Sisse- ja väljahingamine toimuvad tänu rindkereõõne, pleuraõõne ja kopsude sisese mahu ja rõhu muutustele. See toimub tänu hingamislihaste tööle. Sissehingamisel välised roietevahelihased tõmbuvad kokku, rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm.rõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaarne rõhk (kopsusisene) tõuseb, ületab atm.rõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu – passiivne väljahingamine. Sügavamal väljahingamisel aitab roideid langetada sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme, lisaks aitavad rinnaõõne mahtu muuta hingamise abilihased: kaelalihased, kõhulihased jt. B. Gaasivahetus kopsudes ja kudedes. Kuidas toimub gaaside transport veres?
väsimuse ja mõnikord ka õnnetuste põhjuseks. eemaldada pimestav valgus Soovitav on eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Kokkuvõtteks: soovitav on kombineerida päevavalgust ning tehisvalgust töötajatele tuleb kindlustada küllaldane valgustus See suurendab töötaja mugavustunnet ja suutlikkust, muutes tööpaiga töötamiseks meeldivaks Esmaabi järg VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES Kannatanu ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. Ta haarab käega kõrist kinni. Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. Kannatanu kaotab peagi teadvuse. TEGUTSEMINE VÕÕRKEHA KORRAL: Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunni teda köhima. Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele löömist ja seejärel kasutada Heimlichi võtet.
8. Ekspiratoorne düspnoe- Düspnoe (dyspnoea) e. hingeldus raskendatud hingamine. Hingelduse puhul muutub hingamise sagedus, regulaarsus ja sügavus. Võib olla kompensatoorne hapnikupuuduse likvideerimiseks. Põhjused: · hingamise regulatsiooni muutused hingamiskeskusele toimivad reflektoorselt ja otseselt veregaaside sisalduse ja pH muutused. Kiire ja pinnaline hingamine ventileerib kopse halvasti · vaagusnärvi pulmonaalharude ärritus · hingamiskeskuse vigastus · hingamisteedes esinev takistus inspiratoorne düspnoe ekspiratoorne düspnoe segadüspnoe · hingamiskeskuse puudulik hapnikuga varustamine langetab tema erutuvust, põhjustades patoloogilisi hingamistüüpe nn. perioodiliste hingamistüüpide tekke. Alumiste hingamisteede ahenemine tekib ekspiratoorne hingeldus: * väljahingamine muutub aktiivseks protsessiks, osalevad nii diafragma, roietevahelised lihased kui ka kõhuseina lihased * ekspiirium pikeneb * hingamistüüp muutub abdominaalseks
Metabolism (maksas) aeglasem, c 15% tunnis. Suured annused vähendavad südame löögimahtu & vererõhku pärssivast toime müokardile. Pärsib hingamist, vähendab hingamiskeskuse tundlikkust süsihappegaasile. Aeglustab aju ainevahetust. Ei mõju kestvalt maksa- & neerutalitlusele. Anesteesia ajal jälgida: · Südametegevus, EKG · Arteriaalne vererõhk · Hgb saturatsioon · Kehatemperatuur · Teadvuse seisund · Hingamine, rõhk hingamisteedes · CO2 kontsentratsioon väljahingatavas gaasidesegus · Gaaside kontsentratsioon sissehingatavas gaasidesegus Inhalantide ohtlikkus (sisse hingatakse mitmesuguste mürkide segu) · Äge mürgistus - südamepuudulikkus, kõriturse jms · Õnnetusjuhtumid - lämbumine, tulekahju · Krooniline mürgistus - maksa, neerude, luuüdi, aju kahjustused Etanooli ajaloost · tõestatav tarvitamine neoliitikumis 9000 aastat tagasi
