Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hingamisteedes" - 180 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Allergia

Suurenenud keskkonna saastatus. 2.Säilitusaineid sisaldavad toiduained. 3.Lemmikloomade pidamine korterites. 4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline ast...

Terviseõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Õhuõpetus

Aknad märjad! · Õige toa niiskus ei tohi olla pidevalt üle 45% · Veesüsteemi rikked tuleb koheselt parandada Ära suitseta ruumis, sest sinu kaaslastele mõjub see halvasti! Suitsulõhn kinnitub tugevalt kõigile tekstiilmaterjalidele. Kõik karvased ja sulelised sõbrad... · ... võivad ülitundlikele inimestele tekitada allergianähte ja põhjustada ebameeldivusi hingamisteedes . Ole tähelepanelik! · Ebameeldivate lõhnade korral selgita välja alati põhjus. Tegemist võib olla liigniiskuse, hallituse või ebasobivalt töödeldud sisustusmaterjalidega. · Väldi tugevalt lõhnavaid esemeid ja aineid, sest need sisaldavad tavaliselt kahjulikke aineid või kemikaale. Õhuvärskendajate kasutamine ei ole õhu puhastamine · Peale tugevate kemikaalide kasutamist hoolitse õhuvahetuse eest ruumis...

Puhastusteenindus
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

ESMAABI!

Juhul kui pärast hingamisteede avamist hakkab kannatanu hingama ja kaelal ühisel unearteril on tunda pulssi, asetan ta püsivasse küliliasendisse. 3) Elustamine ABC (tegutsemise järjekord). 1. Kontrolli hingamist 2. Kontrolli pulssi 3. Peata verejooks 4) Võõrkeha hingamisteedes . Tunnused ja esmaabi. 1. Tunnused: · Kannatanud ei ole suuteline köhima, rääkima ega hingama. · Tal tekib lämbumistunne ja surmahirm. · Ta haarab käega kõrist kinni. · Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. · Kannatanu kaotab peagi teadvuse. 2.Esmaabi: · Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunnin teda köhima. See võib õnnestuda, kuigi kannatanu ei tule hädas ise selle peale....

Esmaabi
23 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

süsteemi aktivatsioonil. Veresooned muutuvad läbilaskvateks ja niiviisi saavad immuunsüsteemi komponendid paremini infektsioonikohta jõuda. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma. Kaasasündinud immuunsus algab nahast. Nahk kui ka teised epiteelirakkudest moodustunud pinnad talitlevad patogeenidevastase barjäärina, näiteks hingamisteedes ja seedetraktis. Nahk on mehhaaniline tõke ja seaol on happeline keskkond (pH 3-5), RNA-sid Lima (näiteks ninas ja suus) takistab patogeenide kinnitumist. Epiteelide lima koosneb peamiselt glükoproteiinidest, aga ka mikroobivastastest peptiididest. Selliseid valke nimetatakse defensiinideks ning nad võivad teha kahjutuks nii baktereid, ainurakseid eukarüoote kui ka viiruseid. Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent...

Immunoloogia i
199 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Naha seenhaigused

HINGAMISTEED o Ninakinnisus o Pidev nohu o Nina sügelus (seest või pealt) o Aevastamine o Köha o Allergiad o Astma o Õhupuudus o Vinguv hingamine o Valu ja pitsitustunne alumistes hingamisteedes 5. SUGUELUNDID Naistel: o Pidev pärmseene valgevoolus tupest o Sügelemine ja kipitus tupes või välimistes suguelundites o Vähene huvi seksi vastu o Premenstruaalsündroom ­masendus, ahistus o Valulik ja ebaregulaarne menstruatsioon o Viljatus Meestel: ·Eesnäärme probleemid ·Peenise tursumine ·Sügelus ja ekseem suguelunditel ·Tihenenud urineerimise vajadus ·Nõrgenenud seksi soov, impotentsus 6...

