3. Ostsime mööblipoest neli tooli, uue kummuti ja laua . 4. Jaanipäev, jõulud ja mardipäev - neid rahvakalendri tähtpäevi tähistatakse juba sadu aastaid. 5. Ma vaatan telekanalitest peamiselt kolme: TV3, kanal 2 ja ETV . 3. Pane puuduvad liitlause kirjavahemärgid (14p). Küll mul on isaga vedanud, ta on tore ja humoorikas mees. Mihkel õgis nagu ta poleks kunagi varem süüa saanud. Vihma sadas kui oavarrest. Kaarel on pealtnäha rahulik, kuid ta hinges kriipis miski. Mihkel, kes oli eelmisel aastal valitud parimaks sportlaseks, ega Kristi; ei osalenud seekord võistlustel. Ilm oli suviselt kuum ja päike paistis palavalt. Janet ei suutnud oma rõõmu varjata ega tahtnud laulmist lõpetada. Eelmisel aastal käisin saksa keele kursustel viis korda, aga siis jätsin pooleli. Poiss tõstis põidla üles - kõik oli korras. Artur, kes tahtis minna kinno ning urmas kes eelistas vaadata võrkpalli, vaidlesid
Sissejuhatus "Check out" on räme, ropp ja ka painav mõnes mõttes. Aga ikkagi, lööv, tabav ja hinge kinni võttev. Näitab ideaalselt ära, et rikas olla ei ole lõbus, ja et seks, raha ja narkootikumid ei suuda täita tühjust su hinges. See kuidas peategelane Tom muutus teiste inimeste silmis oma rahaks. Kuidas raha võtab ära selle, mis teeb (või tegi) su inimeseks. Teose ajalooline skeem "Romaani kirjutamist alustas Kender 2000. aasta veebruaris. Aine kogumine oli väga tevistkahjustav. Krijanik puhkasin, kogus inspiratsiooni ja jälle alustas kirjutamist. Tegevus toimub meie ajal Tallinnas. Romaan kritiseerib ja räägib halvustavalt meediast. Vaatamata ajakirjanduse halvustavast kriitikast
suhted, mis takistavad sõltuvushaigel terveneda. Lähisõltuvus Lähisõltuvus saab alguse varases eas. Paarisuhe toimib üsna sarnaselt sellega, kuidas meid lapsepõlves on armastatud. Kui laps kogeb emaarmastust, saab ta kinnitust kogu eluks, et on hinnatud ja armastatud iseendana. Ta oskab luua hoidvaid ja armastavaid suhteid ja annab selle oskuse oma armastusega edasi ka lastele. Kui väike laps ei tunneta kõige tähtsamate inimeste lähedust, heakskiitu, toimuvad lapse hinges muutused. Sellise taustaga inimesel puudub sisepilt väärtuslikust ja julgest endast. Ta lepib kergesti haigettegeva ja rahuldust mitte pakkuva suhtega ja püüab seda elus hoida. Naised loovad kergesti intiimsuhteid meestega, kes neist ei hooli, ja loodavad olla hinnatud. Nad võivad valida partneriks ebausaldusväärse, madala empaatiaga inimese, alkohooliku, kurjategija, psüühiliselt haige või agressiivse inimese. Lähisõltuv ei ole mingil kombel halb või alaväärtuslik
Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.Näiteks öeldakse, et igal vanusel omad lõbud ja rõõmud, nii ka on 18. aastasel noorukid võivad tarbida alkoholi ja külastada klubisid. 21.aastasel noorel inimesel on võimalus minna Rootsi kruiisile nädalavahetusel. Kunagi, kui oli leer populaarne ja peaaegu, et kohustuslik mõne pere jaoks. Seal sai nooruksist täiskasvanu. Seal õppisid noored kuulama oma südamehäält ja püüdma sellega mitte vastuollu sattuda.Olla hinges täiskasvanud tähendab,et inimene on võimeline tajuma seda vastutust, mis on tema põlvkonnal. Miks on täiskasvanuks saamine muutunud üha raskemaks ? Veel 40-aastased inimesed elavad nagu teismelised ning ühiskond ei kirjuta enam ette, millises vanuses tuleb abielluda, millal lapsed saada või maja ehitada. Sotsiaalne surve nõuab vaid üht: nooruslikku välimust. Ning eksperimenteerimisjulgust ja riskivalmidust.
Keskaeg Varakeskaeg 1.1 Mis on keskaeg? Mõiste keskaeg võttis 1469 aastal kasutusele paavsti raamatukoguhoidja Giovanni Andrea. Keskaja alguseks loetakse kas aastat 330, kui Rooma uueks pealinnaks sai Konstantinoopol, aastal 395, kui rooma jagunes lõplikult kaheks või aastat 476, kui kõrvaldati võimult viimane lääne-Rooma keiser. Keskajaloli ühiskonda kuulumise vältimatu tingimus katoliiklaseks olemine. Keskaja vaimseks sisuks oli jumala ja saatana võitlus iga kristlase hinges. ühiskond jagunes kolmeks:palvetajad, preestrid, sõdijad, töötegijad (orje polnud). Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 Suur rahvaste rändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine. Rooma impeeriumi langus 4. saj pKr algas barbarite sisseränne Rooma riiki: 5 saj alguses tungis Lääne -Gootide hõimu liit itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna. 418 aastal rajati Itaaliasse I barbarite kuningriik
" 4.Hea rahvalik luule,lõbus,naljakas,samas kirjeldab tolle aegset elu.Ühesõnga tekitab minu häid ja positiivseid tundeid. 5.Kindlasti on see rõõmsan ja positiivsem luuletus võrreldes teiste isamaaluuletustega. Juhan Liivi isiku-ja mõtteluule ,,Emale" a)Ema b)Tundehell ja igatsuslik c)Räägib oma kadunud emast. d)Mulle meeldis.Kõik armsad sõnad olid ühesse väikesesse luuletusse sisse kantud. ,,Mure" a)mure b)Kurvameelne c)Ka Liiv oli inimene,kellel oli hinges mitmeid muresi d)natuke segane,kuid samas täiesti aru saadav ja loetav. ,,Sugulased" a)Rikkus ning vaesus b)Nukker,sünge c)Ka Juhan Liiv oli vaesest perekonnast d)Päris hea luuletus,mõte hästi edasi antud. 2.Juhan Liivi isikuluule oli väga hea.Kõik ilusad sõnad ja mõted on hästi edasi kantud lugejale.