organismis. Isegi suhteliselt külmades tingimustes suureneb soojuse produktsioon kehalisel tööl sedavõrd, et soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse abil ei suudeta termilist tasakaalu säilitada ning organismi ülekuumenemise vältimiseks lülitub sisse higieritus.soojuse äraandmine kopsude kaudu toimub 1) vee aurumisel alveoolide ja hingamisteede pinnalt ja 2) väljahingatava õhu eelneva soojendamise arvel. Organismi soojuskaod suurenevad ka külma õhu hingamisel, mis hingamisteedes soojeneb. Higi aurumise intensiivsus sõltub meteoroloogilistest tingimustest: õhutemp-st, - niiskusest ja liikumisest. Juhul kui õhk on 100 % veeaurudega küllastunud, higi aurumist naha pinnalt ei toimu ja soojuse äraandmine teostub soojusjuhtivuse kaudu. Seetõttu on mõistetav, miks inimene talub kuivas õhus kõrgemat temp-i kui niiskes. Ujumisel on vee aurumist naha pinnalt ei toimu ja termoregulatsioon teostatakse soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse teel. Kuna vee soojusjuhtivus ja
Kopsu katva pleura e. kopsukelme ja rindkere seina seesmist pinda vooderdava rinnakelme vahele jääb kapillaarne ruum – kopsukelme- e. pleuraõõs, mis on täidetus üliõhukese vedelikukihiga. Atmosfäärirõhust madalama rõhu tõttu pleuraõõnes on kopsud kogu aeg teatud ulatuses väljavenitatud. Intrapulmonaalse (kopsusisese) ja intrapleuraalse (pleuraõõnesisese) rõhu diferentsi nimetatakse tranpulmonaalseks rõhuks. (rõhu-mahu diagramm lk 84) Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaalne rõhk tõuseb, ületab atmosfäärirõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Sissehingamisel on roided tõstva funktsiooniga välitse roietevahelihaste kokkutõmme, rinnaõõne maht suureneb eest taha suunas, diafragma kontraktsioonil tema kuppel lameneb ja rinnaõõne maht suureneb ka vertikaalsuunas. Tavalise
(IL3,IL4,IL5,IL9,IL13) 11kromosoomi q õlas (IgE retseptor), retseptori eri variantide olemasolu. 0,1-0,4 mikrogrammi ml veres - vähe Johansson ja Bennich 1967 IgE müeloom raskel ahelal lisa CH 4 domään IgE poolestusaeg vabana 2-3 päeva,seotuna nädalaid IgE spetsiifilised retseptorid basofiilidel ja nuumrakkudel Basofiilid-tsirkuleerivad veres Nuumrakud -kudedes:nahas, sooleümbruses, lümfisõlmede läheduses, hingamisteedes FcεRI väga kõrge affiinsusega 1x10¯9M, väikene hulk veres on, kiiirelt seotakse retseptori poolt ära. Seostub IgE CH4 domääniga Fcε RII madala affiinsusega 1x10 ¯6M, retseptor kaks, seda on ka tesitel rakutüüpidel, regulatoorse tähtsusega. Osa temast võib lahusesse vabastada ja lahustub ja seotakse Ige ära. Kas allergiline reakts on tugev v mitte, kui rohkem seotakse lahutuva poolt ära, siis pole nii hull. Seostub IgE CH3 domääniga
2) Erinevad retseptorid kopsus a. kopsu venitusretseptorid (osalevad Hering-Breueri refleksis) b. irritantretseptorid (suits, tolm, külm õhk) 43 c. J retseptorid (jukstakapillaarsed, tunnetavad ära interstits. vedeliku mahu muutuse alveoolide seintes) 3) Erinevad retseptorid mujal a. Irritantretseptorid ülemistes hingamisteedes (keem, meh.) b. Retseptorid lihastes ja liigestes c. Temperatuur, valu, vererõhk jpm. Hüpoksia mõju ventilatsioonile: nii ventilatsiooni kui Hb hapniku-siduvuskõveral on näha tõusu muutus osarõhu 60 mmHg juures. Ülemisel graafikul on näha impulsside arv perifeersetelt kemoretseptoritelt. Bronhide silelihastele mõjuvad: Vegetatiivne NS (sümpaatikus lõõgastab, parasümpaatikus ahendab bronhe)
