b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu nõutav kogus ...............
1. Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida. 2. Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus. 3. Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria. 4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8. Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad
CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B See väidab, et ...
kodumaiste ja välissubjektide nõudlust kodumaiste kaupade järele, kodumaine nõudlus aga mõõdab kodumaiste majandussubjektide nõudlust nii kodumaiste kui välismaiste kaupade järele. Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (YD) negatiivne seos on tingitud 1 1. jõukusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis majapidamiste finantsvahendite ostujõu vähenemise tõttu eratarbimine väheneb; 2 2. välissektori asendusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad.
Jooniselt võib järeldada, et üldiselt on nõudlus magusatele saiakestele suurem kui soolastele, sest magusate saiakeste valik on suurem. 5 3. Analüüs samade toodete hindade erinevuste kohta 3.1. Soolaste toodete hindade erinevused Külastades kõiki kolme jaekaubandusettevõtet, oli kohe näha, et samade toodete hinnad kõiguvad marginaalselt. Kõige kõrgem hinnatase oli vaieldamatult kesklinnas asuvas Kaubamaja Toidumaailmas. Kõige suurem hinnavahe võrreldes teiste poodide sama toote hinnaga oli 78 krooni kilogrammi kohta. Kaubamajas maksis singi-juustupirukas 177 kr/kg kuid Selveris oli sama toote kilogrammi hinnaks 99 kr. Rimi oli kehtestanud samale tootele vahepealse hinna, milleks oli 139 kr/kg. Üldiselt olid hinnaerinevused suuremad soolaste saiakeste puhul. Kuue kõige suurema
kodumaiste ja välissubjektide nõudlust kodumaiste kaupade järele, kodumaine nõudlus aga mõõdab kodumaiste majandussubjektide nõudlust nii kodumaiste kui välismaiste kaupade järele. Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (YD) negatiivne seos on tingitud 1 1. jõukusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis majapidamiste finantsvahendite ostujõu vähenemise tõttu eratarbimine väheneb; 2 2. välissektori asendusefektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis asendatakse kodumaised kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad.
Põhitegevusvaldkond mis toob sisse on toitlustus ja majutus, turistide toitlustamine (soomlased, venelased, lätlased).Geograafiline asukoht on Eesti 7.Tootestrateegia Et toote müük ei sõltuks aastaajast, korraldada talviseid üritusi niipalju, et klentuur oleks suvest 20-30% madalam. 8.Hinnastrateegia Hinnatase mis ma valiks oleks keskmisest natuke kallim, kuna arvestades klientuuri välismaalt siis nende jaoks on siinne hinnatase väga madal. Kui võrrelda teiste sarnaste ettevõtetega Eestis siis on praegune hinnatase keskmisest madalam. 9.Turustus ja jaotusstrateegia Müügitoetusmeetmeid kasutaks näiteks koduleht ja plakateid, ettevõtet peab tutvustama ja messidel ja laatadel. Müügipersonali vajaksin küll näiteks üks kes käiks erinevatel messidel tutvustamas seda ettevõtet ja teis kes käiks suvel laatadel tutvustamas. 10.Konkurents PUUDUB 11.Tegevuskava aastaks 2013
Kool ETTEVÕTTE ANALÜÜS Ettevõtte : Koostaja : Juhendaja: Tallinn 2009 Asukoht : Tallinn Kristiine keskus Endla 45 Rocca al Mare Kaubanduskeskus - ABC KINGATURG Paldiski mnt 102 Viru Keskus Viru väljak4/6 Kuressaare Auriga kaubanduskeskus Tallinna tn 88 Raekeskus - ABC KINGATURG Raekoja 10 Tartu Tasku moe-ja vabaajakeskus Turu 2 Zeppelini Kaubanduskeskus - ABC KINGATURG Turu 14 Pärnu Kaubamajakas Papiniidu 8/10 Port Artur 2 ...
