Seega mängib fantaasia hirmu ja õudusjuttudes suurt rolli. Õudusjuttude eesmärk on tekitada põnevust. Isegi kõige hirmsama loo juures tahetakse ikkagi teada saada, mis lõpuks juhtub ning uudishimulikkus surub väikese hirmuvärina alla. Psühholoogiliselt on hirmujuttude väljamõtlemine üks osa inimese peaaegu vältimatust vajadusest tajuda ja välja kutsuda hirmu. Hirmulugude põhitegelasteks on: vaimud hinged vampiirid zombid libahundid pimeduse jõud kurjus VAMPIIRID Kes nad on? Vampiirid on inimesetaolised deemonid, kes hulguvad öösiti ringi. Kus nad elavad ? Vampiirid elavad enamasti vanades hauakambrites, laohoonetes, koobastes - ühesõnaga pimedates ja üksikutes kohtades. Millised nad on ? Vampiir näeb üsna inimese moodi välja, v.a. enne söömist või vihases ja ärritunud olekus
samas liikuv ning seejuures ise oma liikumise põhjuseks. Ta on sarnane ideele, ta on sellega sugulane, kuid mitte idee ise. Enne sündimist elab hing ideede riigis. Kehasse sündinuna pääseb hing ainult surma läbi teda aheldavaist köidikuist. Seepärast ei tule surma karta. Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on surematu, ideeline, keha aga tekkiv ja kaduv. Nähtamatusse ideede maailma pääsevad tagasi ainult puhtad hinged, kes juba siinses elus on end vabastanud keha halbadest mõjudest. Seepärast ka need hinged, kes liigselt kiinduvad keha külge, ei pääse tagasi sinna, kust nad on tulnud, vaid siirduvad karistuseks inimeste või mitmesuguste loomade kehadesse. Väga rumalad siirduvad kaladesse. Need, kes hoolega on taotlenud tavalisi kodaniku hüvesid, olemata filosoofid, muutuvad mesilasteks või sipelgateks. Nii jätkab hing rändamist ühest kehast teise kuni ta on viimaks vabanenud keha halbadest
Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast. A. H. Tammsaare tuntumad teosed 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1926-1933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan Tõde ja Õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud
Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. KOMBED Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha 19. sajandi lõpul olid säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede
antud alal vähem pingutama. Nii nagu loomadel, nii ka inimestel on looduse poolt ellu kaasa antud instinktid, mida ei olegi vaja õppida. Nendeks on näiteks söömine, kiskjatel jahtimine, karjas olemine, sünnitamine jne. Inimkonna sooviks on laiendada oma teadmisi, et saada infot sellest, mis toimub meie ümber. Inimestel on läbi aegade olnud tungiv soov mõista seletamatuid nähtusi, uurida, kuhu lähevad hinged, filosofeerida elu mõtte üle ja saada teada muude salapäraste küsimuste vastuseid. Kuid mina arvan, et me ei saa kõigile küsimustele vastuseid, sest inimesed ei ole veel piisavalt targad, et oskaksid neid tarkusi kasutada vaid inimkonna hüvanguks mitte hävinguks. Õppimisega on inimkond tegelenud aegade hämarusest, mida nad arvatavasti kunagi ei lõpeta, vähemalt mitte enne maailma lõppu. Õppimine tagab parima elukvaliteedi!
Foorumite ümber rajati pidulike ehitiste ansambleid. Keisririigi aeg oli Rooma ehituskunsti ja kultuuri õitseaeg. Colosseum oli nelja korruseline, pealt lahtine ja kaheksakümne sissepääsuga ehitis, mida sai katta päikesepurjedega. Igal korrusel olid erinevad sambad. Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat ning oli algselt gladiaatorite võitluspaik. Pealtvaatajad paigutati hierarhia järgi (naised -> orjad -> vabaks lastud hinged -> vabad kodanikud ja ratsanikud -> valitsejad ja imperaatorid). Ehitust alustati Vespaniuse, lõpetati Tituse ajal. Circus Maximus oli suur vaatemängude paik, kus korraldati eriti kaarikute võiduajamisi. Triumfikaared (Constantinuse, 4. saj. algus; Tituse; Trajanuse) ei ole ehitatud praktilisel eesmärgil vaid võimu näitamiseks. Püstitatud suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Neid kaunistavad reljeefid võitlusstseenidest ning raidkirjad
Sellega panid nad inimesed millessegi uskuma ning millegi järgi elama. Usk viib tihtipeale edasi ka kõige raskematel perioodidel. Inimesed, kes usuvad, saavad üle raskustes, sest neil on vaimne tugi. Usk seab tihtipeale ette piirid ning normid, millest üle ei astuta. Elatakse selle järgi, mida nad usutakse. Samas ei ole religioossed ainsad, on ka loodususk. Näiteks ürgajal usuti ju et loomadel, puudel ning loodusnähtustel on hinged. Näiteks indiaanlased uskusid, et nende eelkäiad on rebased, hundid, kotkad või muud loomad. Mõnes usundis peeti enne jahile minekut rituaale jahiõnne saamiseks. Selliseid usundi pooldajaid nimetatakse paganates. Ka muinaseestlased olid taarausulised. Seetõttu on meil hiied, pühatammikud. Ka praegu on Eestimaa pinnal üpriski palju inimesi, kes pole oma muistsest usundist loobunud. Praeguses ühiskonnas on ka neid, kes võtavad endale mingi usu moe pärast.
