Sellega kaob usk eelarvestamise protsessi. Töötajaid ei kaasata eelarvestamise protsessi, mis põhjustab seda, et organisatsioon ei saada oodatavat kasumit. Nõrkuseks on ka oskamatus ette näha maailmaturgudel toimuvaid ootamatuid pöördeid, mis võivad mõjutada ootamatult eelarvet negatiivselt/positiivselt. Põhiline, millest tuleb juhinduda, on see, et eelarve peab olema usutav. Seega ei tohi eelarve kindlasti olla kaks või isegi poolteist korda vajaminevast suurem. Tegelik hinnatase on üpris kergesti välja selgitatav ja siin üle pingutada ei maksa. Ohuks eelarvestamise puhul võib pidada seda, et hoitakse kinni eelmistest näitajatest eelarvetes. Mineviku sündmused ei pruugi korduda, majanduskeskkond muutub pidevalt. Tuleb mõelda tuleviku peale, toetudes tulevastele sündmustele. Näiteks jõulude ajal toovad verivorstid palju rohkem tulu, kui märtsi kuus. Suvel toob jäätis palju suuremat tulu, kui talvel
mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise riske. Mikromajandus Majandus sektorite kaupa: ● Primaarne ● Sekundaarne ● Tertsiaarne Majandus harude kaupa: Näiteks energeetika, masinaehitus, ehitus jne. Makromajandus Riigi majandus tervikuna: ● RKP ● SKP ● Keskmine hinnatase Majandus sektoritena Sektor Tõlge Konkreetne Osakaal Konkreetne näide tööstusharu Primaarne e Toote RMK u 4% Liiva kaevandus esmane hankimine Sekundaarne e Toote AS Barrus u 25% Liha töötlemine teisene töötlemine
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP
mõnda huvitavasse faasi, mis teatavasti küll ärritab inimesi, kuid vähemalt esimese reklaami näevad nad ju siiski ära ning reklaam on oma ülesande täitnud. Reklaami pidev leierdamine võib tahtmatu tähelepanu muuta ajapikku tahtlikuks tähelepanuks, kuna reklaam kinnistub inimese teadvuses ning tuletab kogu aeg meelde mingit kindlat toodet või teenust. Vastava toote või teenuse vajaduse korral inimene aravatavasti ostabki enam reklaamitud kaubamärgi, kui just hinnatase või muu faktor ei saa määravaks. Kuulutused väljendavad rohkem tahtlikku tähelepanu, kuid seonduvad ka tahtmatu tähelepanuga, kuna ka kuulutused ju üks reklaami vorme. Kuulutuse korral inimene otsib tavaliselt ise vastavad artiklid ning valib omale kõige sobivama kuulutuse. Kuulutuste vahel valimisel võib tekkida tahtmatu tähelepanu mingil erilisel moel märgistatud kuulutus, on see siis lisatud pilt või kastiga ümbristatud, igaljuhul eristub teistest mingil iseäralikul moel.
Inflatsioon Üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad (mõned hinnad võivad koguni langeda), kuid tõuseb keskmine hinnatase. Inflatsioonimäär ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega Eriti kiiret hinnataseme tõusu nimetatakse "hüperinflatsiooniks" Hüperinflatsioonist räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus. Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks: tarbijahinnaindeksit (CPI) näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi
Vali üks või enam vastust. kohustusliku reservi nõuet Punktid: 2 Liiga suure inflatsiooni korral peaks keskpank Vali üks või enam vastust. kasutama ranget rahapoliitikat Range rahapoliitika rakendamise tagajärgedeks on Vali üks või enam vastust. kogunõudluse kahanemine ettevõtete investeeringute vähenemine intressimäärade tõus Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase Vali üks või enam vastust. tõuseb Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust; seevastu ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Vastus: Õige Vale Keskpanga põhiliseks rolliks on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Vastus: Õige Vale Raha- ehk monetaarpoliitika on riigi majanduspoliitika osa, millega reguleeritakse
osta ! Klienditenindus Kliendi teekond Bauhof 3 Rakvere 3. Bauhofi "kingikaubamaja" lubadused parima hinna garantii konkurentsitult soodsaim kodu- ja ehituskaupade Click to edit Master text styles ostukorv Second level atraktiivne hinnatase Third level rahvusvaheline DIY- Fourth level kaubanduskontseptsioon Fifth level 12 kauplust Eestis, 5 Leedus kvaliteetne ehitus-, viimistlus-,
