ontoloogiliselt iseseisvat staatust. Tõsi küll, ükskõik milliseid hüvelisi ümberkorraldusi on siin raske alal hoida, kuna – nagu Platon toonitab – see valdkond on pidevalt muutlik ja ebastabiilne. Osutatud ümberkorraldamine eeldaks aga seda, et reformija omab teadmist tegelikkuse olemustasandi kohta. Platoni epistemoloogiale toetudes võibki eeldada, et selline teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise-potentsiaal hinges, st kui hing on olnud osavõtus tegelikkuse olemus-struktuurist. Siis on anamnesis`e ja dialektika kaudu võimalik endas niisugune teadmine välja kujundada. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele 1 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. eeldustele on selleks nõutav ka haridus, mis kujundaks inimeses õige hoiaku – orientatsiooni mõistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kõigil
Tõde ja õigus 1. Iseloomusta Mäe Andrest ja Oru Pearut. Leia n äiteid nende nii headest kui halbadest iseloomuomadustest. V õrdle neid ka kui peremehi. Mäe Andres oli vaikne ning tõsine töömees. Ta oli pika meelega ja kannatlik. Hinges oli Andres hea mees, kuid tema viga seisnes selles, et ta ei osanud oma tundeid välja näidata. Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus. Oru Pearu oli ka hinges hea mees, kuid ta oli väga kange iseloomuga. Ta tahtis, et talle alati õigus jääks. Samas püüdis ta elus kergemalt hakkama saada. Talle meeldis
juhtuda kohutavaid asju ning, mida ta kõike rindel olles näha võib. Arvasin, et see raamat on tüüpiline sõjafilmilikult igav, kuid nii se polnud. Esimestest lehtedest alates läks see mulle meeletult hinge ja pani mind sügavalt mõtlema. Mulle meeldis, et traagilisust ei tahetud luua mitte niivõrd surma ja verega, kui lihtsalt sellega, et sõjas osalenud ei saa enam iialgi endisteks. Mind tegid kurvaks isegi need kohad, mis pidid olema rõõmsad, sest poisi hinges oli kogu aeg kurbus. Mõtestasin end terve raamatu vältel Bäumeri mõtetesse. Vahet ei ole, kes kelle vastu võitlevad. Langevad alati süütud ja need, kelles pole hinges viha või tahet kellegile midagi sellist teha. Raamat tekitas minus väga palju emotsioone - kurbust, viha, meeleheidet ja meeletut tahet kedagi süüdistada. Miks peavad üldse olema maailmas sellised sündmused nagu sõjad, milles hukkub tohutult palju süütuid hingesid? Kahtlemata minu üks lemmikutest
ülesehitust sonaadivormiga muusikas (ekspositsioon vastanduvate teemadega, töötlus, repriis, kus teemad lahenevad, ja kooda. -Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada
Kirjand, esseeInimene siseheitluses hea ja kurja vahel Igas elusolendis on midagi positiivset ning samas negatiivset. Loomade puhul tundub, et valik hea ning kurja vahel sõltub instinktidest, kuid homo sapiensi liigi esindaja elus hoopiski muust. Kuulsa empiristi John Locke`i seisukohalt on inimene sündides kui tabula rasa, kes pole veel midagi kogenud - seega ei saa ta olla ei halb ega hea. Nõustudes tema arvamusega, algab siseheitlus järelikult siis, kui ollakse võimelised suhtlema end ümbritsevate persoonidega ning puututakse kokku ühiskonna ja viimase tingimustega. Inimest nii-öelda kisuvad lõhki peamiselt järgmised faktorid: õiglusemõistmine, rahahimu või -vajadus, armastus, põhimõtetele kindlaks jäämine. Raske on otsustada, milline on õige tee saavutamaks oma tahtmisi.Inimesed sooritavad alatasa õilsate eesmärkide nimel õudusttekitavaid ja ebamoraalseid tegusid. Üritades lahendada probleeme, valitakse tihti vale, endalegi vastumee...
Stonehenge Hort 4000 Mary Laine What is Stonehenge? Derived from words that mean hanging stones, circle of stones, or stone hinges 162 stones originally and about half remain today Southern England, eight miles north of Salisbury and 30 miles north of the English Channel Nearby hillsides are covered with hundreds of burial pits known as barrows 80% of the barrows face east towards where the sun rises on the horizon There are at least 900 circles in Wales, Scotland, England, and Ireland. Most are made of stone, but wood was also used. Soil was also piled up to
negatiivsed läbielamised, nii ka siinkohal. Selline kunstnike ausalt ja valusalt ühiskonna puudustele vajutamine tõmbas inimeste silme eest loori ja pani neid aktiivselt mõtlema ning kaasa elama ümberringi toimuvale. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas see inimesi kindlasti teatud KG 20.09.08 Karin Kilumets 12b määral protestima, kasvõi omaenda hinges. Samuti peegeldas eksperssionism hästi sajandi alguses valitsenud ebamäärast ärevust Euroopas. Ka teised kunstivoolud, näiteks uudsust taotlev juugendstiil, aitasisd inimesel vaadata tulevikku. Olenevalt inimesest, kas siis positiivselt ja avatult muutuste suunas või hirmuga uuenduste suhtes. Muretumat pilku tulevikku suunata aitasid inimestel ka uued ravimid erinevate haiguste vastu. Oluline saavutus arstiteaduse vallast oli kindlasti süüfilise ravimi leiutamine
Jessenini isamaaluules on selgesti tunda autori armastust ja igatsust oma kodumaa vastu. Tema arvates ei ole kodumaast enam paremat paika olemas ning ainult isamaa saab pakkuda inimesele täielikku õnne. "Jäta kõik, siis taeva saad!"/ vastan: Taevast ma ei taha,/ tahan ainult kodumaad!" Kuid samas on ta ka kirjutanud sellest, et alati ei pruugi kõik mälestused kodumaast ainult rõõmu hinge tuua ning vahel tuleb põgeneda, et uuesti südames selgust saada. "Nii muutlikud on hinges rõõmud-valud./ Ma sõidan, mälestusist hoidudes." Jesseninile läks väga hinge oma kaaslaste valu ja vaev ning oma riigi viletsus. Luuletaja võrdleb Venemaa rahvast loomadena, kes ootavad pimeduse lõppu, et algaks uus päev ja uus elu. ,,Nad koitu igatsedes hirnuvad./ neid iseenda vari hirmutab." Poeedi jaoks on ka armastus isamaa vastu see, mis võib inimest muuta ning piinata. "See, mis mind põletab,/ mis painab mind kui vanne,/ on armastus su vastu,/ kodumaa."
