistidele pakuvad meeldejäävaid elamusi igas linnas vähemalt mõned korrad aastas korraldatavad rahvapeod, fiestad ja festivalid, mida pole üheski Euroopa riigis nii palju kui siin.
perioodide vältimist. • Mõlemal juhul majandustegevus aeglustub: inflatsioon vähendab varade väärtust; deflatsioon puhul lükatakse tehingud edasi, töötus suureneb. • Majandusele on kasulik, et hinnataseme muutus oleks väike. • Väike hinnakasv soodustab tõhusat rahakasutust. Et raha ostujõud ei väheneks, on raha omanikul otstarbekas suunata see tagasi ringlusse. • Kui hinnatase üldse ei muutu, siis tekib oht, et majandustegevuse vähenemine ka väga väikeses ulatuses võib viia hindade languseni. Hindade edasist langust oodates lükkavad tarbijad tarbimis- ja investeerimisotsuseid edasi, põhjustades sellega edasise hinnalanguse. Hinnastabiilsus soodustab majanduskeskkonda ja majandustegevust, sest.. • mõistetakse paremini hinnamuutusi(kauba hinna muutus teise suhtes), ega aja seda segamini üldise hinnamuutusega;
Tulumaks b. Tootmistöötajate otsepalk c. Firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised d. Firmas valmistatava toodangu omahind 13. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast: a. Kaudseid kulusid b. Alternatiivkulusid c. Otseseid kulusid d. Ei kaudseid ega otseseid kulusid 14. Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: a. firma peab määratlema toodangu taseme lähtuvalt punktist, mil MR=MC, ja sellega minimiseerima kahjum b. firma peab laiendama tootmist c. uued firmad sisenevad harusse d. firma peab lühiajaliselt sulgema 15. Lühiperioodil toodab firma 500 ühikut. Tema keskmine muutuvkulu on 2 ja tema keskmine püsikulu on 0,50. Firma kogukulu on: a. 1100 b. 750 c. 1250 d. 2,50 16
Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import 5. Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni? · Tarbijahinnaindeks mõõdab kaupade ostukorvi hinda jooksval perioodil mingi baasperioodiga võrreldes. · Jooksva kuu inflatsioon hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes eelmise kuuga. · SKP deflaator - näitab, mitu protsenti on üldine hinnatase (mis kajastab kõigi SKP-s arvestatavate kaupade ja teenuste hinnataset) baasperioodiga võrreldes muutunud. 6. Millist mõju avaldab inflatsioon tarbijale? Inflatsioon ei mõjuta kõiki, vaid neid kes tarbivaid neid tooteid, millel hind on tõusnud, näiteks esmaabitarbed, neid enamasti kasutavad rohkem vanemad inimesed, ning nendele on mõju suurem. Inflatsioon võib mõne jaoks suureneda, mõne jaoks väheneda samal ajal. 7. Mis põhjustab hinnatõusu?
b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine 4. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni 5. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. * tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 6. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a. sissetulekute muutust inflatsiooni korral b. säästmise muutust tarbimise väikese muutuse korral c