multiplikaatorefekti) mis võivad tekkida sellise üksiku monopoolse panga piires. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD Laenud Kokku Kokku 8. Keyneslikus rahaturu mudelis raha nõudlus väheneb ( raha nõudluskõver nihkub vasakule), kui a) intressimäär langeb b) tulutase suureneb c) hinnatase tõuseb d) intressimäär tõuseb 9. Oletame et jooksvates hindades e turuhindades mõõdetud SKP oli 2005. Aastal 25 000 dollarit elaniku kohta ja 2006. Aastal 25 300 dollarit. Kui hinnaindeksi e deflaatori väärtus 2005. a. oli 100 ja 2006. a. 98, siis reaalne SKP ühe elaniku kohta a) ei muutunud 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga b) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 3,3% võrra c) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005 aastaga 1,2% võrra
siis peavad kehtima järgmised seosed: C + S = Yd MPC + MPS = 1 APC + APS = 1 Säästmisfunktsioon: S = -C0 + (1-c)Yd. Multiplikaator Kulumultiplikaator = 1/(1-MPC)=1/MPS Maksumultiplikaator = MPC / 1 MPC Rahamultiplikaator = 1/r, kus r on reservisuhe. Majanduses on tasakaal, kui kogunõudluskõver lõikub 45 kraadi joonega. Raha Kvantitatiivne rahateooria: M x V = P x Q, kus M on ringluses oleva raha hulk, V raha ringluskiirus, P hinnatase, Q kogutoodangu hulk(SKP). Pangad Varade kogusumma peab võrduma kohustuste ja omakapitali summaga ehk bilanssi aktiva pool peab võrduma passiva poolega: D = R + L.
Raha on vähe tähtis ning ei kasutata. Kui puuduvad vajalikud ressursid või on neid raske saada siis kasutatakse vahetuskaubandust. Majanduses muutusi ei ole kuna kõik oskused ja teadmised antakse põlvest põlve edasi. inflatsioonimäär 3- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes 4- riigi keskmise hinnataseme stabiilsus inflatsioon 5- riigi keskmise hinnataseme kasv 6- keskmise hinnataseme suhe SKP-sse deflatsioon 1- riigi keskmine hinnatase 2- riigi keskmise hinnataseme langus Miks hinnad tõusevad? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad RKP- riigis mingi teatud aja jooksul toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades tarbijahinnaindeks- indeks, mis isel tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust käibemaks- toote või teenuse lisandunud väärtuse maks maksukoormus- kõigi maksude kogusumma protsendina ühiskondlikust kogutulust.
teenustele; INVESTEERINGUD (I) s.o ettevõtete nõudlus tootmisvahenditele ja kulutused kaubavarude moodustamiseks; VALITSUSE KULUTUSED (V) riiklik tarbimine; PUHAS EKSPORT (Ep) rahvusvaheline tarbimine, mis sõltub maa välismajanduslikust aktiivsusest (N.: Jaapan, kes on enamasti orienteeritud ekspordile, moodustab Ep palju suurema osa kogunõudlusest kui suure sisetarbimisega USA-s). Võttes aluseks need neli kogunõudluse elementi, saame joonistada kogunõudluse kõvera: Üldine hinnatase KN V KN T I RKP,SKP Kogunõudluse tegurid, joonis! Mida madalam on üldine hinnatase, seda suurem on kogunõudlus ja vastupidi! Üldine hinnatõus A` A A`` KN` KN`` KN RKP,SKP
Oma arenemisel maailma naftaturg teinud läbi mitu etappi, igaühel oli oma hinnakujunemise mehhanism, ning hinnakonjunktuur. Praegune etapp on seotud kõrge hinna muutlikkusega. Selle põhipõhjuseks on alustatud 1980- ndates börsikaubanduse arendus, ning järgnev naftaturgu integreerimine maailma finantssüsteemisse. Esimene XX sajandi pool oli suhteliselt stabiilne naftahinda mõttes. Seitse riigid kontrollisid põhiline osa naftakaevandusest ning nafta hinnatase. Hind oli stabiilselt madal. Madal hind oli vajalik selleks et taganeda minimaalsed maksumaksed, traditsioonilistes naftakaevanduse riikides. Odava nafta periood, mängis tähtsat rolli nafta kompleksi jaoks, mis lubas asendada kivisüsi nagu TOP kütus. Kui ,,naftasokk" tekkiks varem, on võimalik, et nafta roll, tänases energiatarbimises, oleks madalam. Kahel ,,naftasokkidel" (terav naftahinnatõus 1973s ja 1980 aastas) oli üks üldine põhjus - nafta
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustas...
