parim, tugevaim kogu. Leiab rõõmu loodusest, lastest, unistustest ja armastusest. Selgelt toob välja inimese seotuse loodusega, näitab kuidas loodus mõjutab inimtundeid. Agulielu kujutab teistes toonides rõõmu leiab pisiasjadest. ,,Õnnevarjutus" 20-ndate lõpus. Ballaadid. Temaatiliselt: Piibli legendid, rahva suust kogutud legendid. ,,Lageda taeva all", ,,Kivi südamelt" 30-ndatel. Luule on muutunud filosoofilisemaks ja keskendub eelkõige inimese hingeelu siseprobleemidele, ühiskonnaprobleemid jäävad tagaplaanile. Samas võib tajuda protesti elu ebavõrdsuse vastu. ,,Mureliku suuga", ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail" paguluses. Loomingu viimane periood. Emotsionaalselt mõjutas tugevalt ema surm. Sisse kirjutatud ka sõjakoledused, pagulase kohanemisraskused. Domineerib koduigatsus. Underi luulet on palju tõlgitud Domineerivad teemad ja märksõnad Underi luules:
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
Samuti maalikunst ja plastika, kuid ta tegeleb kirjandusega spetsiifiliselt. Küsimus on jäljendamise viisis. Kirjandus jäljendab keele või sõna abil, muusika jäljendab helide kaudu, tants liikumise kaudu, maalikunst värvide ja vormide kaudu. See mida kunstis jäljendatakse ei ole enam ideede jäljendamine nagu ütles Platon, vaid tema jaoks jäljendati meie näilist tegelikkust, mitte ainult füüsilist tegelikkust, vaid ka vaimset tegelikkust. Muusika on hingeelu jäljndus. Samamoodi ka kirjandus. Aristoteles rehabiliteeris kunsti, mille Platon oli alandanud. Ta tõstis kunsti auväärsete inmtegevuse valdkondade hulka. Ütleb, et jäljendamisinstinkt on inimeselel omane. Pakub meile rõõmu ja naudingut. Inimene on uudishimulik, otsib seoseid ja arutleb. Kunsti eesmärk on laiendada meie inimkogemust. Võrdleme sellega, mida teame ja tunneme. Kunst teab meid asjadest teadlikumaks, võib olla ka alternatiivide läbi mängimine, fantaseerimine
hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud. Rodinile on oma tegelaste hingeelu avamine väga oluline ja mõne tema suurteose sisu võib pidada lausa literatuurseks („Calais` kodanikud“, „Põrguväravad“). Oma loomingu selle küljega sobib Rodin seetõttu kokku teise 19. ja 20. sajandi vahetuse suuna – sümbolismiga. Rodini eeskujudest oli mõjutatud peaaegu kogu sajandivahetuse Euroopa plastika. Teoseid: „Pronksiaja inimene e. ärkamine“ (1876), „Igavene kevad“ (1884), „Suudlus“ (1886),
Millised on need tingimused, kus ta nii ei tee? jne. Sama üksikasjalikuks läheks biheiviorist ka introvertsuse uurimisel, et saada kirjeldatavaid keskkonna ja käitumise ühikuid, neid loendada ja mõõta. Radikaalbiheiviorism. Psühholoogia tähtküsimusele - kumb determineerib inimese psüühika, kas sisemised jõud või väliskeskkond - vastamises esindavad klassikaline psühhoanalüüs ja radikaalne biheiviorism kaht äärmust. Freudistlik teooria seletab inimese hingeelu ja käitumise ära kaasasündinud tungidega. Biheiviorism aga tuletab need keskkonna stiimulitest. Ajaloolise tähtsusega on kaks teooriat: Pavlovi klassikalise (e. reaktsiooni) tingimise ja Skinneri operantse (e. instrumentaalse) tingimise mudel. Ivan Petrovitch Pavlov (1849-1936) tõestas loomkatsetega, et käitumise (reaktsiooni) põhjustab väliskeskkonnast tulev ärritaja (stiimul). Seos nende kahe vahel on kas tingimatu
Reisis kah natuke. Purjekaga, mil nimeks "Bel Ami", käis korsikal, Tuneesias, Alzeerias, Ingll. Selle reisi muljetest pani kokku oma reisiramatud. Hoidis poliitikast eemale. Demokraatia suhtes pessimistlik, et see ei too inimestele mingit hüvangut. Viimased 3 eluaastat oli vaimuhaige. Kustus aeglaselt. Halvenes nägemine, tekkisid hirmud ja luulud. Lõpus kirjutas 3 juttu, milles on hästi kirjeldatud vaimuhaige hingeelu. Tegi enesetapukatse, et enam ei jaksa. Viimased paar aastat veetis hullumajas, kus ta ka suri. Enne surma jäi täitsa pimedaks. Ise ütles: "Tulin kirjandusse nagu meteoor ja lahkun nagu välk". Looming. Kirjutas novelle, mõnes mõttes sarnaneb Tsehhoviga. Kujutas väikest inimest, aga tunneb neile sügavalt kaasa. Väikesed inimesed on eneseväärikad, on oma lemmiktegelase tüüpe, nt prostituudid, kes on tglt lihtsad, tavalised naised
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat:
Ta ongi nagu isiksuse kõige olulisemaks arhetüübiks, kuna see on isiksuse arengu lõppeesmärk. · Arhetüüp ego Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp. See on teadvuse kese. Ego arhetüüp on "mina arhetüüp". See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil. Need on olulisemad arhetüübid isiksuse seisukohalt, kuid Jungil oli veel väga palju arhetüüpe. Aga need ülejäänud arhetüübid isiksuse seisukohalt nii suurt rolli ei mängi. Need arhetüübid on tänapäeval suhteliselt levinud. Psühholoogias kasutatakse neid üsna sageli. Erinevusõpetus Jungi erinevusõpetus käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme. Jung nimelt loob oma teooria erinevatest inimtüüpidest
Ehk kõikides ühiskondades on mingisugune religioon olemas. Seletused religiooni universaalsusele e kust religioon tuleb? Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele, selline maailm on tegelikult olemas Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest. Sotsioloogiline seletus: religioon tuleneb ühiskondliku elu loomusest. Psühholoogiline seletus: Edward B Tylor: Inimesed tahavad seletada: loodusnähtusi (äike); enda hingeelu (unenäod). Uskumine hinge. Sigmund Freud: religioossed uskumused tekivad suhetest vanematega. Üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa. Ökoloogline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni. Sotsioloogiline seletus:
inimene. Klassikaline pedagoogika (näiteks Peeter Põld) peab kõlbelise, inimliku inimese kasvatamist kooli peaülesandeks. Sarnast arusaamist võime lugeda juba antiigi kuldajastust pärit tekstidest. Mitte ainult Sokratese, Platoni ja Aristotelese mõtted pole oma väärtust ja tähendust kahekümne viie sajandi jooksul minetanud, vaid ka vabaduspedagoogika esimene laulik Rousseau "laulis sama laulu": on vaja loobuda ühekülgsest mõistuse kultiveerimisest; mõjutada tuleb lapse hingeelu, sest igas inimeses on headuse ja vooruslikkuse alged, mis eraldavad teda loomast. Hea ja kurja tundmise organiks on süüme. Tema otsuste eksimatuse tõestuseks on asjaolu, et kõigi rahvaste juures, vaatamata kommete tohutule erinevusele, esineb sarnane arusaamine õiglusest, heast ja kurjast. Pole olemas ainsatki rahvast, kelle juures sõnapidamist, halastust, heasoovlikkust või suuremeelsust peetaks kuriteoks ning austataks ebaustavat õiglase asemel.
eestvõttel. Kogumise peamiseks eesmärgiks oli kiiresti kaduvate rahvaviiside üleskirjutamine ja väljaandmine muutmata kujul, et anda võimalust neid kasutada uue kaasaegse eesti muusika loomiseks. Sihiks võeti käia läbi kõik Eesti alad ja talletada kõik, mis oli veel rahvasuus säilinud. "Meie rahvaviisid, kust vahest selgemini kui kuskilt mujalt meie esivanemate iseloom ja hingeelu välja paistab, pidid aegsasti vaimuliku kirikulaulu ja koraalide eest taganema. /---/ Eesti Üliõpilaste Selts on nõuks võtnud asjakohaselt päästa katsuda, mis veel päästa on. Eeltuleval suvel lähevad Seltsi palve pääle koolitatud muusikatundjad välja, kes rahvaviisid loomutruult ja jõhvipäält nõnda üles kirjutavad, nagu laulikute suu neid laulab." (Villem Reima 1904) Regilaulu kogumise seisukohalt oli üritusega pisut hiljaks jäädud
ellu viidav juhi idee, olgu siis omakasu rahuldamiseks või võitluses üldsuse eest. Üksik ei saa kunagi tulla välja ilma imetlejata. Juht on algataja ja vastse idee populariseerija, kuna mass on selle kandja. Ainult juhi ülalttulev võimutarvitusõigus loob hirmu massides, mis sunnib neid alistuma. Kogu juhi püüdlus on suunatud võimutaotlusele. Kui on saabunud võim, siis suuri oskusrikkaid pingutusi nõuab ka võimupositsiooni säilitamine. Võimul olles juht peab eriti tundma massi hingeelu põhitooni, mis avaldub eitamisvaimus. Massi põhitunnused: · Impulsiivsus ja ärritatavus · Alatine protest ja opositsioonis olemine Et pareerida eitamisvaimu, on vähe reziimi valjusest. Siin peab juht olema n.ö. ,,karismaatiline". Oma isiku ja tegudega ta peab looma autoriteedi kõrguse. Karismaatilisele juhile omistatakse teatud omadusi, mis muudavad nad efektiivsemateks, võimaldades neil luua suurele grupile (massile) mõistetavaid ja järgitavaid visioone. Suur
· 1966 Tähetund (luulekogu) Luuletus ,,Tähetund" saab esimene J. Liivi nimelise auhinna. See tähendab ka Alveri suurt tagasijõudmist kirjandusse. · 1971 Eluhelbed (luulekogu) · 1979 Lendav linna (valikkogu) · 1986 Kotallid Emajões moodustab isesisva väikese perioodi, mis jääb väga lühikeseks. · 1989-92 Teosed I-II · 2005 Koguja Kõige varasemast järgust tuleb tähele panna, et tal on huvit kaasaegse haritud naise hingeelu suhtes. Ta huvi kandub ka edasi 30ndate värsiloominugsse. Kindlasti kandub ka poeemi ,,Lugu valgest varesest.". Alver kujuneb aja olulisemaks värsivormis kirjutajaks. 30ndatel hakkavad tulema ka lüürilised luuletused (armastuslüürikat ei kohta) hiljem tuleb küll armastusluulet ette, kuid ei saa kunagi traditsiooniliseks armastusluuletajaks. Alver pole tüüpilises naisrollis tugevad meesjooned ja raudsed kõlad (külma metalli motiivid, külmad kaugused, külmad kõrgused).
paatos, liialdatus, fantastika. ,,Rolandi laulu" motiiv, tegevusse tuleb aga heasüdamlikust hiiglasest Morgante. Autori vabameelne elufilosoofia peegeldub. Sellist ülevoolavale hüperbooli, groteskil ja fantastikal põhinevat nalja kohtab nt Rabelais' raamatus ,,Gargantua ja Pantagruel". Boiardost tulid sisse veel nõiatembud, lohed, koletised, maagia. Koomika peegeldub irooniaks. Armastuse-teemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine. ,,Armunud Orlandos" saabub Pariisi Karl Suure õukonda Hiina kuningatütar, kellesse Orlando (Roland) ja Rinaldo korrapealt armuvad. Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne.
sõjakirjasaatjana Madridis. II ms ajal oli ta ajakirjanik Euroopas. Pärast sõjaperioodi asus elama Kuubale, kus valmis ,,Vanamees ja meri". 54. pälvis autor Nobeli preemia. Kuubalt kolis tagasi USA-sse, kus sooritas enesetapu. Suurem osa tema loomingust on autobiograafiline, selles avalduvad eeskätt sõjas saadud paranematud haavad. Tema proosale on iseloomulik fikseerida võimalikult objektiivselt ja täpselt tegelaste käitumist ja kõnet, andes edasi nende hingeelu. Toob sisse näiteks jäämäe teooria (autor vihjab pealtnäha lihtsale nähtusele või sündmusele, mis esindab aga sügavamat tõelust, olulisem on see, mille kirjanik ütlemata jätab). Hemingway loomingu läbivaks teemaks on humaansuse puudumine. Tapmist ei saa õigustada, kuid humanismi tuleb tihti kehtestada ja kaitsta just nimelt relvaga. Tema loomingut läbib ka iroonia, pilkena kui ka saatuse irooniana. Elu on Hemingway jaoks võitlus, mis lõpeb varem või hiljem surmaga,
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............
võimalikuks ristisõdija tõotuse ostmine. Ühesõnaga saab võimalikuks indulgentside ostmine, mis aitab vältida ristiretkele minekut. Hiljem hakatakse korraldama ristisõdadeks rahakogumist, millele lisandub hiljem raha kogumine muudeks asjadeks. 15. saj lõpus muutuvad need eriti massilisteks nt türklaste ohuga võitlemiseks. Raha ei voolanud aga lihtsalt kuuriasse. Sine cura ametikoht, kus saab raha, aga tööd ei pea tegema. Preester või toomhärra peab hoolitsema koguduse hingeelu eest vahel seda kohustust aga polnud. Tihti on see olukord seotud ülikooliga, mis on üles ehitatud kirikuorganisatsioonina õppejõud on preester ilma hingehoiuülesandeta. Protestantism muidugi pingutas selle kritiseerimisega üle ja mõnitas seda ülemäära. Muretseti, kas senised kombed lunastust ikkagi tagada suudavad reformikalduvused. Toimusid mõned kloostrisisesed reformid, linnades tehti otsus võtta vaimulikkonnad enda kontrolli alla
Richadsoni kujutlusobjektiks on inimese siseelu ja siis 4 seina vahel võivad märatseda hingetormid ja mida Defoe romaanides ei kirjutata. Richardsoni eesmärgiks ongi kujutada konflikte, inimese mõtteid ja tundeid ja neid analüüsida. ,,Clarissa"? seda on ta nimetanud dramaatiliseks jutustuseks. Siin tuleb mängu hoopis teistsugune mittefiktsionaalne zanr. Kiriromaan oli hea, kuna kiri võimaldas autoril kirjeldada inimese hingeelu. Nimelt kui räägitakse oma tundmustest kirjas, meenutab see sisemonoloogi. ,,Clarissa" on edasiarendus. Ei ole kasutatud ainult ühe inimese kirju. ,,Clarissa" mõjutas laiemalt Euroopa kirjandust, kuna tõlgiti Prantususe keelde üsna varakult. Valgustussajandit on nimetatud kosmopoliitseks. ,,Clarissa" on oma vormi ja sisu poolest piiriülene. ,,Clarissa" käsitleb sotsiaalset ebaõiglust, aga üsna kitsas plaanis. Tegemist on moraalse kultuse säilitamisega ja selle teeb kurvaks
Ülevaade tollasest ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, kodu-uurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I - Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust - tulevad alati tagasi. Fausti süsteem töötab: Andres, Indrek (ka Fausti nimi oli Heinrich). Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tms-e isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis
figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud. Rodinile on oma tegelaste hingeelu avamine väga oluline ja mõne tema suurteose sisu võib pidada lausa literatuurseks (,,Calais` kodanikud", ,,Põrguväravad"). Oma loomingu selle küljega sobib Rodin seetõttu kokku teise 19. ja 20. sajandi vahetuse suuna sümbolismiga. Rodini eeskujudest oli mõjutatud peaaegu kogu sajandivahetuse Euroopa plastika. Teoseid: ,,Pronksiaja inimene e. ärkamine" (1876), ,,Igavene kevad" (1884), ,,Suudlus" (1886), ,,Calais` kodanikud" (1886-1895), Balzaci monument (1898), Hugo
õnnetustes või ebaõnnetustes, et meil on oma koht elus. Elukaar on siis see, mis Sa rääkisid, see 7-aastaste perioodidega? See on siis see, millele toetuda ja millele Sina toetud? Jah. See on niimoodi seletatud väga hästi. Seal on seda teooriat. Üks asi on see, kas Sa saad aru sellest inimesest....vaatad, et hing ja mina ei ole üks ja sama. Et on olemas inimese Mina ja inimese mina valitseb Sinu...Sul on võimalus inimese mina saab teadlikult oma hingeelu, oma mõtlemise elu ja oma tegude üle vastutust võtta ja valitseda seda. Siis arvatakse, et see Mina osa on nagu välja jäänud, et meil on jäänud nagu looma tasand. See on täiesti elutee. See pole õpetajaks õppimine või õpetajaks olemine. See tundub, et on nagu pidev vaimne areng. See ongi nagu selline pühitsetu tee. Sa oled sellel teekonnal, oled keskmes ja arvestad, et kõik, mis väljast tuleb on Sinu tööpõld, sh Sinu enda sisemised kogemused selle kohta
· Röövmõrtsukas,kelle nõrkus seisneb enesepetmises,miss obis kergemeelseks ja muretuks põgenemiseks reaalse elu probleemide ja kohustuste eest · Teise tüüpi esindaja psüühikas toimus enesest loobumise protsess,mis tähendas kõikidest oma püüdlustest lahtiütlemist · Kolmas tüüp,kui täielik,kuid pealiskaudne kohaneja ümbruse reeglite ja normidega. Püüdes selgitada kuritegude psüühilisi tagamaid ja motive,leidis ta,et kõigi mõrvarite hingeelu on primitiivne ja vähearenenud. Teine kuritegeliku käitumise olulisem uurija Eestis oli meedik Hans Madissoon(1887-1956).Noorte kuritegevuse põhjused jaas autor kahte liiki: seesmised(alge) ja välised(miljöö) ning nende kombinatsioonid.Madissoon pidas olulisemaks alget ja leidis,et alaealised kurjategijad on rõhuvas enamuses alaväärtuslikud isikud.Võitlust noorte kuritegevusega tuleks vaadelda suurel määral pärilikkusega seotud probleemina
gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline mitte ainult kuidas, vaid ka see, mida on kujutatud. Rodinile on oma tegelaste hingeelu avamine väga oluline ja mõne tema suurteose sisu võib pidada lausa literatuurseks (,,Calais` kodanikud", ,,Põrguväravad"). Oma loomingu selle küljega sobib Rodin seetõttu kokku teise 19. ja 20. sajandi vahetuse suuna sümbolismiga. Rodini eeskujudest oli mõjutatud peaaegu kogu sajandivahetuse Euroopa plastika. Teoseid: ,,Pronksiaja inimene e. ärkamine" (1876), ,,Igavene kevad" (1884), ,,Suudlus" (1886), ,,Calais` kodanikud" (1886-1895), Balzaci monument (1898), Hugo
asunud hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju, mis oli kaetud kulla ja elevandiluuga (krüselefantiintehnikas); tema loodud istuva Zeusi kuju Olümpias oli üks seitsmest maailmaimest. Põhjuseks, miks kreeka skulptuuri õitseajal loodud skulptuurid võivad tänapäeval tundevaesena näida, on lisaks dekoratiivsete värvide hävimisele see, et kreeka kujurid nägid ilu üksnes tugevas ja väliselt täiuslikus kehas; nad ei pööranud tähelepanu üksikisiku hingeelu edasiandmisele kujutavas kunstis. Kreeka IV saj. skulptuurides on kadunud rahu ja senine tasakaal, kujud on täis liikumist ning maalilisemad. Kuna kujud muutusid ka saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks, nimetatakse seda kauniks stiiliks. Skopas lõhkus kõrgele klassikale omase harmoonia, kuid saavutas oma töödes seniolematu emotsionaalse väljendusrikkuse, tema loomingust on kõige tuntumad osa Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefe, mis kujutavad kreeklaste võitlusi amatsoonidega
Dilthey (1833-1911) nime. Eeskätt eristuse pärast, mille ta teeb: Geistwissenschaften - Naturwissenschaften Geistwiss-en. on siis vaimuteadused e humanitaarteadused ja nad uurivad inimese poolt loodut s.h kultuuri. Siin ei kehti need seaduspärad, mis looduses ja ei saa kasutada samu meetodeid, mis loodusteadustes. Eristab vaimuteadusi, mis uurivad inmlikukku kogemust terviklikuna ja üksikuid loodusteadusi, mis vaatavad alati üht aspekti reaalsusest. Tähtsaks saab hingeelu struktuuri psühholoogilise struktuuri tuvastamine ja läbielamise mõiste. Keskse tähtsusega on Dilthey'l mõiste verstehen kui inimese kultuurilise ja sotsiaalse tegevuse vormide ,,osavõtlik mõistmine", ,,intuitiivne taipamine". Samas, see mõistmine põhineb alati ajaloo tundmisel. Siit joonistubki välja saksa filosoofia kantiaanlik ja neokantiaanlik idealistlik traditsioon, mis jätkub ka läbi 20. saj ja mõjutab mitmeid olulisi kultuuriteooriaid mitte ainult Saksamaal
ühiskonnast, nende kihtidest (küla, haritlased, töölised jne). Suudab kirjeldada aega. On paralleele tõmmatud Tolstoiga: krahv, kes tahtis olla tlp. 3) ajalooline. Tms jõuab kirjutamisaega välja, ei kirjutamidagi, mida oma silmaga näinud pole. Paneb kirja tähtsad sündmused. I, II ja III on tüüpilisemad, võib öelda kodulooline, koduuurimuslik (Jaan Eilart). 4) psühholoogiline. Tuleb keskenduda ühe (v kahe) peategelase hingeelu käsitlemisele (I Andres, Indrek). IV on kõige psühholoogilisem. 5) mütoloogiline. 4 kindlat tegelaskuju Euro kirjanduses: Don Quijote, Don Juan, Hamlet, Faust tulevad alati tagasi. Fausti süsteem töötab: Andres, Indrek (ka Fausti nimi oli Heinrich). Eesti Gretchen: Krõõt. Mephistoteles: Pearu; Tmse isa. Samas võib Andres Iiob olla, vaddeva. Kõik ind on pidevalt õnnetud. Ind jagunevad matsideks (teeb asju põhjalikult, võtab
Et aega huvitavamalt veeta, otsustatakse, et kõik seltskonnaliikmed räägivad iga päev ühe loo. Lepitakse kokku seltskonna kuninganna kui ka selle päeva teema, aga see polnud väga range paindlik, vaba pigem. Kui keegi jutuga alustab, siis lõpetab jutu ja sündmustik tuleb tagasi seltskonda kommenteeritakse mõne sõnaga. Boccaccio ütles lahti on teosest ,,Dekameron", arvates, et on siiski lubatud piirid ületanud, liiga avameelne. Naise hingeelu kujutas. Tema ,,Fiammettat" peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Dekameronis kasutatud raamjutustust, mille oli võtnud, järgides Ida tavasid. Sujuvus. 2. Ülevaade väliseesti kirjandusest Sõda oli. Eestist lahkus u 60 000-70 000 in. NSVL võim ju vägivaldne, eriti kultuuriinimeste suhtes. Põgenetigi, peamiselt Rootsi, Kanadasse, USA-sse. Eesti vaimuelu keskusteks said Stockholm, Toronto.
jälle midagi: "kõrgemate" ametnike seast leia-vad nad eesleid, kes aitavad sellel katkul võidelda oma ainsa tõelise vastase vastu, kuna need eeslid loodavad niiviisi eneste suhtes sotsiaaldemokraatide silmis ära teenida mõningast heatahtlikkust. Seda, millist muljet jätab edu laiadele massidele, kui sotsiaaldemokraatide pooldajatele või vastastele, võib taibata ai-nult see, kes tunneb rahva hingeelu mitte raamatute vaid elava tegelikkuse järgi. Sotsiaaldemokraatide pooldajate ridades võetakse saavutatud võitu vastu kui tõendit tema 23 sügavast õigsusest. Sotsiaaldemokraatide vastased langevad aga masendusse ja lakkavad uskumast edaspidise võitluse võimalusse üldse. Mida enam ma tutvusin sotsiaaldemokraatide poolt kasutatavate füüsilise terrori meetoditega,
psühhotrauma, mida last ümbritsevad täiskasvanud tavaliselt teavad. Sagedamini on selleks põhjuseks aga kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, mida täiskasvanud tema ümber ei tarvitsegi teada või ei oska sellele tähelepanu pöörata ja millele laps ise lahendust ei leia. Tasapisi kujuneb algul normaalsuse piires olnud hirmutunne lapse hingeelu ja selle kaudu kogu organismi harmooniat häirivaks teguriks. Eriti nooremate laste vaimse arengu ja kehaliste häiret e põhjuseks on sageli hirmud. Mida lapsed kardavad? Vastavalt ühele kuuel maal (Austraalias, Kanadas, Egiptuses, Jaapanis, Filipiinidel ja USAs) läbi viidud uuringule on erinevatest kultuuridest pärit lastel märkimisväärselt sarnased hirmud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
