Primaarne visuaalne korteks on seotud otsese nägemisfunktsiooniga: "ma näen". Visuaalne assotsiatsioonikorteks seevastu tegeleb visuaalse informatsiooni analüüsimise ja hindamisega: "kas ma olen seda ka varem näinud? kas see on mulle oluline, mida ma näen?". Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitlus on tihedasti seotud teiste funktsionaalsete aladega ajukoores. Näiteks laubasagar (frontaalne nägemisala) mõjutab tugevasti visuaalse informatsiooni emotsionaalset hinnangut: "kas see, mida ma näen on meeldiv või ebameeldiv? kas see, mida ma näen on ligitõmbav ja köitev või eemaletõukav ja vastikust tekitav?". Visuaalse assotsiatsioonikorteksi talitluse osutatud iseärasustega on seletatav näiteks meie võime hõlpsasti märgata tuttavat inimest suures rahvahulgas. Arvestades emotsionaalse faktori osaga visuaalse informatsiooni analüüsimisel on aga mõistetav tõsiasi, et inimesed kalduvad üht ja sama olukorda nägema ning mõistma väga erinevalt.
3. Töötajate koolitamine. Iga organisatsiooni elujõulisuse säilitamiseks on vajalik koolitada nii uusi kui ka vanu töötajaid, et oleks võimalik muutuva keskkonnaga kaasas käia. Kui seda ei tehta, võib see mõjutada töötajate rahulolu. Samuti on oluline koolitada inimesi organisatsioonis sobiliku käitumise, sealhulgas ka eetilise käitumise ja pettus(t)e vältimise osas. 4. Töö hindamine. Iga töötaja vajab tehtud töö eest hinnangut ja tagasisidet. Olgu see positiivne või negatiivne, mõjutab see indiviidi ja tema käekäiku, sealhulgas tema võimalikku (eba)eetilist käitumist töö juures. 5. Premeerimise süsteem. Kui töötaja tunneb ebaõiglust seoses boonussüsteemi või premeerimisega, võib tal tekkida soov tekitada organisatsioonile probleeme ja ebaeetiliselt käituda. 6. Ahistamine ja/või ebavõrdsus: näiteks uued töötajad peavad tegema midagi rohkem
Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. • 1967 Daryl Bem: Self-perception theory / enesetaju teooria (SPT), Festingeri teooria alternatiiv e 1 USD katses grupp, kelle tasu valetamise eest oli disproportsioonis ülesande sisuga (liiga suur vale liiga väikese raha eest), ei valetanud siis, kui neilt enestelt küsiti hinnangut töö kohta – nad hakkasid seda ise reaalselt uskuma teistele tudengitele valetamise käigus. Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidžireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt. edev sportauto) näitab meid teatud moel.
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine 30.09.2017 Teine loeng LAPSE SOTSIAALNE ARENG Sotsiaalsed oskused-võime reageerida antud väliskeskkonnas sellisell viisil, mis loob, säilitab ja õhutab positiivset interpersonaalset mõju inimeste vahel.. Ehk suutlikkus tulla toime teiste inimestega Sotsiaalne kompetentsus-peegeldab hinnangut indiviidi sotsiaalsetele oskustele, mis on hädavajalikud, et olla aktsepteeritud ja täisväärtuslik teiste keskel. Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi osa, mis mõjutab seda, kui oluliseks me teisi inimesi ja inimeste gruppe tervikuna peame ja kaaslasi üksindusele eelistame *Teiste ära tundmine *Enda ära tundmine-maimik *Naeratamine/naermine *Imiteerimine (sotsiaalne naeratus9 Intepretatsioon nutule Mäng (füüsiliste objektidega Harjutusmäng-sümboolne mäng)
Esialgne plaan on lihtne: äpp, mis skanneerib toote ning seejärel ütleb kliendile, kas konkreetne toode/toiduaine on vegan või sobilik taimetoitlastele või ei kumbagi. Peale turule sisenemist hakkame kohe tegelema äppi arendamisega: peagi saab näha ka skanneeritava toote toiteväärtust (kalorsust, valke, rasvasid, süsivesikuid, erinevaid vitamiine, naatriumi, soola, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja rauda 100 grammi kohta), e- ainete sisaldust ning tooteprotsessi ökoloogilisuse hinnangut. Lisaks loome äpi-sisese blogi, kus saab lugeda postitusi tervise ja spordi teemadel, huvitavaid fakte ja uudiseid vegan maailmast. Kõik see saab olema saadaval peale esmakordset ostu. Teiseks aastaks soovime luua äppi-sisesed ostud, mille läbi saab klient ligipääsu ka toidukavadele, retseptidele ning infole, kust kauplusest kindlat toodet leida võib. 8. Tootmine/teenindamine. Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi – tootmise ja/või teenindusega seonduvat.