Kui viimast koguneb verre liiga palju, võib kudedes tekkida anoksia e. hapnikupuudus; · 2. Reaktsioonil amiinidega annavad nitritid nitroosamiine ja amiide, mis on tugevad mutageenid ja näriliste korral ka kantserogeenid. · Nitroosamiine leidub paljudes toitudes, aga ka ravimites, kosmeetikatarvetes, tubakas, tees jne. Võivad põhjustada kasvaja teket katseloomade maksas, neerudes, kusepõies, maos, peensooles, pankreases ja hingamisteedes. Kuna neid toidule valmistamise käigus ei lisata, ei ole nende lubatud sisaldusel ka piiranguid. · Kantserogeneesi võib põhjustada ka nitritioon ise. · Nitroosamiinide teket on võimalik pidurdada askorbiinhappe, tsüsteiini, gallushappe, naatriumsulfiti jt. taandajate lisamisega · Nitraatide ja nitritite ADI väärtused on vastavalt 3,64 ja 0,135 mg/kg. · Kogu ööpäevasest nitraatide tarbimisest (10-150 mg inimese kohta) annavad lehttaimed 99%.
pinnaantigeenidega. Streptokokkidevastased antikehad seostuvad nende inimkudedega ja toovad kaasa kroonilise põletikureaktsiooni. NB! Et streptokokilise farüngiidi tüsistustena ei tekiks neerupõletikku ja reumat, selleks tuleb haigus hästi välja ravida. AB peab võtma korralikult 7-10 päeva! Oraalsed Streptokokid. S. salivarius, S. mutans, S. mitis, S. oralis, S. pneumoniae, S. gordonii. Elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes. Toitumisnõudlused. Keerulised. Vajavad AH, rasvhappeid, N-aluseid jne. On ka kapnofiilid, vajavad 5% CO2. Laboris kasvatatakse verd sisaldavatel söötmetel ja ka keerulistel puljongsöötmetel. Et selekteerida välja rakuväliseid polüsahhariide sünteesivaid streptokokke, kasutatakse sahharoosi sisaldavat söödet. Tekivad suured limased kolooniad. S. salivarius.1906. a. nimetatud kui süljest avastatud streptokokk. Tegelikult on teda
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
Dif.diagnoos: Newcastle’i haigus, larüngotrahheiit, mürgistused. Orthomyxoviridae -> Perekond – Perekond – Influentsaviirus A -> Sigade gripp e. sigade influentsa SI on kergesti nakkav sigade viirushaigus. Haiguse tekitajaks on sigade gripi viirus (SIV), mis kuulub A-tüüpi ortomüksoviiruste hulka. SIV-d jagunevad viiruse pinnal paiknevate valguliste struktuuride hemaglutiniini ja neuraminidaasi alusel alatüüpideks, enam levinud on alatüübid A/H1N1, A/H3N2 ja A/H1N2. Sigade hingamisteedes paiknevad retseptorid on võimelised siduma sigade, lindude ja inimese gripiviiruseid. Siit tulenebki asjaolu, et sead võivad olla n.ö. „segamisnõuks", kus nimetatud gripiviiruste kohtumisel võivad tekkida uued tüved. Levik: Otsese või kaudse kontaktiga. Haigestumus võib karjas ulatuda 100 %-ni, suremus tavaliselt madal. Viirus on zoonootiline ja levib endeemiliselt. Võib nakatada ka veeolendeid. Patogenees: Infektsioon on subkliinilisest vormist akuutse vormini. Klasiikalise akuutse
Sügaval väljahingamisel on töös väljahingamislihased ( seesmised roietevahelihased, kõhulihased). Tavaline väljahingamine on täiesti passiivne (raskusjõu mõjul rindkere langeb alla, diafragma tõuseb üles). Maksimaalsele sissehingamisele järgneb maksimaalne väljahingamine. Hingamismaht (Vt) on õhu hulk, mis läbib kopse tavalisel sisse- ja väljahingamisel (500-600ml). Hingamismahu hulka arvatakse ka nn surnud ruum, mille moodustab hingamisteedes olev ja gaasivahetusest mitte osavõttev õhk. Vastava õhuhulga (150-160ml) ülesandeks on alveolaarõhule kindla niiskuse ja temperatuuri kindlustamine. Surnud ruum (150ml) on õhuhulk, mida me hingame sisse ja välja, kuid mis ei võta osa gaasivahetusest. Koosneb: anatoomiline surnud ruum, alveolaarne surnud ruum. Surnud ruumi tähtsus: sissehingatav õhk soojeneb (külm õhk kahjustab kopsukudesid), sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega, sissehingatav õhk puhastatakse.