Pere-eelarve 2.tund Säästmine, investeerimine ja laenamine Mis on raha? Raha on makse- ja vahetusvahend. Raha on arvestusühik. Raha on säästu-ja hoiuvahend. Raha on majanduse indikaator. · Mõiste ostujõud väljendab millise rahasumma eest on võimalik omandada kaupade ja teenuste kogust ning kvaliteeti. · Inflatsioon on üldine toodete ja teenuste hinnataseme tõus ehk raha väärtuse langus. · Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess, kus hinnatase langeb ja raha väärtus kasvab. · Säästmine on raha kogumine tulevasteks väljaminekuteks. · Investeerimine on raha paigutamine tulu toovatesse varadesse pikemaks ajaks. · Säästuvõimaluste leidmiseks on tarvis teha eelarve või finantsplaan. · Väärtpaberiturg ehk börs on virtuaalne keskkond, kus tehakse tehinguid aktsiate, võlakirjade jt. väärtbaberitega. · Aktsia nimiväärtus ehk nominaalväärtus on võrdne ettevõtte asutamisel tehtud sissemaksega ühe aktsia kohta.
Kui suur on ühe toote lisandväärtus? Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: 120 € 80 € 60 € ei saa ebapiisavate andmete tõttu arvutada 100 € Question 9 Kui riigi SKP väljendatuna 2000. aasta jooksevhindades on 36 mlrd dollarit ja aastail 1995-2000 tõusis üldine hinnatase riigis 20%, siis 2000. aasta reaalne Complete SKP mõõdetuna 1995. aasta püsivhindades on: Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: 40 mlrd dollarit 32 mlrd dollarit 30 mlrd dollarit 36 mlrd dollarit 43,2 mlrd dollarit Question 10 Muutused lõpptoodangu kvaliteedis Complete
Select one: True False Question 10 Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand Complete ) ületab kogupakkumist (AS - Mark 1.0 out of 1.0 aggregate supply ), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Select one: True False Question 11 Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Complete Select one or more: Mark 1.0 out of 1.0 APC ja MPC mõlemad vähenevad APC ei muutu, MPC väheneb APC ja MPC mõlemad suurenevad
koguse ja hinnataseme, kusjuure s eeldatakse, tootmistegurihinnad on konstantsed. Pikaperioodi pakkumine on rahvamajanduse kogutoodangu selline tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täishõive. Pika perioodi kogupakkumise kõver näitab seost pika perioodi kogutoodangu hulga ja hinnataseme vahel. Pka per. Kõver on vertikaalne s.t. Pikal perioodil on rahvamaj. Kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase 9. Kulumultiplikaatori mõiste Kulumultiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks kulumuliplikaator = 1/ 1- MPC 10. Eesti eelarve, eelarve kujunemise allikad (maksude liigid) Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile,
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)."
kasvutempo väljendaja. Küsimus 9 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis Vali üks või enam: on majapidamistel põhjust kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik on mõistlik paigutada sularaha panka hoiustele, et mitte kaotada raha reaalväärtuses muutuvad üldiseks kaupade ja teenuste bartertehingud tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas Tagasiside Hüperinflatsiooni korral on inflatsioonimäär üle 50% kuus ning kuna raha reaalväärtus kahaneb väga kiiresti, siis on mõistlik raha võimalikult kiirest ära kasutada, et vähendada reaalväärtuse langusest tingitud ostuvõime kaotust. Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla Vali üks või enam: tootmiskulude tõus reaalsissetulekute väheneminne
Eelarvestamine ei motiveeri töötajaid, kui ülesanne ei ole reaalselt täidetav(ebareaalne eelarve). Sellega kaob usk eelarvestamise protsessi. Töötajaid ei kaasata eelarvestamise protsessi, mis põhjustab seda, et organisatsioon ei saada oodatavat kasumit. Põhiline, millest tuleb juhinduda, on see, et eelarve peab olema usutav. Seega ei tohi eelarve kindlasti olla kaks või isegi poolteist korda vajaminevast suurem. Tegelik hinnatase on üpris kergesti välja selgitatav ja siin üle pingutada ei maksa. (Algis Perens) 3 Kui eelarvest on näha,et raha jääb üle, tuleks mõelda mida sellega peale hakata. Üheks võimaluseks on inveesteerida raha kasulikult. Teiseks võimaluseks on kulud suurendada. Enne kui otsustada, tuleb võrrelda plaaneritud tulemused. Pikaajaline finants- ja majandusplaan on üksnes soovituslik, Eestis ei ole selle
