Tähtsamad teosed: itaalialik elurõõm ja elegantne joon. Itaalia kunst oli vaimuliku elu ,,Melanhoolia","Rüütel, surm ja kurat" teenistuses, Madalmaade kunst linnakodanike teenistuses. 10. Kust pärit mõjutused ühendas ta oma loomingus? 2. Mis oli madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Ühendas Madalmaade ja Itaalia stiili saksalikuga. Inimeste hingeelu avamine 11. Kes oli suurim saksa portretist? 3. Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaade loodud maale? Hans Holbein noorem Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 12. Milliste ajalooliste iskute välimust tunneme eelkõige tema 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi maalide kaudu? need andsid kunstnikule
Tammsaare stiilist o Tammsaarele on omased pikad laused o sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud o koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud o tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade o Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu o jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/A._H._Tammsaare https://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/kirjandus/tammsaare.html http://tammsaare.weebly.com/elulugu.html
ja karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati. Naeruvääristati hingelt tühiseid inimesi. Muusikas toimis voolav ja edasiviiv meloodia. Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Vahel tundus, et meloodia ongi lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks. Populaarseteks zanriteks said soololaulud, mis väljendasid ajastu meeleolu, armastust, kannatusi, õukonna intriige jne. Zanriteks said instrumentaalminiatuurid. Eksprompt, rondo, scherzo - muusikalised monumendid varietuurid jne. Populaarsuse võitsid klaveritsüklid ja sümfioonilised poeemid.
ühiskonna normidele allumatut elu. Piraatide loomuse ja looduse vahel tõmmatakse paralleel. Nimelt arvab Byron, et mõlemad peavad olema valmis enese ületamiseks ja võitluseks. Poeemi peakangelane on piraatide pealik Conrad kellest õhkub salapärast vaimu ja tahtejõudu. Piraadina ihkab ta kogu elu ebaõigluse eest kõigile kätte maksta. Tema karmi ja saatanliku välimuse varjus peitub aga inimene, kelle on tundlik hingeelu. Tema armastatuks on neiu nimega Medora, kellel on ka mehe vastu samasugused tunded, kuid piraadi elus ei ole kohta traditsioonilisel perekonnaelul. Kui Conrad ükskord vangi langeb, siis saab noormehe päästjaks mitte Medora vaid kaunis haaremi perenaine Gulnare, kes peagi armub Conradisse. Ta on noormehe nimel valmis kõigeks, ka enda elu ohtu seadma. Seal juures ka enda elu ohtu seadma. Byroni meisterlikkus luuletajana seisneb selles, et ta oskab eriti väljendus rikkalt,
kabelipärjast. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid. Gooti kujutav kunst 1. Iseloomustus: Kujutava kunsti peamiseks tellijaks oli kirik. Gooti skulptuur on võrreldes romaani skulptuuriga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsusetunnet.(Romaani kunst oli hoiatav ja ähvardav). Ornamentikas kujutatakse taimelehti väga loodusetruult. Inimese kujutamisel on endiselt tähtis hingeelu avamine, kuid süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. 2. Muutused kõrggootika skulptuuris: Vabafiguurid. Rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad endiselt kogu keha. Kontraposti ei jälgitud, kuid tekkis S- tähte meenutav gooti poos. Figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, väljendatakse suursugust kuid samas lahket väärikust. Figuur õhkab siirast usutunnet, selgust ja kindlust. 3
Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, isegi enesehaletsemises? On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt tuleb teist samasugust inimest kunagi veel. Meie võime üksnes lugeda tema teoseid ning neid ka enda hingeeluga põimida. Siin referaadis on püütud kõigepealt panna kirja Juhan Liivi eluetapid, mis mõjutasid kirjaniku edasist käekäiku või loomingut
maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised). Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli PHILIPP OTTO RUNGE (1777-1810). Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. 6.4. Prantsusmaal Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli reaalne sündmus kaasajast - merehädaliste kaheteistkümnepäevane vaevlemine parvel.
17. saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. II Maad, kus monarh oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu ku...
õpetus: püüd määratleda seda, mis on teadmine ja kuidas see toimib, platon filosoof, riik põhines hüvel, mis olimuutumatu ja täiuslik, tema järgi olevat 2 maailma: tegelik (ideed on jäävad) ja näiline (ideed on muutlikud), aristoteles filosoof, õpetus: kuidas tuletada olemasolevatest eeldustest korrektseid ja vältida vigasedi järeldusi, inimene ei saa olla õnnelik väljaspool riiki, epikuros filosoof, surm tähendab hingeelu lagunemist, siis ei oota inimest peale surma midagi, eukleides matemaatika, teos elemendid, mis võttis kokku kreeka saavutat, tõestas geomeetria põhialused, archimedes füüsika, leiutaja, seadus kehade veeväljasurvest, ptolemaios geograafia, koostas maa keskse maailmakaardi, maailmaimed giza püramiidid, babüloni rippuvad aiad, zeusi kuju olümpias, halikarnassose mausoleum, rhodose koloss, aleksandria tuletorn, artemise tempel efesoses.