Seda põhjustavad veresoonte muutused, mis tekivad im.süsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma. Kaasasündinud immuunsus algab nahast. Nahk kui ka teised epiteelirakkudest moodustunud pinnad talitlevad patogeenidevastase barjäärina, näiteks hingamisteedes ja seedetraktis. Nahk on mehhaaniline tõke ja seaol on happeline keskkond (pH 3-5), RNA-sid Lima (näiteks ninas ja suus) takistab patogeenide kinnitumist. Epiteelide lima koosneb peamiselt glükoproteiinidest, aga ka mikroobivastastest peptiididest. Selliseid valke nimetatakse defensiinideks ning nad võivad teha kahjutuks nii baktereid, ainurakseid eukarüoote kui ka viiruseid. Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent
2 7 Rõhu-mahu graafiku puhul tuleb arvestada ka sellega, et toimub hüsterees- mitteelastse deformatsiooni tõttu sõltub mahu väärtus eelmisest mahu väärtusest. Lisaks elastsele takistusele tuleb ületad mitteelastne takistus, mille peamine vorm on voolutakistus hingamisteedes lisaks koetakistus kopsude ja rinnaõõne seina poolt õhu ja kudede inerts. 37) Organismi tugiaparaadi (skelett, liigesed, lihased) biomehhaanika, selle koordineerituse vajalikkus stabiilseks kehaasendiks ja liikumiseks ruumis. Biomehaanika on teadus, mis käsitleb elusolendite liikumist ja liigutusi ning nende põhjuseid. Organismi tugiaparaati kuuluvad luud, liigesed ja lihased. Lihased moodustavad umbes 40-50% kehakaalust
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
Kontagioossus 30-90 %. § Inimene on nakkusohtlik 1-1,5 nädalat enne ja 3 nädalat pärast kliiniliste nähtude algust. § Enamasti haigestuvad lapsed < 5 a § Olmenakkus peamine allikas asümptomaatilised kandjad. Adhesioon § Filamentoosne hemaglutiniin § Pertaktiin § Fimbriad Toksiinid § Pertussise toksiin § Adenülaat-tsüklaasi toksiin § Trahheaalne toksiin § Dermonekrootiline toksiin § Termo-labiilne toksiin. Patogenees Hingamisteedes mikroobid kinnituvad ripsepiteelile > paljunevad > koloniseerivad trahhea ja bronhide limaskesta. Vabanevad toksiin ja bioloogiliselt aktiivsed ained ärritavad limaskesta > köha ja ülemiste hingamisteede põletik. Suureneb rakkude tundlikkus histamiini ja serotoniini suhtes, kaasneb lümfotsütoos. Tekivad spastilised köhahood > väheneb vere hapnikusisaldus. Väikeste bronhide ummistumine sekreediga takistatud vere oksügenisatsioon.