karistamist. Valitsevaks kunstistiiliks tol ajal sai eksperssionism, mis kujutas enamasti autori isiklikke, enamasti närvilisi tundmusi ja elamusi. Sellise kujutusviisiga said inimesed kindlasti samastuda, sest ka nemad märkasid ühiskonnas ärevust, nagu midagi hakkaks kohe juhtuma. Kuna ekspressionistide töödes oli selge sõnum, et tuleb vabaneda sotsiaalsetest piirangutest, siis õhutas see inimesi ka teatud määral protestima, kasvõi omaenda hinges. 1901. aasta oli oluline inimeste mõttemaailma muutja, sest sel aastal saatis Guglielmo Marconi raadiosignaali üle Atlandi ookeani. See oli tähtis uuendus nii sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele, diplomaatidele kui ka ajakirjandusele. Kui siiani levis info aeglaselt, kirja kaudu nädalatega, telefonide ja telegraafide jaoks oli vaja rajada sideliine, siis nüüd muutus info palju kättesaadavamaks ja kiiremaks
Valgus ja varjud inimhinges Inimhing on väga keerukas ning tihti vastuoluline, kuna igas inimeses on see erinev. Kõik tema head ja halvad küljed peegelduvad läbi isiksuse kogu tema elu. Tihti mõjutavad seda minevikus toimunud sündmused, ka nendel inimestel, kellelt seda kõige vähem oodata oskame. Need läbi elatud hetked võivad panna igaüht tegema midagi, mis on tema loomuse vastu ning neid ei ole kerge unustada. Pahatihti kiputakse inimestest uskuma head ning harva kahtlustatakse halba. See ei ole tark tegu, kuna just kõige tavalisem ja ohutuna näiv inimene võib tänapäeva maailmas osutuda kõige ohtlikumaks. Inimsuhted on muutunud nii petlikuks, et ollakse veendunud selles, mida esimesena kuuldakse. Ameerika Ühendriikides röövis ja vangistas üks pealtnäha tavaline pereinimene Cameron Hooker oma laste lapsehoidja ning hoidis naist seitse aastat voodi all kastis. Igal vabal hetkel ta piinas ja a...
Kultuur on sild inimeste vahel Maailm on väga suur ning täis erinevaid inimesi ja kohti. Igal riigil on oma ajalugu,kombed ja traditsioonid. Meie armas Eesti on küll väikene, aga siiski on siin kultuur hästi arenenud. Eestlased on läbi aegade olnud kokkuhoidvad ning see liidab meid ühtseks rahvaks. Kultuurisündmused ühendavad inimesi ning toovad neid üksteisele lähemale.Nendele üritustele lähevad kodanikud,kellele meeldib sama muusika või spordiala. Sellistel meestel ja naistel on midagi ühist ning nad võivad tunda sidet teistega, kes sinna kokku on tulnud. Võõrastel on aga võimalus tutvuda uute ja põnevate inimestega , kelle on samad huvid. Neile antakse võimalus kogeda ühtekuuluvustunnet ning saada kulutuurielamuse võrra rikkamaks.See kõik toob eestlasi üksteisele lähemale ning aitab tugevadada meie rahvust. Üheks suurimaks kultuurisillaks on kindlasti laulupidu. Eestis tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. saj...
teksti vähesusest. Ühel hetkel pidi ta näägutama ja virisema, teises täiest kõrist karjuma. Tema suhtumine rolli oli üpris kirglik. Aarne Mägi oli Walter,mees, kes otsis lepitust oma vennaga, soovides minevikku selja taha jätta. Ta oli tundlik ja intelligentne, kuid tema etlemises ei olnud midagi erilist, millega ta oleks silmapaistnud. Veel oli laval Riho Kütsar, kes kehastas politseinikut Victorit, kes elas tavainimese elu.Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle ja asjaolu,et millist hinda ta nende eest maksma on pidanud. Minu arvates sobis Kütsar sellese rolli suurepäraselt ja andis karakterit muljetavaldavalt edasi. Taeatritüki lavakujunduse eest oli hoolitsenud Rein Nettan, kes sai sellega hästi hakkama. Laval olid väga kauni dekooriga kapid, ja riiulid, väga sümpaatse mulje jättis ka ilus vanaaegne diivan, millel näitlejad etenduse jooksul istet võtsid. Hubase meeleolu
Harryle tehakse selgeks, et ta peab õppima taas elu nautima - alles siis saab ta uuesti sündida ja tõeliselt õnnelik olla. Ta mõistab, et inimese hingeelu on keeruline ning sellega tuleb pidevalt tegeleda, kuna eneseotsing ei lõppe kunagi. Meie isiksust ei saa vaid kaheks jagada; meil on mitmeid erinevaid tahke, mis mõjutavad meid igapäevaselt. Nagu Herman Hesse ütles, „me suudame üksteist mõista, kuid seletada võib igaüks end ise. Isiksus on meie igaühe hinges elavad võimed, tunded, mõtted. Isiksus peaks olema meie käitumise stabiilsuse aluseks. Kui uus mõte süübib meie hinge sügavale ning tekib vastandumine seniste tõekspidamiste ja elu mõttega, on isiksus lõhesumise äärel. Ühes inimeses saab elada mitu erinevat loomust vaid siis, kui nad ei sattu vastuollu teineteisega.