alates 2006.a. kevadest. 2007. aastal vähenes nende arv kõigil kuudel, kusjuures suurem oli langus aasta teisel poolel. Rootslaste huvi langust Eesti vastu võib osaliselt seletada hindade tõusuga Eestis, kuna suur osa Eestisse reisivatest rootslastest on traditsiooniliselt olnud need, keda on siia reisima motiveerinud Rootsiga võrreldes madalamad hinnad. Kõige rohkem Eestit iseloomustavaks teguriks oli väide, et Eesti on sihtkoht, kuhu rootslastel on lihtne reisida. Teisel kohal oli hinnatase. Vaid 34% on nõus, et et Eesti pakub rootslastele huvitavaid vaatamisväärsusi ja ajaveetmisvõimalusi. 3 Norra on olnud Eestile üks kõige stabiilsemat kasvu näidanud turismiturg viimasel kümnel aastal. Kasvu on toetanud Eesti hea maine Norras, soodne hinnatase ja järjest lisandunud lennuühendused Tallinna ja Oslo vahel. Kasvu kiirenemisele aitas kaasa 2006.a. maist Tallinn-Oslo liinile lisandunud odavlennufirma Norwegian. Jälgides
Kurss võib olla fikseeritud või vaba. Fikseeritud kursi puhul on raha väärtus valitsuse otsusel kindlaks määratud suhtega mõnda teise vääringusse või väärismetalli kogusesse. Vaba kursi puhul kujuneb raha väärtus nõudluse ja pakkumise tulemusel rahaturul, valitsus ei sekku või teeb seda vähesel määral. Inflatsioon ja deflatsiooni mõisted, nende tekkemehhanismid , positiivsed ja negatiivsed küljed. Inflatsioon: raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. + raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtusest, on arukas investeerida ettevõtlusesse või tarbida. -kulud ületavad tulusid, liigne sularaha käibele laskmine, maksud suurenevad Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevate raha ostujõu tõus. Esineb sügavama majanduslanguse perioodidel. + tõuseb ostujõukus -finantsraskused, pankade intressid tõusevad, laene raske tagasi maksta Raharingluse reguleerimine. Pangad. Laenamine
7.1. Näidake joonisel, seda vajalikul viisil täiendades, millised tagajärjed on sellel lühiperioodil makromajandusele. Tekib inflatsiooniline majanduskasv. 7.2. Määratlege, kas ja kuidas selline investeerimisaktiivsus mõjutab majanduse põhinäitajaid. Joonige õige alla ja põhjendage lühidalt oma vastust. Reaalne SKP: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Tööhõive: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Üldine hinnatase: suureneb / väheneb / ei muutu / ei saa määratleda Põhjendus: 8. Oletame, et rahvamajandus koosneb kolmest ettevõttest, kes osalevad selle rahvamajanduse poolt valmistatava toote valmimisprotsessis. Andmed kulude ja tulude kohta (rahaühikutes, r.ü.) on tabelis. Arvutage sisemajanduse koguprodukt SKP. Näidake arvutust. SKP=? SKP=w+i+rt+pii+mittekorporatiivsete ettevõtete tulu 9. Kirjutage iga näitaja järele, kas teda kasutatakse SKP arvutamiseks sissetulekute või
Question 7 Kui majanduses valitseb hüperin atsioon, siis Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 on majapidamistel põhjust kulutada oma raha nii ruttu kui võimalik on mõistlik paigutada sularaha panka hoiustele, et mitte kaotada raha reaalväärtuses muutuvad üldiseks kaupade ja teenuste bartertehingud tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas Hüperin atsiooni korral on in atsioonimäär üle 50% kuus ning kuna raha reaalväärtus kahaneb väga kiiresti, siis on mõistlik raha võimalikult kiirest ära kasutada, et vähendada reaalväärtuse langusest tingitud ostuvõime kaotust. Question 8 Ootamatu in atsiooni kahju seisneb selles, et ta suurendab võetud laenu reaalväärtust. Complete Mark 1 out of 1
valitsuse poolt kehtestatud maksumäärad oodatav sissetulek ja intressimäär Tagasiside Kõik loetletud tegurid on majapidamiste tarbimis- ja säästmisotsuste tegemisel olulisteks mõjuriteks. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. Küsimus 3 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majapidamise sissetulekud kasvasid aasta jooksul 10 000 võrra ning säästmise piirkalduvus MPS = 0,3 (30%). Mitme euro võrra suurenesid majapidamise kulutused (C)? Sisesta vastuseks ainult arv (ilma tekstita)!