delikatesstooteid. Sageli valmistatakse ja serveeritakse osa toite lõplikult söögisaalis kliendi nähes laua juures. Rikkalik veinikaart peab rahuldama kõige nõudlikuma gurmaani soovi. Esindusrestoranide eriliik on gourmet-restoranid, kus rõhk pole sageli niivõrd interjööril ja serviisil, kuivõrd roogade erilisel maitsebuketil ja väljapanekul. Need restoranid pakuvad gurmaanidele e toidunautlejatele erilisi maitseelamusi. Hinnatase on kõrge. 8 Ajaviiterestoranid võivad olla sissepääsumaksuga esindusrestoranid, tantsu-, piljardi-, kaardi-jm mängude ning ööklubide restoranid. Sissepääsumaksuga esindusrestoranides on õhtusel ajal põhiliseks ligitõmbajaks varietee- või muu programm, mille vaatamine on tasuline. Roogade ja jookide valik on rikkalik. Programmi vaheaegadel ning pärast programmi võivad külastajad tantsida. Tantsurestoranis on põhi tähelepanu tantsuvõimalusel, mis eeldab head parkettpõrandat ja
Complete aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Mark 1 out of 1 Select one: True False Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt M × V = P × Y , kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandiks), P - üldine hinnatase ja Y - aastas valmistatud kogutoodangu kogus. Seega tõepoolest - korrutis P×Y on vaadeldav ka nominaalse SKP-na. Question 2 Keskpanga kõige mõjusamaks rahapoliitiliseks vahendiks tänu multiplikaatorefektile võib lugeda Complete Mark 1 out of 1 Select one or more: diskontomäära muutmist vabaturu operatsioone kohustusliku reservi nõuet
K-päevade arv Raha nüüdisväärtus: S Lihtintressi korral: P= 1+r ∙ t n 1+i¿ ¿ Liitintressi korral: P= S ¿ Inflatsioon: Ip-hinnaindeks(mitu % moodustab vaadeldava hetke hind muu hetke hinnast) ¿2 Ip= ¿1 ·100 V2-vaadeldava ajahetke hinnatase h=Ip -100 V1-mingi muu ajahetke e baashetke hinnatase h-inflatsioonimäär(hindade suhteline juurdekasv protsentides kindla ajavahemiku jooksul) hn Ip=100·(1+ 10 0 ) (kui on erinev inflatsioonimäär) h1 Ip=100·(1+ 100 )n (inflatsioonimäär sama hk=hn) Raha reaalne tulevikuväärtus: S C= I p ·100 S-rahasumma p nominaalne tulevikuväärtus n aasta möödudes Ip- hinnaindeks
21. Mööbli remondiga tegelev ettev6tja ostab porolooni ja mööbliriiet, et valmistada ning müüa mööblipatju, mille turuhinnaks on 120 krooni tükk. Ühe mööblipadja maksumus sisaldab ka 20 krooni eest porolooni ja 40 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus (kui suur on väärtuskasv) 60 krooni 22. Kui riigi nominaalne sisemajanduse koguprodukt SKP väljendatuna 2000.aasta jooksevhindades on 36 miljardit ja aastail 1995 - 2000 tõusis üldine hinnatase riigis 20 protsenti, kas siis 2000. aasta reaalne SKP mõõdetuna1995. aasta püsivhindades on 30 miljardid 23. Sisemajanduse puhasprodukt võrdub: sisemajanduse kogutoodang, miinus amortisatsioon 24. Rahvamajanduse arvepidamises loetakse investeeringuteks: ettevõtete kulutusi uute masinate ja seadmete muretsemiseks; muutusi kaubavarudes; kulutusi uusehituseks 25. Rahvatulu RT: on majandussubjektide poolt tootmisprotsessis teenitud
hotelli üldkasutatavates ruumides (kabinettides, saunades jne). Hotelli restoran valmistab suupisteid hotelli erinevate baaride ja kohvikute tarvis, sageli pakub ka catering- teenust, hooldab hotellitubade minibaare, pakub toateenindust. Lõunasel ja õhtusel ajal teenindavad tavaliselt kelnerid või ettekandjad, kasutatakse kas osalist või täielikku teenindust lauas, guéridon- teenindust (käruteenindust). Hinnatase vastab hotelli tasemele. Esindusrestoranide e. gourmet-restoranide toidukaart on väga rikkalik või sisaldab erilisi roogi. Menüü rahuldab väga nõudlike klientide (gurmaanide e. toidunautlejate) nõudmisi. Road menüüs on originaalsed, väga keeruka valmistusviisiga, sageli erilistest toiduainetest valmistatud või eriliselt serveeritud. Joogikaart on samuti väga rikkalik ja rahuldab ka nõudlikku maitset. Interjöör on luksuslik, mööbel ja serviis hinnalised, teenindus väga kõrge
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad
Majandus ja poliitika (õ lk 10-12,30-45) Mõisted: · Tootmisressursid –ehk tootmistegurid: loodusressursid(maa,maavarad,mets,vesi jne), inimressurss( tööjõud), kapitaliressurssid( tööriistad, hooned,rahalised vahendid), ettevõtlikkus-oskus kolme esimest kombineerida ·Infrastruktuur e taristu- ühendsed(raudtee,sidevahendid,koolid jne) · Füüsiline kapital- Põhivara, seadmed, ehitised jne · Finants kapital- raha ·Ettevõtlikus-Omadus, mis aitab tootmist käivitada ja elus hoida Majandusüsteemid: · Natuur-, käsu-ehk plaani ja turumajandus Sots maades, riik reguleerib , kes Iseloomulik: saavad; Toodetakse mida ja ise, mi...