suurema tähelepanuta. Vargamäel tundubki olevat selline imelik omadus, et ta ainult võtab ja võtab, kuid tagasi midagi ei anna, justkui imeb tegelastest elumahlad välja. Ühtaegu ta ka karastab, aga seda niipalju, et südamed aastatega pidevast võitlusest kalgiks muutuvad. Romaani kõige olulisemaid sündmused on Krõõda ning Jussi surmad, milles mõlemas oli Andresel väga suur roll, kui mitte isegi põhjustaja. Mõlema hinged jäävad peale maisest ilmast lahkumist veel hiljemgi teose tegelasi kummitama, külvates peamiselt paksu verd ning vihmapilvi, kohati ka äikesetorme, ning jäädes ikka tähtsale kohale, kui meenutus endistest, olnud aegadest. Tegelased on justkui stereotüübid Eesti elanikest: nooruses elurõõmsad, kuid aastatega puiseks muutunud mehed, tegusad ning rohke pisaravooluga leplikud naised, noored rammumehed, naiivsed noorpreilid, uudishimulikud lapsed kõik need on leidnud koha
1. 3 looma kukk, siga madu kukk iha maise j2rgi siga vaimne n6medus madu viha (nendega inimene h2vitab oma eluratast 2. Must ja valge pool must halvad teod tee esimesse tagasi valge head teod edasi kolmandasse 3. Inimese olemasolu tasandid (6, kolmes paaris kahe kaupa) 1) Seal elutsevad devad head ja halvad jumalad kes symboliseerivad harmooniat ilu jne, kannatust 2) asurad deemonid keda juhivad v6imuiha, soov teisi allutada 3) pretad 6nnetud kannatavad hinged kes symboliseerivad muresid h2dasid jne (Eesti t2henduses tondid!)! 4. 12 sektorit. Inimest suunavad j6ud Eluratas symboliseerib inimese tavaelu. Budismi peamine eesm2rk on tee elurattast v2lja ehk tee nirvaanasse Sellel on 9 etappi Nirvaana v2lja puhuma (vabanemine elu sagivusest) (lakkad m6tlemast ja tegutsemast igap2evaste asjadega, ainult vaimne tegevus, liigud kosmusega rytmis) 1 etapp rahulolematus iseendaga
Lisaks oli igal piirkonnal-Egiptuses oli neid 42-oma jumal, keda austati.Kodudes kummardati väiksemaid jumalaid, et need aitaksid lahendada igapäevaküsimusi.paljusid jumalaid kujutati loomadena, näiteks armastuse- ja rõõmujumalannat Bastetit kassina, või linnu-ja loomapeaga inimestena, näiteks teadmiste jumalat Thothi on kujutatud iibise peaga.Jumalatel olid oma perekonnad.Näiteks olid Osiris ja Isis mees ja naine ning neil oli poeg Horos. Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites.paljud inimesed töötasid neid suurtes ehitistes, mis olid kogukonna keskusteks.iga templi südames oli sisemine pühakoda, kus asus kaitstult jumala kuju.Ainult vaaraol ja ülempreestril oli lubatud siseneda sellesse pühamusse.Inimesed jätsid papüüruslehtedele kirjutatud palved templisse, kuid nad ei näinud kunagi jumalate kujusid.Isegi protsessioonide ajal olid templi rituaalides, kuid ülempreestriteks olid ainult mehed.nemad pesid, riietasid ja
(Meenuta Caesari elulugu!) - Keisririigis kuulus pontifex maximuse tiitel keisrile. Keisrite austamine ja nende kuulutamine pärast surma jumalateks muutus keisririigis riigiusu osaks. See tava võeti üle idapoolsetest riikidest. - Esimesena kuulutas Augustus jumalaks oma kasuisa Caesari, muutudes seega jumala pojaks. - Keisririigi ajal said rooma jumalusteks ka mitmed idamaised jumalad, näiteks Isis. Kodune usund - Maanid (manes) olis surnud esivanemate head vaimud. Hinged, pere ja sugukonna kaitsjad. Kui nende eest ei hoolitsetud muutusid kurjadeks vaimudeks: lemuurideks. - Penaadid (penus toit), algselt aida- või sahvrivaimud, hiljem üldse kodu- või maja kaitsjad. - Laarid universaalsed kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi. Muretsesid pere ja vara eest väljaspool kodu. lares familiares perek. kaitsjad, lares viales teede kaitsjad, lares permarini kaitsevaimud merel.