Tsütoskelett on paindlik sisetoes rakul. Ülesanne : - annab kestata rakkudele kuju(loomarakk) - kindlustab sisse ja välja sopistumise. - tsütoskeleti jämedamad osakesed hoiavad rakustruktuure paigal. - tsütoskeleti muutused kindlustavad tsütoplasma liikumise. 5)Ripsmed - on raku pinnalt välja ulatuvad struktuurid. On peened ja neid on palju. Neid esineb : a) ripsloomadel(kingloom, opaalloom) b) ripsepiteel hingamisteedes. c) naistel munajuhades(suunab munaraku munasarjast emakasse) Ripsmete ülesanded : - Raku lähiskeskkonna muutmine. - raku liikumise kindlustamine. 6)Viburid - On ripsmetest umbes 10x jämedamad, kuidneid on rakul suhteliselt vähe. Koosnevad korrapäraselt paigutunud mikrotorukestest. Viburid on : a)viburloomadel(roheline silmviburlane, lambliaad, trihhomonaad) b)spermidel - tavaliselt üks kuid mõnel loomal mitu. Viburite ülesanded : - kindlustavad raku liikumise.
244 Inspiratoorne vilin (striidor) – viitab kõri, trahhea või peabronhi ahenemisele (kõriturse, võõrkeha). Ekspiratoorne vilin – viitab bronhide ja bronhioolide ahenemisele (astma, bronhiit). Kiuned – ekspiiriumi lõpus esinevad lühikesed vilinad tekivad peaaegu sulgunud bronhioolide võnkuvast liikumisest (astma). Urinad – auskultatsiooni ajal väljahingamisel pidevalt kostev urisev norisev või sisisev heli, tekib sekreediosakeste võnkumisest suuremates hingamisteedes (iseloomulik kroonilisele bronhiidile, paranemisjärgus olevale astma ägenemisele). Räginad – tekib enamasti sekreedi kogunemise tagajärjel, võib olenevalt bronhiteede läbimõõdust olla kas suure-, keskmise- või peenemulliline. Kuuldav ainult aeg-ajalt, mitte iga hingetõmbe juures. Peenemulliline rägin (krudin, krepitatsioon) sarnaneb akustiliselt juuste üksteise vastu hõõrumisega, keskmisemulliline rägin sarnaneb mullivanni heliga,
moodustavad terviku- organismi. Epiteelkude, katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pinud ning piiritleb organeid. Seega katab ta organismi välispinda ja ka nt seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste, nakkuste jt väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval. Ripsepiteel- rakkude välispinnal esinevad ripsmed, nt hingamisteedes. On ka spets rakke, mis toodavad higi, lima, rasu, piima ja muid aineid. Sidekude. Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku. Kollageen moodustab 51 sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustavaks valguks
9. Esmaabi ................................................................................................. 139 Tegutsemine õnnetuspaigal ..........................................................................139 Elustamise ABC .................................................................................................140 Võõrkehad hingamisteedes ...........................................................................142 Uppumine ..........................................................................................................142 Teadvusetu kannatanu püsivasse küliliasendisse seadmine ..................143 Haavad ja eluohtlik verejooks .......................................................................144 Sokk .....................................................................................