Olgu M suvalin suur pos arv. Def-me =1/M. Seega arvule a piisavalt lähedase x korral kehtib võrratus | 1/f(x)| > 1/ = M. Seda oligi tarvis tõestada. Omadus 2. Kui funktsioon f(x) on lõpmatult väike suurus protsessis xa ja g(x) on tõkestatud samas protsessis siis korrutis f(x)g(x) on lõpmatult väike suurus protsessis xa. Tõestus: Kuna g(x) on tõkestatud protsessis xa siis a-le küllalt lähedase x korral on |g(x)| väiksem mingist positiivsest arvust K. Kasutades hinnangut |g(x)| < K ja abs. väärtuse omadust 2 saame järgmise võrratuse: |f(x)g(x)| |g(x)| K|f(x)|. Teisest küljest, kuna f(x) on lõpmatult väike protsessis xa siis arvule a piisavalt lähedase x korral on |f(x)| väiksem kuitahes väiksest post arvust . Kasutades hinnangut |f(x)| < ülaltoodud võrratuses saame |f(x)g(x)| < K. Olgu suvaline väike pos arv. Defineerime = /K. Siis |f(x)g(x)| < K = K* /K = . S.t et f(x)g(x) on lõpmatult väike protsess xa. 7
eeldused, siis vähimruutude meetodil leitud parameetrite hinnangud on parimad, lineaarsed, nihutamata . Lineaarne  lineaarsed funktsioonid sõltumatust muutujast Y; parameeter peab olema esimeses astmes, et saaks kasutada vähimruutude meetodit. Hinnang on nihutamata kui hinnangu kui juhusliku suuruse keskväärtus E(a) on võrdne hinnatava parameetri tegeliku väärtusega. Parimaks lineaarseks nihutamata hinnangus nim nihketa hinnangut mis on andmete lineaarne funktsioon ning on vähima dispersiooniga kõigi nihketa lineaarsete hinnangute seas. PARIM HINNANG: et hinnang leitakse valimi alusel, mis on juhuslik, siis on ka hinnang juhuslik suurus. Samast üldkogumist komplekteeritud sama suurusega valimite põhjal saadud hinnangud on tavaliselt erinevad, mis kinnitab valimi alusel leitavate hinnangute juhuslikku iseloomu. Eesmärgiks on valimi andmeid kasutades leida võimalikult täpselt parameetri Xhinnang a
Kohuse alla kuuluvad ka väärtused, nagu pidada sõna, rääkida tõtt jne Õnn. Selle üle on palju vaieldud. Õnn kujutab hinge tasemel sisemist rahulolu, millega kaasneb pingete puudumine ja hirmu kadumine. Võib öelda, et õnn on seisund, mida inimene üle elab, kui ta on jõudnud teatud eesmärgini. See on täiustunne. Õnne kasutatakse ka inimeste motiveerimiseks: medalite, kiituste ja preemiate näol, mis viivad inimese positiivsesse meeleollu. Au. Väljendab hinnangut inimese kohta. Autunne väljendab inimese arusaama enese väärtusest (eneseväärikus) kodanikuna, isiksusena ja nõuab temalt sellekohast käitumist. Südametunnistus. Väljendab võimet ola enese tegude peremees ja kohtunik. Annab oma tegudele, eesmärkidele ja nende saavutamiseks kasutatud vahenditele kõlbelisi hinnanguid ja täita oma kõlbelist kohust ilma välise sunnita. Sõprus. Vastastikune, mõlemale sõbrale teadaolev kiindumus, mis seisneb
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1. AJALUGU.................................................................................................................4 2. EESTI HARIDUSE JA KOOLIDE TEKE AMEERIKAS JA KANADAS..............6 2.1. HARIDUSASUTUSTE TEKE AMEERIKAS...................................................6 2.2. HARIDUSASUTUSTE TEKE KANADAS...................................................... 8 1980. aastate lõpus nõudis Calgary Eesti kogukond, et taasavataks kool, mis pühendataks eesti keelele ja eesti pärandile. Kooli direktoriks paluti sealne õpetaja Helgi Leesment, kes õpetas oma kodus soovijatele eesti keelt. Alberta alevik oli esimene koht, kus Kanadas üldse eesti keelne kool asutati. Kool avas om...
osas.2 2.2 Ümbritseva tunnetus Tüdrukul tuleb minna hilja õhtul läbi metsatuka. Ta kardab pimedust, kuid teist teed ei ole. Päeval nii haljad ja kenad puud tunduvad öö lähenedes ühtäkki sünged ja hirmuäratavad. Tüdruk arvab kuulvat enda kannul kahtlast krabinat ja kiirendab sammu. Taamal põõsa taga näib aga varitsevat tume kogu... Kohkunud tüdruk pistab täiest jõust jooksma. Uuringud näitavad, et stressiolukorras on raske keskenduda, anda täpset hinnangut objektide suuruse, välimuse kohta. Ka objektide äratundmine muutub aeganõudvamaks ja selles võib sagedamini esineda vigu (nagu ülaltoodud näitestki ilmnes). Pingeseisundis viibijal on kergem tajuda lihtsamaid kujundeid ja lühikesi selgeid lauseid, sest stressi korral kahaneb tähelepanu maht ja väheneb meeldejäämise täpsus. Olulisi muutusi teeb läbi ka ajataju. Mida enam tuleb ebameeldivaid sündmusi kogeda, seda pikemana tundub aeg
1. PROBLEEMI MÄÄRATLEMINE Kuidas taastada hea õhkkond? Kas tulemustasusüsteem on vajalik? Kuidas see peaks olema üles ehitatud? Tegemist on juhtimisprobleemiga, kuna on sisekliima halvenenud/töösuhted. Töötajate ja klientide rahulolu langus. Esineb infotõrkeid ja töötajate töötahe on vähenenud. Samuti ka töösuhted halvenenud. Vaja on muuta Anni käskivat juhtimisstiili. Tõsta klientide ja töötajate rahulolu seeläbi paranda klientide hinnangut teenindusele. Samuti taastada hea õhkond ja usaldus töötajate vahel. Muuta tulemustasusüsteem efektiivsemaks. Selle muutmine võib osutuda keeruliseks, kuna teise juhtimisstiili õppimine võtab aega ning nõuab oma vea tunnistamist. Samuti elluviidud tegevuste tulemusi saab näha alles aja jooksul. Tekitab ajutiselt segaduse töötegemises ja tööefektiivsuse languse. Võib tekkida tugev vastuolu muudatuse elluviimisel, samuti on see kulukas. Ka võib probleemiks