Tema maalides avaldus kujutava inimese iseloom kõige paremini. · Natüürmort esemete kompositsatsiooni kujutamine maalil. KALF- maalis lillevaagnaid, lillekimpe jne. · Maastikumaal kujunes hollandiks iseseisvaks zanriks, kui varem oli maastik vaid taust, siis nüüd maaliti ka maastiku ja leiti selle ilu. RUISDAEL loodusvormid + romantiline meleolu. Hollandi kuulsaim maalija on REMBRANDT, kelle maalides väljendus inimese hingeelu enneolematult peen analüüs. ,,Öine vahtkond" ja ,,Püha perekond". Prantsuse kunst 17. Sajandil. Prantsusmaal ehitati Louvre (Perrault), mis sai klassitsistlikuma lahenduse. Päikesekuninga loss Versailles koondas oma ala parimad tegijad (arh. Mansart). Park oli hiiglaslik, reeglipärane ja palju geomeetrilisi kujundeid. Siseruumides oli Peegligalerii. Mansart kavandas ka vanadekodu kasarmutaolise hooneterühma kõrvale Invaliidide kiriku
Virginia Woolf Tuletorni juurde Postmodernistliku kallakuga Virginia Woolfi romaan ,,Tuletorni juurde" käsitleb põhiliselt ühe perekonna ja seda ümbritsevate inimeste hingeelu ja mõttemaailma I Maailmasõja eel. Perekond koos oma tuttavatega peatub Suurbritannia põhjaosas oma suvekodus, millest üle lahe asub majakas, mille kohalolu on pidevalt tajutav läbi terve teose. Woolfi teosed on feministliku kallakuga, ja seda on ka selle teose puhul väga selgelt näha. Tegelasi ei kujuta ta niivõrd ühtse perekonnana, kui üksikindiviididena, kelle isikupära ja olemus on tähtsamad, kui nende omavaheliste füüsiliste suhete täpne
* ekspressionistid kujutasi dkõike dramaatilises valguses. * oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel * kasutati lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ’poriseks’ ning tuhmiseks muudetud koloriiti. * inimene sünge ja karikatuurse ilmega – kunstnikud iseloomustavad sellega inimese hingeelu ja ühiskonan seisundit. * ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. 11. Mis eristab ja ühendab postimpressionisme? Postimpressionism I Postimpressionism II *Intensiivsed värvitoonid * puäntillism – neoimpressionism *Goghi ja Gauguini looming ehedaimaks näiteks * antake edasi punktidega, toetub teadusele enam
Tungal värssidega. 70-ndate aastate keskel ilmusid pildiraamat ,,Karune lugu" ning värsivihikud ,,Koera elu" ( 12 luuletust erinevatest koeratõugudest ), ,,Hundi lugemine" ( samuti loomadest ) ja ,,Mooni avastamine". Raamatus ,,Hundi lugemine" on tihti võrreldud looma elu lapse omaga, kasutatud pahupidisust ja kujutlusmängu. Emale pühendatud värsiraamat ,,Mooni avastamine" sobib lugemiseks keskmisele ja vanemale koolieale. See kogu on tõsisem ning kajastab murdeealise noore inimese hingeelu, suhteid ema ( ,,Emale" ), sõprade ja klassikaaslastega ( ,,Laagrist tulles", ,,Klassivennad" ). Sisse on toodud ka mõningaid koolielu probleeme ( ,,Ekskursioon" ). Kolm järgmist luuleraamatut ,,Väike ranits", ,,Seltsis on segasem" ja ,,Tere- tere!" on suunatud nooremale lugejale. Teemalt on kogud mitmekesised. Koolieelikute värsid kogus ,,Seltsis on segasem" sisaldavad mängulist ja muinasjutulist, esemete elustamist ,,Pesunööritants", ,,Külma kõhuga" ) ning laste endi portreesid
Seitsmeaastane sõda, valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel Riiga, plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinna kogu oma ülejäänud eluks. Hupel sai endale töökoha Äksil, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks. 1764. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiizsema Põltsamaa kihelkonna pastoriks. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest
orjakaupmees, misjonär. Vanaduses pöördub ta koju tagasi. Tuleb Nööbivalaja, kes peab ütlema, mis saab mehe hingest pärast surma. Nööbivalaja ütleb, et Peer pole kunagi olnud tema ise, see, mis meister on temast mõelnud. Iga inimene peab elus püüdma saada iseendaks, kuid Peer on ainult põgenenud. Solveig ütleb, et tema jaoks on Peer alati jäänud iseendaks. Järgmised näidendid olid realistlikud ja proosavormis, käsitlesid inimese kohta ühiskonnas ja inimese hingeelu. ,,Nukumaja". Põhiprobleem on naiste roll ühiskonnas ja perekonnas. Naistesse suhtutakse sageli nagu ilusasse nukku, mitte nagu võrdsesse partnerisse. Nora hülgab pere, kui mõistab, et mees pole teda kunagi tõeliselt armastanud ja Nora pole kunagi mõelnud enda peale, mida tema elult tahab. ,,Rahva vaenlane". Peategelane on dr Stockmann, elab linnas, kuhu on rajatud supluskuurort tervisevetega turistidele. Eesmärk on raha. Dr avastab, et vees on ohtlikud ained, mis haigestavad inimesi
õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole seepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga erinevaks nt. Raffaeli omast, kes oma rahuliku ja harmoonilise loomingu najal võis nautida edu ja kuulsust. Inimeste hingeelu väljendamiseks eelistas ta kujutada oma tegelasi mitte tegevuses, vaid pingeseisundis, nt. kohtamas mõnda ohtu või väljakutset, kus nende kehad ja pilgud väljendavad otsuse raskust, aga ka valmisolekut tegudeks. Enamasti Piiblist võetud teemade kaudu väljendab Michelangelo mitte ainult kristlikku sõnumit, vaid ka individualistlikku, ennastteostavat renessansi-inimest ja kokkuvõttes iseennast Michelangelo skulptuure: Taaveti figuur (11