nii positiivseid kui negatiivseid tagajärgi. Deflatsioon tähendab aga üldise hinnataseme langust, mis kõlab tavatarbijale hästi, kuid riigile vastupidiselt halvasti. Kindel on aga see, et inflatsioon on inimesele, kes tarbib kaupa või teenust kahjulik, aga riigimajandusele on inflatsioon kasulik. Samas võib tekkida oht, et kui inflatsioon ja deflatsioon süvenevad, võib majanduslik olukord lõppeda suurte tagajärgedega. Inflatsiooni ajal kui hinnatase tõuseb, võib see väga halvasti mõjuda inimetele ja peredele, kelle majanduslik olukord ei ole just kõige parem. Ja kui hinnatase tõuseb tuleb turule uusi ettevõtteid ja pakkujaid, kes võivad mitte müüa kvaliteetset kaupa. Palkade ja hindade pidev tõusmine loob ebaselge pildi majanduse tegelikust seisukohast ja suurendab ühiskonnakihtide vahelist vahet veel rohkem. Deflatsiooni käigus aga langetatakse muudkui hindu ja inimesed
Annab võimaluse rakendada efektiivselt rahapoliitikas (Et saavutada stabiilset majanduskasvi või ohjata inflatsiooni) Näitab raha tegelikku turuväärtust Argumendid fikseeritud kursi kasuks: Aitab vältida ootamatuid kõikumisi, annab stabiilsuse Loob usaldusväärsuse väikeinverstorite silmis Takistab vastututtundetud rahapoliitikas(katteta raha juurdetrükkimist) ja hüperinflatsiooni teket Kogupakkumine ning lühiajaline kompromiss inflatsiooni ja töötuse vahel Seni eeldasime, et hinnatase P on lühiajaliselt fikseeritud, sellisel juhul on SRAS kõver horisontaalne Edasi vaatame kahte kogupakkumise mudelit lühiperioodil: Jäikade hindade mudel Mittetäieliku info mudel Mõlema mudeli korral kehtib Y=Y katusega+alfa(P-EP) Y katusega- tasakaalu seisundi skp steady state seisundi skp, mis saavutatakse kui kõik etteantud ressursid on ära kasutatud etteantud tehnoloogia korral Edasi peale Y katusega on valemis hinnast sõltuv teine tegur
üldse jutule saamine raskendatud. Kui aga õnnestub töökoht hankida, siis tuleb kõrgema palga teenimiseks alustada tihti madalatelt ametipostidelt töötades end kõrgustesse. Kõik see aga nõuab palju väärtuslikku aega. Käies 12 aastat koolis, siis ülikoolis, saades keskmine töökoht keskmise palgaga paneb aga mõtlema sellele, et välismaal (Lääne-Euroopas, USAs ja Skandinaaviamaades) oleks palju lihtsam ja mugavam ära elada, kuna tasu töö eest ja riigi hinnatase on vastavuses. Kurb on aga vaadata, et Eestis nende vastavusse viimise osas suurt ette ei võeta ning inimesed meie kallist Eestist ummisjalu välismaale põgenevad.