edenemise tulem. Inimene on soovinud jõuda lähedamale valgusele. Valgusele, mis tähistab teadmisi ja tarkusi. Materiaalsed väärtused, mis on võltsvalguse, ehk niiöelda pimeduse relvad, on kõigest arengu osa. Osa inimese arengust valguse poole. Kunstiline juht: Tegevus toimub sumbustel New Yorgi kõrvaltänavatel. On augustiöö ja linna peal jõlguvad kahtlased kujud. Taevas on pilvine, aga valgust annavad õrnalt kumavad tänavavalgustid ning kortermajade aknad, kus üksikud hinged pole veel märganud magama minna. Peategelaseks on taksojuht, kes on juba 30 aastat oma kollase, õrnalt roostevarjundiga, Chevorletiga sõitnud. Juhi riided on räbaldunud. Seljas on tal must pildiga T-särk ja pikaaegsest kandmisest õrnalt auklikuks muutunud punane vatiinjope. Jalas on kulunud teksad ja varbaid katavad musta-valgetriibulised Adidase tossud. Taksojuhi silmad on magamata öödest punased ning ees on tal 5 päeva ajamata habe. Kõrvaltegelased: 1
arvustusi kirjutada. Neil aastail osales Tammsaare ka tantsupidudel, kontsertitel, teatrietendustel ning käis Kadrioru pargis jalutamas. 1907. aastal astub Tammsaare ülikooli õigusteaduskonda. Ta tegeles kõvasti eneseharimisega ning sooritas kõik õigusteaduskonnas vajalikud eksamid. Ta pidas eriti tähtsaks võõrkeelte omandamist. Ta tundis huvi ka Shakespeare ja Goethe loomingu vastu. Üliõpilasaastail valmisid 3 kirjaniku pikemat novelli: Pikad sammud, Noored hinged, Üle piiri. Nende tegelasteks noored haritlased. Ülikooli lõpetamise peatas 1911. aastal ilmunud tuberkuloos. Kõik jõud tuli koondada oma tervise taastamisele. Ta sõitis looduskaunile Koitjärvele venna Jüri Hanseni juurde. Talle püüti luua soodsad tingimuse paranemiseks. 1912. a. polnud siiski muutusi toimunud ja arstid soovitasid kirjanikul Kaukaasiasse sõita. Peale reisi sai Tammsaare peatuspaigaks 6 aastaks Oru Metsavahitalu. 1914. oli tervis juba nii
Lenna Kuurmaa meedias Lenna Kuurmaa valisin ma analüüsimiseks just seetõttu, et ajakirjandus temast nii mitmekülgselt huvitub. Ta paistab kõigega silma. Laulja, näitleja, värske taluomanik, kirjandus- ja teatrihuviline, patrioot, taaskasutuse muusa ning beebiootel kõike ta suudab. Kuid ajakirjanikud on selgelt huvitunud ka tema suhete käekäigust ning privaatsest elust. ,,Ehtsad Ameerika mäed: Lenna ja Robi suhe pole kunagi olnud kellelegi päris klaar!" teatab Delfi. Ning ka kõik muud uudised Lenna ekspeikal Robert Vaiglal on uus silmarõõm? Lenna Kuurmaa semmib kuulsa Soome rezissööriga? Armuleek säriseb: Lenna Kuurmaa ja Rasmus Kaljujärv tunnistasid suhet! Lenna Kuurmaa annab ekskallimale tööd! Kuid kas me siis peamegi kuulsustest kõike teadma? Eesti ajakirjanike, eriti kõmule pühendunute meelest peamegi me detailideni kõike teadma, sest muidu ei köideta lugejaid. Sellegi poolest kujundat...
IMPRESSIONISM (19. sajandi lõpp) IMPRESSIONISM tõusis esile 1860.-1870.a.-te maalikunstis, kandudes ka muusikasse ja kirjandusse. MAALIKUNST Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Berthe Morisot, Armand Guillaumin, Frédéric Bazille - algne sõpruskond, Edgar Degas, Paul Cézanne, Édouard Manet - impressionistlik stiil teatud loomeperioodil. MAALIDE TEMAATIKA esiplaanil loodus, ka olustikupildid, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse p...
REHEPAPP Andrus Kivirähk 1. Mütoloogiliste olevuste iseloomustused, mis kuju võtavad ja mida teevad. Kratid: Kratid käisid varastamas asju ja tegid k õike, mida nende peremehed käskisid. Kui kolm korda vastu maad jalaga lüüa, siis sureb kratt ära ja kaup, mida nad vasrastada tahtsid, saavad omanikud tagasi. Välimuse poolest olid kõik erinevad. Näiteks mõni oli kollane, luud sabaks taga ja ämber peaks. Tehti tavaliselt saunavihtadest. Hinged: Nad võtsid kanade kujud, kui käisid hingedepäeval oma sugulastel külas. Käisid söömas, leili võtmas, pere rahvaga rääkimas ja magamas. Kanadeks muutusid nad siis, kui läksid leili võtma Tondid: Nad käisid surnutelt nahka ära rebimas, et seda se kanda. Nad kõndisid sõraklõbinal ringi. Kui nad surnud inimese naha olid endale selga pannud, siis nad veel maeti ära. Matmise ajal tulid todid nende surnute kehadega kirstust välj...