andmete töötlemisega. See on omakorda seotud kaupade ja teenuste ostmise ja selle eest tasumisega. Informatsioon tuleb kulude arvestustsükli tulust, tootmistsüklitest, varude reguleerimisest ja erinevatest harudest, kus ostetakse kaupu ja teenuseid. Kulude arvestustsükli peamine eesmärk on minimeerida kulusid, mis on seotud omandatud ja säilitatavate varudega, vahenditega ning erinevate teenustega, mis on vajalikud organisatsiooni toimimiseks. Lisaks peab juhtkond suutma anda hinnangut ning valvama kulude arvestustsükli efektiivsust. Tähtis on ka andmete täpsus, usaldusväärsus ja õigeaegsus, et teha kasulikke ning asjakohaseid otsuseid. Käesolevas töös on järgnevalt uuritud kolme arvestuse infosüsteemide kulude arvestustsükli põhifunktsiooni: äritegevuse andmete kogumine ja töötlemine, nende talletamine ja korraldamine, mis toetaks otsuste tegemist, ning pakkuda kontrolli, et oleks tagatud andmete usaldusväärsus
Kogutud andmed peaksid aitama seal kogetu rekonstrueerimist. Välitöö tähistab viibimist vahetult uurimisobjekti asukohas, kus viiakse läbi vaatlus või tehakse intervjuusid. Välitöö märkmed sisaldavad aruannet sellest, mida uurija näeb, kuuleb, kogeb ja mõtleb andmete kogumise käigus. Need kirjeldavad inimesi, ruume, tegevust, suhteid, dialoogi. Siia märgitakse ka uurija ideed, mõtted ja tähelepanekud. Enamasti on need olemuselt kirjeldavad ja neis ei sisaldu hinnangut. Märkmete tegemine on oluline, sest see aitab tähelepanekuid formaliseerida. Välitöö märkmed võivad koosneda poolikutest lausetest ja olla nö jämedakoelised, kuid ülesmärkimine on oluline probleemi sügavama mõistmise seisukohalt. Välitöö märkmed võivad olla kas kirjeldavad  koht, inimesed, tegevused, vestlused või analüütilised  ideed, küsimused, mis vaatluse käigus tekivad. Vaatluse märkmetes peegeldatakse 5 aspekti:
oma elu tähtsamaid sündmusi kõrgkvaliteedina jäädvustada. Missioon – Ettevõtte Sten Lippur missiooniks on pakkuda tööd kaasaegse tehnikaga firmas, pakkuda klientidele kõrgkvaliteetset videoteenust, et jäädvustada kõik tähtsamad elusündmused. Eesmärgid – Lühiajaline- osta kõik vajaminev tehnika, et saada teha tööd. Otsida ja palgata oma ala spetsialistid tööd tegema. Otsida kliente ja teha reklaami. Keskmine- osta juurde paremat tehnikat, et saaks oma hinnangut tõsta tööturul. Otsida suuremaid kliente ja üritusi. Pikaajaline-Olla Eestis tuntud ja nõutud firma, omada kaasaegset ja konkurentsivõimelist tehnikat ja tööjõudu. tunnuslause: Kõrgkvaliteetne videomaterjal igaühele! 5. Ärikeskkonna analüüs Makrokeskkonna ja mikrokeskkonna üldanalüüs. Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas). 5.1 Makrokeskkonna analüüs.
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapital  käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid ...
11. Inimese soojuslikku mugavust määravad tegurid. 12. Õhu temperatuur, pindade temperatuur, õhu suhteline niiskus, õhu liikumiskiirus, inimese aktiivsus, riiete soojapidavus. 13. Ruumi soojusliku mugavuse iseloomustamisel kasutatavad näitajad (PMV, PPD). 14. PMV (Predicted Mean Vote) - oodatava mugavustunde indeks, mis näitab suure inimrühma tõenäolist keskmist soojusliku mugavustunde hinnangut 7-astmelisel skaalal. PPD, % (Predicted Percentage of Dissatisfied)  rahulolematute inimeste tase. Oodatava mugavustunde indeksile vastab kindel rahulolematute tase. 15. Kontrolltsoon; nõuded ruumiõhu parameetritele. 16. Ala ruumis, kus peavad olema tagatud sisekliima normtingimused. 17. Temperatuuriskaalad (Celsius, Fahrenheit, Kelvin). Celsiuse skaala: Rootsi füüsik ja astronoom Anders Celsius ; jaotatud Celsiuse kraadideks (°C); jää
Antiikkirjandus. Üldised kordamisküsimused kontrolltööks. 1.Müüt. Müüdi mõiste ja müütide näiteid. -Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid  jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiik...
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla  nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilm...
ÂÕppimise kaudu omandatud teadmine, et kaaslastelt saab rahuldust või karistust (nt. võitlus toidu pärast) ·Kõrvalejuhtimise/konflikti (D/C)teooria(Baron, 1986) ·Eneseesituse teooriad ÂAuditoorium suurendab huvitatust projitseerida enda positiivne minapilt vaatajatele ÂKeeruliste ülesannete ja negatiivse tagasiside puhul sooritus langeb. ·Enesetõhususe teooria (Sanna, 1992) ÂSots. soodustamine sõltub sellest, kas oodatakse negatiivset või positiivset hinnangut. Indiviidi vs. grupi sooritus ·Manhattani projekt Âligi 100 000 osalejat ·Varasemad uuringud: Shaw (1932) probleemülesanded, eureka Âülesanded. Miks grupp on produktiivsem? ÂÕpib kiiremini ÂTeeb vähem vigu ÂSaavutab kõrgema kvaliteedi keerukates ülesannetes ·Samas Âgrupp jääb alla, kui arvestus teha inimajas (aeg x grupi liikmete arv) Ãœlesanne, ressursid ja potentsiaal ·Steineri mudel Âkesksed mõisted: - Potentsiaalne produktiivsus  Grupiliikmete ressurss