saavad tulusid mingi kindla, eelnevalt kokkulepitud nominaali alusel, mis määrati enne inflatsiooni avaldumist, restoranide omanikke = kõiki eelpoolloetletuid 32. Kui kartulid on ainuke kaup majanduses ja 1000 kilo kartuleid müüakse etteantud ajaperioodil ühikuhinnaga 0,15 rahaühikut ning raha kogus majanduses on 50 rahaühikut, siis raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus on: 3 33. Kui raha nominaalne pakkumine suureneb 6 protsenti, hinnatase kasvab 4 protsenti ning toodang tõuseb 3 protsenti, siis vahetusvõrrandi kohaselt raha tuluringluskiirus suureneb: 1 % 34. Kui raha pakkumine suureneb esimesel aastal 1% aastas ja pärast seda jääb edasiselt püsivaks, siis kvantitatiivse rahateooria kohaselt inflatsioonimäär: suureneb 1 protsendi võrra esimesel aastal ja seejärel pöördub tagasi oma algsele tasemele 35. Oletame, et nominaalne intressimäär on 9 protsenti, oodatav inflatsioonimäär 5 protsenti ning seejärel
Deviation Variance Statistic Statistic Statistic Statistic Std. Error Statistic Statistic Kulutused riietele ja 29 100 1300 706,90 66,201 356,502 127093,596 jalanõudele SKP inimese kohta 29 3400 70400 24282,76 3022,698 16277,725 264964334,975 Kaalutud hinnatase 29 41,8000 94,7600 64,421379 2,8221029 15,1974894 230,964 Töötuse määr 29 2,2 11,2 6,121 ,4059 2,1861 4,779 Valim N (listwise) 29 Descriptive Statistics N Minimum Maximum Mean Std
X-M- Ekspordi saldo (eksport X- import M) SKP arvestus sissetulekute meetodil • Palk • Rent • Intress • Omanikutulu (väikeettevõtted) • Äriettevõtete kasum (korporatsioonid) • Kaudsed maksud (aktsiisid, käibemaks jms) • Amortisatsioon Lõpptoodang- lõpptarbimiseks (mitte töötlemiseks) mõeldud kaubad ja teenused Vahetoodang- Kaubad ja teenused edasiseks töötlemiseks ja edasimüümiseks SKP arvutamine erinevates hindades? • SKP suurust mõjutab hinnatase • Arvestus alushindades võimaldab hinnata tegelikku ühiskonna tootmismahtude muutust (nominaalne SKP- kaupade ja teenuste väärtus jooksvates hindades vs reaalne SKP- korrigeeritud nominaalne SKP perioodi vältel toimunud hinnamuutustega) • Võimaldab hinnata erinevate SKP ... SKP deflaator=SKPnominaalne/SKPreaalne SKP ja heaolu: • SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu • Varimajanduse ja natruaalmajanduse eksisteerimine
INTRESS KURSS RAHAGA MÕÕDETAKSE a) NOMINAALNE (i) b) REAALNE (r) r i a) NOMINAALNE b) REAALNE ÜLDINE HINNATASE Valuutakurss (E) – hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse Näitab, mitu koduse raha ühikut tuleb maksta
ja turvaliselt internetis panga tehinguid teha. v Vaja on vaid internetiühendusega arvutit ning turvakoodi sisselogimiseks. Inter netipanga omadused v Kaasaegne, lihtne, paindlik ja turvaline ligipääs. v Lai valik pangandustooteid, mida saab käepäraselt ja efektiivselt internetipangas kasutada (nt siseriiklikud ja välismaksed, püsikorraldused, laenud, deposiidid jne). v Teenustasudelt säästmine internetipangas tehtavatel tehingutel madalam hinnatase võrreldes filiaalis tehtavate tehingutega. v Aja kokkuhoid maksete tegemiseks ei ole vaja personaalselt panka kohale minna Internetipank pakub laias valikus teenuseid ja funktsioone: v Ülevaade arveldustest ja kontode jääkidest ning tehingute ajalugu tagasiulatuvalt 15 kuud. v Rahavoogude juhtimine ülevaade panga ning teiste pankade poolt säilitatud arvelduste tasakaalust ning nende summeerimise võimalus.
Tugev odav tööjõud, männimööbli koostöö müügiorg. Hea odav hind, soodne hind, korralik tootmise taustaga "heade" koostöö rahuldav rahuldav kvaliteet juhtkond klientidega omavahel. kvaliteeditase kvaliteeditase hea kvaliteet hea hinnatase Peamised tugevused asukoht, meiega võrreldes spetsialistide pikemaajalisem kättesaadavus, kindel kogemus, omanikest
sulgemishinna taset ei ole aga firmal mõtet tootmist jätkata, kuna majanduskahjum on suurem kui püsikulud TFC; 2.c; kuna tooteühiku hind P on täielikult konkureeriva firma TKF puhul võrdne ka piirtuluga MR ning keskmise kogutuluga ATR, siis tuleb vastavalt ,,kuldreeglile" valida kasumit maksimeeriv toodangu kogus põhimõttel MR=MC, seega arvestades MR ja MC kõverate lõikepunkti kogus q3; 3.b; nn kasumiläveks on hinnatase P=ATCmin, seega firma saab majanduskasumit seni, kuni tooteühikuhind ei ole langenud alla keskmiste kogukulude ATC madalaimat taset (milleks on ATC ja piirkulu MC kõvera lõikepunkt); järelikult majanduskasumit teenib firma seni, kuni hind on kõrgem kui 17 krooni; 12. 1.c; vastavalt ,,kuldreeglile" kogus mille korral piirtulu MR võrdub piirkulu MC (kõverate lõikepunkt on punkt H), seega optimaalset kogust väljendab lõigu pikkus 0E ja hinnataset lõigu 0A pikkus; 2