paraku nii ei ole. Tänapäeval jätavad paljud noored gümnaasiumi pooleli, aga miks nad jätavad? Kas nad on laisad ja ei viitsi õppida. Või on hoopis kooli keskkonnas probleem. Äkki hoopis tahetakse minna juba raha teenima. Üks peamisi põhjuseid on noorte laiskus. Kui õpilane on harjunud näiteks põhikoolis koduseid ülesandeid mitte tegema, siis suure tõenäosusega see jätkub ka gümnaasiumis. Aga gümnaasiumis enam nii lihtne ei ole ja sellepärast hakkavadki siis ka hinged langema. Ja kui hinded on kehvad, ega siis kaua vastu ei pea. Teine põhjus ongi ka see, et gümnaasiumis ongi osade jaoks liiga raske, ega siis kõik inimesed pole nii targad. Gümnaasiumis nõutakse palju ja sellega kaasnevad pinge ja stress, mis vaevavad tihti õpilasi ja osad lihtsalt ei pea sellele vastu. Nagu Albert Einstein kunagi ütles: ,,See on ime, kui pärast kooliharidust on inimesel uudishimu." Mõndasid õpilasi paneb koolist lahkuma kehv keskkond
Mõnedel sensitiivsetel inimestel on võime haigeid tervendada: eestlastest 74%, mitte-eestlastest 65%. Palve abil on võimalik haigustest tervendatud saada: eestlastest 31%, mitte-eestlastest 42%. Teatud maagiliste toimingute või rituaalidega on võimalik mõjutada sündmuste käiku ja teisi inimesi: eestlastest 40%, mitte-eestlastest 40%. Mõnedel inimestel on võime tulevasi sündmusi ette näha: eestlastest 81%, mitte-eestlastest 82%. Esivanemate hinged võivad meid külastada ja meid kaitsta: eestlastest 52%, mitte-eestlastest 57%. Kindlasti tohiks lubada homoseksuaalsust: eestlastest 42%, mitte- eestlastest 67%. Kristlikke väärtusi esindab kõige paremini: eestlastest EKRE 14%, mitte-eestlastest Keskerakond 37%. Neid, kes eitasid absoluutselt kõiki teispoolsusele viitavaid uskumusi ehk nn. täisateistid, oli uuringus vaid 3 inimest. Eestlaste arvamus surmast 2015
Patroon pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma. Vastutasuks saatsid kliendid patroone avalikes kohtades, olid vajaduse korral tema ihukaitsjad ja hääletasid rahvakoosolekul nii, nagu patroon soovis. Usk Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime (puude- ja kivide vaime jmt), kelle meeleheaks tuli kõigi tähtsamate toimingute eel annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged, kelle kujud seisid roomlaste kodudes aukohal. Vaimude ja esivanemate hingede kõrval asutasid muistsed roomlased ka inimesesarnaseid jumalaid, kellest tähtsaimad olid Mars, Vesta, Jupiter, Juno ja hea alguse jumal Janus, kellele ehitati Januse tempel. Tema järgi hakati aasta esimest kuud kutsuma jaanuariks. Pere Rooma perekonna elus oli kõige tähtsamal kohal pereisa. Kõik teised pereliikmed abikaasa,
pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:" Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!") Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga -- algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks
Teise hinge osa, ehk emotsiooni võrdsustas Platon sõduritega, kelle ülessandeks oli riigi kaitsmine. Kolmas osa on iha, mida mõistetakse teisiti ka himu ja instinktina. Iha asukoht on niuetes, see on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Iha pani ta võrduma töölistega, ehk rahva laiema massiga, kelle ülessandeks oli varade loomine. Inimesel esinevad kõik kolm hingeosa, kuid erineval määral. Mõned inimesed on ainult kehastunud iha, rahutud ja omandamishimulised hinged, kes uputavad ainelistesse otsingutesse ja tülidesse. Meie arvates on Platoni panus psühholoogiasse see, et suutis panna inimesi sügavamalt mõtlema oma hinge päritolu üle. Suure panuse andis Platon inimestele, rajades koolkonna. Oma koolkonnas õpetas ta inimestele kaugetes maades omandatud tarkusi ja sellega rikastastas nende mõttemaailma luues tulevikus soodsa pinnase oma mõttemaailma järgijatele ja edasiarendajatele. Kasutatud kirjandus
Hantide uskumised Handid on Lääne-Siberis, Obi jõe vesikonnas elav soome-ugri rahvas. Varasemas kirjanduses kohtab endist nimetust ostjakid, Obi ostjakid, Obdorskid, Berjozovod, Surguti ostjakid. Hantide usund on soetud tugevalt ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Hantidel on palju uskumisi, kuid tänapäeval on neid vähe alles jäänud, eelkõige tänu Nõukogude Venemaale. Nende jumalate isiksust ja välimust on mõjutanud õigeusk. Hantidel on palju jumalaid, kuid ainult vähesed on meile teadlikud. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse: üla-, kesk- ja allilm. Ülailm on seitsmeosaline. Kõige kõrgemal elab Numi- Toorum, ta elab nii kõrgel, et inimestel pole
Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda. Surma puhul lahkus hing jäädavalt. Arvati, et hing võis siirduda mõnda putukasse, seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi": mardikaid, ämblikke, sipelgaid. Üldiselt aga arvati, et hing jätkab elu lihtsalt oma uues ,,kodus" - hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse elusse, millega seoses tekkis matmiskombestik. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, kuna see võis hingi pahandada. Muinaseestlastel oli väga tihe suhe loodusega. Arvati, et loomadel ja kõigel enda ümber on samuti oma hing. Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse animismiks. Lähtuti seisukohast- nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus või hävitas midagi, siis võis selle hing talle vastata samaga: eksitada,
“Neetud” Kristel Kriisa Kadre Ruth Peirumaa 7A Tabasalu Ühisgümnaasium 2014 Sisukord 1. Autorist 2. Tegelaste iseloomustus 3. Kokkuvõte I osa 4. Kokkuvõte II osa 5. Peamised probleemid 6. Minu arvamus 7. Raamatust 8. Pildid 9. Kasutatud kirjandus Autorist Kristel Kriisa on pärit Raplamaalt, väikesest külast nimega Varbola. 2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning astus Tallinna Ülikooli. Aastal 2006 sai temast ametlikult inglise keele õpetaja. 2011. aastal sai Kristel Kriisa Tallinna Ülikoolist magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal. Praegu töötab ta Jüri Gümnaasiumis inglise keele õpetajana. Kristel Kriisal on ilmunud kaks raamatut: “Neetud” “Piinatud hinged” Tegelaste iseloomustus Mirt- viisakas, tagasihoidlik, korralik tütarlaps, kes oli ühtlasi raamatu peategelane. Ronan- väga tagasihoidlik, viisakas, müstiline ning kes ...