kaubandusettevõtteid. Turustustee tuleb valida kahest eelnenust lähtudes ja see saab olla otsene või kaudne tee. 31) Tarbijakaitse ning ,,suveräänse tarbija ja pessimistliku tarbija kontseptsioon". Tarbijakaitse lähtub sellest, et ostja vajab igakülgset objektiivset informatsiooni ja tuleb vältida turuabinõude ja reklaami negatiivset mõju. "Suveräänse tarbija kontseptsioon", väidab, et tarbija on võimeline andma hinnangut mõjutamisstrateegiale ja tegema ratsionaalseid otsuseid. Suveräänne tarbija ei vaja kaitset. `'Pessimistlik tarbija " vajab kaitset ja tarbijakaitse omandab erilise tähtsuse. Inimesed hindavad asju teatud taustsüsteemis, seda kasutab ära reklaam. 32) Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne, kassa ja kassavoo olemus. Ettevõtte finantsmajanduse põhiülesanne  ettevõttesse sissetuleva ja ettevõttest
majandusteooriale. Majandusteooria loob võimaluse eristada majanduses põhjust ja tagajärge ning identifitseerida samaaegselt toimivad protsesse, näiteks nõudlust ja pakkumist. 13. Põllumajandusstatistika näitajate süsteem. Al.1990 peab teadma, mis on põllum.nii taime-kui loomakasv. toimunud. Põllumajandusstatistika näitajate süsteem.Enamik ökonomeetrias kasutatavaid arvandmeid on hangitud statistikaorganite poolt.Kogutud info võimaldab anda hinnangut Eesti põllumajanduse mineviku ja hetkeolukorra kohta ning prognoosida põllumajanduse võimalusi tulevikus.Mistahes statistilist näitajat iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Statistilisel näitajal on olemas nii kvantitatiivne kui ka kvalitatiivne külg (mistahes näitaja omab arvulist väärtust ja vastavat mõõtühikut), 2. Statistiline näitaja on oma olemuselt üldistav näitaja, 3. On ajalooliselt konkreetne (näitajal on olemas nii aja kui koha koordinaadid), 4
haaval, s. o. rasterkujul, meid huvitavate piirkondade rajajooned aga vektorkujul. Kui on vaja tuletada algoritm ebakorrapärase piirkonna keskmise heleduse leidmiseks, mida hakata peale nn. rajapikslitega, kui  pooleldi sees ja pooleldi väljas; 1) vaatame naaberpiksleid; arvutame mitu % üks piskel ühte või teist maakatet esineb; 2) visata segupikslid välja. 1) eesmärgiks on saada võimalikult täpset hinnangut selle piirkonna keskmisele heledusele; 2) uuritavat piirkonda kasutatakse spektraalse tunnusvektori (signatuuri) moodustamiseks? 4. Millised multispektraalsed indeksid on sobivad kirjeldama sügisel klorofülli lagunemisest tingitud taimkatte kolletumist? Kas needsamad indeksid kõlbavad ka saastekahjustustest tingitud puulehtede värvimuutuste kindakstegemiseks? NDVI  klorofülli lagunemine mõjutab punast piirkonda. Üks kanal pean indeksil olla klorofülli neeldumise ribas
tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist; reaktsioon võib olla ükskõik missugune. Hinnangute tingimine Hinnangu tingimine võib seletada ka kokkupuuteefekti  pelgalt negatiivse tagajärje puudumine on sarrustav ning nõnda võib positiivne hinnang tekkida ka lihtsalt korduval kokkupuutel stiimuliga. Ühe stiimuliga seotud hinnang võib kanduda teisele. Kaudsem seos  tekib kui brändi seostatakse tihedalt ühe konkreetse hinnangut kandva stiimuliga. Otsesem seos  tekib kui brändi seostatakse erinevate hinnangut kandvate stiimulitega. Meediareaalsuse mõjud Inimeste teadmised enamike valdkondade kohta pärinevad meediast  seega on (sotsiaalne) reaalsus osaliselt meedias konstrueeritud. Meediareaalsuse tegelikkuse erinevus avaldab meedia inimeste mõtlemisele kallutatud mõju. Üheks näiteks sotsiaalse võrdluse moondumine (kehataju). Meediareaalsus mõjutab mõtlemist.
improvisatsioone, tõlgendusi, visioone, mis võimenduvad ja tekitavad mittemõistmist ja segadust selles valdkonnas. Eeltoodust võib järeldada, et käsitletav probleem on alles selle püstitamise ja formuleerimise staadiumis. Otsustuse modaalsus (ehk modaalne otsustus) väljendab usaldusväärsuse astet hinnatuna formuleerija aspektist. Kõige nõrgem usaldusväärsuse aste on otsustusel, mis väljendab arutleja arvamust, seisukohta, hinnangut, tõlgendust, nägemust. Sellises arutluses on subjekt seotud predikaadiga kõige nõrgemalt, mistõttu öeldakse, et tegemist on problemaatilise otsustusega. Üldkujul vastab kategoorilise otsustuse vormile: võibolla S on/ei ole arvatavasti P tõenäoliselt Mõtte formuleeringus ei pruugi problemaatilisus rõhutatud olla, see võib esineda varjatult. Näiteks, Juss on hea mees on formuleeritud kui kategooriline üldjaatav otsustus. Kuna
rahu, kannatlikkus, keskendumisvõime, paranenud mälu ja kaastunne ümbritsevate vastu. Sisemine rahu saavutatakse loomulikul teel erksa, rahuliku olemise kaudu, mis on meditatsioonis kesksel kohal. Sellises meeleseisundis on mediteerija justkui vaatleja, kes teadvustab endale kõik, mis teadvusesse kerkib, jääb aga kõrvaltvaatajaks, samastamata ennast toimuvaga. Mõtetele, emotsioonidele, tunnetele ega mälestustele ei anta hinnangut ning neil lastakse libiseda alateadvustest teadvusesse ja vastupidi, justkui liiguksid kujutised üle ekraani. Mediteerides jõuab mediteerija tähtsale äratundmisele, et kuigi need mõtted ja tunded kuuluvad talle, ei tee nad temast teda, kes ta on. Nad on vaid mööduvad, muutuvad sündmused ta vaimuelus, mis mõjutavad teda vaid niivõrd, kuivõrd ta neid omaks võtab või eemale tõukab. Tema tegelik Mina asub väljastpool sellised mööduvaid meelekogemusi
