2 lähenemist riigi rahanduses: 1. Edgeworth – „uus riigi rahandus“. Heatahtliku despoodi mudel: otsuseid teeks justkui heatahtlik despoot, kes tahab maksimeerida ühiskonna heaolu. Efektiivne otsus = otsus, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Arvab, et riigi rahanduse alaseid valikuid tuleks käsitleda kui ühe indiviidi maksimeerivaid valikuid. 2. Wicksell – „vana riigi rahandus“. Efektiivsus tuleneb konsensusest. Efektiivne otsus = otsus, millega kõik nõus on. Inimene ei oleks nõus otsusega, mis vähendab tema heaolu. Arvab, et riik = institutsionaalne raamistik. Riigi rahandusele kui teadusele peaks huvi pakkuma, kuidas riigi rahanduse alased otsused ikkagi sünnivad. Kuidas inimesed osalevad poliitilistes protsessides, selleks et riigi rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka...
40. Kui kauba X hind alaneb 100 kroonilt 90-le ja selle tulemusena nõutav kogus kasvab 50 ühikult 60-le, siis järelikult on nõudlus: a) ühikelastne; b) mitteelastne; c) c) elastne; elastne; d) vähenenud. 41. Mis alljärgnevast ei ole õige, kui nõudlus on elastne: a) nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus; b) tarbijad on hinna muutuse suhtes tundlikud; c) kogutulu väheneb, kui kauba hind tõuseb; nõudluse d) hinnaelastsus nõudluse on väiksem hinnaelastsus kui 1.kui 1. on väiksem 20 Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 42. Kui kauba pakkumiskõver nihkub vasakule, siis tasakaaluhind tõuseb seda rohkem, mida: a) elastsem on pakkumine; b) suurem on nõudluse hinnaelastsuse koefitsient; c) elastsem on nõudlus; mitteelastsem d) on nõudlus mitteelastsem .
Kui tasakaal hinnamuutuse tõttu saabub, ei avalda turujõud enam mingit survet hinnale ega kogusele. Kui aga turg on tasakaalust väljas pikemat aega, sekkub tema tegevusse riik kehtestades miinimum- ja maksimumhinna. Maksimumhind on seadusega kehtestatud kõrgeim hind, mida tootele kehtestada võib (N.: üüri piirmäär). Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, millest ta allapoole langeda ei tohi (N.: miinimumpalk). 2.4 NÕUDMISE HINNAELASTSUS Lihtsal nõudmise-pakkumise analüüsil saame teha järeldusi hindade ja nõutavate või pakutavate koguste suundade kohta. Arvuliste suuruste kindlakstegemisel peame aga teadma, kui tundlik on nõutav või pakutav kogus neid mõjutava teguri (N.: hinna) suhtes. Seda mõõdetaksegi elastsusega ja elastsuskoefitsiendiga. Nõudmise hinnaelastsuseks nimetatakse nõutava koguse reageerimistundlikkust kauba hinna muutusele. Nõudmise hinnaelastsuskoefitsient E:
Kuludel põhineva hinnamääramise eelised. Kulude analüüs annab vastuse järgmistele küsimustele: 1. Milline müügimaht või müügitulu katab kõik kulutused 2. Milline on sihthind või mark-up price võrreldes konkurentide hinnaga 3. Milline turuosa vastab tasuvuspunktile 4. Milline müügitõus katab lisanduvad püsikulud 5. Hinnalangetamisel vajalik minimaalne müügimahu kasv 6. Hinnatõusul maksimaalne lubatav müügikoguse kaotus 7. Milline hinnaelastsus on vajalik hinnatõusul 8. Milline on investeeringu tulumäär erinevatel hinnatasanditel Näide: Kibe Käsi OÜ on ettevõte, kes rendib tööjõudu ehitusettevõtetele. Jooksva aasta eelarve alusel on arvestatud keskmiselt 80 000 töötunni müügivõimalusega. Tööjõu rentimise muutuvad kulud on 12€ tunni kohta ja püsikulud aastas on 240 000€. Jaan Jalgratas, selle ettevõtte juht, tegi ettepaneku rakendada kuludel põhinevat hinna määramist. Ettepanek
· finantstulude ja kulude eelarved; · kasumieelarve; · kassaeelarve; · eelarveline bilanss. 45 4. Eelarvete sisu, koostamise põhimõtted Konkreetse ettevõtte müügi- ja tootmiseelarved sõltuvad järgmistest välistest ja sisemistest teguritest: · turumaht ja kasvutempo ning seda mõjutavad makroökonoomilised tegurid; · toote turuosa ja selle kasv ning seda mõjutav konkurents; · turutüüp, nõudluse hinnaelastsus, toote konkurentsieelised (hinnatase, kvaliteet, innovaatilisus); · äriüksuse tootmisvõimsus ehk ettevõtte käsutuses olevad tootmispinnad ja seadmed, nende tootlus, moraalse ja füüsilise kulumise aste, tööliste arv ja kvalifikatsioon, sellele vastav vahetuste arv, tööajafond jmt; · finantsolukord ja laienemise võimalused (investeeringupotentsiaal, maksevõime, laenusaamise võimalused ja tingimused, kulude tase).
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti konte...
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
Juhul, kui keskkonnakasutus ületab loas lubatut või see toimub ilma loata, rakendatakse kõrgendatud tasumäärasid. Kui kemikaale ja saastet maksustatakse eelkõige keskkonna- ja tervisekaitseaspektidest lähtudes (muutmaks saastavat käitumist), siis loodusressursse maksustatakse ka fiskaalsetel ja tulude ümberjaotamise eesmärkidel. Fiskaalsete maksude eesmärk on koguda piisavalt tulu majandustegevust oluliselt kahjustamata. Praktikas tähendab see, et tooteid ja teenuseid, mille hinnaelastsus on madal, saab kõrgemalt maksustada, kui elastsuse suhtes tundlikumaid tooteid. Loodusvarade puhul on hinnaelastsus suhteliselt madal, sest (a) asendusressursse pole võimalik või on raske leida ning (b) loodusressursside töötlemine on väga kapitalimahukas. Lisaks on suur osa loodusvarade nõudlusest nn tuletatud nõudlus, st nõudlus tuleneb mitmetest toodetest ja teenustest, mille tootmiseks läheb vaja loodusressursse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