looduslähedases eluviisis. Tema suhtumine sõtta oli vastuoluline: tema arvates peaks kõik halb inimeses arvates hävima kokkupuutes loodusega, samas oli tema meelest, sõdades ka midagi loomulikku, sest nende põhjustajaks on enesesäilitamine ja kodu kaitsmine. DOSTOJEVSKI- domineerib psühholoogiline kahestumine. Põhirõhk on inimesel ja inimese vastuolulisusel. Kujutatakse hea ja kurja võitlust ning "jumalikkuse" ja "saatanlikkuse" käiku inimese hinges. "Vaesed inimesed" "Kuritöö ja karistus" "Idioot" "Vennad Karamazovid". ANTON TSEHHOV- ainevaldkonnaks on väikekodanlane, tema teosed räägivad tava inimestest ja nende tegemistest. Tegelikkuse tõepärane kujutamine. Tema arvates olid inimesed kahte leeri: ühed kunstikalduvusega ja teised kes tegid kasulikku tööd ühiskonnas. Ainevallaks olid inimesed ja nende käitumine. Tema novellides ei juhtu rangelt võttes midagi, süzee kulgeb mööda väga lihtsaid ja tavalisi sündmusi
· Singspiel laulumäng, sündis 18.saj keskel inglise ballad-ooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, kõige kaugemale jõudis Austrias. NT: Mozart ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv" Ooperi reform: C.W.Gluck viis läbi ooperi reformi aastal 1762, mil lavastati tema ooper ,,Orpheus ja Eurydike". Hakati rohkem kasutama orkestrit ja tõusis koori osatähtus, ooperimuusika pidi realistlikult kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat, enne reformi vesteldi ooperi ajal ja jalutati, pärast hakati ooperit kontsertsaalides tähelepanelikult kuulama. F.J.Haydn: · Sündis 31.03.1732, õppis paar aastat Hainburgis, õppis Viini toomkoolis ja hiljem oli Nicola Porpora õpipoiss, noorusaastad veetis vaesuses elades, rahvuslik päritolu ei ole teada. · 1750a loomingust vähe säilinud, Esterhäza õukonnas töötades kirjutas väga
Maailm, mis jääb väljaspoole Surnud Mehe maja, tundub minategelasele esialgu hästi mõttetu, tülgastav ja hirmutekitav, seevastu seiklused uues keskkonnas paeluvad teda oma kummalisuse ja salapäraga. Teose lõpuks saab too üksik hing aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ning mõistatuslik. Väliselt läheb mees küll tagasi oma harjumuspäraste tegevuste juurde, kuid seesmiselt on ta õppinud olema vähem resoluutsem ning hinges ehk rohkem avatum kõigele uuele ja erilisele. Sündmustiku toimumise kohaks on salapärane maja, mis oma lõputu hulga tubadega peab olema küll tohutu suur. Ruumid on välimuselt üsna erinevad, kuid domineerima jääb siiski ümbruskonna tumedam ja müstilisem aura. Aeg liigub teoses väga rahuliku tempoga ning kokku hõlmab tegevus perioodi vana-aasta õhtust kuni uue aasta saabumiseni. "Hingede öö" jaguneb kolme ossa: "Surnud Mehe maja", "Seitse tunnistajat" ja ´"Kiri proua
o suhteline, selle kohta saab olla vaid arvamusi, uskumusi, kujulusi. • Teadmine on üldine ega sõltu vaataja nägemisnurgast; tõeline teadmine saab olla ainult ideede kohta. • Iluidee on jääv ja püsiv • Meelevälised • Tunnetusteooria • Kuidas inimene saab teadmisi? (Platon arvas, et:) • Hing on surematu • Uskus idamaist • Hingenerännak • Kui inimene sureb, läheb hing ideedemaailma • Hinges on sünnipärased teadmised • Inimene saab teadmisi meenutamise läbi • Sünnitusabi 3. NÄILINE JA TEGELIK • Meeltega tajutav tegelikkus tähendab platonile näilisust, mis küll laias laastus võttes on olemas, aga päris tõeliselt ei ole. • Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. • Näilisus ei taga tõelist teadmist • Kui rahulduda ainult meelte avaneva oleva uurimisega, nähtakse koopasse suletud vangide kombel vaid näilikku
Hindan elus paljusid asju, kõige väärtuslikumaks pean... "Maja on ainult asjade hoidmiseks seniks, kuni sa välja lähed ja neid juurde tood. " (Georg Carlin) Vahel tundub mulle, et paljude inimeste hinnangute ja väärtustega on samamoodi: kes hoiab neid südames, kes garaazis või siis majas. Kas minu jaoks on olulisemad need väärtused, mis asuvad minu südames ja hinges, või asjad, mida saab käega katsuda? Alatasa kipub mul kahe silma vahele jääma asjade tõeline väärtus sel hetkel, kui nad aset leiavad. Hiljem järele mõeldes mõistan, milline on tõeline väärtus nendel asjadel või emotsioonidel minu elus. Näiteks auto, mille kallal olen nokitsenud juba umbes aasta, näib võõrale inimesele nagu tavaline auto ikka. Minu jaoks on sellel masinal hingeline väärtus palju suurem, kui ta on seda rahas
mõneks ajaks. Kitsikusse aetud mõistus mõtleb välja suurepäraseid vabandusi, et oma hirmu või pigem julgusepuudust mingil moel õilistada. Me hakkame tema sisemaailma vastu tõsisemat huvi tundma alles siis, kui juhtuvad nendest normidest kõrvalekaldumised, tekivad konfliktisituatsioonid, probleemid ja raskused. Ja unustame, et ükski muutus ei toimu üleöö, meile täna jahmatust ja peavalu valmistavad teod peavad olema juba ammu lapse hinges käärinud, enda tulekut ette valmistanud. ... kergem on varjata sinist silma kui ühe mehe ja naise suhteid. Esimese armastuse lüüasaamine on hirmus, sinu eas arvatakse, et inimene võib eksida ükskõik milles, aga mitte armastuses. Vahel tuleb inimest kõige rohkem kaitsta tema enda eest, mitte lasta tal ise endale halba teha. ... pigem tuletad sa meelde näitlejat halvast näidendist, kes käib kogu aeg silmaklappidega ringi