vastab, et tahab maal looduses elada. Jakob saab surnud vanaisalt päranduse, mille kavatseb kasumi eesmärgil Abneri firmaga liita. IX [109] Villemi ja Elsa armastus kaob, Elsa kutsutakse koos emaga peenele peole, kus kullassepp Beckmann talle abieluettepaneku teeb, mille Elsa ka vastu võtab. X [119] Beckmanil ja Elsal on abielu, Elsa näib seda kahetsevat. XI [130] Jakobi sugulased ehitavad linna külje alla maja ning Jakob läheb neid vaatama, et hinges tasakaalu leida. Natuke leidis ka. XII [142] Peremees Abner saab halvatuse ning usaldab oma äri Jakobi hoole alla. XIII [153] Perekonna advokaat teeb Hedvigile silma, Hedvig hoiab eemale. Elsa mees sureb ära. XIV [166] Elsa ema sureb ära, Jakobi vanaema sureb ära. Jakob läheb Elsaga tülli ja lahkub Abnerite juurest. XV [178] Elsa palub Jakobi tagasi, Jakob abiellub Elsaga ja pärib kõik Abneri vara. Vana Abner sureb. 2. osa
fosforiidikaevanduste rajamiseks, tekitas see eestlastes protesti. 1987.aasta kevadel avaldus see fosforiidikampaaniana. Eestlased tundsid end ühtsena ja said indu juurde. Sama aasta augustis toimus Hirvepargis meeleavaldus Molotov- Ribbentropi salajase lisaprotokolli hukkamõistuks. See oli oluline sündmus, kuna siit edasi julgesid eestlased luua mitmeid erinevaid organisatsioone eestluse saavutamiseks, nt Rahvarinne. Usun, et pärast neid sündmusi hakkas juba paljude eestlaste hinges lootusekiir paistma. Nõukogude võimud küll reageerisid sündmustele, aga suuremaid tõkkeid ei suudetud enam iseseisvusteele ette panna. NSV Liidule olid olulised suhted läänega. Sealt loodeti kõikvõimalikule abile. See eeldas aga inimõiguste-alase olukorra parandamist: tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde lõdvendamist. Seega ei olnudki enam mõeldavad massilised vangistamised või hukkamised dissidentide kõrvaldamiseks. Eestlased
Miks ütlesime sõna, mida poleks pidanud üldse ütlema või mis pani meid eelistama poes üht kingapaari teisele, samas kui kingad pea samasugused välja näevad. See on vaid imetilluke osa kõigist salapärasustest, mis inimest saadavad. Meie käitumine, me hing ja loomus võimalik, et kõige müstilisemad asjad maailmas, kus oleme elanud aastatuhandeid, õppinud tundma keerulisi teaduseid, kuid siiski mitte päris kindlalt teades, mis toimub meie endi sees, me hinges. Kindlasti olete tundnud tunnet, kui lonkav inimene paistab justkui kuidagi imelik, teistest erinev, või on kuidagi imelik sõita ühes sõidusuunas samal ajal kui kõik teised tulevad teile vastu. Kuna kõik oleme eraldiseisvad isiksused siis oleme omamoodi erinevad, ainulaadsed. Erinev võib olla nii väliselt kui sisemiselt, kuid just inimeste sisu on raske mõista ning tema tõelist `mina' näha. Nii nagu leidub erinevaid inimesi,
On kahte sorti inimesi, ühed on need, kes mõtlevad oma tegude üle, mõtlevad selle üle, mida teised neist arvavad ja räägivad, nad käituvad teiste arvamuse põhjal, et endast head muljet jätta, samas üritades jääda enesekindlaks, mis enamikul juhtudel võrdub silmakirjalikkusega. Teist sorti inimesed, aga teevad seda, mis nad südames teavad, et on õige ja nad ei kõhkle hetkeksi oma valikutes. Hamlet kuulus kindla peale nende viimaste hulka. Võib-olla ta hinges siiski kahtles enda tegudes, vaid jättis endast teistele mulje kui tugevast ja kindlameelsest sangarist. Ta ju ometi ei saanud olla täiesti ideaalne mees, ka tema tegi vahel vigu ning ka tema mõistus jooksis vahepeal amokki. Kuid kas ikka jooksis? Ta ainult näitles seda, ka oma armastatu Ophelia ees mängis ta hullunut. See näitab tema tugevust, kuna ega nõrgad armunud kire eest põgeneda suuda ning oma armastatule muljet jätta, et on hullumas.