finantseerima ka pikemaajalisi äriprojekte. Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank,kes hoiab käigus eesti rahasüsteemi ehk teaostab eesti rahapoliitikat(ta on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele.) tagab finantssüsteemi stabiilsuse,rahvusvaheline koostöö teiste riikide pankadega,riigi maksebilansi koostamine ja majandussuhted. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis(Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida) Eesti pank ei tegele klientide teenindamisega,ega hoia eraisikute reserve.(hoiab komertspankade reserve) Panga varadeks on:kinnis-ja vallasvara,väärismetallid ja välisvaluuta Tippjuhid: presitent on Andres Lipstok 2005.a. Asepresident:Rein Minka Asepresident:Märten Ross · Tulevik: Eestis on suudetud tootlikkust suurel määral tõsta
Inflatsioon Inflatsioon on protsess, mille käigus hinnatase kasvab ja raha väärtus väheneb. Samas, kui tõuseb näiteks mingi ühe kauba hind, siis see ei ole inflatsioon. Inflatsioon on keskmise hinnataseme tõus. Kuid selleks, et saaks hinnataseme tõusu nimetada inflatsiooniks, peab olema veel üks tingimus täidetud. Hindade tase peab tõusma püsivalt. See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena.
vaatavad turutasakaalu just lühiajaliselt ning kuna lühiajaliselt turg tõesti tasakaalu ei saavuta, peabki valitsus keinsistide arvates majandusse rohkem sekkuma kogunõudluse suurendamise kaudu. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Küsimuse tekst Keinsistlik kogukulutuste AE mudel sisaldab Valige üks või mitu: tarbimiskulutusi (C) avaliku sektori kulutusi (G) netoeksporti (X-M) ettevõtete investeeringuid (I) majapidamiste sääste (S) Tagasiside AE = C + I + G + (X-M)
9. Rahvusvahelistumise peamiste takistustena tuuakse välja: Valige üks või mitu: majanduslikke piiranguid poliitilisi ja seadusandlikke piiranguid sotsiaal-kultuurilisi piiranguid looduslikke ja keskkonna-alaseid piiranguid 10. Milline antud loetelust ei vasta tõele? Kõige üldisemalt mõjutavad rahvusvahelist ettevõtlust: Valige üks: Riikide poliitilised ja majanduspoliitilised otsused ja üldine stabiilsus Globaalsete strateegiliste varade poliitika ja hinnatase Rahvusvaheline konjuktuuriline olukord Rahvusvahelise kaubanduse üldine olukord Rahvusvaheline finantsturu üldine trend Tarbijate ostuotsused ja isiklikud eeldused rahvusvahelises tarbimiskonjuktuuris Üldised trendid riikide kaubavahetuses ja arengukoostöös 11. Milline teooria sõnastab, et: toote leiutamine ja arendamine tavaliselt arenenud riikides, kuna uue toote kasutuselevõtt nõuab tavaliselt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu
hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil. Samas on rahapakkumine nominaalne _ keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed: esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendab raha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja neljandaks on võimalik, et liigne raha voolab majandusest kiiresti välja. Tegelikkuses võivad toimuda ka nimetatud efektide kombinatsioonid, osalt võib raha nõudmine suureneda ja osa liigsest rahast välja voolata. 27. Rahapakkumine ja vahetuskurss lühiajaliselt Rahapakkumine (Money Supply) - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 28
paranema ja seelläbi suureneb ka tarbimine. Turunduskeskkonna analüüs Makrokeskkond ehk kaugkeskkond Poliitilisi- Erinevad maksuseadused (tulumaksuseadus, käibemaksuseadus). Tööseadused - töötajate tööga seonduvad nõudmised. Majanduslike- Klientide maksevõime ehk kui on majanduses üldine madalseis, siis on ka klientidel eeldatavasti vähem raha, mistõttu võime kaotada kliente, sest klient otsustab mitte osta meie toodet. Üldine hinnatase- Konkurentidest madalam hinnatase. Varustaja hinnatase - kui varustaja tõstab meile müüdavate toodete hindu, siis kas suudame hoida oma toodete hindu samal tasemel, või peame neid tõstma. Juhul kui tõstame, siis kui sujuv see hinnatõus on klientidele. Diferentseeritus - kui suurel määral suudame eristuda teistest samalaadset toodet pakkuvatest ettevõtetest, et klient just meid märkaks. Sotsiaalseid- Inimeste vajaduste rahuldamine kõikide inimeste jaoks on uni esmatähtis.