Isegi suhteliselt külmades tingimustes suureneb soojuse produktsioon kehalisel tööl sedavõrd, et soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse abil ei suudeta termilist tasakaalu säilitada ning organismi ülekuumenemise vältimiseks lülitub sisse higieritus.soojuse äraandmine kopsude kaudu toimub 1) vee aurumisel alveoolide ja hingamisteede pinnalt ja 2) väljahingatava õhu eelneva soojendamise arvel. Organismi soojuskaod suurenevad ka külma õhu hingamisel, mis hingamisteedes soojeneb. Higi aurumise intensiivsus sõltub meteoroloogilistest tingimustest: õhutemp-st, - niiskusest ja liikumisest. Juhul kui õhk on 100 % veeaurudega küllastunud, higi aurumist naha pinnalt ei toimu ja soojuse äraandmine teostub soojusjuhtivuse kaudu. Seetõttu on mõistetav, miks inimene talub kuivas õhus kõrgemat temp-i kui niiskes. Ujumisel on vee aurumist naha pinnalt ei toimu ja termoregulatsioon teostatakse soojusjuhtivuse ja soojuskiirguse teel
o Kesta põhikomponendiks on peptidoglükaan (koosneb süsivesikutest ja valkudest), seda lagundab lüsosüüm (see on toores munavalges, pisaravedelikus) o Kest annab rakkudele kuju o Kaitseb rakku nt tugeva siserõhu eest seetõttu võivad kasvada väga ekstremaalsetes tingimustes o Kontrollib ainete liikumist rakku ja rakust välja. o Õpikus näide: Mükoplasmad - põhjustavad haigusi hingamisteedes ja suguelundites. Rakumembraan 22 o On bakterirakke, millel on üks rakumembraan ja on rakke, millel on kaks rakumembraani. Rohkem on haigustekitajaid nendel, millel on mitu piiristavat süsteemi. o Bakteriraku membraanis puuduvad steroolid (tsüklilised alkoholid). o Ainete valikuline transport rakku ja rakust välja o Sisekeskkonna individuaalsus
Kuna tänapäeval kasutatakse enamuselt pliivaba st. etüleeritud bensiini siis enam ei tule rääkida pliiühenditest. TAHKED OSAKESED Tahked osakesed on väga väikesed kübemed, mis tekivad ebatäiusliku põlemisprotsessi korral põlemata kütusest ja õlist. Must suits, mida diiselmootor suure koormuse all töötades eritab, sisaldab suurel hulgal tahkeid osiseid, kuna suurel koormusel tekib mootoris põlemisõhu defitsiit ja osa kütust jääb põlemata. Tahked osakesed aitavad kaasa hingamisteedes vähi tekkimisele. Diiselmootori töötamisel tekib süsinikoksiidi (CO) suhteliselt vähe. Süsivesinik HC on diiselmootori tööprotsessi jääkaine, sisaldades halvasti lõhnavaid komponente. Ka HC põhjustab sudu teket jms. Heitgaaside viimine nõutud tasemele ei ole nii lihtne kui võiks arvata. Tahkete osakestega läheks justkui lihtsalt muudame põlemisprotsessi efektiivsemaks, osakeste hulk heitgaasides väheneb ja kütusekulu väheneb samuti
mustega. ASTMA Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi Peamised sümpto- esineva hingamisraskusega. Astma korral tekib bronhides: mid astma korral · bronhide seina silelihaste kokkutõmbumine ehk spasm, · limaskesta turse, · limaerituse suurenemine. Seetõttu häirub õhu liikumine hingamisteedes, eriti just väljahingamisel, ja teki- vad astmale iseloomulikud haigusnähud: 52 SPORDI ÜLDAINED I TASE · episoodiline aevastamine, NB! · hingamisraskus, · pingetunne rinnus, · õhupuudus, · hingeldus, · vilistav hingamine, · köha. Paljudel inimestel kulgeb astma järsku tekkivate hingamisraskuse hoogudena. Kui astma on jäetud diagnoosimata või ebapii-