Eesti riik on väike, kuid väga ühtehoidev, see ilmselt teebki meid erilisteks ja silmapaistvaks kogu maailmas. Oleme hingelt ühtehoidvad ja tasakaalukad, meid ühendab kultuur, mis on väga oluline meie rahvuse säilimiseks. Üheks peamiseks ja tätsamaks inimesi ühendavaks ürituseks on laulupidu, millest võtab osa tuhandeid noori ja vanu, kes laulukaareall lauldes, kes pealtvaatjatena. Selle ürituse tarbeks on loodud mitmeid südamilikke ja meeldejäävaid laule, mis rahva hinges jäävad alati kõlama. Laulupidu on väga südamlik sündmus, ja nii paljude eesti inimeste silmist võib näha pisarat, rõõmu ja head meelt. See on üks sündmusi, mis ühendab meid, pisikese Eesti inimesi. Me teame, et peame oma keele ja kultuuri säilitamiseks nägema vaeva ja kokku hoidma ja seda me ka teeme, olgugi et on rasked ajad. Järgmiseks inimesi ühendavaks sillaks on kindlasti olümpiamängud või teised meistrivõistlused
Maalide ekspositsioon muutus minu jaoks huvitavaks alles 3. Korrusel, kus tulid mängu realistlikud loodusekujutamised ja mere maalid, mis paraku ei olnud nii võimsad, mida ma näha lootsin, tormist merd oli vähe, kõige enam meeldis mulle ,, Keskaegne Tallinna sadam" , tundus peensusteni välja kujutatult, ilusate kontrastidena, kõik oli hekeks kauaigatsetult rahulik. Lisaks jäid mällu pildid Aivazowski ja Cuyp'i repertuaarist mis olid sammuti elegantsete ja selgete joontega, kuid hinges ei jäänud ma rahule, sest paar kergelt tormist-, pigem tuulist -merd oli kujutatud, kuid (no action, möllu, süngeid kontraste, hirmu, jõudu), vastikult rahulik oli. Veel meeldis mulle ,,Männimets", millel on kujutatud looduslikku metsa, kus puud, oksad ise kõdunevad. Maastik on tõusev ja pildi tsentris , kus eskeldab ka vanamees, kes mööda kõnniteed,metsavahel, liigub mäest ülespoole. Pilt tuletas mulle meelde mu
Elu kui suur näitejuht ,,Ta on visanud kõrvale lava kõik parukad, grimmid ja võltshabemed, et saada eneseks. Muidugi ta hõõruti siledaks, kuid kas lihvimisega pole kadunud ka osa temast enesest?" Nii küsis Ekke Moor eneselt pärast pikka eneseavastamise teed, pärast mängides kõiki tükke, mida elu oli talle ette söötnud. Tahes tahtmata tekivad peale nõnda pikka rännakut küsimused: kas see oli seda väärt? Kas ma olen nüüd parem inimene kui ma olin enne seda? Elu lihvib meid läbi aja nagu tahumata kivi, kuid kas see on üldse vajalik. Kas me ei peida või lausa hävita sellega ära tõelise enese? Edurikkalt lahenenud näitemängud, mida elu on meile pakkunud, on ülivajaliku tähtsusega selleks, et upitada meid edasi pürgima. Ekke Moor koges oma otsingute käigus nii tõususid kui mõõnasid. Kord pärjas elu teda imepäraste näitetükkidega, kus ta hiilgas ning sai püstipäi edasi astuda, kord jälleg...
· Riiki peaksid juhtima need, kes on haritud. Samas need, kes on on liialt haritud, ei taha tegeleda nendega, kes on harimatud. · Tõeliselt valgustatud on need, kes saavad hakkama ja suudavad kohaneda nii pimeduses kui valguses. Nemad oleksid õiglased juhid ning suudaksid masse ennast järgima panna. · Haritus pole midagi, mida üks lihtsalt teisele külge paneb - et midagi külge jääks peab teine seda hinges mõtestama ja soovima. Samas on igaüks võimeline ka ennast iseseisvalt harima, kui vaid hing tahab seda. Õpetlase ülesanne oleks juhtida õpilast nii, et areng oleks kiire ja tulemuslik. · Õiglaselt riiki juhtides peab juhil olema eesmärgid, mille poole on kõik teod suunatud. Juht ei tohi olla oamakasupüüdlik eneseimetleja, vaid peab tegutsema riigi tervikliku heaolu nimel.
Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta: vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt kostab siiski kõrvu sull´, siis sa ise oled süüdi: miks nii armas oled mull´! Anna Haava kui luuletaja jäi truuks oma lapseeale eluks ajaks. Kuigi poetessi elu oli võrdlemisi ühetooniline ning ta pidi üle elama mitmeid traagilisi kaotusi, ei lahkunud ta oma hinges ega oma loomingus lapseea tundlikkusest, hellusest, headusest ja muudest eluväärtustest, kaasa arvatud armastuseigatsus ning truudus. Anna Haava ei saanud oma elu ajal nautida tunnustatust, isegi mitte majanduslikku kindlustatust, tema loomingu parimad aastad saab kokku võtta sõnadega "ainult peale varju ja kätele tööd". Siiski peetakse tänapäeval Anna Haavat Lydia Koidula järel teiseks suureks naisluuletajaks eesti kirjandusloos. Ello Säärits ei keskendu oma
Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele... Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks olla edasise elu suhtes. ''Proovida ju võib,'' ütleb nooruk, ''kunagi on ikka esimene kord ja see ei tee nagunii midagi
Tallinn 2010 Naftareostus veekeskkonnas on alati äärmiselt traagiline ning südantlõhestav. See probleem on olnud juba aastakümneid ning esineb kahjuks ka tänapäeval. Massimeediast saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju see konkreetselt avaldab vee-elustikule. Kuidas tekib naftareostus ning millised on tagajärjed veekeskkonnale ja ökosüsteemile
Peetrile ta tükkaega ei meeldinud , sest tema arvates olid mulgi lollid ja nõmedad. See oli selle tagajärjel , et kunagi mulgid(Märdi vanemad) tema nina alt maja ära ostnud. Märt oli hea ja armastas väga Maiet. Märt oli aus ja truu ning väga tugev ja tark. Märt meeldis kõigile peale Ennu ja Peetri(see loo lõppus pöördus). 4)Peeter Oli Maie isa. Ta oli veidi türannlik ja kui midagi pähe tuli , pidi kohe läbi viima , tagajärgedele mõtlemata. Ta oli hinges küll väga hea inimene , aga nägi inimesi tihti läbi oma kasu. 5)Anne Maie ema. Pooldas igati Maiet ja oli pahane Peetri peale , kes nii palju lollusi korda saatis , ise suur mees. Talle meeldis Märt , mis sest , et mulk sellegipoolest tugev ja tark noormees. Pooldas seda , et Maie läheks Märdile. Ta ei sallinud Ennu , sest to oli Annet kord sõimanud ja solvanud. Tema meelest oli Enn salakaval ja vastik.Anne oli väga armas ja hooliv , nagu Maiegi. Ta armastas väga Maiet