Ekspansiivne Y e NX Y e NX majandyspoliitika Fiskaalpoliitika 0 0 0 Rahapoliitika 0 0 0 Y =Y´ + α ( P−EP ) , α >0 kogupakkumise võrrand p=P+ a ( Y −Y´ ) firma plaanitav/soovitud hind P=EP+ ( a−s ) a/ s ¿(Y −Y´ ) üldine hinnatase Nominaalpalk W =ωEP , w on soovitav reaalpalk ja EP on oodatav hinnatase W EP Reaalpalk P =ω( ) P D D W Tööjõu nõudlus : L =L ( ) P Ja pakkumine Ls=L s ( EPW ) Inflatsioon=oodatav inflatsioon- (β∙ tsükliline töötus ) + pakkumissokk
Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste tulutaset, võrreldes teiste riikidega ja võttes arvesse hinnaerinevusi; tööjõu tootlikkus, mis on riigi jõukuse kasvu üks peamisi eeldusi; majapidamiste lõpptarbimiskulutuste hinnatase (majapidamiste lõpptarbimiskulutused näitavad, kui palju kulub majapidamistel eluks vajalikule kaubad, teenused, eluase, kommunaalteenused). Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat andmetest nähtub, et Eesti pigem kaugenes 2015. aastal nende kolme näitaja alusel Euroopa Liidu keskmisest. Tööjõu tootlikkus, mis 2014. aastal oli kasvanud 72,9%ni ELi 28 liikmesriigi keskmisest, kahanes nüüd 69,7%ni. See on madalam tase, kui oli aastal 2011 (vt joonis 1).
Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad
Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Rea...
Neljast töölisest kaks on kui peakokkade rollis, kes tegelevad kõige enam toidu valmistamisega, samuti teenindavad kliente jooksvalt; teised kaks töölist on peakokkade abilised, kes koristavad, pesevad nõusid ja vastutavad üldise restorani korrashoiu eest ning vajadusel aitavad peakokki toitude valmistamisel ning teenindavad jooksvalt kliente. Hinnakujunduses mängib meil olulist rolli konkurentide hinnad ja üdine Tallinna kiirtoidurestoranide hinnatase. Seda taset jälgides üritame hoida oma hinnad keskmiste hindade tasemel või siis isegi madalamal, et saavutada võimalikult hea hinna ja kvaliteedi suhe, mis võiks anda meile ühtlasi konkurentsieelise . Kalamaja Kebab hakkab avatud olema igapäevaselt kell 11.00-23.00 välja arvatud pühapäev, siis avatakse kell 12 ja suletakse kell 9 õhtul. 2. TEGEVUSE KÄIVITAMISEKS VAJALIKUD KULUD JA NENDE KATTEALLIKAD
Kodanike ülekaalulisus ja rasvumine on nii Eestis kui ka mujal Euroopas muutunud üheks suurimaks terviseriskiks. Elanikud liiguvad vähem, ent tarbivad sama palju või rohkem, selline käitumine on iseloomulik ka lastele. Selleks, et vähendada elanike soola, magusa ja transrasvade tarbimist, rakendavad paljud riigid majanduslikke meetmeid. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on üheks selliseks meetmeks välja pakkunud magusamaksu, mille rakendamist soovitab ka Eestile (ERR, 2015). Magusamaks on aga väikeriigi majandust oluliselt mõjutav samm, mille võtmine tuleks hoolikalt läbi kaaluda. Suhkrumaksu kehtestamisele Eestis seisab tugevalt vastu Eesti Toiduainetööstuse Liit. Peamise vastuargumendina toob Toiduliit välja, et magusamaksu töökindlust ning efektiivsust pole tõestatud ning suhkru maksustamine Eestis tooks pigem kahju kui kasu. Toiduliit rõhutab, et suhkru tarbimise ning elanikkonna rasvumisprotsendi vaheline seos pole piisavalt tug...