Keskaeg 1. Meduim aevum- vaheaeg. 2. Skolastika- mõtteteadus, kuulutasid igavest jumalatõde. 3. Ketserid- kõik, kes mõtlesid teistmoodi, kuulutati ketseriteks ja hukati. 4. Keskaja kunst-linnade kunst 5. Keskaja eepos- kangelased ja nende vägiteod( vanimad eeposed Euroopas-Iiri saagad ja Sakasa kangelaslaulud, Keldi eeposed) 6. Raamatumaal-( prooviti ühele pildile võimalikult palju mahutada) 7. Vitraasimaal- (oluline kirikukujunduses) 8. Rüütlikirjandus · Rüütelkond on kõige mõjukam seisus 12. Saj. · Kurtuaasne kultuur- õukonna kombestik o Ideaalne õukond-väliselt peene käitumisega, mis peegeldas sisemist täiuslikkust. · Rüütel oli viisakas, julge, ustav, jne. · Rüütlikultuuri keskmesse tõusis lossidaam. o Daami kultus- rüütli ülessandeks oli lossidaami teenimine ja ...
Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule enam maksma ei pea. Majanduslikult oli pärisorjus halb. Seda mõisteti juba Rootsi ajal, siis hakati pärisorjust kaotama mõisate redutseerimisega. 1802. aastal võeti vastu talurahvaregulatiiv. Seaduse tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule
Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks. Mõisnik võis pärisorju osta, müüa, peksta jne. Talupoegadel oli palju kohustusi mõisa ees, nagu rakmetegu, mõisavoris käimine ja talvel pidi mõisale puid lõhkuma ja viima. Vene ajal tulid juurde veel pearahamaks, mida pidid maksma meessoost hinged ja nekrutis võtmine. 1784. aastal puhkesid pearaharahutused, talupojad arvasid, et kui riigile juba maksid, et siis mõisnikule enam maksma ei pea. Majanduslikult oli pärisorjus halb. Seda mõisteti juba Rootsi ajal, siis hakati pärisorjust kaotama mõisate redutseerimisega. 1802. aastal võeti vastu talurahvaregulatiiv. Seaduse tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule
Esimest sündmust võiks kirjeldada nii, et ilm oli just läinud ilusaks kui sulane Jaan hakkas karjuma. Sulane sõi mõisas vargil olles kogematta seepi ja tal tekkisid hirmsad valud. Selle peale kutsuti välja rehepapp, kes käskis sulasel lihtsalt süüa mannaputru, sest see teeb kõhu lahti ja seep tuleb välja. Teise sündmuse kohta ütleks nii palju, et oli hingedepäev ja selleks päevaks kaeti sauna laud, et surnud hinged saaksid õhtul tulla ja süüa kõike paremat. Neile köeti isegi saun kuumaks, et leili visata. Räägu Rein teadis öelda, et hinged võtavad mingi kuju ja, et see kuju on kana kuju. Räägu Reinu tütar Liina kattis laua ära ja läks saama kokku Luisega, kes oli talle kleidi varastanud ja selle eest andis ta talle hõbeprossi, mille ta varasta omakorda isalt. Isal oli suur varandus ja ta arvas, et isa ei saa teada, kuid ikkagi sai.
esindavad Zen’i asutajat Bodhidharma’t. Arvatakse, et Daruma nukud toovad õnne. Kokeshi 5 nukud on lihtsad puust mänguasjad. Neil on silindriline keha ja need kujutavad väikeseid tüdrukuid. (History of Dolls) Hopi Kachina nukud on nukud, mille on valmistanud Hopid, Ameerika pärismaalased kirde Arizonast. Nende arvamuse järgi on Kachinad jumalate hinged, looduslikud elemendid või loomad, või siis Hopide surnud esivanemad. Hopid usuvad, et igal aastal alates talvisest pööripäevast kuni kesk juulini, käivad need hinged, kui jumalate sõnumitoojad, külades Foto 5. Daruma nukk tantsimas ja laulmas, et tuua head vilja õnne ja lastele kingitusi. (History of Dolls) Matrjoška nukud on vene rahvuslikud nukud, mis on valmistatud puust ja kirevalt maalitud. Iga nuku sees on järgmine samasugune kuid veidi väiksem nukk
Kosmost juhib välk. (vrdl. Zeusi nooled ja baalide välguvihud). Suur seadus, millele vastavalt ürg-energiast tekib asjade mitmekesidus, on ühtsus vastandites. Jumal on päev ja öö, talv ja suvi, sõda ja rahu, üleküllus ja nälg. Iga asi vajab oma eksisteerimiseks vastandit, nii nagu vibu kaar ja nöör on vastandid. Võitlus on kõige isa. Tunnetuse aluseks on Herakleitose arust meelelised haistingud, kuid "kõrvad ja silmad on halvad tunnistajad inimesele, kui neid kasutavad barbaarsed hinged." Loodu armastab end varjata. Selleks, et loodust tõeliselt tunnetada, on vaja arvamustelt, mis on nagu laste mäng jõuda tõeni, mis on kõigile ühene ja rajaneb mõistusel. Kõigil inimestel on võime iseennast tunnetada ja mõistlikult mõelda. Mõistus on tõe proovikivi. Demokritos Demokritose õpetaja Leukippos rajas ilmselt aatomite õpetuse ja andis esimese kausaalseaduse. Ta elas 5 saj. e.Kr