taevas, taevakehad ja kõik muu, mis maailmas leidub. Seda mõtet püüdiski kunstnik edasi anda. Tema teos oli huvitavalt koostatud. Oli tehtud savist muna millel auk sees ja muna sees oli klaas milles omakorda oli inimese kuju kõveras. Nagu linnu poeg. Kasutatud oli selles töös savivormimist ja klaasisulatust. See töö oli kuidagi nii loomulik ja ilusti üles ehitatud. Väga meeldis. Teine lemmikutest oli Heli Pressi teos ,,Lootuse õis" Naine ise kommenteerib oma tööd nii ,, Lootus hinges, vaatan looduse poole. Seda kui esivanemate kingitust peab hoidma iga rahvus" Teos ise kujutas endast metallalust mille sisse oli torgatud metall pulgad ja nende pulkade otstes oli klaasist munadest kokku sulatatud lille õied. Paar lilleõit oli ka metallist alusel. See töö säras valguse käes tõesti nagu kiirgaks endast välja lootuse kiiri. See oli kuidagi nii puhas ja uhke. See on huvitav kuidas kunstnikud enda mõtteid edasi annavad ja näevad meie rahva minevikku erinevalt
Kid Faustile oli suureks probleemiks oma elutegevuse tähtsus ja mõju teistele inimestele. Paljudel pole huvi asjade vastu, mis maailmas aset leiavad, kuid Faust oli erinev. Faust oli tark ja ta oli teadur. Ta tahtis, et inimesed jääksid teda ja tema tegusid mäletama. Ta püüdis alati edasi õppida, kuid lõpuks jõudils järeldusele, et temast pole olnud abi mitte kellegile ja ta hing oli rahutu. Tema suurimaks sooviks oli tunda hinges rahuldust ja olla oma eluga rahul kuna ta ei suutnud seda siis ta kippus oma elu kallale. Ta oli vaimselt ebastabiilne ja nõrk. Fausti tarkus aitas teda teoses tekkindu probleemides. Faustil oli oma elust ükskõik ja ta sõlmis lepingu kuradiga. Lepingu järgi pidi Faust saama oma hinge rahulduse, kuid peale maise elu teekonda pidi ta suunduma põrgu. Mefistoteles vedas Fausti paljudesse probleemidesse, kuid oma mõistuse ja kavalusega pääses Faust neist terve nahaga.
Armastus, kui vaprus ja vale Armastus on üks maailma suurimaid tundeid, mis on kirjeldamatu ning mida igaüks meist tunneb erinevalt. See suur tundmus omab meie üle kõige suuremat kontrolli ning seda mitte ainult meie südames, vaid ka peas ja hinges. Kuid armastusega võivad kaasneda ka mõtlematud teod, riskimine ja valetamine. Erich Maria Remarque'i romaanis "Lissaboni öö" jutustab teose nimitegelane Josef Schwarts ühe öö jooksul põgenikule enda loo II maailmasõjaaegsest ajast, mis on täis armastust, vaprust, riske ja sõda. Mis paneb inimest riskima enda eluga ja läbima sadu kilomeetreid? Seda ei tee mitte ükski muu asi, peale armastuse. Armastus ei pruugi olla vaid inimese vastu, armastus võib olla ka oma hobide, töö
UNISTUSED JA TEGELIKKUS Kõik inimesed unistavad erinevalt, ühed neist suurejooneliselt ja võimsalt, teised aga tagasihoidlikult ja malbelt, kuid põhimõte jääb samaks. Unistused on inimeste hinge peegliks, nad näitavad, kes isiksus tegelikult on. Iga inimese hinges on peidus salajased unistused. Unistused on väga erilised, kuna nendesse võib eksida ja tagasiteed enam mitte leida. Kuid kui palju suudavad inimesed oma unistused täide viia ? Üks tark mees nimega Louv on öelnud järgmist: " Sõprus põhineb kehakeemial ja usaldusel. Miks ta kasvab või kahaneb, on saladus, nagu kaunis muusikapala. Selle muusika pala kadumine mõtetest, tähendab justkui sõpruse ja unistuste kadumist. " Inimestele kujuneb juba lapsepõlves
ning võib isegi omada tahet. Ta võrdleb keha-hinge vahelist seost „ideede” maailma ja meelelise maailmaga.Hing tunneb kehas end vangistatult ja ootab pääsu vabadusse aga „ideede” maailma saavad tagasi vaid puhtad hinged, kes on priid halbadest mõjudest. Platon peab oluliseks hinge osaks mõistust, mis moodustabki hinge olemuse. Inimest kujutab Platon kui ühiskonna liiget, kes elab teistega kooskõlas. Kuna Platon väitis, et on hinges näinud „riigiideed”, siis seetõttu on tal olemas ettekujutlus ideaalsest riigist. Tema jaoks on tähtus riigi ühtsus ja terviklikkus ning üldise heaolu tagamine. Ideaalriigi ülesehitus sarnaneb hingele, kuna igale ühiskonnaklassile vastandub üks hinge omadus: valvur – mõistus, sõdur – emotsioon, tööline – iha. Igal klassil on omad kohustused ja õigused. Valvuriteks on valitud filosoofidest valitsejad, kes seda ühiskondlikku elu juhivad
keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine. Meil on kas liigselt palju kogemust või kogemuste puudumine, ühtlasi ka isiklik olulisus seoses nende kogemustega. Igavus on kui ebameeldivustunne, mis viitab sellele, et vajadus tähenduse järele on rahuldamata. Po Bronson ja Ashley Merryman on oma uurimustega jõudnud
Ise on ta liiga uhke, et oma silmaga maid uurida. Väike prints on lapselikult lihtsameelne ja avatud. Ta on uudishimulik ning kui ta midagi teada tahab, siis ta küsib nii kaua, kuni vastuse saab. Tihti on vastuse otsimine tähtsam kui vastus ise. Külastades teisi asteroide, on ta täiskasvanute käitumisest ja väärtushinnangutest hämmingus. Väike prints sümboliseerib lapselikku lootust, armastust ja süütust, mis meis kõigis kuskil hinges peidus on. Raamatu mina-tegelane/jutustaja on juba elukogenud. Väiksena tahtis ta kunstnikuks saada, kuid kui täiskasvanud ei taibanud, et tema joonistuse näol on tegemist boaga, kes elevanti seedib, röövis see temalt julguse sel alal karjääri teha. Väike prints on esimene, kes näeb asju avarama pilguga: ta näeb elavanti boa kõhus. Kuni väikese printsiga kohtumiseni on jutustaja olnud üksildane. Kui väike prints on imeline tegelane mingist parallelsest maailmast, siis piloot