oleneb, kuivõrd isa võtab aega ja jagab energiat isarollist lähtuvateks tegevusteks, eriti võistlevate nõud- miste olukorras (näiteks sportimine või siis lapsega tegelemine). Isa pühendumuse tasemest oleneb, millist tüüpi isaga on tegemist (leivateenija, hooldaja, arendaja, mängukaaslane jne.) Isa ise loob omaenese identiteedi standardid ning pühendumine väljendub tema püüdlustest hoida tasakaalus identsuse kujundit ja teistelt saadavat hinnangut oma isarolli täitmise kohta. Fakt on aga see, et ema töötamine või mittetöötamine ei suurenda ega vähenda oluliselt isa tegevuse ulatust lastega. On aga kindlaks tehtud, et isad, kes lastega koos ei ela, tegelevad nendega oluliselt vähem. 4 ISATÜÜBID Isaduse määratlused olid ja on tugevalt seotud ühiskonna, kultuuri ja ajastuga. Sestap on käsitlused isast muutlikud ning eri aegadel valitseb erinev isadus. Jouko
määramiseks 1. Funktsionaalühiku (võimsusühiku meetod) 2. Kubatuuri meetod (NB! Jälgida ühtseid mõõtmispõhimõtteid) 3. Pindala meetod (Järgida kehtestatud pindalade mõisteid) 4. Korruste meetod (Kompleksnäitaja, mis arvestab ka ehitise kõrgust ja kuju) 22. Millistel põhimõtetel arvutatakse pinnaruutmeetri meetodi korral hoonepindala Pinnameetod  tegemist on m2 normidega. Kõige levinum ligilähedase eelarvest meetod. Sellist hinnangut on kerge koostada ja tulemus on kergesti mõistetav. Üldine reegel on mõõdet kõigi koonuste pinnad ja konutatakse m2 maksumusega, kusjuures sarruste pind = välisseina mõõtude järgi põhiplaanist. Kaheseinte alla jäävaid pindu maha ei võeta. Et tulemused oleks võrreldavad peavad olema teat. kokkuleppel nt korruste põranda pinnad mõõdet hoone sise- või välismõõtmete järgi. Reeglis on see, et rakendat. brutopinda st
Valdav osa maailma riike on mitmekultuurilised ning ühe kultuuri esindajaid elab mitmes riigis, samuti on palju mitmekultuurilisi inimesi. Tasub meeles pidada, et kultuurilised identiteedid ja kultuurierinevused pole kaasa sündinud ja olemuslikud vaid (teadlikult) konstrueeritud. Kultuur omandatakse koduse kasvatuse, koolihariduse ja meedia kaudu ning seda mõjutab riigi/valitseva usu ideoloogia kaudu. Kultuurikuuluvuse määratlemisel tuleks alati küsida inimese enda hinnangut, vastasel juhul on lihtne eksida ning identifitseerida inimest mingi grupi liikmena, kellest isik soovib hoopis eristuda. Enesemääramisõigus, mida peetakse oluliseks Eesti riigi seisukohalt, on samavõrra oluline indiviidi seisukohalt. On teada, et eestlastel on suhteliselt kõrge etniline eristamine  kultuuridevahelised piirid on jäigad ja selgelt paigas. Kõigil pole see nii ning aina enam on maailmas inimesi, kes kas oma vanemate või elukogemuse tõttu elavad mitme kultuuri piiril
rakendada ka edaspidi itta tungimisel ja seal kukkus see läbi. Alternatiivi välja pakkuda ei olnud ja aastatel 1942Â1945 ei osatud strateegilises plaanis enam üldse midagi teha: kogu sõjapidamine toimus taktikaliselt, tegeldi ainult rinde hoidmisega, teadmata, kuidas initsiatiiv enda kätte tagasi saada. Pärast detsembrit 1942 ei esitatud Hitlerile ka enam ühtegi asjakohast ja paikapidavat strateegilist hinnangut. suutmatus pidada koalitsioonisõda  Saksamaal oli küll mitmeid liitlasi, kuid nendega kooskõlastatult suudeti läbi viia vaid üksikuid taktikalisi operatsioone, mitte kavandada globaalse sõjategevuse ühist strateegiat. Selle puuduse tingis suuresti natsireziimi olemus, mis keeldus ühelt poolt aktsepteerimast, et Saksamaa võimalused ja ressursid on piiratud, teisest küljest aga ei suutnud ega tahtnud tunnistada teisi riike Saksamaa võrdväärsete partneritena
kalibreerimisel tuvastatud või vale justeermise tõttu tekkinud mõõtehälbed). 2) efektid, mis põhjustavad mõõdise või mõõtetulemuse muutust kindlas suunas. Süstemaatiline mõõtehälve + (aritmeetiline summa) juhuslik mõõtehälve = kogu mõõtehälve. Mõõtehälbeid põhjustavate efektide mõju mõõtetulemusele iseloomustab ja väljendab mõõtemääramatus 13. Mõõtevea mõiste Mõõteveale ei saa anda hinnangut, mõõtehälbele aga saab anda hinnangu . Viga = mõõtetulemus - tõeline väärtus (tõelist väärtust pole reaalselt olemas, seega ei kasutata ka vea mõistet) 14. Mõõtemääramatus: allikad, käsitlus, hindamise meetodid Mõõtemääramatus on mõõtetulemusega seonduvparameeter, mis iseloomustab mõõtesuurusele põhjendatud omistavate väärtuste tõenäosust. Praktika näitab, et ühtki mõõtmist ei saa teha absoluutselt täpselt
Helistasin päevasel ajal Nõmme pubisse, soovides teada, kas neil on hetkel vabu laudu. Telefonile vastas särtsakas naisterahvas, kes tervitas, ütles asutuse nime ning tutvustas ennast. Sain oma küsimusele meeldiva vastuse, et hetkel on vabu laudu ning lisaks sellele pakuti ka varianti meie jaoks lauda kinni hoida. Kasutasin pakutud võimalust ning kõne lõppedes rääkis teenindaja samuti positiivsel noodil andes teada, et meid oodatakse sinna. 1.2. Üldine hinnang Üldist hinnangut Nõmme Pubile andes võib selle esmalt kokku võtta sõnadega- väga meeldiv. Siiralt jäi teenindajatest selline mulje, et neile meeldib oma töö ning nad ei tee seda ainult selleks, et järjekordset päeva õhtusse veeretada. Kõik teenindajad olid rõõmsameelsed ning korrektse välimusega, mistõttu oli kogu suhtlus väga meeldiv ning meeldejääv. Kui teenindajad teevad külastuskäigu klientide jaoks positiivseks, siis jääb ka automaatselt kogu ettevõttest hea mulje