samas liikuv ning seejuures ise oma liikumise põhjuseks. Ta on sarnane ideele, ta on sellega sugulane, kuid mitte idee ise. Enne sündimist elab hing ideede riigis. Kehasse sündinuna pääseb hing ainult surma läbi teda aheldavaist köidikuist. Seepärast ei tule surma karta. Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on surematu, ideeline, keha aga tekkiv ja kaduv. Nähtamatusse ideede maailma pääsevad tagasi ainult puhtad hinged, kes juba siinses elus on end vabastanud keha halbadest mõjudest. Seepärast ka need hinged, kes liigselt kiinduvad keha külge, ei pääse tagasi sinna, kust nad on tulnud, vaid siirduvad karistuseks inimeste või mitmesuguste loomade kehadesse. Väga rumalad siirduvad kaladesse. Need, kes hoolega on taotlenud tavalisi kodaniku hüvesid, olemata filosoofid, muutuvad mesilasteks või sipelgateks. Nii jätkab hing
Väliskirjandus Honore de Balzac Prantsuse kirjanik, kes omandas juura hariduse. Balzaci iseloomustab ülisuur energia ja pillav eluviis. Talle meeldis reisida, kuid tohutu kohvi tarbimise tõttu tervis halvenes(1847). Balzac leidis, et kõige õigem zanr kirjutamiseks on realism. LOOMING: Iseloomulik ülipikad kirjelused, tekstides palju detaile, otsekõnes puudub saatelause, tegevuse kulg venib. Ta leiab, et inimese käitumises peegeldub teda ümbritsev ühiskond. Inimesi paneb tegutsema raha- ja võimuiha. ,,Inimlik komöödia" # stseenid maaelust # stseenid provintsielust # stseenid poliitikast # stseenid Pariisist Värsstragöödia ,,Gromwell" ,,Gobseck" ,,Sagräännahk" ,,Suaanid"(I teos) ,,Isa Goriot" Oscar Wilde ...
Kristi Väljur, 7a klass Punatriipkilpkonn. Lühikirjeldus KLASS: Roomajad SELTS: Kilpkonnalised SUGUKOND: Lamekilpkonlased ALAMLIIK: Trachemys scripta elegans Punatriip-kilpkonn on USA lõunaosas elutsev taimetoiduline seltsiv loom. Oma nime on ta saanud silma taga asuva punase triibu järgi. Punatriip-kilpkonnal on silmade kohal iseloomulikud, silmatorkavad punast värvi laigud, mis meenutavad pisut punaseid kõrvaklappe ning on kirkamad noorematel isasloomadel. Vahel on need laigud ka kolast värvi. ELUVIIS Rahulikud tiigid ja liivakarjäärid või soise pinnase, rikkaliku kaldataimestiku ja aeglase vooluga jõelõigud on punatriip-kilpkonna jaoks ideaalseks elupaigaks. Nagu teisedki veekilpkonnad, viibib ka punatriip-kilpkonn kevadel ja suvel rohkem maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesit...
Riine Paimets 12 B Usun Wolandisse ,,Tõde on lihtsam teada kui tunda ja lihtsam tunda kui selles elada.'' David Deida ,,Sinine Tõde'' Igaühel ja kõigel on siin maailmas täita vaid talle mõeldud kutsumus. Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab? Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin, Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest või...
· Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu · Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid jne) · Templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus) Hauatagune elu · Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. · Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Tähtsamad jumalad · ANU taevajumal, jumalate isa · ENLIL tuule, tormi, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. · EA Enlili poeg või vend, maa aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Kandis jumalate seast kõige rohkem inimeste eest hoolt.
Mart Saar(1882-1963)Helilooja, pedagoog, pianist,organist. Õppis Peterburis. Sündinud Viljandimaal Hüpassaares. Loomingus on kaks põhiteemat: armastus ja loodus. Tegeles aktiivselt rahvaviiside kogumisega. Saare laulud on eelkäijate omadest tehniliselt palju keerukamad. Koorilaule kirjutanud u 400 ja soololaule 140, on kirjutanud ka klaveriteoseid. ,,Kõver kuuseke".Teda on hüütud soode ja rabade laulikuks, laulude temaatika pärast Cyrillus Kreek(1889-1962)Sündides kandis nime Karl Gustav, pärast vanemate õigeusku astumist sai nimeks Kirill. Kõige tähtsamal kohal tema loomingus on vaimulike rahvalaulude seaded. Tegeles rahvaviiside kogumisega(Läänemaalt ja saartelt). Eluajal tema loomingut ei tunnustatud . looming on tehniliselt keerukas. Koorilaule on võüimelised laulma vaid tipptasemel koorid. Loomingus kasutab hästi palju kaanonlikke võtteid."Ma tulen taevast ülevalt". On kirjutanud ühe reekviemi."Maga, maga matsikene" Heino Eller(188...
Richard Straussi varajane elu Richard Strauss sündis 11. juuni 1864 Saksamaal, Münchenis. Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt. Oma lapsepõlves oli tal õnne viibida Müncheni Kohtuorkestri proovides ning samuti sai ta privaat-tunde orkestrijuhi abiliselt, kes õpetas talle muusika teooriat ning orkestri juhtimist. 1874. aastal kuulis Richard Strauss esmakordselt Wagneri oopereid ''Lohengrin' ning ''Tannhäuser''. Richardi Straussi loomingus on tunda Wagneri mõjutusi, kuid väikse poisina oli tal keelatud õppida Wagneri loomingut, sest isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti. 1882 aastal astus noor Richard Strauss Müncheni Ülikooli, kuhu läks ta õppima filosoofia...