NT: Pergoles ,,Teenija käskjanna", W.A.Mozart ,,Figaro Pulm" Saksa Singspiel laulumäng, sündis 18. Sajandi keskel, tekkis iInglise ballaad-ooperi ja Prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Enim mängitud Austrias. NT: W.A.Mozart ,,Haaremi rööv", ,,Võluflööt". 8. Ooperireform ja Gluck: Hakati ooperit jälgima, suurendati koori ja baleti osatähtsust ooperis, muusika kujutab realistlikult lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Avamäng on vahetu osa. C.W.Gluck viis läbi ooperireformi 1762. aastal, mil lavastati tema ooper ,,Orpheus ja Eurydike". 9. Helilooja elukäik: F.J.Hayden Õppis noorena Hainburgis laulukunsti, klaviirimängu ja viiulit. Looming klassikalist stiili, hõlmab kõiki muusika zanre, tekkis 30. Eluaastate paiku. Tal oli originaalne käekiri. 1759 koostas oma esimese sümfoonia. Kokku teinud: 24 ooperit,
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
· See on raamat surmaminejatest. Surnud on jutustaja ise, noormees nimega Jaan Tamm, kes lamab Pihkvamaa punases mullas, ja jutustab lugu oma lühikese elu lõpukuudest.. Sõjas olles nad ei tea, mitte midagi mis saab. Kõik on suur küsimärk. Tsitaat: ,,Ma ei tea, kas ma suren täna, homme, ülehomme või jään ehk isegi ellu selles meeletus sõjas" · Jutustaja peab monolooge ja mõtiskleb selle üle, mis toimub sõduri hinges, kuidas noored sõdurid kiiresti vananevad. Esile tõusevad ka eksistentsiaalsed küsimused: mis vahe on üldse sõjal ja tapmisel, Kelle pärast ma üldse suren, kas seda sõda on üldse vaja; · Suur humanistlik küsimus teoses: kas on üldse võimalik jääda inimeseks keset sõda ja tapmist? Noored sõdurid avastavad et sõjas ei tule mitte ainult sõdida ja võidelda, vaid tuleb ka kõige labasemal ja halastamatul kombel tappa
mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub kehaliselt), küllastumus (kui saadakse liiga palju midagi ja see muutub igavaks), eksistentsiaalne igavus (kui hinges on tühjus) ning loov igavus (tung teha midagi uut). Lars Svendsen on öelnud, et oma põhiolemuselt on igavus puuduolek, isikliku tähenduse puudumine. Meil on kas liigselt palju kogemust või kogemuste puudumine, ühtlasi ka isiklik olulisus seoses nende kogemustega. Igavus on kui ebameeldivustunne, mis viitab sellele, et vajadus tähenduse järele on rahuldamata. Po Bronson ja Ashley Merryman on oma uurimustega jõudnud järeldusele, et teismelised hakkavad jooma ja seksiga tegelema
proovib inimestele meeldida ja tundub, et ka talle meeldivad inimesed. Petšorini suhtub nendesse pealiskaudselt. Talle meeldib pidevalt tegutseda, aga tegudel puudub eesmärk. Tundub, et ta tahaks kogeda midagi suurt ja uhket, aga see ei õnnestu. Ta võtab impulsiivselt ette ohtlikke seiklusi, riskib oma eluga. Ehkki ta on võimeline sügavalt tundma, ei suuda Petšorin oma emotsioone näidata. Ta pidevalt sekkub ta teiste inimeste tegemistesse ja rikub nende õnne. Tema hinges valitseb segadus, pealiskaudsus ja tühjus. Ta ei tea ise ka, mida soovib. Kas tegu on komöödia, tragöödia või draamaga? Minu arust on tegu tragöödiaga, sest see näided on traagilisel konfliktil põhinev ja traagilise lõpplahendusega. Põhjenda. Kui peategelane kehastab 19. sajandi vene aadlikku, siis mida võiks välja lugeda tolleaegse ühiskonnaelu kohta. 19. sajandi mehi peeti kangelasteks, kuid sisimas olid tühipaljad mehed, kes olid omakasu peal väljas
o ideede maailma." Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis alati tekib, aga olemas pole kunagi - nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas. Küll saab neid aga tunnetada. Dialoogis "Menon" jõuab noor ori küsimus-vastus meetodi abil teatava matemaatilise "idee" tunnetuseni, mis Platoni arvates oli tema hinges juba varem olemas, kuid millest ta sai teadlikuks alles siis, kui see ta teadvusesse tõsteti. Filosoof leiab, et enne hinge, mis on surematu, ühildumist maise kehaga, omandab hing kaemuse teel endasse "ideed". "Sellest kaemusest on hinges püsinud jäljendid, mis nüüd esemelises maailmas asju ja nähtusi tajudes temas nagu ununenud mälestus taas elavaks saab." Seetõttu tähendab Platoni järgi õppimine millegi meis juba olemasoleva meenutamist mitte uue omandamist.
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare epopöa ,,Tõde ja õigus" kuulub vaieldamatult eesti kirjanduse klassika hulka. Teose üheks peategelaseks on Indrek Paas. Esimeses osas ei olnud Indrek eriline töötegija, vaid hoopis unistaja. Teda ei tõmmanud igapäevased põllutööd ja muu selline rassimine, teda köitis hoopis rohkem õppimine. Noor Andres tahtis kogu aeg jõudu proovida ja rähelda, Indrekule meeldis aga unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud) kiviga vastu külge ning see jääb korduma läbi teose kui süütunde sümbol. Indrekule ei meeldinud üldsegi maa elu, ta tahtis linna elama minna. Teises osas oli kogu tähelepanu suunatud Indrekule ning sellel, kuidas ta Taaralinnas Mauruse koolis õppis. Indrek tahtis ennast väga harida, aga ta elu ei sujunud hästi, ta oli vaene ja pidi elama pööningul. Indrek aitas ka direktorit ja teisi n...