külmavereliselt ( kuigi tal süda peksis rinnus). Temas tulevas minule seninägemata jõud.( Lk 76.) Täiesti sokeerivaks osutus see, et ka Lizaveta Ivanovna tappis ta sama julmalt ja pikemalt mõtlemata, kas oleks mõni parem lahendus. Väga palju tema maailmavaatest jõuab lugejani tema mõtete ja tunnete kirjeldusest. Samuti annad olustik ja tema korter, kus noormees elab, edasi seda tülpimust vaesust ja nälga, mida näeme Raskolnikovi hinges. Ma arvan, et ka need unenäo kirjeldused andsid mingi teise vaatepunkti või kuidagi avasid teda lugejale paremini. Razumihhin: Ta oli väimuselt ilmekas: pikk, kõhn, habe ajamata, mustad juuksed. Ta oli alati äärmiselt rõõmus ja seltsiv. Ta oli ka abilvalmis ning hoolis oma sõpradst näiteks siis, kui Raskolnikov oli haige, hoolitses Razumihhin tema eest. Ta nägi vaeva ka sellega, et Raskolnikovile
Viimaste sajanditega on muutunud ilu mõiste kardinaalselt. Vanasti vaadati naisi, kellel olid võimalikult jämedad sääred, see näitas töökust. Agarad taluperenaised kandsid lausa mitut paari sukkpükse, et teha end meestele ahvatlevamaks. Nüüd, tänapäeval, on kaunidus saanud hoopis vastupidise tähenduse. Pigem on hakatud hindama kõhnust, mitte vormikust. Kas modellisuuruses neiud või noormehed on ka hinges kaunid? Kas väga heade kommetega, üdinisti viisaka ja sõnaosava inimese ilu ulatub ka tegelikkuses pinnapealt kaugemale? 20. sajandil ilmus Vladimir Nabakovi romaan ,,Lolita", mis räägib keelatud armastusest. Teoses tuleb välja, mille nimel ollakse valmis riskima ning mida mõeldakse päriselt laia naeratuse all. Raamatu peategelane professor Humbert pärines perekonnast, kust anti ta eluteele kaasa ohtralt viisakust. Härra oli väga
Lydia Emilie Florentine Jannsen (24.12.1843-11.08.1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjaniku nimega Lydia Koidula oli peres vanim laps. Hüüdnimeks oli Lolla. Lapsepõlvekoduks oli kunagise Vändra kihelkonna köstrimaja , mille juurde kuulusid saun, saudad, aidad. Vändrast kaasa võetud sügavad mälestused lapsepõlvekodust, sealsest illust ja seal kuuldud rahvajutud ja laulud olid talle hiljem inspiratsiooniks tema luuletustele . ,,meil aiaäärne tänavas" Meil aiaäärne tänavas, ku armas oli see, kus kastehehinas põlvini me lapsed jooksime. Jannsenite perekond: Isa- Johann Voldemar Jannsen ( algul oli nimi Jaan Jenden aga muutis nime ära ) Kasvas üles Vändras, käis kihelkonnakoolis, tundus huvi muusika vastu, hiljem sai kihelkonnakoolis muusika õpetajaks, hümni sõnade autor. Tema esimene proosapala ,,kivirist" tähistas tema avaliku kirjandusliku tegevuse algust. ,,kivirist" J.V.Jannsen olli ka Eesti postimehe väljaandja 1861 ja esimese ül...
kannatusest. Tatjana ootab aatelist armastust ja on valmis armuma kellegisse , peaasi et ta oleks sarnane romantilise tegelasega. 2. Kohtumise aegu Onegeniga: Pärast esimest kohtumist armub Tatjana Onegenisse. Tehes oma tagasihoidlikuga vastuolulise sammu , kirjutades kirja Onegenile, sai ta eitava vastuse. Ta kannatab oma jagamatudest tunnestest, aga ei puutu enam oma väärtust ja selgust tema hinges. Tal oli võimalus juua mõisapreili kibedast kausist, keda veeti välja “pruutide laadale”, et seal ta elaks üle oma ideaalide hukatust . Ema tahtel abiellub ta generaaliga. 3. Pärast meheleminekut: Ümbrus tahab olla nagu Tatjana. Ta on ilus nii välimuses ,kui ka sisemiselt, tal on terane mõistus, sest et saades moodsaks naiseks, andis ta kiiresti hinnangu aristokraatlikule ümbrusele ,kuhu ta sattus. • Onegeni jaOnegeni
deformeerunud inimkujud ja esemed, inetus. Mina arvan, et selline kujutusviis mõjus inimestele, läks neile korda. Selline kunstnike ausalt ja valusalt ühiskonna puudustele viitamine pani neid aktiivselt mõtlema ning kaasa elama ümberringi toimuvale. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas see inimesi kindlasti teatud määral protestima, kasvõi omaenda hinges. Samuti peegeldas eksperssionism hästi sajandi alguses valitsenud ebamäärast ärevust Euroopas. Ka teised kunstivoolud, näiteks uudsust taotlev juugendstiil, aitasisd inimesel vaadata tulevikku. Olenevalt inimesest, kas siis positiivselt ja avatult muutuste suunas või hirmuga uuenduste suhtes. Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimeste muudatused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Maailma kõige jõukamates piirkondades olid uuendused väga selgelt välja joonistunud
kannatama purunenud südame tõttu. Eelnevast johtuvalt on võimalik, et hiljem keeldutakse üldse unistumast, alistutakse elutormidele ja nõustutakse lihtsalt vaikselt olevaga. ,,...tasane ,,olgu" siin kõlab ja ööuttu kaob." Samas vaikne alistumine pakub parimal juhul rahuldavat elu, tihti mitte unistustele vastavat Arvasin äärmiselt sobiva olevat ka luuletuse ,,Hinge aed." Selles on väljendatud, et unistused, läbielatud suved on alati hinges, olles värsked, igavesed: ning autor vaid püsivaid väärtusi tahabki. ,,Mu pilku kaduv, põgenev ei hurma/ meel igavese ees vaid tunneb sundi./ Las kannabki siroko kõrbes surma, /mu hinge aed on õites tunnist tundi." Ehk lootused või läbielatud erilised hetked jäävad alatiseks hinge igihaljasse aeda, ning seetõttu pole olemas mõttetuid pilvedel hõljumisi, sest igal toalisel hetkel on väärtus selle näol, et need hoiavadki
Meister ja Margarita Kirjanik Mihhail Bulgakovi sulest ilmunud teos "Meister ja Margarita", mida on üsna palju lavale toodud ja üheks Venemaa kõige kallimaks seriaalikski vändatud, ilmus raamatuna esmakordselt aastal 1968 ja just eesti keeles. Venemaal avaldati ta aastatel 1966/67 ajakirjas "Moskva". See on teos, mida kirjanik ise oma eluajal trükis ei näinud, sest Bulgakovi maine teekond lõppes aastal 1940. Kavatsus kirjutada romaan Jumalast ja Saatanast tekkis aga juba 1920ndate aastate lõpul, mil ta ajakirjandusest ja teatrist "välja tõrjuti" ning oma elu suurteost täiendas ja kirjutas ta ümber oma elu viimased 12 aastat. Kuna Bulgakov oli ette kindel, et kirjutatu tema eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20. sajandi üheks kõige paremaks kirjandusteoseks. See ...