Terviseolude tõttu vabastati ta sõjaväelistest kohustustest. 4. EDASINE ELUTEE 4.1 Mart Saar 1908.a jaanuaris kolis Mart Saar elama Tarusse, kus teda lahkesi ja auga vastu võeti. Ta asus õpetama koolidesse ning andis eratunde. Oma põhitöö  tunniandmise kõrval kirjutas ta ka julgesõnalisi arvustusi ja esines solistina orelil. Klaverisolisti ja Âsaatjana esitas ta peamiselt enda loomingut. Mart Saarest räägiti tihti kohalikes ajalehtedes, kust ta sai ta pidevalt halvustavat hinnangut. Väideti, et publikum pole veel tema teosteks valmis. Ajapikku hakkas ilmuma ka väga kiidvaid ja ülistavaid artikleid. 1910.aastal toimunud seitsmenda eesti üldlaulupeo kavas olid ka kolm Saare koorilaulu ja kaks pala sümfooniaorkestrile. 1915.a oli Mart Saar ka kaasategev kammetmuusika ning Tsaikovski, Rimski-Korsakovi, Skrjabin ja Glazunovile loomingule pühendatud õhtutel, kus oli tihti kavades ka tema enda muusikat. Saar jätkas intentsiivselt loomingulist tegevust ja
Psühholoogiline heaolu  autonoomsus  Keskkonna valimise/loomise oskus  Positiivsed suhted teistega  eesmärk  Isiklik kasv  Enese/mina aktsepteerimine Psühholoogiline heaolu väljendab inimese seda poolt, mis teistele jääb esmapilgul märkamatuks. Subjektiivne heaolu on pealiskaudsem ja põhineb rohkem hetkeemotsioonidel, mis muutuvad kogu aeg. 21. E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal. Defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule. Valdkond: subjektiivne heaolu, mis väljendab materiaalsete, sotsiaalsete ja psühholoogiliste vajaduste rahuldamise astet, sotsiaalse keskkonna ootusi ja nõudeid, inimese personaalseid iseärasusi, maailmavaadet, suhtumisi ja soove - ühendades nii kognitiivse (rahulolu), emotsionaalse (õnnelikkus) ja globaalse (elukvaliteet) aspekti. 22. I. Prilleltenski heaolukäsitlus, 5S-mudel. Heaolu 5-tasandiline mudel (The five Ss of well-being): 1
brandistrateegiad (regionaalne brand, rahvuslik brand) 40. Brandi lojaalsus, tajutud kvaliteet ja tarbijaväärtus. Lojaalsus- nad on ennustatava käibe allikaks, lojaalsete klientide puhul ei ole konkurentide rünnakud nii ohtlikud. Tajutud kvaliteet- erineb tavalisest kvaliteedist, sest tarbijad on liialt mõjutatud brandi eelmise kvaliteedi tasemest, tarbijatel puuduvad teadmised, et anda adekvaatset hinnangut, tarbijad on mõjutatud eelarvamustest. Brandi tarbijaväärtus: toote edukus, nime tuntus, logo ja disain, positsioonimine, personaalsus, turunduskommunikatsioon, lojaalsus. 41. E-turunduse teke, erinevused ja eelised ning tähtsus. E-turunduse liigid. Seose interneti leiutamise ja kiire arenguga tekis maailma lisaks praegustele laiatarbemeediumitele lisaks uus meedium: internet. Interneti kiire areng algas
teosesse, sh sündmuste edasise käigu ja tegelaste tuleviku ennustamist, ent ka üldisemat loomingulist teemaarendust. 4. Rakenduslikud küsimused – küsimused, mis asetavad teose laiemasse konteksti ning aitavad meil näha kirjanduse ja elu seoseid; eeldavad isiklikku vaatepunkti. 5. Väärtus- ja hindamisküsimused – küsimused, mis eeldavad lugejalt isiklikku kriitilist suhet ja kujutatud ainesega, kriistilist maitset ja hinnangut. (Bloom) Kirjandusteose analüüs Kirjandusteose analüüsikese: autorist, teises või lugejas? 1. Autorikeskne lähenemine seob teise tähenduse autori tahtega, näeb kirjandusteoses autori maailmavaate ja elukogemuse kajastust, otsib teosest autori sõnumit (positivistlik lähenemine) 2. Teosekeskne lähenemine huvitub kirjandusteosest kui isesesvat elu elavast tähenduslikust tervikust. 3
võttis omaks, tunnistas, süüdistas jne. Osa sobivad kindlasse konteksti. • Mõned verbid on igapäevaseks kasutamiseks liiga formaalsed: teatas, esines avaldusega. • Samuti ei tohi autor uudises lisada saatelausesse omapoolseid hinnangulisi sõnu – irooniliselt, üleolevalt jne. Sellised hinnangud peavad välja tulema kõneleja jutust. Kui nad ei tule välja, siis on võimalik näidata kõneleja tegevust, mis hinnangut kannav – lõverdas huuli, sülitas, kuid mitte kasutada seda saatelause verbina. Uudises on näha selge seos selle vahel, kes räägib ja millist rääkimise verbi kasutatakse. Usaldusväärsete allikate ja reporterite sümpaatsete tegelaste puhul kasutatakse neutraalseid verbe ning vastupidi. Seda tuleks vältida. Mõttetud variandid. Lisaks on olemas saatelause verbide variandid, mida ei kasutata: • Uudises tuleks kasutada rääkimisverbe
tähtsustada. Saavutusvajadus ajendab inimest eelistama vastutusrikkaid olukordi, lahendama keerulisi probleeme, juhtida projekte, pingutama parima tulemuse nimel. Saavutusvajadus on seotud inimese ettevõtlikkusega ja seda peetakse põhiliseks ettevõtte majandusedu . Kõrge saavutusvajadusega inimene otsib tööülesannetest isiklikku vastutust, eesmärkide saavutamist, hinnangut oma tegevusele. Talle meeldib selge ja kiire tagasiside, ta on valmis võtma riski, vastutama tulemuse soorituse eest.. Suhtlemis- ja liitumisvajadus ajendab looma ja hoidma sooje suhteid inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele, inimeste vahelistele suhetele- Kõrge suhtlemis-ja liitumisvajadusega inimene eelistab tööülesannetes inimeste vahelisi suhteid ja suhtlemisvõimalusi, tema jaoks on olulised lähedased sõprussuhted, teiste abistamine,