Voodoo Voodoo, mõnikord kirjutatud ka Voudou, Voudu või Voudun, tähendab tõlkes ,,Jumal" , ,,Looja" , või ,,Suur Hing". Sõna voodoo on kasutatud valesti väga palju. Näiteks vampiirid, kuradid jne on kõik väljamõeldised. Tegelikult ei ole need üldse Voodoo kultuuriga seotud. Voodoo on pärit Aafrikast, tänapäeval on see juba üle maailma levinud. Sellest on kujunenud välja palju erinevaid vorme, kohati on sinna isegi katoliiklust sisse segatud. Kuid voodoo üldine mõte jääb samaks ,,Ravida individuaali suhtes tema endaga, teisega ja lõpptulemusena Jumalaga. Voodoo levis kuueteistümnenda sajandi paiku, kui hakati orjadega kaubitsema. Orjad, kes viidi ära nende kodumaalt, kultuuri juurest ja pere juurest, hakkasid korraldama rituaale, et saada ühendust oma sünnipaigaga. Nende omanikud (,,Isandad") ei mõitsnud nende kombeid ja rituaalne ning pidasid neid metslasteks, kellel ei ole inimlikke kombei...
on Uue Testamendi tegelane, kelle võim oli nii suur, et ta võis isegi põrgust hingi päästa. Mihklipäev lasteaias Hingedepäev 2. november Hingedeaeg on sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedele kaeti tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid
Mis on mis ja kes on kes ? ülevaade antiikajast 1. acheron ja styx soine , aeglase vooluga allmaailmajõgi,millest koolnute hinged pidid Charoni lootsikust üle sõitma,et surnute riiki pääseda; järsk kaljudelt langev mägioja,mille vett peeti surmatoovaks 2. argonaudid 50 meresõitja laeval '' argos'', kes tegi läbi ohtliku retke, et tuua kreekasse tagasi röövitud kuldvillak 3. moirad saatusejumalannad,kellest üks ketras elulõnga ja teine määras lõnga pikkuse ja kolmas lõikas lõnga katki 4. pandora ja pandora laegas - .
näiteks Kunda Hiiemäel (leitud 2004.aastal) On leitud märke ka skalpeerimisest, seda näitavad lõikejäljed koljudel. Seda, et inimese luid kasutatakse rituaalides on väga levinud. Rituaalide eesmärk oli tugevdada sidet noorema ja vanema ja ka lahkunud generatsiooni vahel, eksponeeriti puhast koljut, sest pea tähendaks konkreetset isikut, kolju aga sai sümboliseerida kogu surnud kogukonda. Arvati ka, et surnud esivanemate hinged saavad kokku ja ühinevad kogukonna hingeks. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Uskumine oli väga tugevasti seotud loodusega. Looduse püha paika austati, inimeselt nõuti seal rituaalset käitumist. Metsa astudes pidi teda lahkelt tervitama, lahkelt kõnetama, et mets hoiaks seal viibijat hädaohu eest ja ka õnnetuste eest. Inimene oli metsast sõltuvuses, metsast sai puitu nii ehituseks, kui ka tarbeesemeteks, metsa arvelt sai laiendada ka põllumaad.
Vaesemates peredes saadeti pojad kooli kirjatarkust õppima, rikkamatel aga leidus võimalus õppida koduõpetaja käe all, majesteetlike peredel oli poistest eesmärk avaliku elu silmapaistvat tegelast kasvatada. Roomas õpiti ka Kreeka keelt ja kultuur. Väga tähtsaks peeti mõlemas riigis kõnekunsti õppimist. Roomlaste religioon meenutas Kreeka oma. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime. Usuti, et igal asjal või elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui surnute hinged olid roomlastele ka antropomorfsed jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste mõju. Nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, muudeti ainult nimer roomapärasemaks. Tuues näiteid, siis Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter, sõjajumal Aresest aga Mars. Roomas oli tihe nähtus vallutamine ja oma piiride laiendamine, sellest tuleneb ka Jumal Marsi tähtis koht. Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhete ja suhtlemise vahendajaks preester. Viimasena mainitud
sihipärast kasutamist, nagu näiteks pinnakatte kriimustused või kulumine. Garantii ei kehti, kui tootele on pärast kliendile üleandmist kinnitatud mittesobiv lisavarustus või toote pind on kaetud mittesobiva viimistlusmaterjaliga. Garantiikorras ei kuulu väljavahetamisele kulumaterjalid, nagu näiteks automaatika juhtimispultide patareid, väravate ja ukseautomaatika valgustuse hõõglambid jms ning ka liugväravate rullikud ja väravate hinged, mille töötatud tsüklite arv on ületanud tootja poolt antud töötsüklite kestvuspiiri. Ilma nõuetekohaselt vormistatud ostutšekita või arveta või antud garantiitingimuste puudumisel garantii ei kehti. Garantiiaeg katkeb toote vastuvõtmise järgsete maksekohustuste täitmata jätmise korral. 4. Mis liiki garantiisid annavad autotootjad veel sõiduautodele (pakiautodele/pisibussidele) peale põhigarantii (standardgarantii/üldgarantii) ?