Kogunõudlus rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos on tingitud : jõukusefektist, välissektori asendusefektist, intressimäära efektist. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav piirtootlikus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. Kogupakkumine AS rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L,
arvelduste teostamiseks Majapidamise või ettevõtte keskmine tehingute väärtuse suurenemine tingib nende rahanõudluse kasvu Agregeeritud sularahanõudluse kujunemine. On kõikide majapidamiste ja ettevõtete rahanõudluse summa Sõltub kolmest tegurist · Intressimäär Intressimäära tõus vähendab muude võrdsete tingimuste korral rahanõudlust · Hinnatase Kui hinnatase tõuseb, siis indiviidid ja ettevõtted vajavad rohkem raha arvelduste teostamiseks, seega rahanõudlus suureneb · Reaalne sissetulek Kui reaalne rahvuslik sissetulek suureneb, siis müüakse majanduses rohkem kaupu ja teenuseid. Tehingute reaalse väärtuse kasv antud hinnataseme juures tingib rahanõudluse suurenemise
- eesmärgid saavutatavad ja mõõdetavad ; ajaliselt piiratud, realistlikud ja konkreetsed 5. Tooted ja teenused - üksikasjalik tootekirjeldus ja tootmisprotsessi või tegevuse kirjeldus - ülevaade vajaminevatest hoonetest, ruumidest, seadmetest - tootmise maksumus ja hinnakujunduse alused - toote/teenuse edaspidine arendamine ja nomenklatuuri muutmine 6. Turuanalüüs - turu ja klientide ning nõudluse kirjeldamine toote järele - toote konkurentsieelised ja hinnatase - turu maht ja stabiilsus - alanüüsitakse konkurente ja sihtgruppi ning turuosa suurust - kirjeldatakse ettevõtte potensiaalseid kliente: hulk, vanus, sugu, elukoht, harjumused 7. Turundus - turundusplaan (ärieesmärk, saavutused (praegused ja tulevased), tegevused) - turundusstrateegia (toote/teenuse reklaam, müügikanalid 8. Finantseerimine - ettevõtte käivitamiseks vajalik finantseering ja rahastamisallikad
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1. KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV 1.1. SKP olemus Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. Toodangu mõõtmiseks kasutatakse SKP-d (ing k GDP ehk Gross Domestic Product). SKP on kõige olulisem majandust iseloomustav näitaja ning samal ajal XX sajandi üks suuremaid leiutisi. Ilma SKP näitajateta oleks majandusanalüütikutel suur hulk statistikat, mille analüüsimine oleks väga keeruline. SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste
Praktika aruanne Ettevõttepraktika restorani ja kohviku õppeköögis Maria Karajeva K109 Juhendaja: Katrin Jurs Tartu Kutsehariduskeskus 2012 Sissejuhatus Eesmärk: Saada uusi teadmisi ja arendada oma praktilisi oskusi. Restorani ja kohviku õppeköögis vajalike ülesannete täitmine. Vajadusel eritellimuste ja catering'i teenuste pakkumine. Peale restoraniköögis toiduvalmistamise sain ka kohvikus söögivalmistamise kogemusi. Sain hakkama lihtsamate toitudega ja ka raskematega. Sain valmistada ka selliseid toite, mida varem pole teinud. Arendada suhteid nii oma kui teise grupi koolikaaslastega ja juhendajatega. 1. Ettevõtte üldiseloomustus T...
• Mullastikus on ülekaalus pruunmullad, taimkattes on levinum igihaljas kuivalembene võsa. • Ainult 10 protsenti metsa Majandus • Hispaania on tööstus-ja põllumajandusmaa. • Tähtsad tööstusarud on kütus, metallid, kemikaalid, transpordivahendid. • Nisu, oder, mais, riis, päevalill, kartul, puuvill, tomat- põllumajandustoodang • Veini- ja oliivieksport. • Märkimisväärne on kalandus. • Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Kliima • Hispaania kliima on Euroopas üks soojemaid ja päikselisemaid. • Kliima erineb sõltuvalt piirkonnast ning klimaatiliste tingimuste järgi võib Hispaania jagada kolmeks. • Riigi põhjaosa on mõjutatud Atlandi ookeanist - seal on pehme niiske talv ja mõõdukalt soe suvi. Kagurannikul
Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu AR-keskmine tulu AS-kogupakkumine Piirtulu ...