Oma seitsmendal ja kaheksandal elukümnendil avaldas ta luuletuskogud ,,Siiski on elu ilus " (1930), ,,Laulan oma eesti laulu" (1935) ja koostas mahuka memuaaride käsikirja ,,Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest". Pühitsedes 1954. aastal oma 90ndat sünnipäeva, lisas poetess juubeliks ilmunud ,,Luuletustesse." Uue tsükli kahe viimase aastakümne värssidest, mis sisaldab ka nõukogudeaegset loomingut. Tema viimne trükitud luuletus kannab pealkirja ,,Veelgi hinges nagu laulu ". Juubilarile anti Eesti NSV rahvakirjaniku nimetus ja 1957. aastal orden ,,Austuse märk". Anna Haava suri 13 märtsil 1957 ja maeti kümnete tuhandete saatjate osavõtul Tartu Raadi kalmistule. Anna Haava värsiloomingus, mis läbib peaaegu seitse aastakümmet, võime eraldada põhiliselt kahte järku. Nende piir langeb ühte sajandi künnisega. Sinna poole jääb noore poetessi laulukevade ,,Luuletuste" kolme vihuga (1888-1897); uut ajajärku alustab pärast autori eludraamast
aktuaalne, sest teadupärast elas Suits ju üle nii Esimese kui ka Teise Maailmasõja. Minujaoks on Suitsu luuletused mõneti arusaamatud, sest päris tihti ei saa aru, kas tal olidki teatud vaated või olid tema luuletused just pilkamiseks mõeldud. Kindel on aga see, et sõda on tema kirjanduslikku elukäiku väga tugevalt mõjutanud. Sõda jätab endast maha jälje nii linnasiluetti kui ka inimeste hinge. Linnasid ehitatakse uuesti üles, kuid armid hinges võivad inimesi kummitama jääda veel aastateks kui mitte terveks eluks. Sõjakoledustest kirjutada võib olla küll emotsionaalselt väga kurnav ent sellegipoolest usun ma, et koletutest asjadest on alati lihtsam kõnelda. Sõjajärgselt saab kirjutada kasvõi kõigest sellest, mida me oma silmadega näeme; hüljatud kodud, tühjad pilgud ning armastatud kultuurihooned, millest on järele jäänud ainult mälestused. Nõnda laulab
Juhan Smuul kirjeldab, et ta pole kunagi sallinud ekskursioone, puhkekodusid ja muud taolist, mis on väsitavad. Aga Hea Lootuse neemele sõitmine oli midagi muud kuna mehed olid mandril ja olid üksteisega lähedaseks saanud. Smuulile on väga tähtis loodus oma suuruse ja iluga. Smuul näeb nüüd esimest korda ka India ookeani. Varsti hakkavad mehed edasi sõitma ja kraadki hakkab järsult langema. Hakkab sadama lumega segatud vihma ja nähtavus nii hinges kui ka merel on halb. Smuul mõtleb, et naljakas on tõdeda kui vahepeal oli kõige keskpunktiks paaditekk, siis nüüd on seal kinoseansside ajal vähe rahvast ning tarvis on juba vattkuube. Laeva keskpunktiks on muutunud hoopis suitsetamissalong. Smuul kirjeldab jäämäge kui ookeanist kerkinud hiiglasliku suhkrupeana, mille lõhkumise perenaine on parasjagu pooleli jätnud. Jäämägi on lainete poolt uskumatu peenusega ära lihvitud ning jää läigib lausa uskumatuna, samuti on jäämägi
peavarju ning loomulikult ka puhkust kiire arengutempoga kaasnenud ülemäärasest töö tegemisest. Puhkus ja meelelahutus on elus vägagi vajalikud. Samamoodi vajame oma meele terviklikkust läbi õpingute koolides, raamatute lugemise näol, võimalustega reisida ja jälgida ümbritsevat, ka intellektuaalomandi olemasolu (ideed, leiutised, luuletused, maalid, teosed, arvuti riist- ja tarkvara jne). Et elada terviklikult ka hinges, tuleb meil osata ka armastada, olla armastatud esmalt iseenese poolt ja terviklikkuse mõistes ka teiste poolt. Armastus leiab oma kõige loomulikuma ja spontaansema väljenduse andmises. Mis tähendab, et esmalt tuleb osata märgata ennast ja anda endale ning seeläbi kogudes jõudu anda ka teistele, toites nii armastuse tugevust hinges nii enesel kui ka kogu ühiskonnas samm sammult arengu ja jätkusuutlikkuse suunas.
