tulevased ostjad tuhandete võimaluste hulgast valimiseks spetsiaalset tarkvara, et anda veokitele oma nägu. Veokid on seega ehitatud tellimuse järgi, mitte masstoodetena ja need toimetatakse kätte 6-8 nädala jooksul. Paccari veokitel on ka aerodünaamiline vorm, et vähendada kütusekulu, samuti säilitavad autod oma edasimüügiväärtuse paremini kui teised. Kõik need on omanik-ettevõtjale otsustavad tegurid. Kliendid maksavad Paccarile 10% hinnalisa ning tema Kenworthi ja Peterbilti kaubamärke peetakse veokite peatumiskohtades lausa staatusesümboliteks. Paccar illustreerib ettevõtte positsioneerimise põhimõtteid antud valdkonna struktuuris. Ettevõte on leidnud oma koha valdkonnas, kus konkurentsijõud on nõrgemad – kus ta saab vältida ostja võimu ja hinnal põhinevat konkurentsi. Ta on kohandanud väärtusteahela iga üksiku lüli nii, et oma sektoris ilusti toime tulla. Selle tulemusena on Paccar 68 aastat järjest
negatiivne stimuleerimine, trahvid Näited Eestist Emissioonimaks (õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks) teenusmaks- tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis administratiivne maks- maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks kaudsed maksud- hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist. maksude diferentseerimine- eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu. Subsiidiumid: 1.) mittetagastav finantsabi- antakse nt saastamise alandamiseks tulevikus; 2.) laenusoodustus- tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks; 3
Rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, fiskaal pyyab riiki toetada majanduse aregnut ning v2hendada t66puudust. 5/ Nimeta j2rgmised eesti maksude m22rad, tulumaks k2ibemaks sotsmaks 21 tulu, k2ive 20, sots 33 6. Millised maksud on otsesed millised kaudsed Otsene maks on see mida makstakse vahetult tuludelt. Fyysilise isiku tulumaks. Ettev6tte tulumaks. Sotsiaalmaks. Kohustuslikud kindlustusmaksed. Kaudsed maksud on maksmine tarbimiselt, kaupade ja teenuste hinnalisa. K2ibemaks, aktsiisid ja tollimaks. 7. Millla on majandus depressioonis, millal yle kuumeneneu Kui kogutoodang langeb ja t66tus kasvab m2rkimisv22rselt on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Ylekuumenemine liialdane n6udlus, k6rge inflatsioon ja toodangu v2ga kiire kasv. 155 2. T66turg ja h6ivepoliitika 156162 Selgita m6isted, majanduslikult aktiivne rahvastik, majanduslikult passiivne rahvaastik, h6ivatu, t66tu, heitunu t66tus
Keskkonnanõuete rikkumise negatiivne stimuleerimine, trahvid: Emissioonimaks - Makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda. Eestis: veesaastetasu, õhusaastetasu, jäätmetasu. Teenusmaks - Tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis. Administratiivmaks - Maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks. Eestis: Jahipiirkonn kasutusõiguse tasu; Kalapüügi-õiguse tasu. Kaudsed maksud - Hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel ümbertöötlemist. Eestis: Energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud 15 süsinikupõhised maksud); transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele)
negatiivne stimuleerimine, trahvid Näited Eestist Emissioonimaks (õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks) teenusmaks- tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis administratiivne maks- maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks kaudsed maksud- hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist. maksude diferentseerimine- eesmärgiks on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu. Subsiidiumid: 1.) mittetagastav finantsabi- antakse nt saastamise alandamiseks tulevikus; 2.) laenusoodustus- tavalisest madalam laenuprotsent keskkonnakaitse abinõude rakendamiseks; 3
Majandusinstrumendid keskkonnakaitses administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve Emissioonimaks makstakse jäätmete paigutamise eest keskkonda. Enamlevinud emissioonimaksud: õhusaastemaks, veekasutusmaks, jäätmemaks, müramaks Teenusmaks tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis administratiivne maks maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks kaudsed maksud hinnalisa sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist maksude diferentseerimine eesmärk on alandada keskkonnasõbralike ning tõsta keskkonnaohtlike toodete hindu Subsiidiumid turg muutub nende tõttu tõhusamaks (uue tehnoloogia kasutuselevõtt); lisaks majandusliku tõhususele arenevad ka sotsiaalsed väärtushinnangud; subsiidiumid peavad olema suunatud otse kasusaajale;