surra ja katkestab õpingud. · ainuke välisreis venemaale, end ravima-Kaukaasias · tal oli väike sõpruskond · loomingus matsi ja vurle suhe- tarbijad; Andres-mats, Pearu- vurle loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on tegelaste vastuolulisus, inimestevahelised konfliktid, põlvkondadevahelised probleemid, unistuste purunemine, elu käest libisemine, inimese hingeelu uurimine, külaelu ning usuprobleemide lahkamine; ,,Kaks paari ja üksainus",,,Vanad ja noored" ,,,Tähtis päev" ; perioodi lõpul impressionistlikud jooned. teisel käsitleb üliõpilasprobleeme; külajutustuste asemel novellid ja miniatuurid; impressionistlikud jooned, inimhinge lahkamine, inimestevahelised vastuolud, sisse tuleb tammsaarelik naine. Tammsaare näitab, kuidas inimesed ei märka ümbritsevad. Alguse saab tõe ja õiguse teema
Suure emotsionaalsusega kujutatakse nüüd sõda, mis inimestesse hävitavalt mõjub. Järgmised kaks kogu olid vastandlikud. ,,Hääl varjust" kujutab elu varjukülgi, kirjeldatakse muret ja ahistust kui hingeseisundit, maalib süngeid ja karme pilte. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldab helgemas meeleolus luuletusi, maalib meeldejäävaid looduspilte. Ballaadikogu ,,Õnnevarjutus". Under sai ballaadideks ainet: rahvaluulest, piiblist, oma fantaasiast. Kujutab ballaadides tegelaste hingeelu. Peategelased on rikka tudeeluga inimesed, kelle õnnelootustele eluraskused ja inimlikud eksimused takistuseks saavad. Põhiliselt räägivad õnnetust armastusest. Luulekogu ,,Kivi südamelt" sisaldab mõtteluulet. Kirjanik arutleb selle üle, mis on elus tõeline, mis näiv ja toob esile vastuolusid. Luulekogus ,,Mureliku suuga" kujutatakse meeleolusid, mida tekitab sõda ja vägivald, selles on protesti kodumaad tabanud karmi saatuse pärast. Luulekogudes ,,Sädemed tuhas" ja ,,Ääremaid"
Töö tegemise käigus olid abiks mitmed psühholoogia õpikud, unenäonähtusele pühendatud interneti leheküljed, mitmed ajalehtede ja ajakirjade artiklid. Nende allikate põhjal saadud informatsioon on koondatud I peatükki. Ankeetide ja muude küsitluste abil saadud informatsiooni tulemused on II peatükis. 1.Uni ja unenäod Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida - tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le.
JooniaNike tempel(Ateenas); Artemise tempel(Efesoses) KorintoseOlümpieion(Ateenas) Helmisnöö, munavööt, palmett dekoratiivne motiiv 12. VANAKREEKA SKULPTUUR Arhailine ajajärk Egiptuse kunsti mõju Poos Kehavormid üldistatud Kourosideaalne sõjakangelane, sportlaneideaalne keha, et sarnaneda jumalatega alasti mees Koreilmerõõmus ja pidulik, kramplik naeratuspüüd hingeelu kujutada riietatud naine Klassikaline ajajärk Kontrapost(tugipost)keerukad poosid Looduslähedud Täiuslik ideaal "KAUNIS" 1. 5.saj eKr Polykleitos "Odakandja" sõdalane, atleedi ideaaltüüp 1/7 Myron "Kettaheitja" Eelistati kõrgreljeefi friisidel, viiluväljadel võistlussteenid mütoloogiast või ajaloost.
Nobeli preemia sai "Vanamees ja meri" eest Ta elu lõppes Kuubas hingelise kriisi tõttu vabasurma minnes. Teoste autobiograafilisus väljendub selles, et "Hüvasti relvad" ja "Päike tõuseb" raamatute peategelasi saab samastada ka H endaga. Biheivioristlik meetod - fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelasta käitumist ja kõnet, väliselt nähtavat - kuuldavat täpselt jäädvustades edasi anda hingeelu. Jäämäeteooria - nähtavat-kuuldavat on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest Jäämäe teooria seotud tekstistiiliga - ei püüa päevavalgele tuua nähtuste juuri, algeid, põhjuseid ja neid "ära seletada", vaid piirtub nendele vihjamisega. See "jäämäe" tipp on sümbol, mis esinab sügavamat tõelisust. 3 novelli - "Vanamees ja meri", "Mehed ilma naisteta", "Ümbersünd" 3 romaani - "Kellele lüüakse
sümbolistlik: ,,põrgu värav", ,,Mõtleja". Belgia. Jamnes Ensor: kompositsioonid, kus on maskide taga figuurid, skeletid ja monstrumid, kummituslikkus, kasutas eredaid ja kauneid värve. Inglismaal. Edward Brune-Jones esindab prerafaeliitide koolkonda uuenduslikult. Norras. Edvard Munch on nii neurootiline sümbolist, kui ka ekspressionist. Teemad: üksindus, ängistus, pettumus, haigus. Venemaal. Mihhail Vrubel: hingeelu traagika ja mosaiigitaoline värvikäsitlus. Leedus. Mikalojus Konstantinas Ciurlionis oli maalija ja helilooja, tema piltidel on ulmelised ja kosmilised kujutised. 2.Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades. Rahvusromantika sai uusromantismist, primitivismist ja eksootika huvist innustust. Norras. Looduse täpse maalimise kõrval arenes muinasjutuline ja fantaasiarikas maasikumaal ja legendidest inspireeritud kunst. Edvard Munch , kes on nimetatud sümbolismi juures
1. http://i47.tinypic.com/1603qjp.jpg < · Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid · Teaduslik psühholoogia sai alguse 1879. aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks 2. · Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. · Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. · Psüühika all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. 3. · Psüühilised omadused... o ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt o Psüühilised omadused on näiteks võimed, temperament, iseloom, vajadused, väärtused, huvid .... · Psüühilised seisundid...
Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, madalmaades oli kunst algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses. Madalmaades ei ülistatud isiksust vaid toodi esile inimeste võrdsuse ja õigluse idee, inimene polnud maailma keskpunkt. Madalmaades olid humanistlikud ideed mõnikord seotud ketserlike, kuid jumalakartlike õpetustega, kuid Itaalias leidis see antiikaja paganlust matkiva vormi. 1Mis oli Madalmaade kunstnike peamiseks eesmärgiks? Inimeste hingeelu avamine. 1Kuhu oli mõeldud enamik Madalmaadel loodud maale? Jõukate kodanike koduseinetle 1Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsis kunstnikule? Õlivärvide kihtidena maalimine võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, samuti võimaldab edasianda ülipeeneid detaile. 1Kes olid esimesed 15.saj kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck Põhjamaades, Rogier van der Weyden Flandrtias 1Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajat?
Müüki läinud esemete nimekiri on säilinud ja annab ümpriski hea ülevaate Rembrandti kollektsioonist. Paljude kunstiteoste müügihinnad olid aga naeruväärselt madalad ja see sundis Rembrandti ka oma maja müüki panema ja leidma endale tagasihoidlikuma eluaseme. 2. Looming Tema maalide süzeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrandtile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljenduseks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Välimine ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud Rembrandtile olulised ning inimeste mõõdupuuks sai talle nende sisemaailm. Sellepärast on Rembrandti looming võib-olla kõige äärmuslikum vastand antiikkultuurile. Teda on peetud
sajandil loodud terrakotaskulpuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimse Kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggooti katedraalide fassaadidel, kuid pole levinud Ida- Euroopas ning seda üllatavam on sellise teose leidumine Tartus. 14. sajandi puuskultuuri silmapaistvam teos on elusuurune Kolgata- grupp, mis paiknes Harju- Risti kirikus. Kaarjas poos ja keha peitev riidevoldistik on tüüpiliselt kõrggootilikud, kusjuures vormitöötluse peenus ja hingeelu kujutamise väärikus viitab seostele prantsuse kunstiga. Kõrgelt olid keskaja Tallinnas, eriti 15. sajandil, arenenud kullasepakunst. Valmistati nii kirikuriistu, kui ka ilmalikke ehteasju. Eesti kuulsaim sellelaadne teos on rohkem kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants, mille Tallinna kirik 18. sajandil kinkis Peeter I soosikule Mensikovile ning nüüd asub see Peterburi Emiraazis. 15
väärituse probleemi. "Nukumaja"(1879) käsitleb abieluprobleeme. "Kummitused"(1881) - naine jääb kuulekana valitsevale moraalile perekonda ka siis, kui see on saatuslik nii talle kui ka järeltulevale põlvkonnale. "Rahva vaenlane"(1882) käsitleb jällegi vale ja tõe kokkupõrget. "Metspart"(1884) - esiplaanil kutsumuse, isiksuse terviklikkuse probleemid. "Naine merelt"(1888) - paralleelsed jooni "Nukumajaga". "Hedda Gabler"(1890) - jätkub huvi naise hingeelu vastu. 1891.a. pöördus Ibsen tagasi Kristianiasse. Valmisid 4 viimast näidendit: "Ehitusmeister Solness"(1892),"Väike Eyolf"(1894), "John Gabriel Borkman"(1896), "Kui me surnud ärkame"(1899). Nendes näidendite käsitleb Ibsen individualistliku hingelaadiga kangelaste probleeme - süvapsühholoogilised uurimused. Ibseni seisukoht jääb muutumatuks ka tema viimastes näidendites - kes püüab end teostada teiste arvelt, langeb paratamatult oma egoismi ohvriks. TAANI KIRJANDUS
RELIGIOONITEADUSE ALAHARUD: I Religiooniajalugu aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse elgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe. II Usundifenomeloogia e. võrdlev usundiõpetus võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. Materjal on võeetud religiooniajaloost. III Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi ja nende tekkimist. Huvitavaks objektiks on usuelu juhid (prohvetid). Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadata nt. usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV Usundisotsioloogia Uurib usundikogukondade (konfessioonide) ja ilmalike(profaansete) kogukondade vastastikust mõju, konfessioonidesuhet riigiga, suhteid perekonnaga jne. RELIGIOONIDE LIIGITUS I Tekkeprotsessil põhinev liigitus 1. Etnilised e