meelelisest tajust või igal juhul ei teostu ilma tajuta … Ja üldiselt ei ole ühest mõistest leida midagi sellist, mille tundmist ei omataks meelelisest antusest.” (SVF II 88) Hing on sünni momendil sarnane tabula rasa`le, puhtale tahvlile, mis alles meelte vahendusel täidetakse tunnetusliku sisuga. Taju üldjuhul ei eksi, eksimused tulenevad peamiselt mõtlemise vildakusest. Tunnetusprotsess saab alguse sellest, et meeli mõjutatakse väliste nähtuste poolt, ja seeläbi tekib hinges “ettekujutus”, phantasia, kui “jäljend hinges”, typosis en psyche. Etteruttavalt tuleb ütelda, et stoikute ontoloogia kohaselt on kõik, mis on, kehaline. Nii on kehaline ka inimese hing – tunnetusinstants inimeses. Taju käsitlesid stoikud vastasmõju tulemusena, mis leiab aset kehalise hinge ja selle suhtes väliste kehalise mõjutajate vahel. Väline mõjutus jätab hinge jälje, pressib selle hinge nagu tempel jätab jälje vahasse
kohale ilmus. Anna oli teda oodanud ning kohmetu tervitus pärast pikki aastaid üksteist kohtamata oli ennast lõpuks ära tasunud nad aerutasid kahekesi järvele rakette laskma. Võin arvata, et just sellel hetkel armus Anna Katku Villusse. Nii vaoshoitud ja nõtke oli see naine, kes pärast lootsikus kohtade vahetamist kiljatas ja seejärel Villu ees piinlikust tundis. Ei olnud ju midagi häbiväärset ühes kriiskes, kuid naise hinges voolasid kõik muud kui tasased veed. Võisin ainult ette kujutada, millises lummuses lendasid tulekerad vastu taevast, valgustades hetkeks kogu metsaalust. Anna vaid istus kramplikult ning soovis, et raketid lootsikust otsa ei saaks. Sellest hetkest oli süttinud armastus üksteise vastu, mida kunagi ei väljendatud. Võib pidada täiesti mõistatuslikuks, miks Annat köitis joodikust sant, kes oli istunud vangis ning mitte midagi märkimisväärset saavutanud
Referaat Richard Strauss Kerlin Miklas Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 12 K Tallinn 2008 Sisukord 1. Elulugu 2. Teosed 3. Ooper ,,Salome" 1.Elulugu Richard Strauss ( 11.06.1864 - 8.09.1949 ) oli saksa heliloja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt hilisromantismi- aegset muusikat. Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite kaudu. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt ...
Selline elu võib inimese paratamatult hulluks ajada ning viia kuriteo sooritamiseni. Olles kursis liigkasuvõtja hea majandusliku seisuga ja soovides saaki kasutada oma uue elutee alustamiseks, tappis Raskolnikov rikka naise. Peale mõrva algaski noormehe hulluse ja haiguse seisukord, mille käigus esinesid tal (õigustatud) paranoiad, ta pani muretsema oma sõbrad ja pere, ning lõpuks mõistis, et vastupidiselt varem arvatule, ei suuda ta mõrva oma hinges varjata. Nimelt oli Raskolnikovil teooria, et inimesed on jaotatud kaheks "harilikeks" ja "haruldasteks". Kui esimesed on lihtsalt inimkonna jätkamiseks vajalik mass, siis viimased olid edasiviiv jõud ja nad võisid enda südametunnistusele voli anda vajaduse korral kuritegusid sooritada. Varem oli noormees veendunud, et tema kuulub "haruldaste" hulka, kuid enda süü tunnistamine võimudele tõestas vastupidist. Tõsi küll, lõpuks Siberis olles
On teada-tuntud ,,tõde", et ei ole olemas rõõmu ilma kurbuseta, nagu ka ,,õigus", et ei ole olemas head ilma halvata kõik juhtub olema tasakaalus. Kuid mida üleüldse võib nimetada rõõmuks? Rõõmu võiks vaadelda kui tunnet, samuti kui olemust ja iseloomuomadust. Rõõm on nagu ilm mis on ühel hetkel päikseline, muutumas teisel hetkel tormituuleks. Inimese hing on hell. Me võime teeselda ükskõik kui tugevat ja julget, kuid hinges oleme me kõik kui väikesed lapsed lapsed, kes mängivad liivakastis, kuid kellel on unelm millegi enama järele. Me ihkame olla vabad ja rõõmsad. Keegi ei soovi elada näljas või vaesuses, kurbuses või trotsis. Inimene tahab armastada ja olla armastatud kõigil meil on mõtetes olemas oma roheline, orhideesid ja headust täis Eedeni aed, kus olla muretum kui Aadam ja õrnem kui Eeva. Kui nüüd ainult ei tuleks meie idülli lõhkuma hea ja kurja tundmise puu.