Konkurentsile orienteeritud eesmärgid- ellujäämisele orienteeritud hinnaeesmärk peab kindlustama lühiajalise püsimajäämise. 36. Hinnakujunduse mõjurid Hinda ei saa vabalt kujundada, sest sellele avaldavad mõju mitmed ettevõttesisesed ning –välised tegurid. Ettevõttesisesed tegurid on: -ettevõtte eesmärgid ja strateegiad -turunduse eesmärgid ja strateegiad -tootmiskulud – nii muutuvad kui püsikulud -kasumivajadus – hinnalisa tänu kasuminõudlusele -laovarud – laovarude kuhjumine tingib hinnaalandusi ja vastupidi -turupositsioon – enamasti annab tugevam positsioon rohkem mänguruumi ja vastupidi Ettevõttevälised tegurid on: -nõudlus – sh sesoonsus, hinnaelastsus -kliendid ja nende ootused väärtuse ja hinna suhtes -konkurents – hinnakonkurents ja hinnaväline konkurents -turustuskanali nõuded -riiklikud regulatsioonid – hinnakokkulepete, diskrimineerivate hindade,
91% riigile) - tulumaksuvaba miinimum 144. Ettevõtte tulumaksu võetakse väljamakstavatelt tuludelt, uuesti investeerimisel maksu ei pea maksma. Sotsiaalmaks 33% (20% pensionifondi + 13% haigekassasse). Maksab tööandja vastavalt inimese brutopalgale. Töötuskindlustus (2,8% töötajalt +1,4% tööandjalt) Pensionikindlustus (II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4%) 2) Kaudsed maksud on inimesele maksmiseks nö valikulised, kujutavad endast teenuste ja kaupade hinnalisa. Kaudsed maksud on nt: Käibemaks - 20% enamikele kaupadele / 9% haridusteenustele ja ravimitele / 0% eksportkaupadele, sadamates, lennujaamades Tollimaks kaupade tollimaks EL-s puudub. Maamaks - maksab maa omanik, kasutaja, hoonestusõiguse omanik. Hasartmängumaks - tarbimismaks, maksab korraldaja (nt kasiino) Aktsiisid - tubakas, kütus, alkohol, elekter, pakend. Raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks Mootosõidukimaks (sh raskeveokimaks)
o teenusmaks – tasutakse heitmete suunamise ja töötlemise eest kollektiivpuhastis (reoveepuhastusmaks, prügivedu) o administratiivne maks – maks keskkonnaseisundi kontrollimise, järelvalve, lubade väljaandmise jms tegevusega seotud asutuste finantseerimiseks (jahipiirkonna kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, riigimetsade majandamise tulu) o kaudsed maksud – hinnalisa toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine või mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist (energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud; transpordimaksud – mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele; patareid) o maksude diferentseerimine – eesmärk on alandada keskkonnasõbralike
tänavate liivatamist reguleeriks vaid turg. 4. Selgitage valitsuse rolli rahvamajanduslikus ringkäigus. Kuidas osaleb valitsus nii hüviste kui teguriturul? 5. Mille poolest erinevad proportsionaalne ja progressiivne maksusüsteem? Tooge arvulisi näiteid. 6. Millest koosnevad riigieelarve tulud? Iseloomustage peamisi makse. Sõnastik: (16 terminit) aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ning riigiettevõtetest. eelarvepoliitika valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas maksukoormus näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks maksumäär maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest maksusüsteem tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse
Tellitakse otse, vahendajaid kasutamata. Sageli on OÜ-ni Agentuur jõutud eelneva soovituse kaudu. Palju korporatiivkliente on OÜ-ni Agentuur jõudnud ka interneti vahendusel. Turundustegevuste intensiivistamisel on selles segmendis võimalik kliendibaasi oluliselt laiendada. Nad ei ole nii hinnatundlikud kui edasimüüjad (sest võidavad vahendaja hinnalisa osa). Korporatiivklient teab täpselt, mida tahab pakkujalt saada. Soovivad enda nõuetele vastavaid loomingulisi pakkumisi, kõrged nõuded/standardid teenuste kvaliteedi osas. Praegu moodustab segment 20% eriürituste kui toote müügikäibest. Tavaliselt on äriettevõte ühekordne klient, kuid eesmärk on kinnistada äriettevõtteid püsikliendiks, pakkudes neile piisavalt