vii kannatanu haiglasse. Anna haigele juua. Päikesepõletuse korral vii kannatanu kiiresti varjulisse kohta või jahedasse ruumi. Anna lapsele juua midagi jahedat. Leevenda punetavat põletuskohta panthenoli või päevitusjärgse kreemiga. Kui nahale on ilmunud villid või on tekkinud kehatemperatuuri tõus ja külmavärinad, pea nõu arstiga, sest päikesepõletus on sama ohtlik nagu igasugune muu põletuski. Võõrkeha hingamisteedes Abivajaja võib panna lamama üle abistatava põlve (pea madalamal kui keskkoht) ja turjale kloppida. Kasutada võib ka Heimlichi võtet: panna käed selja tagant ümber abivajaja ning suruda ülakõhule (päikesekolmnurka) järsult mitu korda, kuni võõrkeha tuleb välja. Aidata tuleb koheselt, kiirabi võib hiljaks jääda. Hingamispuudulikkuse või teadvusekaotuse korral tuleb kutsuda kindlasti kiirabi. 107
Hingamissageduseȱmuutusedȱ Ebapiisavȱköhimineȱ Hingamisrütmiȱmuutusedȱ RaskeȱhingamispuudulikkusȱlaȬ Sinikusȱ(tsüanoos)ȱ mamiselȱ(ortopnoe)ȱȱ Raskusedȱhääleȱesilekutsumisegaȱȱ Rahutusȱ Nõrgenenudȱhingamiskahinadȱȱ Päraniȱsilmadȱȱ Seonduvad tegurid Keskkonnategurid Passiivneȱsuitsetamineȱ Suitsetamineȱ Suitsuȱsissehingamineȱ Takistused hingamisteedes Hingamisteedeȱspasmȱ Kunstlikȱhingamisteeȱȱ Rohkeȱlimaȱ Sekreediȱpeetusȱ Eksudaatȱalveoolidesȱȱ Sekreetȱbronhidesȱ Võõrkehaȱhingamisteedesȱȱ Füsioloogilised tegurid Allergilisedȱhingamisteedȱ Bronhideȱseinteȱpaksenemineȱ Astmaȱ (hüperplaasia)ȱ Kroonilineȱobstruktiivneȱ Infektsioonȱ
Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest. Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks ööpäeva pärast indiviidi surma. On teada ka seda, et erinevad koed ei sure üheaegselt. Näiteks pärast südame töö peatumist võivad aga lihased elektrilisele ärritusele reageerida veel mitmeid tunde. Ripsepiteedi liikumine hingamisteedes võib jätkuda veel üle kümne tunni. Seemnerakud võivad liikuda aga rohkem kui näiteks ööpäeva. Närvikude sureb kõige kiiremini. Vereringe seiskumise tagajärjel sureb aju väga kiiresti. Näiteks kui aju ei saa hapnikku 3 5 minuti jooksul, tekivad juba pöördumatud muutused ajus. Aju lõpliku surmaga lõpeb ka südametegevus, sest ajutüves asetsevad vereringe regulatsioonikeskused on surnud. Siiani teati seda, et ajusurmale
Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest. Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks ööpäeva pärast indiviidi surma. On teada ka seda, et erinevad koed ei sure üheaegselt. Näiteks pärast südame töö peatumist võivad aga lihased elektrilisele ärritusele reageerida veel mitmeid tunde. Ripsepiteedi liikumine hingamisteedes võib jätkuda veel üle kümne tunni. Seemnerakud võivad liikuda aga rohkem kui näiteks ööpäeva. Närvikude sureb kõige kiiremini. Vereringe seiskumise tagajärjel sureb aju väga kiiresti. Näiteks kui aju ei saa hapnikku 3 5 minuti jooksul, tekivad juba pöördumatud muutused ajus. Aju lõpliku surmaga lõpeb ka südametegevus, sest ajutüves asetsevad vereringe regulatsioonikeskused on surnud. Siiani teati seda, et ajusurmale
Lihaste koolnukangestus algab just vahelihasest ja südamest. Näiteks võib see esineda inimese mälumislihastes umbes kaks kuni neli tundi pärast surma. Pärast seda levib koolnukangestus allpool olevatesse lihastesse ja kaob samas järjekorras umbes kaks ööpäeva pärast indiviidi surma. On teada ka seda, et erinevad koed ei sure üheaegselt. Näiteks pärast südame töö peatumist võivad aga lihased elektrilisele ärritusele reageerida veel mitmeid tunde. Ripsepiteedi liikumine hingamisteedes võib jätkuda veel üle kümne tunni. Seemnerakud võivad liikuda aga rohkem kui näiteks ööpäeva. Närvikude sureb kõige kiiremini. Vereringe seiskumise tagajärjel sureb aju väga kiiresti. Näiteks kui aju ei saa hapnikku 3 – 5 minuti jooksul, tekivad juba pöördumatud muutused ajus. Aju lõpliku surmaga lõpeb ka südametegevus, sest ajutüves asetsevad vereringe regulatsioonikeskused on surnud. Siiani teati seda, et ajusurmale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