" Lk. 56 · " Paljud inimesed ei oska üldse naeratada või siis naeratavad kuidagi vastikult. " Lk. 57 · " Klosetipoti kaas on ka õrnatundelisem kui too tüüp Morrow. " Lk. 57 · " Aga mine sa tea- emade puhul on raske midagi kindlat öelda. Emad on kõik kergesti põrunud. " Lk. 57 · " Kui ma kord hoogu satun ja vastavas tujus olen, võin mitu tundi üksijäri valetada. Ilma naljata. Tundide kaupa. " Lk. 60 · " Minul on üldse üks suur nõrkus. Oma hinges olen ma vist küll kõige suurem naistekütt, keda on nähtud. " Lk. 63 · " Mina olin arvatavasti ainus normaalne inimene kogu majas, ja seda ei olnud just palju." Lk. 63 · " New Yorgis saab raha eest kõike- uskuge mind. " Lk. 70 · " Häda on mul nende tütarlastega. Iga kord, kui nad midagi hästi teevad- isegi kui nad sulle silmarõõmu ei valmista või kui nad on rumalavõitu-, kipud sa neisse armuma, ja siis on põrgu lahti. Oh, neid tütarlapsi! Jestas küll
Seda muidugi juhul kui ta kaine oli. Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid vahel tekitas nende vahel pahameelt Kalusi naine, kes ei olnud pärit ranna äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti Hannesega, kuid Klausil puudus innukus ja mõningateks töödeks vajalik visadus. Arno Turja oli pere vanim poeg ning ta lahkus kodust varakult. Ta oli neist ainus, kes ihkas hinges suuremat vabadust, kui kodukoht pakkuda suutis. Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses. Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli. Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema
negatiivseks Patoloogiline Q-sakk Hemodünaamika jälgimine Valu vaigistamine Tilkinfusioon Hapnik Voodireziim Tüsistused Rütmihäired Kopsuturse Kardiogeenne sokk Südame ruptuur Trombembooliad Kõige raskem tüsistus on surm Infarkti läbielamine on patsiendile alati väga suur vapustus. Seepärast tuleb luua võimalikult turvaline ja hea põetus. Hirmuseisund, masendus, mure tuleviu pärast, kindlusetus paranemise suhtes. See on haav haige hinges, mille armistumine võtab kaua aega. Side patsiendi ja haigla vahel peaks säilima ka pärast seda, kui haige koju saab. Pats. Peab käima regulaarselt kontrollis. Tähtis roll on omastel, nad peavad mõistma, julgustama eluga edasi minema. Kui tahad vähendada infarkti haigestumise tõenäosust, jäta suitsetamine maha, söö mõõdukalt ja õigesti, hoolitse oma vererõhu kontrollimise eest ning tegele mõõdukalt spordiga. ÕENDUS
Platon kirjeldas oma teoses "Riik" asju, mis on soovitavad vaid selle pärast, mida nad meile võimaldavad, nagu näiteks raha, mis ei oma mingit sisemist väärtust ja on vaid vahend eesmärkide saavutamiseks. Selle alla võib paigutada ka hariduse- see on vaid vahend hea töökoha saavutamiseks, elus edasijõudmiseks. Platon pidas tarkust väärtuseks iseendas. Haridus oli talle vaid vahend selle saavutamiseks. Meil kõigil on hinges soov olla haritud, aga me ei pea seda oma eesmärgiks, mille suunas liigume ja pürgime, sest õppimine on juba nii rutiinne tegevus meie elus, et me vaevu märkame seda. Prantsuse filosoof Diderot on öelnud: "Kui pole eesmärki, ei tee sa midagi, ja sa ei tee midagi suurt, kui eesmärk on tühine." Sellega tahtis ta öelda, et ilma eesmärgita inimene võib elada kogu oma elu ära nii, et ei tee midagi märkimisväärset, mille pärast teda hiljem mäletada
Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: 1. tarkus, 2. mehisus, 3. vaoshoitus või harmoonia, 4. õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava vooruse- õigluse näol. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel. Seda suhete harmooniat võiks võrrelda harmooniaga, mille tõttu planeedid püsivad oma õiges liikumises. Õiglus ei ole tugevama õigus, vaid terviku mõjukas harmoonia. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodimustele ja ei sega teisi. TÄNAN KUULAMAST.
(sõnaline ja mittesõnaline on kooskõlas) How are you? viisakus (vastus sama) Ülesanded 1. Kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vastandama? Kas inimkeel on midagi suuremat ja kõrgemat kui loomade keel? Mida arvata väitest, et inimkeel ei ole keele ülim vorm, vaid lihtsalt üks keele vormidest? 2. Mis on ühist valetamisel ja fantaseerimisel? Kas valetamine võib olla hea ja fantaseerimine halb? 3. Seleta: ,,Keele kuritarvitamine tekitab hinges pahelisust." (Sokrates) 4. Vaata mõnd telereklaami. Analüüsi, kuidas selles on väljendunud järgmised keelefunktsioonid: informeerimine, identiteedi väljendamine ja suhete hoidmine. Missugune funktsioon on selle reklaami tekstis põhiline? (Ehala 2012: 15) telereklaam Kasutatud materjalid M. Hint (1995), Eesti keele õpik X klassi humanitaarharule, Tallinn: Koolibri M. Ehala jt (2012), Keel ja ühiskond, Künnimees http://www.youtube.com/watch?v=oXnFh-ni_fk http://www
Kui eksisteerib mingi keha, millega vaim oleks ühendatud nii, et ta võiks enda omal suval tema poole suunata just kui jälgmiseks, siis on võimalik, et ma just sellesama kaudu kujutlen kehalisi asju. · Kõiki apetiite ja afekte tunneme kehas ja keha jaoks. Valu ja lõbu kõditust tunneme keha osades, aga mitte mingites teistes väljaspool keha. Lähemalt määratlematule valuaistingule järgneb teatav kurbus hinges ja kõdiaistingule teatav rõõm ning see määratlematu näpistus kõhus, mida ma kutsutakse näljaks, manitseb toitu võtma ja kõri kuivus jooma ja teiste aistingute puhul vastavalt samuti, selle kohta ei ole mul muud põhjendust, kui et loodus on inimest niimoodi õpetanud. 2) Argumendid meelise tunnetuse vastu · Kauguses võivad tornid paista ümmargused, aga lähedalt vaadates võivad tegelikult olla neljakandilised.
Arutlus: E.M.Remarque ,,Taeval ei ole soosikuid" ,,Meil kummalgi pole tulevikku. Tema tulevik küünib alati vaid järgmise võidusõiduni, minul järgmise verejooksuni." See ühendaski esmalt Remarque romaani ,,Taeval ei ole soosikuid" peategelasi, Lilliani ja Clerfayti. Lillian oli elanud kogu oma mäletamisväärt elu hirmus. Kas siis põgenedes sõjajubeduste eest või läbi haiguses kimbutava surma eest. Ta oli väsinud põgenemast. Ta tundis soovi mässata haiguse ning tervenemisega kaasneva, teda köidikutes hoidva, ravitsemisega. Saatuse tahtel ristusid tema teed Clerfaytiga. Rallisõitjaga, kelle elu oli vaat et sama habras, kui temal. Lilliani köitis Clerfayti hoolimatus ning muretu eluviis. Clerfayti Lilliani õrn lapselikkus ning tahumatu olek. Sellest sai alguse saatuslik armusuhe, mis muutis nende mõlema elusid. Nad said võimaluse mõista elu tõelisi väärtusi, veel üürikene aeg enne oma surma. Clerfayt oli mees, k...