Miinimum palk 430euri, 2,54euri. 10. Maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv, regressiivne. – Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. Regressiivne: maksumäär alaneb tulude suurenedes. 11. Selgita mõisteid: devalveerimine, deflatsioon, inflatsioon. – Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu nimetatakse deflatsiooniks. 12. Milline ülesanne on Eesti Pangal? – Sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Teostab riigi rahapoliitikat ning omab ainuõigust emiteerida ehk käibele lasta raha. 13. Milleks võtta laenu, milleks mitte. Mõiste intress –
1.Selgita, kuidas mõjutab majanduslikku koguaktiivsust, üldist hinnataset, tööhõivet, rahapakkumist, investeerimismäärasid, ja maksebilanssi Eestis (väike avatud majandusega riik, mis kasutab fikseeritud vahetuskurssi) maksude alandamine? Fikseeritud kursi puhul on eelarvepoliitika efektiivne. Maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust. Majanduslik koguaktiivsus elavneb-SKP kasvab, tarbimise suurenemisega üldine hinnatase hakkab tõusma ehk toob kaasa inflatsiooni kasvu. Kuna raha pakkumine suureneb, siis kogunõudlus suureneb ja tööpuudus väheneb. Suurema raha pakkumisega intressimäärad langevad ning hakatakse rohkem investeerima. Maksebilanss võib minna defitsiiti, kuna investeeringud on suuremad kui säästud ja imporditakse rohkem kui eksporditakse. 2.Selgita, miks ja kuidas mõjutab nominaalne intressimäär raha nõudlust. Raha nõutav kogus kahaneb nominaalse intressimäära kasvades. Rahanõudluse all mõeldakse seost...
üsna kiiresti. Teenuse sihtgrupiks on kiire elutempoga kindla sissetulekuga aega väärtustavad inimesed, kellele pakume kiiret ja kvaliteetset teenindust, laia tootevalikut ja mõistlikku hinda. Samuti pakume püsiklientidele erinevaid soodustusi. Siinkohal ongi ära toodud tabeli kujul võrdlus meie põhikonkurentidega. Toote - Keskmine Lisa - Absoluut Konkurendid erilisus hinnatase teenused Turuosa Maine väärtus Keskmine Steffani Pizza Takso 4 4 3 4 5 20 4 Campa Pizza Takso 3 3 2 2 3 13 2,6 Bravo Burger 3 3 2 2 2 12 2,4 Viivianna & Co 2 2 1 1 1 7 1,4
SKP arvestamine, Eesti majandusareng 1. (a) mikroökonoomika tähis p konkreetse hüvise hind turul; makroökonoomika tähis P üldine hinnatase (tasemete muutus inflatsiooni näitaja); (b) mikroökonoomika tähis q - konkreetse hüvise nõutav või pakutav kogus turul, enamasti materiaalsetes ühikutes (meeter, kilogramm jne); makroökonoomika tähis Q majanduse kogutoodang (SKP, RKP) rahalises väljenduses 2. Mis vahe on SKP-l ja RKP-l? Selgitage. Kumba täna rohke kasutatakse, põhjendage. SKP võtab ühiskonnas loodud kaubad ja teenused kokku territoriaalsel printsiibil, RKP teeb seda omandi baasil, (kellele kuuluvate tootmisteguritega on loodud). Kasutatakse rohkem SKP-d sest omandisuhteid välja selgitada on globaalses maailmas järjest keerulisem 3. Kas järgmiste tehingute väärtust arvestatakse SKP-s? Põhjendage! a. klient maksab restoranis lõuna eest: JAH, lõpptarbimine b. ettevõte ostab Tartu kesklinna...
Select one: True False Feedback Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". 5.1.1. Question 7 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kui kogunõudlus (AD - aggregate demand) ületab kogupakkumist (AS - aggregate supply), siis majandusliku aktiivsuse kasvu tagajärjel suurenevad kogutoodangu maht ning üldine hinnatase. Select one: True False Feedback Kogunõudluse suurenemise tagajärjel (AD-kõvera nihe paremale) kujuneb uus tasakaal suurema tootmismahu ja kõrgema hinnataseme juures. 6.1.1. Question 8 Incorrect Mark 0.0 out of 1.0 Flag question Question text Kui tarbimisfunktsioon CF on lineaarne ja autonoomne tarbimine AC>0, siis Select one or more: APC ja MPC mõlemad vähenevad APC ei muutu, MPC väheneb
annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. · Hispaania välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses- Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad sinna aastas kümneid miljoneid turiste. · Kokkuvõte Kokkuvõtteks on Hispaania väga hästi arenenud riik. Hispaania on teise maailma riik. Peamist raha toob sisse põllumajandus ja tugeva panuse annab ka turism. Riik sobib inimestele kes armastavad soojust. Seoses selle referaadi koostamisega sain teada, et minule isiklikult sobiks
Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne.Ülesanne 4. 22. Leia internetist infot järgmiste majanduse suurkujude kohta. Pane kirja 3-4 lauset igaühe kohta: A. Smith - oli soti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane. Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. 23. D. Ricardo - Nägi majanduskasvu võtit rahvusvahelises kaubanduses ja tehnoloogia arengus. Esimene, kes kirjastas suhtelise eelise seaduse. Elulõpupoole oli Inglise Parlamendi liige. 24. K
Oma põhiteoses The General Theory of Employment, Interest and Money ühendas Keynes rahvatulu (ehk kogutoodangu), säästlikkuse, kapitalimahutused ja tarbimise suletud süsteemiks, mis tema arvates pidi tagama majanduse tasakaalu. Kategooriaid siduvaks lüliks pidas Keynes raha. Ta võttis oma uurimise keskpunktiks tööpuuduse ja püüdis selgeks teha selle põhjused. Peamiseks vahendiks sellega võitlemisel nägi Keynes riigi majanduslikku sekkumist. · Kui hinnatase on lühikeses perspektiivis fikseeritud, toimub kohandumine mudelis nõutavate ja toodetavate kaupade (seega ka kogutoodangu ja tööhõive) kaudu. Sellist kohandumise varianti nimetatakse makromajanduses Keynesi eelduseks, mille kohaselt kogutoodang kujuneb nõudluse järgi, see tähendab et pakkujad toodavad nii palju kui antud hinnatasemel nõutakse. Mida tähendab olla keinsist? Kõigepealt kaks põhilist arusaama: 1
Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel.
Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vahetoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 41 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 42 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Teiste kaupadega võrreldes on raha kõige likviidsem. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 43 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Eesti 2015. aasta riigieelarve maht on ligikaudu 8,5 miljardit eurot.
55. Miks on lühiperioodi kogupakkumise kõver kujutatav horisontaalse sirgena? Kogupakkumise vähenemise tagajärjel toimub majanduslangus, suureneb tööpuudus ja tootmisvahendite alahõive. Lühikest aega ei suuda hinnad ja palgad muutunud majandussituatsiooniga kohaneda ja jäävad stabiilseks. 56. Kuidas mõjutavad muutused kogunõudluses hinnataset ja kogutoodangut (a) lühiajaliselt, (b) pikaajaliselt? Pikaajaliselt: Kogunõudluse suurenedes kogunõudluse kõver liigub paremale ning hinnatase tasakaalu korral tõuseb. Kogunõudluse vähendes hinnatase langeb ja kogutoodangu maht suureneb, kuna tootmissisendite hinnalangus toob kaasa nende rohkema kasutamise. 57. Milles seisneb kogunõudluse ja kogupakkumise sokkide olemus? Millised on nende sokkide tagajärjed? Kogunõudluse- kogupakkumise muutused tingivad majanduse ebastabiilsuse: majanduskasv ja langus vaheluduvad periooditi. Välistest teguritest tulenevaid tugevaid
neoklassikalik, keinsistlik ja monetaristlik. · Mikroökonoomika- kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandusobjekte. · Makroökonoomika- kirjeldab majandussektorite vahelisi seoseid. 1. neoklassikalises makroökonoomikas on selleks kapitaliturg ja intressimäär; 2. keinistlikus makroökonoomikas hüviseturg ja loodud tulu; 3. monetaristlikus makroökonoomikas rahaturg ja hinnatase. Kasulikkus- on tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisomadustele. Alternatiivkulu- defineeritakse kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Vajadused- majandusõpetuses väidetakse, et inimeste tarbimine tuleneb nende vajadustest kaupade järele ja hinnangutest nende kasulikkusele.Vajaduse all mõistetakse majandusteaduses inimese puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Vajadused jaotatakse järgnevalt:
12.Kas restoranides on võimalik korraldada turismirühmade ette tellimata toitlustust? Ei ole võimalik, sest siis ei ole teada tulijate arvu, mida terve rühm süüa soovib, see kõik peab olema enne teada, et oleks aega toitu valmistada ning ka lauad ette valmistada ja teada mis teemal rühm tuleb. 13. Mille järgi hinnatakse lõunasöögirestorani teenuse kvaliteeti? Jookide, söökide, teeninduse. Hinnatakse seda, millised on joogid, söögid ja milline on teenindus. Hinnatase on seal möödukas ja taskukohane, põhiliselt iseteenindus. Neis ettevõtteis pööratakse tähelepanu erinevate kliendirühmade soovide ja vajaduste rahuldamisele. 5 Kasutatud kirjandus: http://www.argokirjastus.ee/www/products/Resto-1-pt-1265025415.pdf http://kuhuminna.tallinn.ee/Kohad/restoran-baar-nero-tallink-spa-conference-hotel http://www.ehrl.ee/restoranid-ja-kohvikud http://www.ehrl.ee/hotellid Restoran Nero
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