Iluteenindus
77 allalaadimist
thumbnail
13
docx

KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA

ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline progresseeruv haigusseisund, mida iseloomustab forsseeritult väljahingatava õhuvoolu kiiruse langus, põhjuseks pöördumatud muutused kopsu parenhüümis (emfüseem) või väikestes hingamisteedes (krooniline bronhiit). (KOK 1997; Kopsuliit.ee) 1.2. Epidemioloogia KOK kliiniline pilt areneb tavaliselt välja keskeas, vaid harva enne 40. eluaastat. Üldine tendents kogu maailmas on KOK haigestumus-, levimus- ja suremusnäitajate suurenemine. KOK on enam levinud meeste ning linnaelanike seas. Levimus kasvab koos eaga, esinedes 40- 50-aastastel 2-3% ning üle 70-aastastel rohkem kui ühel viiendikul rahvastikust. Epidemioloogilised uuringud KOK levimuse kohta Eestis puuduvad...

Silmahaigused
90 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Töökeskkonna ohtus

Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1) Tööõnnetus , kutsehaigus ,tööga seotud haigus 2) Töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes , nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja ­ põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritsest põhjustatud haigused....

Tööohutus ja tervishoid
48 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ülevaade inimorganismi ehitusest

*Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes , kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50%...

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega

Sfügmogramm- pulsi sagedust väljendav kõver. Kahe küüruga kõver. Hingamise füsioloogia Hingamisprotsessi erinevad osad: väline hingamine-See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel ­ toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes , kopsudes. Gaaside transport:S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. Sisemine e. Koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Inspiirium ­ Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma ­ diafragma kuppel lameneb...

Füsioloogia
405 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Referaat Allergiast

Allergeeniks on nende väljaheited. Arvatakse, et nad soodustavad bronhiaalastma ägenemist toatolmulesta allergiaga inimestele. 7. ASTMA Astma on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikul eelsoodumusel. Bronhide ahenemise tagajärjel on takistatud õhu liikumine hingamisteedes (eriti väljahingamisel), millest tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud: ¤ Kuiv köha ¤ Vilisev hingamine ¤ Hingamisraskus Astma kulg võib olla erinev: vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast aastas igapäevaste sümptomiteni, astmahoole võib eelneda vesine nohu, nina või naha sügelus, peapööritus või iiveldus. Sagedamini ilmnevad astmahood öösel ja varahommikul....

Rahvatervis
44 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vaktsineerimine

A-viirushepatiiti haigestumine on viimastel aastatel olnud Eestis madal ning enamik haigusjuhtudest on sisse toodud. A-hepatiit võib põhjustada laiaulatuslikke haiguse puhanguid. 6 Difteeria Difteeria korral tekib hingamisteedes , peamiselt neelus ja kõris kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui haigustekitaja toksiin kahjustab südant või närvisüsteemi, võib haigus lõppeda surmaga ­ ligikaudu iga kümnes difteeriasse haigestunu sureb. Eestis ei ole viimastel aastatel difteeriat esinenud, küll on aga jätkuvalt esinenud difteeria haigusjuhtusid Lätis ja Venemaal. Teetanus...

Bioloogia
47 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mis on allergia ja kuidas tekib?

Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõr...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm õhust madalamale ning õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, ületab atm rõhu ning üks osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l. Kehalisel tööl suureneb vastavalt hapniku vajaduse suurenemisele. Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem. Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk...

Inimese anatoomia ja...
155 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Mürgid läbi aegade

Koliinesteraas lagundab närviülekandes kasutatud atsetüülkoliini, lõpetades sellega närviülekande. Kui koliinesteraas on inhibeeritud, ei lagundata atsetüülkoliini, mistõttu tekib selle üleküllus ja koliinergiline närviülekanne jätkub lõpmatult. Selline pidev koliinergiline ülekanne viib lihasparalüüsi ja -spasmide tekkeni ning lõpuks organismi surmani. Sariinimürgistuse esimesed sümtomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja pupillide ahenemine (müoos). Varsti järgnevad hingamisraskused, iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab, roojab ja urineerib kontrollimatult. Järgnevad lihaste tõmblused. Lõpuks tekib kooma, millele järgnevate lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb. Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena...

Keemia
14 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mürgid meie organismis

Mürgiste ainete organismi sattumise võimalused: · mürgiste gaaside sissehingamine · mürgi imendumine naha kaudu · mürgiste ainete söömine · mürgiste ainete süstimine Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik · elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks bensiin, seatina, elavhõbe, mangaan, kaadmium, antimon, arseen, fosfor ja närvigaasid...