" ,,Rõõm tööst teeb tulemuse täiuslikuks." ,,Ebaõnn selgitab välja tõelised sõbrad." ,,Lootus on ärkvel olles nähtud unenägu." ,,Kõigi inimeste loomuses on püüdlus teadmiste poole." ,,Halb lähendab inimesi." Augustinus: ,,Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada." ,,Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda." ,,Ilus oled alati, kui su hinges on armastus. Armastus ongi hinge ilus." Aquino Thomas: ,,Elu kõrgeimaks vormiks on olend, kes juhib ise oma tegusid." ,,Sõprus on suurima rõõmu allikas. Sõpradeta muutuvad ka kõige meeldivamad püüdlused kiiresti tüütavaks." René Descartes: ,,Selleks, et teada, mida inimesed tegelikult mõtlevad, pööra tähelepanu sellele, mida nad teevad, mitte sellele, mida nad ütlevad." Thomas Hobbes: ,,Kõigi kuritegude põhjuseks on valestimõistmised või põhjendamisvead või kirehood."
Kuna lapsi tal ei olnud pärandas ta oma impeeriumi õepojule Peeter I noorema tütre Anna pojale Peeter Ulrichile, kes oli sündinud Anna abielust Holstein- Cottorpi hertsogiga aga Peeter U. oli vähe haritud ja ei osanud vene keelt ning 15 aastaselt pandi ta abiellu Sofia Frederike Augustega. 3. Valgustatud absolutism · 1761-aasta impeeriumi troonile tõusnud Peeter III ristiti küll vene õigeusku kuid jäi hinges luterlaseks. Ta asus reformide teele , kuid selleks kallutasid teda mitte niivõrd valgustusideed kuivõrd Saksamaa protestantlikus osas levinud arusaamad . Peeter III andis võrdsed õigused kõigile usutunnistustele. Ta võttis ette uued reformid kirikute ja vaimulike suhtes. Ta kutsus tagasi Jeliazaveta P. ajal Siberisse saadetud sakslastest aukandjad ning andis välja manifesti aadli privileegide kohta.
piire ületav ) jumal peaks meile olema juba loomukohane ja meile seesmiselt omane. Augustinuse öeldud lause, kus ta leidis jumala iseendas on selle arutluse lõpuks suhteliselt asjakohane. Kui me leiaks Augustinuse lausesse mingi sobivama sõna jumala asemele oleks see lause ka kõikidele vastuvõetav. See sõna oleks immanentse definitsioonist tulenevalt mina ise või kui panne see lausesse- Augustinus : Otsisin iseennast kõikjalt, kuid leidsin omaenda hinges. Mina ise on kogemuse piire ületav suurus, mis on omane meie loomusele ja sisemiselt on ta meil kõigil olemas. Siinkohal jõuan järeldusele, et kõike hõlmav maailmamõistmine on meie loomukohane ning eksisteerib meis kõigis, aga selle defineerimatu suuruse leidmine enda hingest ei ole kõige kergem ülesanne. 4.) .polaarsed -dnjana-bhakti - Minus tekkis kohe arutelu armumise ja armastuse piiridest, kus üks lõpeb ja teine algab. Muidugi on selge, et mõlema piirid puudutavad
"Stepihundi" analüüs H.Hesse romaani ,,Stepihunt" peategelane Harry Haller on keskeas, 50. sünnipäevale lähenev mees. Olenemata sellest, et tal on pool elust juba selja taga, ei ole ta veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundma. Ta on olukorras, kust ta väljapääsu ei näe ning tal tekivad tihti probleemid. Harry Haller ei suuda mõista ennast ning sellest tulenevalt ka maailma, mis teda ümbritseb. Ta on ühiskonnast võõrandunud ning põlgab kodanlikku maailma ja hoiab sellega võimalikult suurt distantsi. Pärast naise ja sõprade kaotust on Harry muutunud üksikust ja eraklikuks inimeseks. Ta väldib igasuguseid suhteid ning tõrjub kõik lähenemiskatsed. Harry Halleris valitseb kaks poolust. Ta ise tavatseb end kutsuda stepihundiks, kuna temas on nii inimene kui ka hunt, justkui tal oleks kaks hinge. Harry ei suuda hunti ohjata. Hundil on selgelt välja kujunenud enesetapjalikud tunnusjooned ...
elab sellesse sisse ning märkab kõiki pisiasju. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Loodusluule valikul on autor lähtunud eelkõige isiklikest eelistustest ja arusaamadest. Tema luuletusi lugedes tekib mõnus nostalgia, meenub enda lapsepõlv, kui paljajalu sai maal vanaema juures joostud, rohi varbaid kõditamas ja kevadiselt värske õhk hinges rahutust tekitamas .Paljud kirjaniku loodusluuletused on vabastavad, neist õhkub rõõmu ja soojust. Näitena võiks tuua J. Liivi luuletuse ,,Ilus suvepäev oli". Ruttu astusin ma temaga õue, et ta piina Lühendada, - ja avasin pihu- Vidiit! See oli hõiskamine pääsemise üle, tänu, vabaduse Hüüe.