Kas neid rõhub siis samamoodi armastusest ilmajäämine? Võimalik. Kuid kindlasti pole see ainus tegur, mis sellise teoni viib. Siin on ilmselt ainsaks seletuseks saladused inimhinges. Dostojevski on väitnud, et saladus jääb saladuseks, kui tegemist on inimhingega. Ma olen selle väitega sajaprotsendiliselt nõus, sest me ei suudaks iialgi oma lühikese elu jooksul lahti mõtestada teise inimese mõtteid, tegusid ja tema hinges peituvaid saladusi. Inimene on ja jääb suurimaks saladuseks.
laulu/luuletust ·Tegevus paralleelne ·Avaluuletuses "meie" ·Patuks igavus ·Paradiis neetud linna tänavatel "Armastajate surm" Meie voodid on tulvil siis mahedaid hõngusid, Meil on diivaneid sügavaid siis nagu hauad Ja riiulitäied kummalisemaid lillesid, Mis meile on puhkenud all mõne kaunima taeva Pruukides isu pärast viimaseid soojusevarusid, Saavad me südamed kaheks lõõmavaks tunglaks, Mis peegeldavad siis eneste kaksikvalgusi Kummagi hinges, kahes ühtmoodi peeglis. Õhtul, mis üleni kallab roosat ja sinist müstilist, Me ühe ühise välgu teineteisele heidame, Otsekui pika nuukse, mida laeb hüvastijätt; Ja hiljem üks Ingel, vargsi paotades uksi, Tuleb ja hingestub taas, rõõmus ja truu, Tuhmunud peeglid ja surnuks puhutud tuled. Miks Baudelaire? · Isikupära tunded maise elu ees heitlik- närvilised: kord paelus, tekitas imetlust; kord tõukas eemale, pani tundma mandumust, elu mõttetust
üllatada võis. Tema kehastatud 89-aastane juudist antiigikaupmees Solomon oli nooruslik kui ka kaval, veider, sõbralik, kuid samas ka kergesti solvuv. Kanguri näitlejatöö oli minu jaoks äärmiselt nauditav ja huvitav. ,,Vanemuise" näitleja Riho Kütsar kehastas oma viiekümnendatele eluaastatele lähenevat politseinikut Victorit. Victor elast tavainimese elu, kuid tema elust ei puudunud ka üksikud rõõmsad seigad. Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle ja fakt, millist hinda ta nende eest maksma pidanud on. Minu arvates sobis Riho Kütsar sellese rolli kui valatult. Oli näha, et ta oli ka ise politseinikuga täielikult samastunud ning oma rolli väga sisse elanud. Elina Reinold, kes mängis Victori naist sai etenduses kõige vähem teksti, kuid ta tuli sellega, mis talle anti väga hästi toime. Mõndadel hetkedel pidi ta näägutama ja virisema, teistel
Runneli isamaaluule Nüüdisaja luuletajatest on tõenäoliselt rahvalikem Hando Runnel. Tema luuletusi kantakse ette juba enne poeedi isiku, eluloo ja ehk ka teiste teoste tundmaõppimist. Ka mina olen tema mõtteid nõnda tsiteerinud ja ilma et ma oleksin nende sisusse süvenenud, on need miskit mu hinges liigutanud. Arvatavasti on Runneli luule populaarsuse üheks põhjuseks selle rohke viisistatus. Just laulude kaudu sain ma esmakordselt aimu sellest eesti kirjanduse suurkujust. Tema luulele on muusikat kirjutanud näiteks Olav Ehala, kelle loomingust meenub esmalt just "Õrn, armas, õrn". Samuti suudab V. Toomemetsa jõuline "Maa tuleb täita lastega", mis põhineb Runneli luuletusel "Vana laul", kõik meeled sõnadele lahti kangutada. Sõnad koos rütmi ja
Hansick oli ka geniaalne finansist, kes suurepäraslt orienteeruda poligraafia maailamas. TA valitakse lavaakadeemia õppejõuuks. Koguaeg annab ka paralleelselt klaveritunde. Kõikjal kus töötab mängitakse ja ka tema loomingut. Peagi teadvustab kogu euroopa uue helilooja ja pianisti olemasolu. LOOMING Brahmi motoks sai lause " tagasi Viini klassikute juurde". Ta muusika on lüüriline kahetsus, millega ta väljendab ma elamusi, soove ja hinges toimuvat. Välised efektid teda ei huviatnud. Oluline oli susu, sõnum., kus peategelased pidasid alalist bvõitlust oma saatusega. Ta loomingus valitseb programmita muusika. Olles ise hiilgav pianist, suur osa teostest klaveril. Väga tuntud on klaverivarintatsioonid: 16 varietsiooni Schumanni teemale, 25 Händeli teemale ja 28 Bagganini teemale. Lisaks hulk väikevorm: sonaadid ballaadid, rapsioodiad, kalevbiteosed 4-käele. Omaette väärtus on ta 2. klaverikontsert
All the steps are varnished. We can also find secondary elements in every house. So, there are doors, windows and finishing elements. There are a lot of finishing elements in my house. In the kitchen we have blue wallpaper what is washable. In livingroom we have painted walls and in bathrooms we have red tiles on the wall, the joint are made of grey mortar. All the windows are casements type, what means they are side hung on hinges. We have double package windows. Head of window is made of plastic and is white. There are also a lot of sealers to make windows warmer. Our external door is made of steel, because it has a security purpose. Internal doors are made of timber. There are also architrave what helps to hold door closed. Actually we have one french window to move to the balcony. In conclusion I can say that every house consist of elements what in turn are made up of components as well as my house
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