ettevõtlus jne. Kokkuvõte: Piltlikult võib maaturismi võrrelda maakoduga, mis pakub varju erinevatele turismiliikidele. Maaturismi määratletakse ka kui mitte- linnalikku turismi. Massiturism Massiturism on: Suurte inimgruppide reisimine ühistel eesmärkidel. Reisimotiivideks olid: Ostuturism (odavad kaubad). Vahelduse vajadus Aktiivne puhkus. Rannaturism Nende komponentide koosmõjul tekkis massiturism! Massiturismi sihtkohti mõjutavad: Hinnatase riigis. Turvalisus. Kuulsad inimesed. Poliitiline ja sotsiaalne tasakaal. Peamised sihtkohad rahvusvahelisel tasandil: Harrodsi kaubamaja Londonis. Dubai ostufestival aasta algul. Moeasjad Pariisist või Roomast. Ameerikas kaubanduskvartal Mall of America. Kohalikul tasandil: Soomlastele Eesti. Tänapäeva massiturismi piirkonnad: Türgi Kaug-Ida Põhja- Aafrika Vaikse ookeani saared Alpi suusakuurordid Kokkuvõte, Massiturist eelistab:
Kvaliteet, reklaam, kasum. Hind= tootmiskulud + vahenduskulud 6.Mõisted Nõudlus on seos kauba ühikuhinna ja selle kaubakoguse vahel, mida potensiaalsed tarbijad soovivad ja on suutelised ostma Turu ülejääk on suurus, mille võrra turul pakutav kogus on suurem kui nõutav kogus Nõudlusseadus väljendab seaduspärasust, et kauba hinna tõustes nõutavad kogused vähenevad (ceteris paribus) Maksimumhind ehk hinnalagi on maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi Pakkumiskõver on enamikel kaupadel üles paremale tõusev Asenduskaubad on näiteks või ja margariin Alternatiivne kaup on hüvis, mille tootmiseks kasutatakse põhiliselt samu tootmistegureid Pakkumisseadus väljendab seost, et kui teised pakkumist mõjutavad tegurid ei muutu, siis kauba enda hinna alanedes pakutav kogus väheneb Täiendkaubad ehk siduskaubad on sellised, mille puhul ühe kauba hinna tõus toob kaasa
Ettevõttest PTA kaubamärgi ajalugu ulatub Põhjamaades aastasse 1978 Pea 30 aastase ajalooga kaubamärk on mõeldud eelkõige kvaliteeti, naturaalsust ja stiilsust hindavale edukale ja iseseisvale kaasaegsele naisele. Ambitsioonika ja iseteadlikuna huvitab teda rõivas, mis eksponeeriks parimal viisil tema stiilitunnetust ja enesekindlat tarbimiskultuuri. PTA kollektsioonide tugevuseks on rõivaste istuvus, materjalide kvaliteet ja mõistlik hinnatase. PTA kollektsioonide ideeks on pakkuda täiuslikku rõivavalikut naisele äris formaalsest klassikast poolformaalse ehk "smart casual" rõivastuseni. Missioon PTA missioon PTA võimaldab kaasaegsel urbaniseerunud naisel tunda end stiilses rõivastuses noorusliku, eduka ja rahulolevana. Kliendi soovide täitmiseks pakume moodsaid ja mugavaid naisterõivaid parima Põhjamaise kvaliteedi ning taskukohase hinnaga Brändid
majandusüksuste(kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumisest mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. 2. Mida uurib makroökonoomika? Vastus: Makroõkonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 3. Kuidas selgitada alternatiivkulu? Vastus: Alternatiivkulu ehk loobumise hind. Alternatiivkulu on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest alternatiivsest tegevusest või hüvisest(kaubad ja teenused) ja millest ta ilma jääb. Näiteks kui raha ei ole piisavalt, et osta autot, on võimalik osta hoopis roller, mis on odavam, paremuselt teine valik. 4. Missugused on 2 reaalselt toimuvat majanduse põhitüüpi? Vastus: Turu- ja käsumajandus
Reaalse efektiivse vahetuskursi (REER) suurenemist käsitletakse kui riigi konkurentsivõime langust välisturgudele. Keinsistlik anti-inflatsiooniline tegevus sisaldab a. Riigieelarve kulude suurendamist b. Valitsussektori kulutuste vähendamist c. Tulumaksude alandamist d. Tarbimise piirkalduvuse suurendamist Kui ühe eurotsooni riigi hinnad suurenevad kiiremini kui teise eurotsooni riigi hinnatase, siis a. See tähendab eelarvedefitsiidi kasvu selles riigis, kus hinnatase suurenes kiiremini b. Suureneb ka välisvõlg c. Muutub valuuta vahetuskurss d. Valuuta reaalne vahetuskurss (REER) tugevneb Graafilist seost tööpuuduse ja inflatsiooni vahel nimetatakse a. Ratsionaalsete ootuste jooneks b. Philipsi kõveraks c. Võimaliku tootmise piiriks Riigi valuutakurss a. Muutub reeglina üks kord aastas b. On alati suurem kui reaalne vahetuskurss c. Näitab välisvaluuta hinda kodumaises vääringus d. Ei mõjuta reaalmajandust
suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. Deflaatori näol on sisuliselt tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. Tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides: Kui deflaatori väärtus on suurem kui baasaasta hinnaindeks 100, on tegemist hinnatõusuga, kui aga sellest väiksem, siis on keskmine hinnatase baasperioodiga võrreldes langenud. Hinnamuutuse suuruse protsentides (inflatsiooni määra) 3 saame, kui lahutame deflaatori väärtusest 100: inflatsiooni määr = deflaator 100. Lisaks üldise hinnataseme muutusele võib inflatsiooni mõõta ka tarbijahinnaindeksiga. Tarbijahinnaindeks näitab tüüpilise majapidamise kaupade ja teenuste ostukorvi keskmine hinna muutust. Kuna eranditult kõigi kaupade ja teenuste
kasu. · tootmisotsuse tegemise ja tegeliku toodangu saamise vahel eksisteerib ajaline nihe; · tootjaid on palju ja nende mõju kogutoodangule eraldi võetuna on tähtsusetu; · juba toodetud kaup peab saama müüdud sest kiiresti riknevat kaupa ei ole võimalik ladustada. Turu puudujääki või ülejääki võivad põhjustada ka riigipoolne hinnakontroll maksimumhindade ja miinimumhindade kehtestamisega. Maksimumhind ehk ,,hinnalagi" on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase, millest kauba hind kõrgemale tõusta ei tohi. Maksimumhind on reeglina kehtestatud ostjate kaitseks. Miinimumhind ehk ,,hinnapõrand" on seadusega kehtestatud minimaalne hinnatase, millest kauba hind allapoole langeda ei tohi. Taolist riigipoolset hinnakontrolli kasutatakse reeglina kodumaiste tootjate kaitseks (näiteks põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad). Turg teeb hinna. Tootjatel on õigus oma kaupade või teenuste eest küsida kõrgeimat
inflatsiooni kiirenemine intressimäärade tõus rahapakkumise suurenemine Kitsendava ehk range rahapoliitika eesmärgiks on vähendada raha pakkumist ja seeläbi ka kogunõudlust. Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 16 Punktid: 1 Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase Vali üks või enam vastust. tõuseb langeb ei muutu Fisheri vahetusvõrrand: M × V = P × Y, kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandik Õige Selle esituse hinded 1/1. 17 Punktid: 1 Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust; seevastu ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1
inflatsiooni kiirenemine intressimäärade tõus rahapakkumise suurenemine Kitsendava ehk range rahapoliitika eesmärgiks on vähendada raha pakkumist ja seeläbi ka kogunõudlust. Õige Selle esituse hinded 2/2. Question 16 Punktid: 1 Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase Vali üks või enam vastust. tõuseb langeb ei muutu Fisheri vahetusvõrrand: M × V = P × Y, kus M on raha pakkumine, V - raha käibekiirus (loetakse konstandik Õige Selle esituse hinded 1/1. 17 Punktid: 1 Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust; seevastu ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada
Kas inflatsioon on parem kui deflatsioon? Kui seda küsimust küsida suure hulga erinevate inimeste käest, siis ei saaks tulla ühtset vastust. Inimeste jõukus ja positsioon ühiskonnas on erinev. Riigimajandusele oleks kasulik inflatsioon, kuid inimesele kes seal elab, deflatsioon. Selge on see, et riigile on inflatsioon kasulik. Hinnad tõusevad ja raha väärtus väheneb. Riik teenib kasu ju ka riigis olevate firmade pealt. Halb on aga see kui hinnatase tõuseb siis tuleb turule uusi pakkujaid, kes ei pruugi müüa kvaliteetset kaupa. Nad küll pakuvad turuhinnast madalamat hinda, kuid kauba kvaliteedi suhtes liiga kallist. Tarbijale ei ole inflatsioon aga kasulik. Teenuste ja kaupade hinnad tõusevad kuid sama raha eest, mis eelmisel kuul teenisid, saad vähem kaupa. Kui eelmisel kuul sain ma 10 EEKu eest leiva ja saia, siis sellel kuul pean ma raha juurde panema, et sama kaupa saada. Samuti ei soosi inflatsioon inimesi kes on raha säästnud
Normaalne SKP(jooksev)-väljendab toodetud kaupade maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP(püsiv)-muutumatutes baasperioodi hindades. RKP rahvamajanduse koguprodukt, mõõdab kõigi riigis antud residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. SKP koosneb : 1) eratabimine-igapäevane tarbimine 2) investeeringud 3) valitsuse lõpptarbimine 4) puhaseksport Indlatsioon-hinnataseme jätkuv kasv pikal perioodil. Kasvab keskmine hinnatase. deflatsioon-keskmise hinnataseme langus. Deflatsiooni ja Inflatsiooni vahepealne periood on hinnataseme stabiilsus. Inflatsiooni mõõdetakse inflatsioonimääraga-keskmine hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Hinnataseme muutust mõõdetakse hinnaindeksiga : 1) tarbijahinnaindeks (THI)-iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste muutust 2)tööstustoodangu tootjahinnaindeks (TTHI)-iseloomustab Eestis toodetud tööstustoodete