riistvõimlemises pole Eestis korraldatud alates 2000. aastast. Samas mujal maailmas on tegu ülipopulaarse alaga. Riistvõimlemine kadus Eesti spordimaastikult 2000. aastal, kui ainus riistvõimlemissaal suleti ja võistlusi pole enam korraldatud. Entusiastid ihkavad alale taas hinge sisse puhuda. Mitmekordse Eesti meistri ja võimlemisliidu asepresidendi Viktor Saaroni sõnul elab riistvõimlemine treenerite ja tegijate hinges edasi. Suurim probleem on ja oli võimlemiskeskuste puudus. Riistvõimlemise populaarsust näitab ühelt poolt see, et võistluste piletid kaovad müügist kiiremini kui soojad saia ja internet on tuubil täis kuulutusi, kus püütakse osta olümpiavõistlustele pääsmeid. Teisalt on mitmed riistvõimlejad oma kodumaal suured rahva lemmikud. Nii näiteks valisid
,,Eestlase lemmik toit on teine eestlane," jätab mulje, et eestlased ei hooli mitte kellestki peale iseenda. Kui mõelda tagasi 20. sajandi lõpupoole, siis eestlased näitasid üles suurt hoolivust nii üksteise vastu kui ka oma kodumaasse. 1988. aastal toimus Laulev Revolutsiooni ja 23.augustil 1989 Balti kett, kus rahvas nõudis oma iseseisvuse taastamist. Eestlased ei olnud üksteise vastu sallimatud, küll aga peale taasiseseisvumist 1991. aastal oli eestlaste hinges sallimatus venelaste vastu, mis on mingil määral säilinud tänaseni. Ma usun, et eelkõige on rahva sallimatuse venelaste vastu põhjustanud ajalooliselt kuulus diktaator Stalin. Rahvad ja kodanikud, kes ei arvesta teise riigi eripärade, puuduste ja kultuuriliste erinevustega, ei saa rääkida sallivusest. Just sallimatus on see, mis on ühiskonnas kõige suuremaks tüliõunaks ja sõdade põhjustajaks. Siinkohal saab rääkida kindlasti osa Liibüa
See ei tähenda aga eestluse eest põgenemist, on ju välismaalgi Eesti kogukondi, mis tegelevad sealsete eestlaste kokku kutsumise ja traditsioonide elus hoidmisega. Emamaast peetakse lugu ning siia soovitakse tagasi tulla, sest see paik jääb igavesti koduks. Tihtipeale suhtume oma kodumaasse kui millessegi loomulikku. Meil on võimalus mööda maailma muretult ringi rännata, sest meil on olemas kodu, mis oma uitajaid tagasi ootab. Kodutunne on olnud inimeste hinges igipõliselt, järgemööda on see kasvanud ja kahanenud. Eks on ju nii iga tundega, kuid põhiline on selle juures see, et ta südames olemas on. Too tunne hoiab meid isamaa ligi, kui mitte füüsiliselt, siis vaimselt kindlasti.
Artur Alliksaar (19231966) Kes ta oli? § Eesti luuletaja § Tõlkija Autoportree Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen kui tuliriit ja otsin kõige kiuste elulähet. Ma olen enesele mõistatus, mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust. Pean aardeks naeru kergemeelses suus ja rituaaliriistaks narrikuljust. Ma nagu kangelasi vaatan neid, kes sooritavad mõne siira patu. Kesköiti emban templikünniseid ja kujutlen, et olen sõltumatu. Kui väsin laulust, lembest, valgusest,
Kas õnne saab raha eest osta? Filosoofid on ammustest aegadest arutlenud selle üle, mida on inimestel vaja selleks, et olla õnnelik. Kas see raha ja rikkus, nauding, tunnustus või hea tervis? Tegelikult on tähendab õnn inimeste jaoks erinevaid asju. Mõnele on tähtsam maine varandus, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Õnne ei ole võimalik kindlate kriteeriumide järgi defineerida, sest selle määrab iga inimene ise. Aga, kas ikkagi on võimalik raha eest õnne osta? Tõde on ilmselt kusagil vahepeal. Majanduslik kitsikus ja vaesus ei jäta õnnetundele palju ruumi, kuid õnn ei seisne ka ainult rahas. Kui inimesel on eluks kõik hädavajalik olemas, siis ei too jõukuse edasine kasv automaatselt kaasa suuremat õnnetunnet ja rahulolu, ei tee aga inimest ka õnnetumaks. Näiteks kui jõukas inimene ostab endale uue auto, samal ajal on tal garaazis juba neli autot, siis see...
saaksid õigel ajal tehtud. See ei tähenda, et mehele söögi tegemine ja tema eest hoolt kandmine on orjatöö, vaid nii saab kõige paremini jagada nende omavahelisi suhteid. Mõnikord võib ka rolle vahetada - mees kokkab ja aitab naist kui on võimalik. Jumala ees on mees ja naine ehk abielupaar need, kes vaimus ja kehas teineteisega üheks saavad ning see on igavesti püha liit. Kes eksib, see võtab endale ise karistuse iseenda ees - mõõdupuu asub eksija hinges. Ametlikult sõlmitud abielu, mille aluseks on puhas armastus ja inimliku vabaduse austamine, ei vaja muud tuge kui tunnete tugevust. Puhas tingimusteta armastus on andev, see ei oota vastutasu. Kes oskab anda, sellele antakse topelt. Õigesti teeb see abielupaar, kus mõlemad lasevad teineteisel nii olla, nagu nad loodud on. Suhtuvad mõistvalt ja heatahtlikult teise vigadesse ning naudivad teise meeldivat tugevat külge. Arenevad ja arendavad
disainerrõivad. Seda tõestab kollane ajakirjandus, mis enam ei kajastagi muud, kui kes käis uuel iluoperatsioonil ning kellel oli kauneim kleit. Välja jäetakse hoopis tähtsam ja harivam. Ajakirjandus loob sellega uue väärtuse, mis tegelikult ei ole üldse nii oluline. Päevast päeva ollakse silmitsi palju tõsisemate probleemidega. Inimesed peaksid vähem hindama väljanägemist ning rohkem keskenduma sellele, mis on inimese suhtumises ja hinges kaunist. Elus ei ole kõigel hinda, vähemalt mitte materiaalset. Üleliia tähtsaks peetakse raha rolli. Selle eest saab küll lubada endale väliseid väärtusi, kuid raha ei osta olulisemat nagu perekond, sõprus ja armastus. Neil puudub hind. Meie ühiskond ei ole veel nii haige, et inimesed arvaksid, et kõik siin maailmas on ostetav. Kõige olulisem tuleb meie ellu ilma hinnata.
,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada." Lugedes Johann Wolfgang Goethe teost ,,Faust" leidsin, mitmeid mõtlemapanevaid tsitaate, kuid endale kõige hingelähedasemaks osutus: ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada.". ,,Faust" on teosena üpris raskesti mõistetav oma värsside tõttu ning leian, et tegu on raamatuga, mida peab lugema mitu korda, et jõuda kõikide detailide ning mõteteni, mis seal leiduvad. Igaüks leiab sealt midagi enda jaoks, mida võib-olla teine lugeja tähelegi ei pane. Minu jaoks kujutab tsitaat ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada," Fausti tegelaskuju iseloomu ja mõttemaailma väga otseselt. Kuigi ta oli õppinud paljusid teadusvaldkondi ning saanud doktoriks, tundis ta siiski, et keegi pole otseselt ta teadmistest kasu saanud. See oli peamiseks põhjuseks, miks Faust oli masendunud ning sügavalt õnnetu isiksus. Tema rahulolematus endaga ja oma mõistuse piiritlusega sai talle ka saatusl...
eriti Mozardi loomingus. 18. sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria't dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem prkestrikasutus muutis väljenduse värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus G. W. Glucki osa ooperireformis: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper ''Orpheus ja Eurydike'', kus muusika pidi reslistlikul t kujutama lavasituatsioone ja tegelase hinges toimuvat . Gluck loobus ooperi liigendamisest da-capo aariast ja tavalisest klavessiini retsitatiivist ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi lühikeseks programmiliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Alceste, Iphigeneia Aulises. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist
juudist kaupmeest Solomoni, kes oli hingelt noor, elav ja ehk kavalgi. Kangur suutis tegelase välja mängida hoopis omapäraselt. Kuigi tegu oli draamaga, oleks näitleja miimika sobinud vabalt komöödiasse. Solvumised ja muud veidrused lisasid vaid vürtsi juurde. Hea oli jälgida, sest tegelikult dramaatilise sisuga loosse süstiti Kanguri abil veidi rahvast naerutavat huumorit. Riho Kütsar kehastas politseinikut Victorit, kes elas tavainimese rõõmsate seikadega elu. Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle. Minu arvates sobis Riho Kütsar sellese osasse hästi. Oli tunda, et mees oli oma rolli väga sisse elanud, mis ongi taolise näitetüki juures väga oluline. Elina Reinold kehastas Victori naist. Kuigi naine rääkis lavalolijatest kõige vähem, oli need öeldud sõnad kuldsed. Sõnade vähesus polnud takistuseks tegelaste võrdväärsusele. Mõndadel hetkedel ta küll näägutas ja virises, vahel isegi karjus, kuid sellega tuldi hästi toime
Mõni väike tüli võib saada saatuslikuks ning katkestada sõpruse. Inimene pole õnnelik sellega, mis tal on, kuni hetkeni, mil sellest ilma jääb. Ta mõistab, kui habras on hetk, milles elab. Sel viivul on juba hilja midagi muuta, sest me ei suuda ajas tagasi rännata ja endi ega teiste vigu parandada, ära hoida. Seega oleks targem anda suurem panus suhete hoidmisele. Minu elu mõte on saada õnnelikuks. Ei ole tähtsamat kui sära enda ja teiste silmis, naeratus näos ja igavene õnn hinges. Minu sihid tulevikus on veel saada edukaks, jõukaks, luua perekond ja hoida ka edaspidi häid suhteid.
Ma lugesin igal võimalikul hetkel ja uinusin tihti muinasjutte lugedes. Minu esimeseks raamatuks oli Malahhiitlaegas. Neid lugusid ma enam ei mäleta mis seal olid, aga see on meeles, et see polnud just õhuke raamat. On meeles, et esimeses klassis lugesime terve klassiga koos läbi muinasjutu ,,Tulipunane lilleke" (mõnedes tõlgetes ka ,,Helepunane lilleke") See on siiani minu lemmik. Praegu olen küll täiskasvanud aga muinasjutud on endiselt elamas mu hinges ja eks nende mõju on ilmselt loonud soodsa pinna romantilise hinge kasvuks. Otsin meestes ka seda printsilikku käitumist: rüütellikud, ausad ja üllameelsed, alati daame kaitsmas. Kahjuks ei kohta sellist käitumist päriselus tihti. Võimalik, et see tuleneb sellest, et poisid ei armasta lugeda muinasjutte, neid on alati tõmmanud seiklusjutud ja muud lood, kus läbivateks teemadeks relvad, võitluskunstid, suhete klaarimised rusikate või relvade abil, aarete jahid jms
meest sõnast, härga sarvest – ei peta ega valeta, võib usaldada musta valgeks v valget mustaks rääkima – tegema v pöörama midagi vastupidiseks mööda külge maha jooksma – mitte kasuks tulema nagu kass ümber palava pudru – ei julge otse öelda nagu sukk ja saabas – lahutamatu nahka pistma – end täis parkima – sööma nina peale viskama – nina alla hõõruma – etteheiteid tegema nina võõrastesse asjadesse toppima – end millessegi segama okas hinges – solvunud oma nina kõrvetama – oma pead silmusesse pistma – hädaohtu sattuma on lahtise peaga – nupp nokib – tark, arukas pead liiva alla peitma – probleeme vältima pead murdma – vaeva nägema pead silmusesse pistma – teadlikult hädaohtu sattuma pildus sõnu tuule – lasi keelel käia – lobisema pintslisse keerama – ära sööma punase niidina jooksma – peamine idee puru silma ajama – ninapidi vedama – petma, valetama
koopasse, et oma kaasvange harida, naerdaks ta üle. Tema maailmavaade on muutunud, kuid nii nagu oli alguses raske valgusega harjuda, on nüüd raske tagasi pimedusse tulla ning ka kaasvangid näevad seda, mistõttu nad ei tahagi koopast lahkuda. Raske on õpetada inimestele seda, millest neil vähimatki aimu ei ole. Platon ütleb, et kuigi haritust ei ole võimalik koopas elavatele inimestele sisendada, on võimelisus ja vahend harituseni jõudmiseks kõigil hinges olemas. Siit järeldabki Platon, et hariduse andmine seisnebki inimesele vahendi kätte näitamises, mille abil inimene, olles suunatud õigele teele, saab ennast seejärel ise harida. Platoni arvates sobivad polist kõige paremini valitsema filosoofid, kes on kord koopast väljas käinud ja valgust näinud ning seejärel naasnud taas vangide juurde osa võtmaks nende vaevadest. Filosoofid on need, kelle töö on teiste eest hoolitseda ja rahvas kooskõlla viia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