Aga nüüd siis põhiküsimus: kes on võitjad ja kes kaotajad? Nagu joonisel nähtub, on loomulikult üheks kasusaajaks valitsus, kes kogub tollimaksutulusid. Nagu jooniselt nähtub, mõõdab seda ala (QD1 - QS1) * t, kusjuures t = pt - pm, joonisel ruutudega tähistatud ala. Kuna maksu tõttu hind kasvab, siis sellest võidavad firmad, nimelt suureneb nende hinnalisa, mida mõõdab täisnurkne trapets, joonisel tähistatud triibuline ala. Arvutada saab seda järgmiselt: [(QS0 + QS1) / 2] * t. Tarbijad kaotavad aga hinna tõusu tõttu suure osa oma tarbija hinnavarust, mida mõõdab kogu ala, mis joonisel on kas hall, ruuduline või triibuline. Seega kokku kaotavad tarbijad: (QD1 - QS1) * t + [(QS0 + QS1) / 2] * t + [(QS1 - QS0) * t] / 2 + [(QD0 - QD1) * t] / 2
ning hinnapoliitika väljatöötamine. Hinda ei saa vabalt kujundada, sest sellele avaldavad mõju mitmed ettevõttesisesed ning – välised tegurid. Siinkohal on toodud mõningad neist: ettevõttesisesed tegurid: o ettevõtte eesmärgid ja strateegiad; o turunduse eesmärgid ja strateegiad; o tootmiskulud – nii muutuvkulud kui püsikulud; o kasumivajadus – hinnalisa tänu kasuminõudlusele; o laovarud – laovarude kuhjumine tingib hinnaalandusi ja vastupidi; o turupositsioon – enamasti annab tugevam positsioon rohkem mänguruumi ja vastupidi. ettevõttevälised tegurid: o nõudlus – sh sessoonsus, hinnaelastsus; o kliendid ja nende ootused väärtuse ja hinna suhtes; o konkurents – hinnakonkurents ja hinnaväline konkurents; o turustuskanali nõuded;
või katta saastuse likvideerimiskulud 3. Tagatisraha süsteem - Mitmesuguste tarbeesemete korduskasutussüsteem e. pandipakendi süsteem • Seda võiks nimetada ka mitmesuguste tarbeesemete korduvkasutust tagavaks süsteemiks. Potentsiaalselt loodust saastavate toodete hindadele lisatakse kaudne maks. Kui toode pärast tarbimist ümbertöötlemis- või kogumispunkti viiakse, saab selle hinnalisa tagasi. • Klaastaara, autod jne. Kõrgendatud maksu/tasu määrad 1. Mittekuuletumistasu Määratakse saastajale, kes ei täida normatiivseid nõudeid 2. Sooritustagatis Firma maksab võimudele teatud summa, tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt saab ta tehtud sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte Kaevandusfirma deponeerin teatud summa, et saaks teostada karjääride korrastamise pärast kaevandamise lõppu. Keskonnanormid ja standardid Normatiivid
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
arvete väljastamise kulud sissehelistamiskeskuse kulud Veokulud võivad esineda mitme eri kululiigina ja kombinatsioonina nendest. Tüüpilisteks veokulu liikideks on: põhiveo kulu jaotusveo kulu ekspedeerimiskulu Nimetatud kululiigid võivad koosneda omakorda paljudest eri komponentidest. Veokulu komponendid võivad olla näiteks: vedu lähtepunktist sihtpunkti ekspedeerimine terminalikäsitlus talvine hinnalisa kütuselisa (bunker charge mereveol) dokumentide käsitlemine vedaja vastutuskindlustus veose kindlustus agendi lisa (mere- ja raudteetranspordis) Lao ülalpidamiskulud koosnevad järgmistest peamistest kulukomponentidest: hoone kulu krundi kulu tööjõu kulu tööjõu kasutamisega seotud lisakulu seadmete kulu inventari kulu infotehnoloogia kulu küttekulu elektrienergia kulu
Tüüpilisteks veokulu liikideks on: · põhiveo kulu · jaotusveo kulu · ekspedeerimiskulu Nimetatud kululiigid võivad koosneda omakorda paljudest eri komponentidest. Veokulu komponendid võivad olla näiteks: 96 · vedu lähtepunktist sihtpunkti · ekspedeerimine · terminalikäsitlus · talvine hinnalisa · kütuselisa (bunker charge mereveol) · dokumentide käsitlemine · vedaja vastutuskindlustus · veose kindlustus · agendi lisa (mere- ja raudteetranspordis) Lao ülalpidamiskulud koosnevad järgmistest peamistest kulukomponentidest: · hoone kulu · krundi kulu · tööjõu kulu · tööjõu kasutamisega seotud lisakulu · seadmete kulu · inventari kulu · infotehnoloogia kulu · küttekulu · elektrienergia kulu
Need komponendid võivad olla näiteks: • vedu lähtepunktist sihtpunkti • ekspedeerimine • terminalikäsitlus • talvine hinnalisa (merevedudel) Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR • kütuselisa (mere- ja lennuvedudel) • dokumentide käsitlemine (intermodaalsete ja kombineeritud vedude korral) • vedaja vastutuskindlustus • veose kindlustus