Meediakasutust saab seletada meedia poolt pakutavate kasude tunnetamise kombinatsiooniga ja nende kasude diferentseeritud väärtusega üksiku auditooriumiliikme jaoks. > kui inimese ootus on suurem nt telesaate pakutavast, katkestatakse selle jälgimine, ning kui ootus on telesaate suhtes väiksem ja inimesele meeldib see rohkem, kui ta arvas, viib see tajutud suure kasuni. Palmgreeni oodatav hüve  samatüübiliste ja Âsisuliste saadete puhul võib tekkida olukord, kus auditooriumi hinnangut hakkab mõjutama mõni pisinüanss (ebasümpaatne saatejuht või igav saatekülaline)  meediakasutus on paljudel juhtudel situatiivne (muud tegevused konkureerivad meediakasutusega): auditooriumiliikmete võimalused valida, millal ja mil viisil ta saadet vaatab, on kasvanud iga meediumi puhul tänu digitaliseerumisele.  kui palju võib meedia olla esmane vajaduste rahuldamise allikas? > Tasude ja tarvete piirangud: 1
Hindajaks võib olla: - Vahetu juht, kes on tavaliselt vestluse läbiviija, omab alluva kohta infot tema töökoha keerukuse ja töötulemuste kohta ning tunneb organisatsiooni vajadusi ja töö eripära - Hinnatav ise, kes teab oma nõrku ja tugevaid külgi ning seoses sellega püstitab endale reaalsemaid eesmärke ja ülesandeid - komisjon, kus on kompetentsed ja erapooletud isikud ning vajadusel vähendab see vahetu juhi subjektiivset hinnangut. Hinnangu andja peab suutma hinnanguid ka objektiivselt pühjendada. 2.Hindamise läbiviimine Hindmisel tuleb olla aus ja objektiivne! Hindmisprotsessi läbiviimiseks võib-olla hindamisjuhend  kava tegevuste kohta, kus on määrtletud: - hindamisprotsessis osalejate kohustused (kes, mida, mis ajaks teeb) - koostatavad vajalikud dokumendid ja vormid ning muud abimaterjalid (kes koostab ja missugused) - koolitusküsimused (kellele, millal ja missugused koolitused)
Demo: hinnangu mõjusus Hinnangu asümptootiline jaotus Hinnangu asümptootiline efektiivsus · Asümptootiline jaotus näitab, millisele klassikalisele Mõjusat hinnangut nimetatakse asümptootiliselt jaotusele läheneb hinnangu valimjaotus valimi mahu efektiivseks (asymptotically efficient), kui selle kasvamisel. asümptootilise jaotuse dispersioon on väiksem suvalise
uurimisküsimusele (Osei-Bonsu, 2014). 1. Milline on töötajate kaasamise määr muudatuste juhtimise protsessi? 2. Millisel tasemel on töötajate tööga rahulolu peale muudatuste protsessi? 3. Milline on töötajate suhtumine/hoiak peale muudatuste protsessi? Uurimuses osales 140 pangandussektori töötajat, kes valiti juhuslikkuse alusel. Uurimuse läbiviimiseks kasutati küsimustikku, kus olid väited hindamaks töötajate kaasatust muudatuste protsessi, hinnangut tööga rahulolule ja suhtumist organisatsiooni. Hinnanguid väidetele anti 5-palli Likerti skaala alusel, kus 1 tähendab üldse ei nõustu ja 5 – nõustun täielikult. Näiteks kasutati tööga rahulolu hindamiseks väidet: „Olen rahul oma tööga ka peale muudatusi“. Kaasatuse hindamiseks kasutati näiteks väidet: “Organisatsioon edastas töötajatele muudatuste protsessi käigu adekvaatset informatsiooni ja tagas väljaõppe“. Suhtumise
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimustöö aines inimgeograafia uurimismeetodid Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus Kati Zoobel, Linda Luig, Raul Saidla, Liisu Aulik , Kristjan Kanter Juhendajad: PhD Siiri Silm PhD Kadri Leetmaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1 Uurimisküsimuse ................................................................................................................ 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.................................................................
seostest, mõista ettekande ülesehitust, arendada küsimusi ja vastuseid, teha kokkuvõtteid peamistest punktidest, jätta meelde olulisemat informatsiooni ning anda tagasisidet. /4/ Teraapiline kuulamine Teraapiline kuulamine eeldab oskust asetada ennast teise inimese olukorda, aru saada teiste inimeste tunnetest, uskumustest ning sellest, mida ta peab tähtsaks. Kui kriitiline ja kaasamõtlev kuulamine nõuavad teatud määral kuuldu hindamist, siis teraapiline kuulamine on mitte hinnangut andev ning peaks rääkijale andma toetavat ja sümpaatset verbaalset ning mitteverbaalset tagasisidet. Teraapilist kuulamist kasutatakse, kui töötajatel on tööga seotud isiklikke probleeme, kui kellelgi on vaja oma murede kuulajat. Tagasiside teraaplise kuulamise puhul peaks aitama rääkijal jätkata rääkimist. Verbaalne tagasiside peaks olema selliste küsimuste ja kommentaaride vormis nagu "Mida sa tegid siis?", "Mis sa arvad, mis pani sind just niimoodi reageerima?", "Jah"
kogemus (heaolu, optimism, positiivsed emotsioonid), positiivsed iseloomujooned (julgus, püsivus, suhtlemisoskus, suuremeelsus, tarkus, tulevikku suunatus) ja positiivsed institutsioonid (need, mis toetavad altruistlikku(valmisolek tegutseda teiste kasuks) käitumist, tolerantsust, viisakust ja laste paremat kasvatamist). Mispärast siis ikkagi mõned inimesed on õnnelikud ja teised mitte? Kas on olemas universaalne õnne valem? Tunnetuslik ehk kognitiivne komponent sisaldab inimeste hinnangut sellele, kuivõrd nad oma eluga või spetsiifiliste eluvaldkondadega, nagu näiteks abielu, töö, materiaalne olukord, üldiselt rahul on või kuivõrd tähendusrikast ning eesmärgipärast elu nad elavad. Emotsionaalne ehk afektiivne komponent viitab aga inimeste kalduvusele kogeda sagedamini positiivseid ja harvemini negatiivseid emotsioone. Varem arvati, et subjektiivne(isikliku arvamuse kohane) heaolu sõltub peamiselt välistest teguritest