sihipärast kasutamist, nagu näiteks pinnakatte kriimustused või kulumine. Garantii ei kehti, kui tootele on pärast kliendile üleandmist kinnitatud mittesobiv lisavarustus või toote pind on kaetud mittesobiva viimistlusmaterjaliga. Garantiikorras ei kuulu väljavahetamisele kulumaterjalid, nagu näiteks automaatika juhtimispultide patareid, väravate ja ukseautomaatika valgustuse hõõglambid jms ning ka liugväravate rullikud ja väravate hinged, mille töötatud tsüklite arv on ületanud tootja poolt antud töötsüklite kestvuspiiri. Ilma nõuetekohaselt vormistatud ostutšekita või arveta või antud garantiitingimuste puudumisel garantii ei kehti. Garantiiaeg katkeb toote vastuvõtmise järgsete maksekohustuste täitmata jätmise korral. 4. Mis liiki garantiisid annavad autotootjad veel sõiduautodele (pakiautodele/pisibussidele) peale põhigarantii (standardgarantii/üldgarantii) ?
jumal, spordijumal. Ares ehk Mars sõjajumal. Raisakull, koer, oda, kiirver, kilp Pilet 2 - Allmaailm, selle kirjeldus Allmaailma valtseb Hades koos oma kuninganna Persephonega. Tataros ja Erebos on allmaailma osad. Tataros on sügavaim, maa poegade vangla. Erebosse lähevad hinged kohe pärast surma. Tee allmaailma algab sealt, kus hädade jõgi Acheron suubub hädakisa jõkke Kokytosesse. Vana paadimees Charon toimetab hinged, kes on maetud ja kellel on teeraha, paadiga Tatarose väravani. Seal on Kerberos, kes laseb hinged sisse, kuid mitte kedagi välja. Hinged sisenevad väravast ning lähevad kolme kohtuniku ette, kus otsustatakse, kas nad satuvad piinadesse või jõuavad õndsuse paika Elysioni väljadele. Allamaailmas on veel kolm jõge, tulejõgi Phlegethon, murdumatu tõotuse jõgi Styx ja unustustejõgi Lethe. Uni Hypnos ja ja Surm Thanathos elavad samuti allamaailmas. Ka unenäod tulevad sealt, läbi
8.A klass Paranähtused Referaat Sisuko rd Sisukord........................................................................................................................................ ...........2Sissejuhatus...................................................................................................................... .......................31.Paranähtuste jaotus..............................................................................................................................4 2.Kummitused............................................................................................................................... ..........63.UFOd.............................................................................................................................. ...........
Impressionism Prantsuse kunstist eesti kirjanduseni Kirjandus 11. klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvit...
Jahipidamine - Enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad - Kütiti linde, esmajooneliselt veelinde - Jahiks kasutati püüniseid ja lõkse; lisaks odasid, vibu ja nooli; peeti varitsusjahti Olulised olid ka loodusannid - Taimed, juurikad, seened, marjad, pähklid. Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Haldjatelt ja jumalatelt looti abi ja lepitust, toodi neile ohvreid. Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa igasuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama, sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elavatel külas. Ennustamine oli muistsete eestlaste elus tavaline asi. Seda toimetati tähtsate sündmuste eel. Ennustamisega tegelesid arbujad – inimesed, kes on hingede ja elavate maailma vahendaja. Eestlaste muinasjumalatest on teada vaid üks, keda austati nii Saare-, Viru-, kui ka Läänemaal. Tema nimi oli Taara või Tarapita.
ennustustega. Vanarahvas kinnitas, et kui rukkimaarjapäeval oli kuiv ilm, võib oodata kuiva ja sooja sügist. Kui rukkikoristus jäi pärast maarjapäeva, siis läheb talvel vili kopitama ja suur osa viljast läheb ussitama. Ja kui rukkikülv jääb rukkimaarjapäevast hilisemasse aega, siis söövad kahjurid rukkiorase ära. Toidulauale toodi sel päeval paremad palad ning nauditi puhkusepäeva. Mõnel pool kaeti sel päeval toidulaud sauna lootuses, et lahkunute hinged võtavad ka söömingust ja joomingust osa. Maakonniti olid peolaual toidud erinevad. Näiteks Hanilas oli toidulaual tangupuder. Tarvastus küpsetati rukkileiba ja keedeti kitseliha. Paljudes valdades söödi praetud sealiha ja pannkooke, peale rüübati punaseks värvitud viina. 8. september ussimaarjapäev (Maarja sündimise päev) Ussimaarjapäeva tähistatakse 8.septembril. Seda päeva teatakse veel väikse maarjapäevana ja ussi magamise päevana. Eestis teatakse püha alates 16
Ladina keele eksamiks valmistumine Caesar Commentarii de bello Gallico, liber I Kogu Gallia on jaotatud 3 osasse, millest ühes asuvad belgid, teises akvitaanlased, kolmandad, keda nimetatakse nende endi keeles keltideks, meie keeles nim gallideks. Kõik nad erinevad üksteisest keele, tavade ning seaduste poolest. Garonne jõgi eraldab gallialasi akvitaanlastest, Marne ja Seine eraldavad neid belgidest. Nendest kõigist on Belgia kõige vapram/tugevam, sest nad on kõige kaugemal provintsi tsilivisatsioonist, ja kaupmehed väga harva tulevad nende juurde ja veavad sisse seda, mis muudavad iseloomu naiselikuks, lähedal või kõrgemal on germaanlased, kes elavad üleval Reini jõge, kellega pidavat sõda. Sel põhjusel helveedid on ka teistest gallialastest ees, nad võitlevad germaanlastega igapäevaseid lahinguid, kui nad kas hoiavad neid eemal oma piiridest või peavad ise sõda nende piiridel. Caesar Commentarii de velli ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