Oro. Lasteluule klassikuteks peetakse Sööti ja Ennot. Silmapaistev koht oli M. Sillaotsal, I.Truupõllul, J. Jaigil, A. Mälgul ja ka A.H. Tammsaare loomingul Temaarika avardus, mitmekesistus stiililt ja zanrilt. Kujunes välja lastekirjanduse ealine ja sooline diferentseeritus. Hakati uurima lastekirjanduse ajalugu ja teooriat. NÕUKOGUDE EESTI JUHTIVAID PROOSAKIRJANIKKE (LASTELE ) Ellen Niit suudab mõista lapse hingeelu, kujundab last kaitsva headust täis maailma. Luules palju heledavärvilisi sümboleid- maa, emaduse, viljakuse ja lapsepõlve sümbolid. Looming: ,,Pille-Riini lood", ,,Triinu ja Taavi jutud", ,,Krõlli-raamat" Heljo Mänd lapsepärane mängulisus ja emotsionaalsus, looming peegeldab mitmekülgselt lapse eluringi kuuluvaid mänge ja töid-tegevusi. Hoiak on soe, suhe lapsega väga kodune. Fantaasiarikas ja sisukad probleemid. Fantaasia on lapsemeelselt
pärgamendirullide ja mitmesuguste keemiliste katseriistade keskele. Ahv Huhuu hakkab majas etendama peremeest. Mürgeldusel ega märatsemisel pole lõppu, samuti Popi piinamisel, kes kõiki ahvi veidraid toiminguid vaatab kriitiliselt filosoofilise rahuga, kuid oma koeralike harjumuste tõttu täidab ka uue peremehe käske, kuni see laseb maja ühes kõigega õhku. Tuglas on suutnud selles novellis hästi ja usutavalt käsitleda koera ja ahvi hingeelu, nii et nende tegutsemised ja toimingud on saanud täiesti reaalseteks, kuigi novell on ainuüksi autori kujutluse vili. Abitus Popis ja kergatslikus ning õelas Huhuus on nähtud kahe vastandliku inimtüübi sümboolset kujutust, kes Isandata ei oska elada ning värisevad oma tundmatu saatuse ees, oskamata seda juhtida. Autor on sellesse sümboolsesse novelli rohkesti suutnud paigutada ka oma hirmu, mis peamiselt väljendub Popi elamustes ja kujutlustes
Maastikumaal – esindajad: JACOB van RUISDAEL (sidus loodusvormide täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Sageli kohtame tema maalidel heletumeduse efekte, teosed on täis ärevust, mis ulatub kohati traagikani. MEINDERT HOBBEMA, PAULUS POTTER REIMBRANDT HARMENSZ van RIJN – Tema maalide süžeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrantile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljendiks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Inimeste mõõdupuuks sai talle sai nende sisemaailm. Rembrandt maalis palju Piibli ja mütoloogia ainetel. Just neis töödes on inimhinge avamine lausa vapustavalt veenev ja jõuline. Rembrandti maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekäsitlus.
PSÜHHOLOOGIASSE • Olles veendunud, et psüühilised ja vaimsed elunähtused inimese juures johtuvad ülipeente kehaosakeste liikumisest, püstitas ta psühholoogiale ülesande uurida nende liikumiste seaduspärasusi, millest on tingitud kõik ettetulevad hingeelulised muutused. • Tolleaja psühholoogias esines kaks käsitlusviisi, mis teineteist täiendasid, ent mõnevõrra omavahel ka võistlesid. • Üks neist, rohkem teoreetilise põhilaadiga, lähtus hingeelu nähtuste seletamisel tajust, tõstes selle esikohale. • Teine käsitlus hindas tahet. • Hobbes püüdis neid käsitlusi omavahel seostada. Ometi suundus tema psühholoogiline huvi enam tahte uurimisele. • Selle avaldusi uurides jõuab ta tulemusele, mille kohaselt kogu inimliku tahteelu algseimaks ajendiks on enesealalhoiutung. Kõrged moraalsed tunded, nagu seda on altruistlik ligimesearmastus, heatahtlikkus ja vastutulelikkus, on vaid maskeeringud,
Kultuur ja rahvusriik Käibetõde kõlab, et kultuurikontaktid on kasulikud, kuna süvendavad rahvaste jt inimrühmade üksteisemõistmist. Nii arvati N Liidus, kui korraldati liiduvabariikide vastastikuseid kultuuridekaade, nii arvatakse Euroopa Liidus, kus kultuurile pannakse suuri lootusi. Tõsi, viimast kaheti. Ühelt poolt ja seni ehk kõvahäälsemalt nähakse kultuuris vahendit, mis aitab rahvastel säilitada identiteeti, mille lahustumist kardavad iseäranis väiksemad riigid. Seega oleks kultuur justkui nõrgeneva rahvusriigi asendaja. Teiselt poolt aga kõneldakse ka sellest, et kultuur peaks suurendama Euroopa kui terviku sidusust. Need kaks funktsiooni on omavahel seotud ja neil on niihästi laiem, rohkem tulevikku vaatav kui ka kitsam, olevikuline aspekt. Esimene seisneb selles, et Euroopa Liidus on aasta-aastalt rohkem inimesi, kes pärinevad teistsugusest keskkonnast, mida nad kavatsevad kohapeal taastekitada. Kultuur pe...
Sissejuhatus Minu referaat räägib Eduard Vildest, kes oli Eesti vanim ning ka auväärseim proosa kirjanik. Näiteks oli just tema see, kes hakkas esimesena avaldama pakse algupäraseid romaane. Vilde mitmeid jutte ning romaane iseloomustab kõige väljatoomine ning üldiselt mitte millegi varjamine näiteks on ta kirjutanud talupoegade peksmisest üksikasjalikult. Niisiis ei ole Eesti ühes suuremas proosa kirjanikus mitte mingit väga rahulikku hingeelu. Referaadis toon ära põhiliselt Vilde eluloo ning ka tema kirjutustest. 3 Elulugu Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.(2) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde,
ühiskondlikust elust põgenemise püüdega. Romantismi pooldas ainult osa kunstnikest. Caspar David Friedrich(1774-1840) saka romantiline maalikunstnik. Tähtsad on tema uuenduslikud maastikupildid, mis on äärmuslikult tundeküllaste ja tähendusrikaste motiividega. Piltidel kujutatud inimesed seisavad sageli seljaga vaataja poole, et rõhutada üksindust. Eelistab lõpmatusse avanevad maastikuvaated. "Rügeni kriidikaljud". Philipp Otto Runge(1777-1810) üksikisiku hingeelu romantiline tõlgendus ja uut moodi valguskäsitlus. Prantsusmaa Siin seostus kunsti areng poliitilise ajalooga tihedamalt kui mujal. Kujunes olukord, kus klassitsismi ideaalide hülgamine romantikute, hiljem ka teiste poolt tahes- tahtmatult väljendas ka pettumist ühiskonnas. Neile, kes kehtiva korraga rahul olid, muutus klassitsismi kaitsmine mitte ainult esteetiliseks, vaid ka poliitiliseks ülesandeks. Riik pooldas klassitsismi. Riigi poolt tunnustatud kunsti nimetatakse
Tegevus: kliendigrupile on võimalik rakendada efektiivset turundus- ja müügitegevust. Positsioneerimise osad kliendisegmendile oluliste väärtuste ja kasude kaardistamine Positsioon ei saa olla liiga üldine või kõigile tarbijasegmentidele oluline. Unikaalsus on üks raskemini leitavaid omadusi, eriti kui tegemist on konkurentsitiheda turuga. Mida täpsemini on firmal õnnestunud oma bränd positsioneerida tundma õppida sihtkliendi hingeelu, elustiili, väärtusi seda lihtsam on tal seda teavet turundustegevuses ära kasutada. Täpne positsioneerimine on ka firma eesmärkide täitmise otsene võti. Positsioneerimise osad - kliendisegmendile oluliste väärtuste ja kasude kaardistamine Igal brändil peab olema unikaalne väärtuste kogum. Selleks võib olla näiteks sihtrühma esindajate väärtuste rõhutamine. Väärtused jagunevad funktsionaalseteks ja emotsionaalseteks.
kasutamine, teostamine ja arendamine on inimese keskne põhitarve ja põhimõtteliselt ainus rahuldav eluviis. Inimese hingeline olemus kujuneb individuaalse vaimse struktuuri, pärilikkuse ja ümbruse vastastikkuse mõju tulemusel ja on samamoodi, nagu kehaline areng, kasvatuslikule vormimisele vastuvõtlik. Terve hingeline (psüühiline) ja kehaline ülesehitus on aluseks ja eelduseks individuaalsete võimaluste teostumisele. Steiner-pedagoogika järgi jaguneb inimese hingeelu paljutahulisus kolmeks põhivaldkonnaks: mõtlemine, tunne ja tahe. Mõtlemine juhib inimese teadlikku tegevust, tunne on elule põhinev hindamisvõime, väärtussüsteem ja sotsiaalne vastutustunne. Tahte jõud paneb liikuma ja tegutsema kogu inimese. Mõtlemise-, tunde- ja tahteelu kujutavad endas peale psüühikaseisundite ka teadvusolukordi. Inimese hingeline areng, mis on samaaegselt ka teadvuse areng, toimub reeglipäraselt üldiste arengurütmide järgi. Need
Poeesia tekib, kui kujutusviis ja kujutatav on üksteisega kooskõlas. Sisuühtsus Poeesia ei sea mingeid sisulisi piiranguid. Tegelikkuse kõrval esineb fantaasia, mis reaalsusega koos vaimse maailma osaks muutub Tavalisest tekstist eraldab luuletust sisuühtsus ehk temaatiline sidusus mõtte ja sõnade koondumine kõige olulisema ümber, teemade ja öeldu kordamine. Luuletusele võib läheneda mitmeti autori taotluse, hingeelu või loominguloo järgi, lugeja teadvusest jne. Lähenemisviisist sõltub tulemus. Kõge parem on aga tunda mitut lähenemisviisi, et neid siis võrrelda ja üldistada saab lõpliku ja kõige levinuma pildi. Väljendusühtsus Enne kui saab mõista luuletuse sisu, peab aru saama väljendusviisist, mõtestada lahti keelekasutus. Keel edastab, säilitab, loob teavet, kirjeldab maailma Poeetilised lisareeglid: Rütmiline kõne sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine
ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. tema tuntuim on "Sevilla Habemeajaja" ROMANTISMIAJASTU (tunnete ajastu) oli revolutsioonide ajastu ja heliloojad armastasid kujutada ajaloosündmusi, kangelasi, armastust, hingeelu - kõike, mis on seotud tunnetega. Tähelepanu pöörati lihtrahava (talupoegade) elule. 19.s ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard WAGNER (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19. saj tekkisid Euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich
Suhtlemine inimestega - loomulik või õpitav? Inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelus. Inimestega suhtlemisest võib tulla meile tulu või kahju, vastavalt kuidas me oleme osanud situatsioone ära kasutada ja kuidas on teised sellele reageerinud. Tihti öeldakse, et inimestega suhtlemine tuleb loomulikult ja et seda pole vaja õppida, harjutada, kuid iga päev näitab vastupidist. Tihti suhtutakse suhtlemisse inimestega kui loomulikku asja, mida une pealt osatakse teha ja mis ei vaja õppimist. Selline väärarusaam võib viia lõpuks suurte konfliktideni inimestega, kellele me oleme mulje jätnud kui oskamatu, või ebapiisav suhtleja, kes ei näe oma sõnade varjatud mõtteid ja ei oska aru saada informatsioonist mida talle antakse. Üks olulisemaid aspekte inimestega suheldes on jätta hea esmamulje. Ei hakka diskuteerima milline on hea mulje, sest iga ühe arvamuse kohaselt on see erinev ja eks me loomulikult püüa alguses head mulj...
rannaäärsel veel osa neist on lennus, teine kaljudel. ("Sügisene rand") 2.1.4. Talv Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle vaikuses langevate lumehelvestega või väljal tormavate tuisulainetega. Nendesse luuletustesse on põimitud ka luuletaja enese hingeelu seoses rahuliku või tormitseva loodusega. Eriti elavalt on kirjanik kirjeldanud loomade, iseäranis lindude kannatusi talvel. Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab!
Me kõik näeme unenägusid, kuid ei pruugi neid mäletada. Inimese aju võib võrrelda arvutiga, mis pidevalt haarab, suunab, sõelub ja sünteesib infot. On üsna ilmne, et kui ajurakud on liigsest informatsioonist küllastunud põlevad nö "juhtmed" läbi ja ajutegevus aeglustub. Sellist olukorda saab parandada korraliku unega, mille jooksul nähakse unenägusid. UNI: Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magajal on muutunud hingamine, pulsi sagedus, ta võib võpatuda ja aeg-ajalt ennast pöörata. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra.
("Verivalla" kogu). 1917 ilmus luulekogu "Hääl varjust"-see räägib vastest,murest,ängistusest,tunneb kaasa kehvades oludes kasvavaile lastele (, kel pole eduks võimalusi) ja teisele, kes end hüljatuna tunnevad. Põhiliselt kujutab suurlinna ja aguleid. Under on tähtis ka kui Eesti ballaadimeister. Ta sai ballaadideks ainestikku rahvaluulest (muistendid), Piiblist ja oma fantaasiast. Kujutab ballaadides väga hästi peategelase hingeelu ja mõtteid. Põhiteema on õnnetu armastus ja selle mõju inimese elule. Kujutab õnne otsinguid, millele saavad takistuseks inimeste eksimused või iseloomuvead. Nt ballad "Lapsehukkaja" räägib vallasemast, kes hukkab oma vastsündinud lapse uputamise läbi ning süümepiinade tulemusel uputab ja iseend. See teos näitab, kui ohtlik on vallasemade põlu all olek. Need ballaadid ilmusid kogus "Õnnevarjutus". 1940ndatel kirjutas ta julge luuletuse "Jõulutervitus" ( 1941 14. juunil
On huvitav jälgida, et alates "Manon Lescaut'st" lõi Puccini omamoodi sünteesi Verdi ja Wagneri stiilidest, mis jäi kogu tema loomingu põhiiseärasuseks. See väljendub mitmel moel esiteks Puccini kasutas läbikomponeeritust oma teostes (kadusid ära eraldi soolonumbrid ja ansamblid), mille alustajaks oli Wagner. Samuti kasutas Puccini tihti Wagneri juhtmotiivi ideed. Verdilt võttis Puccini üle häälekäsitluse (orkester on eelkäige häälte saatja, mitte niivõrd tegelaste hingeelu kandja) ja meloodia lihtsuse. "Boheem" toob ooperikunsti uue lähenemise sisulise poole pealt: Puccini ei kartnud lavale tuua tavaelu lihtsaid probleeme. Muusikalise poole pealt on oluline ka orkestrivärvide värskus, koomiliste ja traagiliste elementide koos kasutamine. OOPERID · "Vilid" ("Le Villi"; esietendus Milanos 1884) · "Edgar" (Milano, 1889) · "Manon Lescaut" (Torino, 1893) · "Boheem" ("La bohème"; Torino, 1896) · "Tosca" (Rooma, 1900)
1. Abstraktne kunst Kunstivool, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest. Vormikõne ei järgi looduses esinevaid vorme, see on esemete kunst. Tekkis 1910. aastal Münchenis. Hoogsam levik algas 30-ndate lõpu poole. Võiduteed sammus kuni 1960-ndate aastateni, mis taandus uuemate kunstide ees. Ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst. Abstraktne kunst jaguneb kaheks: 1) ekspressiivne ehk emotsionaalne suund: väljendab kunstniku lõhestatud hingeelu sisemaailma, tema subjektiivseid meeleolusid, ajastgu traagilisi vastuolusid, rahutute rütmide, värvi akordide ja faktuuri järgi. Esindaja V. Kandinsky. Äärmuslik vorm- Taism- tekkis pärast II Maailmasõda Pariisis, kunstnik kannab lõuendile värvid juhuslike plekkidena, mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal- J.Pollock 2) konstruktiivne suund: rajaneb intellektile, rõhk geomeetrilistel võrmidel (jooned, ringid, ruudud),
mis piirasid nende kasvu, keskaegsed linnatänavad on seega üsna kitsad ja majad tihedalt üksteise vastu surutud. Skulptuur Gooti kujutava kunsti tellijaks jäi kirik. Kuna ühiskond, filosoofia ja usk oli arenenud, tõusis jälle ausse looduslähedane kujutamine- eeldati, et kõik on jumala loodu ja väärib täpset jäljendust. See on ka üks peamisi erinevusi romaani kunstist. Jätkuvalt peeti esmatähtsaks kujutada hingeelu, kuid rõhutatakse iga inimese kordumatust ja isiksust. Reljeef jäi tagaplaanile, esile hakkas kerkima ümarplastika, nagu antiikajas. Siiski jäid enamik skulptuure seotuks ehitistega, ja kunan nad paigutati tavaliselt seina äärde, olid nad siiski vaadeldavad vaid ühelt poolt. Tuntuim skulptuur asub Saksamaal Bambergi katedraalis asuv ratsanikuskulptuur, mis väljendab täpselt ajastu rüütliideaale. Maalikunst
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia,
esimest vaatust käis Verdi isegi publikule kummardamas. Kuidas edasi hakkas kõik minema allamäge ja etendus lõppes täieliku katastroofiga. 19. sajandi publiku ja kriitikute jaoks, kes olid harjunud ajalooliste ja koomiliste sisudega ooperitega, oli ,,La Traviata'' totaalne sokk. Neid rabas kaasaja kujutamine ooperilaval ning ennekõike kurtisaanist kangelanna, kes igapäeva elus oli seltskonnas tõrjutud liige. Nüüd aga kujutati teda peategelasena, kelle hingeelu püütakse mõista ning kaasa tunda. Lisaks süzeele oli valitud ka kehvad solistid. Paljud lauljad ei mõistnud helilooja uut stiili, Alfredo osatäitja oli sel hetkel lihtsalt kehvas vormis ning kangelannat Violettat mängis lopsakas ja tervisest pakatav sopran, kes kuidagi ei sarnanenud haprale, surevale Violettale. Aasta hiljem, 6. mail 1854 toodi ,,La Traviata'' taas lavale koos teiste solistide koosseisuga. Seekord saatis etendust
Lapsepõlves kogetud armastuse puudumine või selle ilmne ebapiisavus on alati ühel või teisel kujul kodukahjustuse kindlaks tundemärgiks. Näiteks: Kui laps ei te, mida ema soovib saadab ema lapse õue ja kässib minna mõõda teed edasi. Mõnesaja meetri pärast kisab ema, et tule tagasi koju, et see on viimane kord. Emotsioonid on alati kiiremad kui mõistus. Tõeline õppimine toimub läbi kogemuse, üritamise ja õnnestumise või siis eksimise kaudu. Omandamises on aga kaasas kogu hingeelu, tunded ja neist tulevad emotsioonid. Lihtsustatult võib õelda, et õppimine toimub aju koores, omadamine aga isiksuses tervikuna ja eriti aju limbilises süsteemis. Intsest on perekonnasisene seks, mis on ohtlik mänguasi, mis tuleks ettevaatlikult kõrvale jätta, ükskõik kui meelitavana see ka ei tunduks. Intsesti poolt põhjustatud mälestused talletuvad siiski vägisi ajju ja jäävad seksuaalelu reguleerima närvivõrgustiku osaks. Pärast
Peale varast lapseiga satub laps mitmekesisemasse sotsiaalsesse keskkonda, kus teda hakkavad mõjutama nii mängukaaslased kui ka täiskasvanud. 2.1. PERETÜÜP JA ENESEHINNANG Kuidas mõjutab vanemate lähedus ja kontroll lapse enesehinnangut? Laias laastus võib eristada nelja kasvatusstiili. 2.1.1. OPTIMAALNE KASVATUSSTIIL Vanemad: Hoolivad ja tähelepanelikud, jätavad ka lapsele otsustamisruumi. Laps: Tõenäoliselt saab temast tasakaalus hingeelu ja normaalse enesehinnanguga isiksus.(6) 2.1.2. (KÕIKE)LUBAV KASVATUSSTIIL 6 Vanemad: Lapsega emotsionaalselt ja hingeliselt väga lähedased. Armastust väljendab n-ö vabakasvatus, kontrolli on vähe ja piirid lubatu-lubamatu vahel hägused. Laps: Kõrge enesehinnanguga, kuid võib elus raskustesse sattuda. Maailm ei ole nii tingimusteta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