hüperaktiivse häirega õpilane vajaks teistest enam sagedast meeldetuletust, et mingi ülesanne tuleb täita; võimaluse korral on soovitatav kohandada lapse jaoks koduseid ülesandeid nii, et võetaks arvesse tema individuaalseid iseärasusi; tagada lapsele struktureeritud õppimiskeskkond; kasutada lihtsustatud käsiraamatuid; avaldada tema saavutuste puhul alati tunnustust; ignoreerida negatiivset käitumist ja vältida taunivat hinnangut sellele niipalju kui võimalik; vältida puudulike hinnete panekut, mis on põhjustatud hüperaktiivse häirest, näit. halb käekiri, suutmatus võimlemistundides eakaaslastega koos joosta, palli püüda jmt; üleannetuste puhul mitte seada eesmärgiks andekspalumist, vea tunnistamist vmt; lubada õpilasel kasutada õppetundide helisalvestamiseks magnetofoni; 15
erilis abilisi  kvalifikaatoreid ehk juriseksperte, kelle ülesandeks oli süüdistuste ja kohtuotsuste selline formuleerimine, et need poleks vastuolus kehtiva seadusandlusega. Kvalifikaatorid olid määratud ainult seetõttu,et varjata inkvisitsiooni rikkumisi. Kvalifikaatorid ei saanud tutvuda süüdistatava toimikuga, nad said näha ainult süüdistava ja tunnistajate lühikest resümeed, kust sageli puudusid nimed. See pidi soodustama kvalifikaatorite objektiivset hinnangut. Tegelikult soovis inkvisitsioon varjata endi kuritegusid, salakaebajate nimesid jms. Isegi kui kvalifikaatorid oleksid tahtnud mõnda olukorda objektiivselt hinnata, ei oleks ka see olnud võimalik, kuna nad allusid inkvisiitorile ja said oma palga inkvisiitorilt.12 Inkvisiitoreid on nende tegevuses palju süüdistatud tunnistajate ja arreteeritute tunnistuste võltsimises. Selleks puhuks olid paavstil varuks uued nipid, kuidas antud süüdistust tagasi lükata
tõsta rahulolu, on efektiivsem hügieeni faktoreite kasutamine. (Virovere jt 2004: 64-65) McClellandi poolt esitatud vajadusi on võimalik (juurde)õppida ja seepärast kasutatakse laialdasel juhtide koolitamisel (Rohi 2009: 9). David McClelleand leidis, et saavutusvajadus aitab selgitada ettevõtluse fenomeni ja suurte ettevõtete juhtide edukust. Kõrge saavutusvajadustega inimesed otsivad tööülesannetest isiklikku vastutust, eesmärkide saavutamist ja hinnangut oma tegevusele. Kõrge suhtlemisvajadustega inimesed peavad töises tegevuses tähtsaks inimestevahelisi suhteid ja suhtlemisvõimalusi. Kõrge võimuvajadustega juhid soovivad ka rohkem vahetult alluvaid mõjutada. Nad annavad otseseid soovitusi ja hinnanguid. Juht, kellel on kõrge võimuvajadus ja madal suhtlemisvajadus, võib kujuneda autokraatseks juhiks. Headel juhtidel on tavaliselt keskmisest kõrgem saavutusvajdus (Vadi 2004: 97).
11 · Mittetõenäosuslik valimvaatlus 3.3.1 Mittetõenäosuslik valim · Ei ole võimalik arvutada iga valimiosa valimisse sattumise tõenäosust · Ei ole võimalik teha statistiliselt korrektseid järeldusi saadud valimi hinnangute kohta · Valimi moodustamise kulud on väiksemad ja valimi moodustamine on lihtsam · Meetod on mugav kasutada kuid sisaldab endas hinnangut valimile Mugavus: · Valimisse kuuluvad need objektid, mis olid valimvaatluse läbiviimise ajal kättesaadavad · Mõningatel juhtudel on selline valimi moodustamise meetod ainuvõimalik lähenemisviis Hinnangulisus: · Valimvaatlust läbiviiv inimene valib valimisse need objektid, mis tema arvates kõige paremini iseloomustavad uuritavat üldkogumit · Valimi kvaliteet sõltub inimesest, kes valimi moodustas
endaga,halvaks aga neid omadusi ,milles on erinevus. Millistele tunnustele toetub inimesetaju Inimese tajus on oluline koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja Âtunnustel nagu näiteks näol zestidel,kõnnakul,kõnel,kehaehitusel,aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika,riietus jms. Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvuse kontrolli välised,raskesti juhitavad ja seepärast sageli täpsemat hinnangut võimaldavad kui sõnades edasi antu. MÄLU Mälu on psüühikanähtus,mis siseneb teadmiste,muljete ja oskuste meeldejätmises,sälitamises ja reprodutseerimises.Lühiajalisemate mäluprotsesside aluseks on ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmine pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist.Meeldejätmise aluseks on psüühilises tegevuses tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid.
Nendest saab komplekse ülevaate  nende abi on võimalik fikseerida: õhu temperatuuri ja niiskust; teepinna ja teekatte temperatuuri; vee/jääkihi paksust, lume, musta jää ning kloriidide olemasolu; sademete tüüpi; sademete intensiivsust; nähtavust; tuule kiirust ja suunda; õhurõhku. Lisaks on tavaliselt juures ka kaamerad, et saaks teha visuaalselt hinnangut. Foto 4: Teeilmajaam 16 5.2. Mobiilne teeseisundi seire Hiljuti katsetas Teede Tehnokeskus mobiilset teeseisundi seiret, kinnitati ühele Lux expressi bussile ja ühele mõõtebussile külge mobiilsed seadmed, millega vaadeldi teedeseisukorda ning võrreldi siis teeilmajaamade omadega, et suuta paremini ennustada nii tulevast ilma, kui ka ilmajaamade vaheliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