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Bioloogia konspekt riigieksamiks

Kahel jalal liikumine 3. Aeglane areng, puudub eristuv innaaeg 4. Kõigesööja 5. Keerukas kultuuriline käitumine, artikuleeritud kõne 6. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele 7. Oskused, sõltuvus asjadest 8. Elab lagedal maal, metsast väljas, laagrites, asulates Epiteelkude: Katab keha ja organeid Kaitseb vigastuste ja nakkust eest Toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel Tihedalt üksteise kõrval Ripsepiteel ­ hingamisteedes (kõrvaldab tolmuosakesi) Sidekude: Palju rakuvaheainet Kollageen ­ põhimass Ühendab teisi kudesid omavahel Kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude (kõõlused), kõhr, luu ja veri Lihaskude: Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon ­ tänu müofibrillidele Silelihaskude ­ organid, südamelihaskude ja väätlihaskude, skeletilihased kinnituvad kõõlustega luu külge Närvikude:...

Bioloogia
439 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused

Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteid jaotatakse ülemisteks ja alumisteks, nende piriks on häälepilu. Nina- ja neeluruum moodustavad ülemised hingamisteed, alates hingetorust on tegu alumiste hingamisteedega. Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhut madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaalne rõhk tõuseb, ületab atmosfäärirõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Sissehingamisel on roideid tõstva funktsiooniga väliste roietevahelihaste kokkutõmme, rinnaõõne maht suureneb eest taha suunas, diafragma kontraktsioonil tema kuppel lameneb ja rinnaõõne maht suureneb ka vertikaalsuunas....

Inimese füsioloogia
188 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Mikrobioloogia eksami kordamisküsimused

19.Mis on kõige kiirgusresistentsem bakter? Deinococcus radioduras - tumpline ümarbakter, kes talub kiirgust. 20. Inimese mikrofloora üldselt? Inimese kehapiirkondade normaalne mikrofloora. See on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist. Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Palju on mikroobe ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Igal kehapiirkonnal on erinev normaalne mikrofloora. Soolestikus on kõige rohkem mikroobe, neid on umbes 800g. Floora - taimestik..microform.vana mõiste - mikroorganiismide popiulatsiooni mõeldakse selle all. Sõltub soolestiku mikrofloorast, taimetoitlastel on natuke teise koostisega. Kliimast jne. Tinglik patogeen (haigusepõhjustaja)...normaalsesse mikrofloorasse kuuluv organism, kes teatud tingimustes muutub haigusetekitajaks. Nö juhuseotsijad....

Mikrobioloogia
93 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Pärilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT.

tsüstiline fibroos Kloriidioonide hulka Kõik näärmelised Koheselt kasutatakse (1:4500) kehaeritistes (higis) kehaeritised väga lima vedeldavaid tihked, nt lima preparaate. Surevad hingamisteedes , kopsupõletiku kätte u seedenõred 35-37 aastaselt. seedekulglas, lima suguelundites 4. tsütokineetiline analüüs- uurib erinevates rakkudes inimese kromosoom- ja genoommutatsioone 1. kromosoomide arvu 2. kromosoomide struktuur 3. Kasutatakse valgusmikroskoopiat...

Bioloogia
58 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Orgaaniline keemia II lõputöö protokoll - Dibens2.1 Reaktsioonivõrrandid

(Diagram 5) Diagram 5 Reagendide ohtlikkus: Isopropanool ­ tuleohtlik, ärritav nahale, silmadele, ohtlik keskkonnale, neelates toksiline Naatriumdikromaat ­ mittesüttiv, kuid suurendab teiste ainete süttivust, tekitab punetust, põletust ja nägemise hägusust Väävelhape ­ söövitav, mürgine, kergestisüttiv Atsetoon ­ väga tuleohtlik, kergesti lenduv, ärritav Dibensaalatsetoon ­ võib tekitada ärritust nahal, silmas, hingamisteedes ja seedetraktis. 4 Bensaldehüüd ­ kergestisüttiv, mürgine Etanool ­ tuleohtlik, kergesti eenduv NaOH ­ söövitav aine, tekitab põletust Enamik reagendidest ja produktidest võivad põhjustada mürgitust, põletust ja on tuleohtlikud. Ohutuse tagamisek tuleb kanda kaitseriietust (laborikitlit), kummikindaid ja kaitseprille. Töö tuleb teostada tõmbekapis....

Orgaaniline keemia ii
92 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun