Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
karakterite erinevused. Tihti langetakse äärmustesse. Kogu kunst muutus inimesekeskseks. Aktiivselt hakati kasutama folkloori(muistendeid, eeposi jne). Muusikas unistati ja oldi ülitundlikud. Armastati ja samas põlati. Naeruvääristati hingelt tühiseid inimesi. Muusikas toimis voolav ja edasiviiv meloodia. Teemad on ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Vahel tundus, et meloodia ongi lõputu. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks. Populaarseteks zanriteks said soololaulud, mis väljendasid ajastu meeleolu, armastust, kannatusi, õukonna intriige jne. Zanriteks said instrumentaalminiatuurid. Eksprompt, rondo, scherzo - muusikalised monumendid varietuurid jne. Populaarsuse võitsid klaveritsüklid ja sümfioonilised poeemid
3) pastoraalromaan - maalib idülliliselt karjaste elu ! 4) kriminaalromaan - esitab mõrvamüsteeriumi ja selle lahenduse ! 5) ajalooline romaan - käsitleb ajaloost võetud ainestikku ! 6) ulmeromaan - tegevus toimub kujutletavas tulevikus ! 7) fantastiline romaan - esitab väljamõeldud, tegelikus maailmas mõeldamatuid tegelasi ja sündmusi. ! 8) perekonnaromaan - keskendub ühe perekonna argipäevase elu ümber ! 9) psühholoogiline romaan - uurib tegelaste hingeelu ! 10) arenguromaan e isikuromaan - kujutab tegelaste arengut, huvitudes ka ümbritsevast ühiskonnast ! 11) sotsiaalolustikuline romaan - seab esiplaanile ajastu ühiskondlikud olud ROMAANI ARENGULUGU ! ROMANTILINE ROMAAN ! Romantism - 18. saj lõpus ja 19. saj esimesel poolel Euroopas domineerinud kunstivool. Tekkis vastukaaluks eelnenud valgustusajastu ratsionalismile. Valgustusajastu oli olnud mõistuslikkuse ajastu. Usuti, et inimmõtlemine on võimeline lahendama kõik ühiskondlikud
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne s...
Ristiusu tulekuga tuli uus arusaam laste hinged on puhtad, et teda päästa. Kuni 17.sajandini suri enne esimest eluaastat 1/3 lastest. Keskajal tekkis matuserituaal alates 7-aastastele lastele (piisavalt suur kaotus). Lapsi kasvatati nagu väikesi täiskasvanuid (riided, mänguasjad, nt male) 1545 kirjutas T. Phaire esimese pediaatriõpiku (lastel on teised haigused) 1632 Komensky ,,Ema kool". Keelati alla 12-aastaste laste abiellumine ja leiti vajadust haridusele. Hakati tähtsustama hingeelu. 16-17.saj hakkas toimuma üleminek tööstusühiskonnale (varem põllumajanduslik, iga pere majandas end ise ja oli suunatud elatusvahendite tootmisele). Inimeste elukeskkond koondub linna (linnastumine) ja sealt tekkisid edasised vajadused kirjaoskuse, arvutusoskus jaoks, et seda ühtlustada tekkis vajadus haridusele. See omakorda eeldas alghariduse kiiremat levikut. Selleks, et harida inimesi, on vaja tunda inimesi muutus oluliseks laste psüühika uurimine (kuidas õpetada nii, et
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi...
-Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea
püsima jäämine raskustega silmitsi seismisel. 26. O. Wilde'i Õnnelik prins ja A. de Saint-Exuperi Väike prints. O. Wilde`i "Õnnelik Prints" Õnneliku printsi on kaunis kuldehetega kuju, inimesed imetlesid, mõõgal särasid rubiinid & silmadeks safiirid. Prints nuttis, pääsuke haakas aitama, jagas printsi ehted abivajajatele Pääsuke armastab printsi, Talv, pääsuke sureb ning printsi süda kildudeks. MJ fantaasia, tähtsustatakse hingeelu - südameheadust, kaastunnet, oskust jagada saatust.Väline ilu ja isegi elu tuuakse ohvriks headusele. Mõlemad - Prints ja Pääsuke - tõid ohvriks oma elu, nende hingelaadi lähedus pani neid teineteise saatust jagama, ja ka vaeste ja õnnetute saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste. Printsi süda sümboliseerib selges keeles abivalmidust, loobumist, samal ajal ka Pääsukese pärast. A.de Saint-Exuperi Väike prints":
tema elu ja lapsepõlve vahel. Juba lapsepõlves vaevas noor Vilde oma pead sellega, miks on osad inimesed teistest võrdsemad ning miks osadel on teiste üle suurem võim. Nii on valminud tema enamik novelle ja satiirilisi jutustusi, otsimaks vastuseid tolleaegsetele sotsiaal-ühiskondlikele probleemidele. Keskeas suundub Vilde realismi juurde. Siis ei otsi kirjanik vastuseid enam ühiskonna probleemidele vaid püüab mõista inimeste hingeelu, mis on viinud ühiskonna sellisele tasemele nagu ta on. Ma usun, et Vildest tegigi hea realisti ja kirjamehe just see, et ta kasutas kirjutamisel reaalseid sündmusi, mida ta ise oli läbi elanud ja sai neid seetõttu palju reaalsemalt oma kogemuse põhjal kajastada. ,,Mäeküla piimamehest" on saanud meile nii tähtis teos kahel põhjusel. Selle teosega aitab Vilde kõvasti kaasa meie keele arengule ja ühtlasi oli ta esimene realist, kes suutis meie talupoja elu tegelikku olukorda kujutada
Reeglina esitatakse üht toote omadust kõige tugevamana. Nii näiteks on Volvo positsioon "turvalisim" auto. 3 strateegiat: olemasoleva positsiooni tugevdamine, ümberpositsioneerimine, uues positsiooni hõivamine. Positsioon ei saa olla liiga üldine või kõigile tarbijasegmentidele oluline. Unikaalsus on üks raskemini leitavaid omadusi, eriti kui tegemist on konkurentsitiheda turuga. Mida täpsemini on firmal õnnestunud oma bränd positsioneerida tundma õppida sihtkliendi hingeelu, elustiili, väärtusi seda lihtsam on tal seda teavet turundustegevuses ära kasutada. Täpne positsioneerimine on ka firma eesmärkide täitmise otsene võti. Kõige raskem osa on just konkurentidest eristumine ehk diferentseerumine, sest siin pole olulised mitte oskused ja tugevused laias mõttes, vaid sihtkliendile oluliste väärtuste väljatoomine ja selle kaudu lubaduse täitmine. Igal brändil peab olema unikaalne väärtuste kogum. Selleks võib olla näiteks sihtrühma
Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised lained (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi
varju ning animat/animust ning alles seejärel võib jõuda oma tegeliku minani. 5. Ego Erinevalt teistest arhetüüpidest on see täielikult teadlik arhetüüp. See annab inimesele järjepidavuse, paneb meid planeerima, analüüsima mingit oma kogemust. Jung ütleb, et ego püüab alati isiksuses domineerida, olla keskne element ning püüab panna ignoreerima neid sügavamaid hingeelu kihte. Ego kujuneb alati meie isikliku kogemuse baasil. Erinevusõpetus : käsitleb seda, mille poolest me üksteisest erineme. Kaks põhilist inimtüüpi: ekstravert ja introvert. Jung kasutab ka Freudi mõistet libido (Freudi seksuaalenergia). Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga.
sümboolika. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks'' ning tuhmiks muudetud koloriiti. Inimene on ekspressionistide töödes sageli sünge ja karikatuurse ilmega. Sellega tahavad eskpressionistlikud kunstnikud iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit, ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. 6) EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuriareng. Majanduslik edenemine eestimeelse haritlaskonna kasv lõid eelduse rahvusliku kunstielu kujunemisele kodumaal. Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus
Pere oli äärmuses: isa püüdis heastada, oli autoritaarne, ebakindel lunastuse mõttes. Kui isa suri, siis lootis, et poeg saaks rahulikult tegeleda filosoofiaga. Poeg läks Kopenhaageni ülikooli teoloogiat õppima. Hakkas rohkem huvitama filosoofia. Õppis selgeks selle, et siduda oma filosoofiat kirjandusega. 1838. a. sai teoloogias magistrikraadi. Ülikoolis armus endast nooremasse Regina Olsenisse, kihlub temaga, kuid tühistab selle. Tema enda keeruline hingeelu sai talle saatuslikuks. Arvas, et ei suuda oma armastatuga täisväärtuslikult suhelda. Püstitas mõttetuid kannatusi. Armastuse nimel loobus armastusest. Talle tundus, et ta on 1000 aastat liiga vana tema jaoks. Suhe jäi tema loomingut mõjutama. Püüdis põhejndada abielust loobumist jumalikust kutsest lähtuvat. Sekundaarsel eesmärgil peab abielu taanduma. Omapärane kirjutaja. Teosed religioosselt fanaatilised, melanhoolsed ja samas lõbusad, tekitavad erinevaid tundeid
,,Luulekunstist", milles ta väitis, et kõikidele kunstidele on omane jäljendamine (mimesis), kuid nad erinevad üksteisest väljendusvahendite, teemade ja väljendusviiside poolest. DRAAMA on tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Tuntud autorid H.Ibsen, A.Tsehhov, A.Kitzberg, J.Tätte jt. Käsitlusalusest lähtuvalt võib nimetada järgmisi alaliike: · karakterdraama keskmes tegelate kujutamine · psühholoogiline draama tegelaste hingeelu kujutamine · olmedraama igapäevaelu kujutamine · ideedraama mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine · ajalooline draama keskmes ajaloolised sündmused TUNNUSED: tegevuslikkus ja dialoogilisus. Draama on orienteeritud teatrile. Kirjanik peab näidendit kirjutades kas otseselt või kaudselt silmas teatrit ning selle tehnilisi võimalusi. Erandi moodustavad lugemisdraamad, millel on
Stiil 7 Tammsaarele on omased pikad laused. Sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud. Koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud. Tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade. Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu. Jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline. Tsitaadid "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus." "...ära kunagi hädalda, see ei huvita kedagi, rikub ainult korralikkude inimeste rahu ja erkusid." "Mitte imede maal, vaid imede ajastul elame tänapäev. Kõigil on niipalju soove, et ainult imed võivad neid rahuldada."
tõusis lugemisoskus. ·Lühhike öppetus...- oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne. See ilmus aastatel 17661767 Põltsamaal Peter Ernst Wilde väljandmisel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada. ·August Wilhelm Hupel- 1737-1819. Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii eestlaste kui ka sakslaste hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest. ·Garlieb Helwig Merkel- 1769-1850. Oli estofiil. ·Friedrich Konrad Gadebusch- 1719-1788. Oli baltisaksa ajaloolane
Kunstis tekib tees, et kunst on inimese paopaik. Kunstimaailm on märksa tõelisem, kui reaalne ja halb maailm. ??? rahuldust saab leida kunstist. Eksootika – iga rahvus üritas leida oma kultuuris oma ekstootikat. Ajalugu muutus romantikute üheks harrastuseks. Ühesõnaga otsiti varju kõiges, mis aitas eemalduda halvast igapäevalisusest. Isiksuse suveräänsus. Romantikud tegelevad inimisikuga. See inimene on suveräänne ja tema tahe on vaba. Igapäevane elu ja hingeelu läksid vastandusse. Romantikud uskusid emotsiooni järgnemisse. Hingeelus nähti kõrgemat väärtust. Seetõttu romantikud ei tegele inimeste elu üksikasjadega, vaid keskendutakse tema tundmustele ja sisemaailmale. See on ka romantikute teene, sest varem pole inimhingest räägitud. Sellest kui keerukas, mitmetahuline ja sügav see on. Eriti tähtis romantismi juures on see, et romantikud sagedasti tegelevad ka inimese pahelise poolega. See on inimese pärisosa
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus,
Liialdatus, fantastika. ,,Rolandi laulu" motiiv, tegevusse tuleb aga heasüdamlikust hiiglasest Morgante. Autori vabamelne elufilosoofia peegeldub. Sellist ülevoolavale hüperbooli, groteskil ja fantastikal põhinevat nalja kohtab nt Rabelais' raamatus ,,Gargantua ja Pantagruel". · Boiardost tulid sisse veel nõiatembud, lohed, koletised, maagia, koomika peegeldub irooniaks. Armastuseteemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine. · ,,Armunud Orlandos" saabub Pariisi Karl Suure õukonda Hiina kuningatütar, kellesse Orlando (Roland) ja Rinaldo korrapealt armuvad. · Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne.
Kõrg-romantism 1830-1850 Programmiline sümfoonia, kunstide süntees- Hilis-romantism 1850-1890 Berlioz, List, Chopin, Shumann 150 aastat kestab üks periood, (esimesed 50 segunevad uus ja vana stiil, järgmised on uus ajastu ja viimased 50 jälle segunemine) Romantismis saab oluliseks vaimne liikumine, seab tundelise olulisemaks mõistuslikust, hõlmab kõiki elu valdkondi.(eriti muusikas, luules, maalikunstis) Olemuslikud tunnused: peenenenud hingeelu, madal valulävi, romantiline liialdus viib sageli haiglase piirile. Lõpmatusepüüd vastandina ratsionaalsele piiritlusele, teispoolsuse mõtted vastandina siinpoolse toonitamisele. Tahe ületab sageli võimed, romantiline kunstnik traagilise loomuga, eelistatakse tumedat, saladuslikku; usk imesse, unistuste maailm, põgenemine argipäevast kunstide abil, huvi kauge mineviku vastu (uuritakse rahvalaulu, muinasjutte-vennad Grimmid).Oma rahvuse väärtuse toonitamine
Esimene õitseng langeb aastaisse 1817-1823, mil luuletaja oli dekabristidele kõige lähemal. Poliitilise luule esileküündivad näited seonduvad edaspidi mälestustega dekabristidest, nagu ,,läkitus Siberisse" ja ,,Arion". Lembelüürikasse suhtusid dekabristid eitavalt. Rõlejev näiteks ei kirjutanud ühtki sellemotiivilist teost. Nad arvasid et armastusluule kisub noorsugu eemale õilsast kodanikupaatosest. Puskinile tähendas vabadus täisväärtuslikku tunde- ja hingeelu. Puskini jaoks pole nende kahe luulelaadi vahel vastuolu. 1830-ndail aastail liituvad mõlemad teemad Puskini luules filosoofiliseks luuleks, millel on rõhuvalt humanistlik suunitlus. Keskseks motiiviks on inimese õigus õnnele, sõltumatusele, vabadusele. Ainsaks reaalseks arenguteguriks on kultuur, mis Puskini jaoks tähendab hariduse ja humanismi edendamist. Luuletuses ,,Käisin jällegi" kirjaldab Puskin oma tundeid uuesti Mihhailobskojet külastades
Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism 7.sept. Esimene osa valgustus. Valgustust ja romantismi vaadeldakse ühise kompleksina. Alates valgustusest võime vaadelda maailma enamvähem sarnasena sellega, mis ta on praegu. Sellel ajal pandi paika, millele rajaneb tänapäeva maailm. Midagi pole enam radikaalselt muutunud. Kirjanduse- ja loomingu mõttes on need alustalad. Valgustus tähistab maailma ümbermõtlemist. Sellepärast, et maailm läbi valgustuse muutub radikaalselt. Sel ajal jookseb maailmast läbi piir, mille taha jääb mingi varasem maailmakord ja mille järel tuleb uus maailmakord. Vanad asjad lähevad edasi, uued asjad on tekkinud juba enne kujutuslikku piiri. Pärast seda tuleb industriaalühiskond. 18.saj on piir, mis märgib nende muutuste tulekut. Kõige selle kõrval tekib ka uus ühiskondlik pilt. Vana aristokraatlik kord oli lagunenud ja vajas lõplikku ümberlükkamist. Selleks sündmuseks oli 1789 Prantsuse revolutsioon k...
Østråti emand Inger" (1854), ,,Helgelandi sõdalased" (1854), ,,Võitlus trooni pärast" (1864) olid kirjutatud Skandinaavia ajaloo ja muistsete saagade põhjal. Kõigus nimetatud teostes satub tugev üksikindiviid vastuollu iseenda ja teistega ning lõpetab traagiliselt. Kirjanikku köitis ajalooline draama. Ta oli arvamusel, et ajaloolised teosed peavad kajastama ajastu vaimu. Suurt dramaturgi ja psühholoogi huvitas juba tollal inimese tegusid ajendav ja samades tegudes avalduv hingeelu. Ibseni arvates oli näitekirjaniku ülesanne kujutada ajastu vaimulaadi ja mõtteviisi. Dramaturgi ülesanne ei ole seletada näidendi tekstis seda, milline on tema kasutatud kujundite tähendus. Sümbolid peavad olema varjatud, et vaataja hakkaks näidendi üle mõtlema ja muutuks seeläbi dramaturgi kaasautoriks. Ibseni uuenduslikud põhimõtted mõjutasid draama arengut tervikuna. See polnud enam lihtsalt meelelahutus, vaid tõsine zanr, mis nõudis kaasamõtlemist.
Nõukogu okupatsiooni algul Talvik arreteeriti.Mõisteti süüdi demokraatlike tõekspidamiste eest, Määrati viieks aastaks väljasaatmine Siberi, kus ta ka kurnavates oludes haigestus ja suri. Looming.- kirjutas enda tarbeks , ilmutas oma luuletusi sõprade toel.Valdavalt lüüriline luule on väljenduselt kindlavormiline,lakooniline tabav.Tema poeesia väljendab suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese keerulist hingeelu. Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised , romantilised ("Simmanil"). Esikkogu "Palavik"1934. Sai mõjutusi sümbolismist ja ekspressionismist. Mässumeelsus, süngus, illusioonide puudumine,surm tõved ,palavikuviirastused , dekadentlikud nägemused (tähendab langust ja kultuuri allakäiku). Talvik keskendub inimesele, tema kehalisele närbumisele , hingelisele kaosele. ("Paaria", "Pohmeluslikke mõlgutusi")."Laip rannal" ,"Vabanemine")
eelistati väikevorme, tegeldi müütide tõlgendamisega, mõjutas Catullust. Armastusluulejata armus Roomas daami, aga Sappho järgi nimetas oma Gallia Lesbose saare järgia Lesbiaks. Sappho elas Lesbosel. Paljud luuletused kirjutatud kui möödaminnes, aga seal taga siiski viimistletus. Kompositsioon keeleliselt läbimõeldud. Kasutanud värsi ja stroofivorme (Kreeka). Oma kallimale pühendas meeleheitlike kui ka naljatlevaid luuletusi. Peegeldub lõhestunud hingeelu ja kahestanud tundeid. Teda mõjutas ka mütoloogia. Temalt on pärit ka suurem teos väike-eepos (epüllion) ,,Peleuse ja Thetise pulm". Põhineb Kreeka allikatel, ta on tõlkinud ka Kallimachose ja Sappho loomingut. 67. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma luules. Kelle valitsemisaega see langes ja millised olid ootused luuletajatele? 14 Titus Lucretius Carus (9653 või 9855 eKr)
horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja /või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 49. Kas finantssüsteem koosneb rahavoogudest ja nende mõjust? Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja pakutavatest finantsteenustest. 50. Kontroll-analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte töötajate tööülesannete 4 täitmist ja tulemust ning analüüsida nende hingeelu, et selgitada, kas tulemused võimaldavad töötajatel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud koondamised. Kontroll-analüütilise töö eesmärk on jälgida ettevõtte rahalist seisukorda ning rahalisi näitajaid, et otsustada ettevõtte tegevuse tulemuste üle ning selgitada kas tulemused võimaldavad ettevõttel edasi tegutseda või tuleb läbi viia ulatuslikud muudatused. Ettevõtte rahanduse 2. loengu teemadel koostatud valed väited (tavalises kirjas) ja
rollisooritused. Näitlejatena on Šapiro Tšehhovilavastustes end teatrilukku mänginud Mikk Mikiver (Lopahhin ja Veršinin), Ants Eskola (Gajev ja Kulõgin), Jüri Järvet (Firss ja Tšebutõkin), Velda Otsus (Šarlotta), Linda Rummo (Ranevskaja), Ita Ever (Maša), Mari Lill (Anja ja Irina), Juhan Viiding (Tusenbach) jt. Retooriliselt on küsitud, kas ei alanud Šapiroga uus, „ebakindla, enesest ja maailmast kummastavalt distantseeruva inimese hingeelu peentöötluse etapp” eesti teatris (Vellerand 2003: 245). Peenetundeliste Tšehhovi-rollide loojatena kerkisid esile eeskätt Ants Eskola ja Jüri Järvet; Eskolalt lisandus eelmainituile veel „Ivanovi” nimiosa Maria Knebeli külalislavastuses (1971 Draamateatris). 1977. aastal lavastas Adolf Šapiro Pärnu teatris Edward Albee „Kes kardab Virginia Woolfi?”, kus sündisid Linda Rummo ja Aarne Üksküla tipprollid Martha ja George; 1980.
Novellides ka huumorit, muigamine inimlike veidruste üle: nt ,,Puusepp Reos", keda Ann käib kiusamas. Vallaku loomingus puuduvad kired ja afektid, elule lähenetakse kainelt ja asjalikult. Lühike novell piirdub krahhiga. Kiretult ja möödapääsmatult vajub inimese elu viltu, pankrot viib kogu vara, lapsed jätavad oma vanemad saatuse hooleks, kurjategija laseb süütu süüdi mõista novellid keskenduvad ühele draagilisele sündmusele. Vallaku ekspressionistlikud jooned tegelase hingeelu varjamine, mille tulemusel jäävad sündmused mõistatuseks, nt Laip metsas. Tähelepanu sotsiaalsete pingete vastu, võtab luubi alla inimese saatuse, elule jalgu jäämine ulaharitlane ja silmahimu. Loodust ja sündmuspaika nägi ta maalikunstniku silmaga, tabades huvitvaid detaile. Laused on energilised ja ruttavad, kujutluspilt vaheldub kiiresti. Need iseloomulikud omadused asetavad ta realistide hulka. Ekspressionismi ja uusromantiline kirjandus jäi talle võõraks.
ülikute hulgas valitsenud kujutust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. * Hästiarenenud nooruslik keha oli kreeklaste arvates ka olümpuse jumalatel. * Eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" jumalad just kehalt treenitud ja lood nendest motiveerisid sajandite vältel kreeklasi arendama oma keha ja selle üle uhkust tundma. * Osa kouros'te nägudel nähtavat veidrat, kramplikku naeratust on tõlgendatud kui hingeelu kujutamise püüet ning enesekindluse ja uhkustunde väljendust. * Kouros'te loomine levis mandri kreekas, aga koro'de traditsioon lähtus väike-aasia maakonnast. Kore'd alati riietatud, aga kreeklased kujutasid riiet nii, et see küll katab keha aga ei varja seda täielikult. Koro'de ilme on rõõmus ja pidulik. * Kouros'e ja kore erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle kreeka ühiskonnas
Aleksander Vardi, Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Kaarel Liimand ja Karl Pärsimägi. Kõik nad olid ka "Pallase" õpilased. Andrus Johan ja Nikolai Kummits jätkasid nn agulitemaatikat ja vaesema rahva eluolu kaastundlikku kujutamist. Teise realistliku suunitlusega kunstnikerühma moodustasid need, kes valisid kujutamisaineks Eesti maastiku ja maainimesed - Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Juhan Nõmmik, Richard Sagrits, Richard Uutmaa. Inimese hingeelu eritlejana oli 1930. aastate kunstis silmapaistvaim Johannes Greenberg. Skulptuur ja graafika Nagu 1930. aastate maalikunstis, nii ka skulptuuris ja graafikas tugevnes loodust jäljendav, rahulik, kuid isikupärane ja oma käekirja esile toov laad. Eesti esimese iseseisvusaja suurim skulptor Jaan Koort oli tegelikult üks esimesi kunstnikke, kes tüdines ekspressionismipuhangust ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Pärast Koorti lahkumist oli 1930
Tammsaare stiilist · Tammsaarele on omased pikad laused · sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Tammsaare varasem looming Kirjaniku esikjutud ilmusid 1900. aastal "Postimehes". Need olid noore gümnasisti katsetused, kirjutatud XIX sajandi eesti kirjanduse vaimus, võitlesid karskusaate eest ja esitasid pilte mõisamiljööst. Kirjandusse tuli Tammsaare 20. sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega. Loomingu I periood
(ei mingit minevikku, eelmisi generatsioone). Enamik näidendeid kajastavad põlvkondadevahelisi hukutavaid konflikte. Reinhard Johannes Sorge ,,Kerjus" 19111912 on esimene saksa ekspressionistlik näidend. Kujutab noort luuletajat, kes tapab oma vanemad, kuna ei suuda kõrvalt vaadata nende kodanlase elu. 1917 lavastas selle Reinhardt. Autor hukkus läänerindel aasta enne. Elu ja inimest kujutatakse kõrge üldistusastmega. Palju massistseene. Nüansse, hingeelu peensusi pole. Sotsiaalse ebaõigluse valuline taunimine. Rohkelt monolooge. Individualiseeritud karakterid puuduvad, tegelased üldnimelised (isa, poeg, tütar jne). Teravad kontrastid, dünaamiline tegevus. Dialoog kopeeris kiiret lühendatud stiilis kirjutatud telegrammi. Üldisemalt. Enamik neid näidendeid sündisid I MS ajal väljaspool Berliini. Kui sõda lõppes, jõudis ekspressionism ka pealinna. Kinnistus lavastaja tähtsus. Lavastused pidid olema läbivalt
Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikohoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Puulaega on ka Orvieto toomkirik, mille fassaadi muudavad gootipäraseks teravnurksed viilud. Nagu paljudel Itaalia kirikutel on siin välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Itaalia reljeefikunstis ühineb gootlik hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega (Näiteks Nicola Pisano, Pisa baptisteeriumi kantsel; Lorenzo Maitani, ,,Viimne kohtupäev", mis asub Orvieto toomkiriku fassaadil). Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Osalt Bütantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Ka jäi Itaalia kirikutes, millel olid väiksemad aknad, rohkem ruumi maalingutele
Alaealiste sugulise puutumatuse ja tervise kaitse peegeldub kriminaalseadusandluses rangemate seadustega kui täiskasvanute osas. Peamine hüve, millele see kaitse on suunatud see on lapse õigus tema isiksuse normaalsele füüsilisele, soolisele ja psüühilisele arengule. Ründed lapse seksuaalpuutumatusele ohustavad tema sugulist ja füüsilist tervist, kahjustavad tema normaalset kasvatamist, lagundavad hingeelu, moonutavad nende sotsiaalsete suhete iseloomu, mille seas tal tuleb elada. Need ründed tekitavad lapsele pöördumatut kahju mitte ainult hetkel, kui ta satub võõra räpase sugukihu objektiks, kuid tihti põhjustavad tema isiklikku tragöödiat järgnevatel aastatel, sest varajane ja moonutatud tutvus seksuaaleluga, tihti selle räpase varjuküljega, tekitab ületamatu takistuse tema füüsilise ja intellektuaalse arengu teel.113
avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam side Triigiga, kuid ka Koorti ja Tassaga. Pariisi 1905 Koort, 1906 Triik ning 1907 Mägi ja Tassa. Nikolai Triik ei piirdunud vaid rahvusromaismiga, maalis samal ajal ka üldistava joonega ja ilmeka stiluetiga portreid (mõjutused Ferdinand Hodleri ja Edvard Munchi loomingust ning saksa ekspressionismist). Portreedest tuleb välja ka kujutavate hingeelu. NIKOLAI TRIIK 1884–1940 1884. aastal Tallinnas sündinud Nikolai Triik on üks meie esimesi linnakeskonnast pärit kunstnikke. 1901. aastal siirdus ta Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga paljud eesti esimese põlve kunstnikud. Kool valmistas ette joonistusõpetajaid ning tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim. Kõik õppurid kiitsid aga sealset suurepärast raamatukogu. Pärast 1905
zanrile. Oluline teos ''Pamela'' see oli esimene romaan ning selle n-ö vastuseks kirjutas Fielding ''Tom Jones'i''. Puskin on teinud ,,Pamela" teosest paroodia. Ja ,,Jevgeni Oneginis" ta muigab selle teose üle. Richardsoni eesmärgiks on kujutada konflikte, inimese mõtteid ja tundeid ja neid analüüsida. ,,Clarissat" on ta nimetanud dramaatiliseks jutustuseks. Siin tuleb mängu hoopis teistsugune mittefiktsionaalne zanr. Kiriromaan oli hea, kuna kiri võimaldas autoril kirjeldada inimese hingeelu. Nimelt kui räägitakse oma tundmustest kirjas, meenutab see sisemonoloogi. ,,Clarissa" on edasiarendus. Ei ole kasutatud ainult ühe inimese kirju. ,,Clarissa" mõjutas laiemalt Euroopa kirjandust, kuna tõlgiti Prantususe keelde üsna varakult. Valgustussajandit on nimetatud kosmopoliitseks. ,,Clarissa" on oma vormi ja sisu poolest piiripealne. ,,Clarissa" käsitleb sotsiaalset ebaõiglust üsna kitsas plaanis. Tegemist on moraalse kultuse säilitamisega. Richardsoniga seoses räägitakse
Okupatsioonireziimi toetama asunud luuletaja Juhan Sütiste kirjutas aastal 1940 ajakirjas Varamu Talviku kohta väga negatiivse artikli, kus ütles, et poeedi kogu looming on ,,lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." 1945. aasta mais arreteeriti luuletaja alusetult ja saadeti viieks aastakse Siberisse, kus ta 1947. a suri. Surmakohta ei ole avaldatud. Loomingust. Talviku looming väljendab nii suuri filosoofilisi üldistusi ja ajakriitilisi seisukohavõtte kui inimese hingeelu. Tema luule on kindla vormiga ja tabav. Mõjutusi on Talvik saanud Dantelt, Baudelaire'ilt, Francois Villonilt. Varasem luule on romantiline (,,Simmanil"). Esikkogu "Palavik" (1934) meeleolu on täiesti teistsugune, luuletusi võiks nimetada dekadentlikuks. Dekadents (prantsuse k décadence) tähendab langust ja viitab kultuuri allakäigule. Dekadentlik luuletaja- või kunstnikutüüp on haiglane, mandunud, paheline. Kogu "Palavik" trükiti 600 eksemplari, neist sada
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia
- on ajus olemas juba enne kui aju on olnud kontaktis nikotiiniga; - nende arv harjumussuitsetajatel suureneb, sest on vaja suuremat nikotiiniannust, et tagada nauding; - neid ei loodud selleks, et saaksime tubakat nautida vaid selleks, et vastata organismi elutähtsatele signaalidele; - nad paiknevad aju nendes piirkondades, mille ülesandeks on reguleerida tundeelu, motivatsiooni ja rahulolutunnet. Nikotiin toimib ka stressi summutajana. Suitsetaja ohjeldab oma hingeelu ja saab lühiajalist abi stressi talumiseks. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Nikotiini peamiseks omaduseks on aga narkootilistele ainetele iseloomuliku sõltuvuse tekitamine, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hilisemal suitsetamisest loobumisel. Suitsetamisest loobumise järgselt tekib nikotiinisõltlastel esimestel nädalatel abstinentsisündroom ehk abstinentsinähud. Abstinentsinähud on individuaalsed ja
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks
Gooti stiili kujutava kunsti peamiseks tellijaks oli kirik. 2.Kes olid eespool mainitud Aquini Thomas ja Assisi Franciscus? Aquini Thomas oli 13. sajandi teoloog., kes rõhutas mõistuse ja usu kooskõla ning kõikide nähtuste hierarhilist korrastust. Assisi Franciscus oli mõjuka mungaordu rajaja, kes ülistas loodust kui jumala loomingut. 3.Mida peeti gooti kunstis inimese kujutamisel kõige olulisemaks? Gooti stiil peab inimese kujutamisel endiselt kõige tähtsamaks hingeelu avamist, kuid gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Kõige olulisem oli nägu ja selle ilme, seega anatoomia täpne arvestamine polnud oluline. 4.Millise kiriku skulptuuridest võib näha üleminekut romaani stiilist gootikasse? Chartres'i katedraali läänefassaad portaalide palestiku figuurid väljendavad üleminekut romaani stiililt gootikasse. Kuigi enamiku figuuride kehad on veel
pääsukene prügimäele. Jumal palus Inglil tuua maa pealt kaks kõige ilusamat asja, mispeale Ingel tõi Printsi südame ja Pääsukese, sest olid ju Pääsuke ja Prints ohverdanud oma elu, et abistada teisi. Neid kahte abivalmit ning üdini hea südamega olendit pidaski Ingel kõige ilusamateks asjadeks. 13 Analüüs: Muinasjutt põhineb autori fantaasial, kus tähtsustatakse hingeelu - südameheadust, kaastunnet, oskust jagada saatust.Väline ilu ja isegi elu tuuakse ohvriks headusele. Väike Pääsuke, kes on teel lõunamaale, peatub Printsi kuju jalamil ja märkab, et kuju nutab. Õnnelik Prints, kes oli kaetud kullalehtedega, kelle mõõga pidemes särasid rubiinid ja kelle silmadeks olid safiirid, oli mures tema linnas elavate õnnetute ja vaeste pärast. Prints palub Pääsukest, et see viiks rubiini haigele poisile, kalliskividest silmad vaesele
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks
3. seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: 1. võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada 2. empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine) 3. enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja taksituste ületamisel) Emotsionaalse intelligentsuse propageerija David Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene
29 Igavene tõde on see, mis on juba minevikku läinud 12. Triumfikaar Tegevus toimub 20 saj. Prantsusmaal Pariisis. Olustikule on kirjanik pööranud küllaltki palju tähelepanu. Tegevus toimub suurlinnas Pariisis, sisse toodud ka Riviera ja Cannes. Kirjanik andis edasi ka inimeste välimuse ja iseloomu, kuid peamiselt kirjeldas ta siiski hingeelu ja mõttemaailma. Sisse toodud palju sümbolismi. Peategelased on pagulane Ravic ja Joan, keda Ravic juhuslikult kohtab. Nende vahel tekib suur armastus, mis ei jahtu ka siis, kui Ravic on sunnitud kodumaale tagasi minema ja Joanil on teised suhted. Ravic ravib haigeid. Tal on sõber Morozov, kelle juures Joan saab lauljana tööd. Ravic näeb Pariisis Haaket ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi. Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse.
lk 82-85. 09.03.2011. Kevadine puude ja põõsaste lõikamine. http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede-loikamine/ Käsiraamat Unelmate aed. Puud, põõsad ja ronitaimed. II väljaanne. UAB IMP Baltic. Vaher, L. Jugapuud meil ja mujal. Eesti loodus. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2230 Jugapuu perekonnakirjeldus. http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=188&art=193 23. Elupuu Aavik, L. 2010. Elupuude hingeelu. http://metsast.blogspot.com/2010/10/elupuude- 43 hingeelu.html (19.04.2012) AiaÄri. 2012. http://www.iluaed.ee/index.php?id=85 (20.04.2012) Calmia OÜ. Harilik elupuu. http://www.calmia.ee/Taimed/elupuu/harilik.htm (21.04.2012) Calmia OÜ. Kahjustused. http://www.calmia.ee/Taimed/elupuu/kahjustused.htm (21.04.2012) Hariduskeskus. 2012
Ajalookroonikad kõik põhinevad inglismaa ajalool, võimuvõitlused 14.sajadi keskpaigast kuni Shakespeare'i kaasajani välja = Inglise tõusuperiood murti Prantsuse ülemvõim. Verised võimuvõitlused Inglise ülikute vahel. Kindlad allikad. (Lope de Vegal ei olnud kuningad kesksel teemal). "Henry VI", "Richard III" (1592), "Henry IV" (1597-98). On patriootiline kirjanik, kuna Inglismaa jäi 100-aastases sõjas peale. "Richard III" on kuritegelase põhjalik lahkamine ja tema hingeelu peegeldamine. Positiivne tegelane on Henry V, kes lähtub romanistlikest ideaalidest, vastutab oma rahva eest. Kõige tuntud on ajalookroonikatest (peale Henry III), kes ei ole kuningas Henry V hooldaja Falstaff. Esineb "Henry IV, Henry V ja ka Windsoi lõbusates naistes. Temas on vastamisi vägagi maise ihade küüsis (ropendaja, liiderdaja), kuid samas on ka renessansslik külg (lõbusus, huumor, truu, nooruslik), sügaval sisimas on tal hea süda. Henry IV oli teistest mahukam.
peetud keskkonnamürkide keelustamist. Samas ei maksa alahinnata ka nende meeste vaeva, kes ehitasid viltuvajunud kotkapesade alla tugesid. Õige pea tõdesid võimsate lindude hingeelu tundjad, et merikotka edu sõltub suuresti tema pesitsuspaiga säilimisest ja turvalisusest ning et oma panuse annab talvine lisasöötmine. Tulemust me teame: Konnade abistajad püüavad kõrekulleseid. Kõre ehk viimase 40 aastaga on merikotkaste juttselg-kärnkonn on väljasuremisohus konnaliik. Et teda
· Kultuuriuniversaalid sotsiaalsed nähtused, mis esinevad kõikides kultuurides · Religioon on üks peamisi kultuuriuniversaale Seletused religiooni universaalsusele ehk kust religioon tuleb? · Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele · Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest Psühholoogiline seletus · Edward B Tylor: inimesed tahavad seletada - Loodusnähtusi (äike) - Enda hingeelu (unenäod) mõeldi välja hinge kontseptsioon. Magamise ajal hing käib kusagil mujal · Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa sümbolid; kui inimene kardab jumalat, kardab ta tegelikult oma isa · Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni. Emil Durkheim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