c. riigi võlakirjade vähene ost või müük väärtpaberibörsil d. * poliitikaametid võivad järgida erinevaid prognoose Question 55 (1 point) Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab intressimäära? a. * Suurenemise b. ei mõjuta üldse intressimäära c. vähenemise Question 56 (1 point) Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. kindlasti ei kasutata siis kaupade ja teenuste bartertehinguid b. *proovitakse rahast lahti saada ostes kaupu ja investeerides c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni. Question 57 (1 point) Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300'000 krooni ja tarbimiskulutused 210'000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 370'000le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused? a. 15000 b. 35000 c. * 49000 d. 70000 Question 58 (1 point)
Paikne kaubandus Teeninduskaubandus Paiksus Liikuv kaubandus Müügivorm Selvekaubandus Tänavakaubandus Odavkaubandus Müügikoht Turukaubandus Hinnatase Normaalkaubandus Kaupluste kaubandus Elamuskaubandus Kodukaubandus Kontakteerumise Otsene kaubandus Üheastmeline kaubandus viis Kaudne kaubandus Astmelisus Mitmeastmeline kaubandus
kestus on üle 1 aasta, loetakse seda pikaajaliseks. Mõõtmise erinevad viisid: 1)tööta oldud aeg teatud momendil; 2) töötuks jäänute eeldatav töötuse kestus teatud momendil; 3)töötuse perioodi keskmine pikkus. Inflatsiooni olemus Inflatsiooniks nimetatakse üldist hinnataseme pidevat tõusu. Kahe perioodi hinnataseme erinevust iseloomustatakse inflatsioonimääraga. Inflatsioonimäära arvutamiseks kasutatakse põhimõtet: antud aasta hinnatase eelmise aasta hinnatase /eelmise aasta hinnatase, kui see väärtus on suurem kui üks, on tegemist hindade positiivse kasvu ehk inflatsiooniga. Vastupidist olukorda, seega hinnataseme üldist alanemist, nimetatakse deflatsiooniks. Olukorda, kus üldine hinnataseme tõus küll toimub, aga pidurduvas ulatuses, nimetatakse disinflatsiooniks. 11 Inflatsiooni mõõtmine
majutusettevõtte. Majutusasutustele kehtestatud miinimumnõuete määrus ütleb, et hotelli ehitis peab olema iseseisev majutushoone, hoonete kompleks või selgelt piiritletud osa hoonest, kus kõik hotelli funktsioneerimiseks vajalikud tehnilised süsteemid on hotelli valdaja kontrolli all. Hotellide liigitamiseks on erinevaid aluseid : suurus , hinnatase , teenused , sihtturg , asukoht , õiguslik vorm ja paljud muud kriteeriumid. Hotellid täidavad olulist rolli kohalike ettevõtete ja elanikkonna seas nii koosolekute kui konverentside läbiviimise, vaba aja veetmise ja meelelahutusvõimaluste pakkujana. Hotellid on rohkete restoranide, baaride, tervisekeskuste, saunade ja muu sellisega kujunenud kohalikeks sotsiaalse suhtlemise keskpunktideks.
hullumeelse liikluse tõttu kuluda 100 kilomeetri läbimiseks enam kui 4 tundi. · Turismipiirkondades (Delhi, Agra, Goa jt) on hinnad poole kõrgemad kui mujal. · Toitudest maitske taimset riisirooga thali't, riisi- ja läätsejahust küpsetatud pannkoogisarnast leiba dosa't, kanaroogasid murgh tikka't ja murgh masala't, leibasid nimega chapati ja nan, magusroogadest culfi't. Leib, riis ja muu nn garniir tellitakse liha ja kala juurde eraldi. · Hinnatase on 3-10 korda Eestist odavam · Inimeste suhtumine üksteisesse - puudub negatiivsus. · Inimesed on paremas vaimses ja hingelises tasakaalus. · Inimesed ärrituvad haruharva. · Usk ja traditsioonid hoiavad kuritegevuse minimaalsel tasemel. · Inimesed oskavad ka väikese sissetuleku korral elust rõõmu tunda. · Teenidussfääri töötajad oleks nagu selleks loodud ja teenindavad klienti meeleldi. India kohta on öeldud palju. Allpool mõned tsitaadid.
Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra, siis(ceteris paribus): Vali üks: a. suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu b. suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu c. suurenevad nii piirkulu kui keskmine muutuvkulu d. keskmine püsikulu suureneb, piirkulu aga väheneb Küsimus 9 Küsimuse tekst Kui väljundi teatud taseme korral MR=MC, aga AVC ületab hinnatase, siis: Vali üks: a. firma peab määratlema toodangu taseme lähtuvalt punktist, mil MR=MC, ja sellega minimiseerima kahjum; b. uued firmad sisenevad harusse c. firma peab lühiajaliselt sulguma d. firma peab laiendama tootmist Küsimus 10 Küsimuse tekst Oletame, et siis, kui firma toodab 10 tihikut, tema AVC = 22, AFC = 5 ja MC = 30. Seega: Vali üks: a. firma TC = 270 b. ATC = 35 c. ATC = 57 d. firma TC = 30 Küsimus 11 Küsimuse tekst
Väike mõtlemisülesanne Ostate käekella... Mis on põhiline kasu või teenus? Enamasti on see vajadus omada midagi, mis näitaks õigesti aega ja sobiks mugavasti käe peale. Aga kui te plaanite osta Rolexi kella, siis äkki on põhiliseks kasuks või teenuseks hoopis enda identifitseerimine teatud sotsiaalses grupis, enda eneseväärikuse ja enesehinnangu tõstmine? Vastavalt põhilisele kasule või teenusele, mida otsitakse, kujuneb ka hinnatase, millega soovitakse arvestada. Käekella ostmise juures tuleb arvesse veel garantii (kui pikk on garantiiaeg, kuidas lubatakse lahendada probleemid jne). Kalli kella puhul võib oluliseks osutada ka järelmaksu võimalus. Positsioneerimine Kokkuvõttes tuleks endale teadvustada, et tootele/teenusele tuleb püüda luua ,,tuum", mis annab parimat tarbijakasu võimalike analoogsete toodete/teenuste hulgas ja toodet/teenust tuleb teadlikult täiendada konkurentsieeliseid andvate
Avalikule kaubale vastandub erakaup. 5 SKP ja RKP, nende olemus ja mida nad sisaldavad SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d (ing k GDP ehk Gross Domestic Product). SKP on kõige olulisem majandust iseloomustav näitaja ning samal ajal XX sajandi üks suuremaid leiutisi. Ilma SKP näitajateta oleks majandusanalüütikutel suur hulk statistikat, mille analüüsimine oleks väga keeruline. SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste
Hinnakujunduse meetodid: o Kulukeskne lähtub toote valmistamise kogukuludest või muutuvkuludest (kasumiläve analüüs) o Konkurentsikeskne o Nõudlusel põhinev · Hinnastrateegia: o Baashind määratakse kõigepealt, sellele järgneb hinnastrateegia o Aktiivne hinnastrateegia turu koorimine, turu hõivamine o Passiivne hinnastrateegia (konkurentsist, turust lähtuvalt) o Madal hinnatase o Kõrge hinnatase 15. Majandusarvestuse eesmärk ja funktsioonid. Majandusarvestuse eesmärk on informatsiooni kogumine, mis aitab ettevõttes langetada finantseerimisega seotud otsuseid. Majandusarvestuse funktsioonid 7 põhilist funktsiooni: ettevõttesisese arvestussüsteemi kujundamine ja arendamine; ettevõtte tegevuse tulemuste plaanimise ja kontrolli ühtse koordineeritud süsteemi
selle muutuse tasalülitamise konkurentide poolt, sest vastasel korral väheneb nende müük. Sellise tegevusega aga lõikavad nad hinnamuutuse algatanud ettevõttel ära võimaluse müüki märkimisväärselt kasvatada. 23. Konkurentsist lähtuvad hinnakujundusmeetodid: - hinnaliidrid, - status quo, - võistupakkumise hinnad Konkurentsist lähtuv hinnakujundus on esindatud ka teist tüüpi turgudel (monopolistliku konkurentsi turud) terve rea strateegiatega: - tavapärane hinnatase, - müüki toetav hinnatase, - igapäevased madalad hinnad, - läbiräägitavad hinnad. Tavapärane hinnatase (Customary pricing). Toodete hinnad kujundatakse traditsioonilise e. standardiseeritud taseme järgi. Eeldatakse, et tarbijad ei aktsepteeri harjunust erinevat hinda. Sel juhul kasutavad kõik konkurendid samale tasemel jäävaid hindu, isegi kui nad peavad selleks toodet kohandama. See hinnakujundus on üsna tüüpiline väikestele maiustustele ja närimiskummile
Mõjutavad tegurid: Tarbijate eelistuste muutumine, investeeringute taseme muutumine, valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine, muutused puhasekspordis Kogupakkumine - majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut 9.Inflatsioon. Inflatsiooni liigid, mõõtmine ja mõju majandusaregnule. Inflatsioonispiraal. Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Pakkumispoolne inflatsioon toob üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise 10.Tööjõud ja tööpuudus. Aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik. Töötu ja heitunud töötaja. Tööpuuduse liigid. Valitsuse tööpoliitika. Aktiivne ja passiivne tööpoliitika. Tööpuuduse ja inflatsiooni seosed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