kodumajapidamise jõukuse kasvust ja kasutatava tulu suurenemisest. väide on õige 12 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 28. Kasutades sümboleid + kasvu, - kahanemise, = jääb samaks ning ? ei saa üheselt määrata, vastake alltoodud küsimustele. Näidake kuidas muutub kogunõudlus D, kogupakkumine g p S, SKP, üldine tööhõive T, üldine hinnatase P a) N riiki on tabanud rida avariisid aatomielektrijaamadega, kus on hukkunuid ja on toimunud massiline evakuatsioon ohupiirkondadest. Kõik aatomijaamad suleti kuni avariide põhjuste selgitamiseni D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? . b) potentsiaalsed investorid on pessimismis ja ootavad järjest kahanevaid tulumäärasi d, kuna mitmed eksperdid D - ; S - ; SKP - ; T - ; P ? .
kauba või teenuse hinna kujunemisel. · võrdlusalused kaubad peavad olema täielikult homogeensed. Juba suhteliselt väiksed erinevused viivad valede järeldusteni. Seega täiesti homogeensete kaupade leidmine võrdlemiseks on omaette probleem. Kui need tingimused pole täidetud, ostujõu pariteedi seos inflatsioonimäära ja valuutakursi vahel säilib ainult ligikaudselt. Seost võib väljendada veelgi täpsemalt. Kui ajal t hinnatase mõlemas riigis on vastavalt Pt ja P*t ja valuutakurss on St , siis hinnad võrdsustatakse hinnataseme läbi järgnevalt: Pt St = -- P*t Suhe inflatsioonimäära ja valuutakursi vahel on: % St = % Pt - % P*t See tähendab, et valuutakursi protsentuaalne muutus võrdub inflatsiooni erinevustega riikide vahel.
alandamises. - Vale A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. - Vale Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Tõene Kaudsete maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist. - Tõene Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. – Vale Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase ei muutu. - Vale Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on suurem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. - Tõene Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse käibele või hindadele, otsesed aga sissetulekule. - Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat. - Vale
· Nominaalne SKP väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades · Reaalne SKP- väljendab toodetud kaupade/teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades. · SKP per capita SKP näitaja inimese kohta · Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. · Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. · Hinnataseme stabiilsus- riigi keskmine hinnatase ei muutu või on muutus minimaalne. · Inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta,kuu, kvartaliga) võrreldes. · Hinnaindeks mõõdetakse hinnataseme muutumist · Tarbijahinnaindeks indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. · Tööstustoodangu tootjaindeks indeks, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust(hinnad võteakse käibemaksuta ja aktsiisita).
samas üsna või täiesti ajaveetmisvõimalused maapuhkus ebaoluliseks 45%. (3,4) Eesti turismiinfot on lihtne leida (3,3) Eesti hinnatase on Poola turistidele soodne (3,2) Eesti on atraktiivne sihtkoht lastega
kulutused. Ettevõtet mõjutab investeeringute mahu muutumine ja tarbijate eelistuste muutumine. Kuna ettevõte toodab vaid männi-ja tammepuidust mööblit, võib tarbijate muu puidu eelistamine ettevõtte käibele otsest kahjumit tekitada. 2. Milline on Eestis kehtiva valuuta sisemaise väärtuse languse spetsiifiline mõju teie ettevõttele? Põhjendage. Kui tekib inflatsioon, siis väheneb euro ostuvõime ja seega tõuseb ka hinnatase. Kui hinnad tõusevad, ostavad kliendid vähem tooteid. Kuna ettevõttes on töötajaid vähe, siis tööjõu odavamaks muutumise ohtu pole. 3. Milline on spetsiifiline mõju teie ettevõttele, kui Eestis kehtiva valuuta väärtus langeb sama valuutat kasutavates riikides? Põhjendage. Teiste riikide valuuta langus (kes kasutavad sama valuutat, mis Eestis) võib tingida selle, et tootmiseks vajalikku materjali oleks kasulikum hakata nendest riikidest sisse ostma. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
