Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist. KOLMAS 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm õhust madalamale ning õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, ületab atm rõhu ning üks osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l
selle kohta, kust mürk on pärit. Samuti on raske väikelastega, kes ei oska öelda, mida nad on suhu pannud jne. Mürgi või oletatava mürgi jäägid ja taara tuleb hoida alles kiirabi saabumiseni! Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes · üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma; näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik · elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile; näiteks bensiin, seatina, elavhõbe, mangaan, kaadmium, antimon, arseen, fosfor ja närvigaasid · ülitundlikkust põhjustavad mürgid kutsuvad allergilistel inimestel esile ägeda
32. MÜTSEEL seeneniidistik 33. MÜKOTOKSIIN - eritavad seened, mis kasvavad toiduainetel, mürgised ainevahetuse jäägid. 34. MÜKORIISA seente ja taimedevaheline kooselu 35. PLASMIIDID DNA rõngasmolekul 36. ARHED ürgbakterid, mis suudavad elada väga äärmuslikes keskkondades. RAKUTEOORIA Mõisted tsütoloogia, mükoplasma, prokarioodid, eukarioodid Kõige suurem rakk on jaanalinnumuna, kõige väiksem rakk on mükoplasma, mis elab hingamisteedes. Inimese kehas on kõige suurem rakk naise munarakk. Lihasrakud võivad olla umbes 30 cm pikad. Rakuteooria põhiseisukohad: 1. taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast, selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitus on omavahel vastastikuselt kooskõlas. Ainurakse kuju sõltub millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtest, mida
Bakteritsiidse toimega antibakteriaalsed raviained: põhjustavad mikroorganismi surma. Bakteriostaaliside toimega antibakteriaalsed raviained: ei tapa mikroorganisme, vaid pidurdavad nende kasvu või paljunemist. Minimaalne inhibeeriv kontsentratsioon: (MIK) madalaim antibiootikumi kontsentratsioon, mis inhibeerib mikroorganismi nähtavat kasvu. 2. Miks võib olla mõneti keeruline ravida infektsioone, mis paiknevad näiteks KNS-s ja eesnäärmes võrreldes infektsioonidega seedetraktis ja hingamisteedes? Seedetrakti ja hingamisteedesse satuvad ravimid kiiremini, kuna manustamisel läbitakse nt seedetrakt. Seega ravimid saavad kohe lokaalset toimet avaldada. Ning mõned ravimid ei läbi niig KNS-i ja seega on vaja hakata ravimeid manustama lokaalselt, mis on keerulisem. 3. Nimeta faktoreid, mis soodustavad ravim-resistentsete mikroorganismide arengut. * Valel eesmärgil manustamine * Ravikuuri enneaegne lõpetamine * Antibiootikumide jäägid kodus * Empiiriline ravi
Populaarsemad eeterlikud õlid ja nende peamised toimed Apelsin - Apelsinikoorest saadav eeterlik õli on värske, lõõgastav ja meeleolu tõstev. Leevendab stressi ja vähendab närvilisust. Sobib ka kõhu- ja menstruatsioonivalude leevendamiseks ning soodustab seedimist ja tõstab söögiisu. Kaalu alandav. Lahustab rasvasid, lõõgastab lihaspingeid. Nahahoolduses sobib see eriti hästi rasusele või põletikulisele nahale. Basiilik - Vaimse väsimuse vastu, ajutegevust ja vereringet ergutav. Taime lehtedest saadud eeterlik õli on meeldiva lõhnaga. Meeli ergutav, mõtteid kirgastav ja suurendab keskendumisvõimet. Leevendab peavalu ja migreeni. NB! Ei kasutata raseduse ajal Bergamot - Stressi leevendav, lõõgastav. Antiseptiline, baktereid hävitav, uroloogiliste ja hingamisteede infektsioonide puhul. Rasuse naha hoolduseks, akne ja psoriaasi puhul. Lõhnalambis meeleolu tõstja ja hea tuju looja, stressi leevendav. Bergamoti ei kasutata nahal enn...
Ühekihiline on seal, kus on oluline ainete kiire liikumine; mitmekihiline aga seal, kus on vaja vastupidavust, nt seedekond, tupp, nahk, sõrmeotsad. · Rakkude kuju alusel: lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel. · Ülesande alusel: katte-, näärme-, rips-, tundeepiteel. Näiteks: · Ühekihiline lameepiteel veresoontel · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühkihiline silinderepiteel hingamisteedes (ripsepiteel) Epiteelkoest väljakasvud: · Kehakarvad · Kulmud · Juuksed · Ripsmed · Küüned · (Suled, sõrad, soomused) Lihaskude Iseloomulik sellele on kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime, mis tuleneb lihasrakkudes e kiududes olevaist aktiini ja müosiini filamentidest. Jaguneb tavaliselt vastavalt ehitusele ja paiknemisele: · Sile-, · Vööt-, · Südamelihaskude.
- ettevaatuse kadumine - mõtlemisvõime ja meeleelundite tundlikkuse vähenemine 22. Milline on nikotiini, süsinikoksiidi ja tõrva toime organismile? Nikotiin on neist ainetest kõige vähem kahjulik. Nikotiin stimuleerib närviülekannet, vähendades stressitunnet. Samas tekitab sõltuvust. Vingugaas seondub hemoglobiini molekulidega, takistades neil hapniku edasikandmist. Suitsetajate veri suudab seetõttu transportida vähem hapnikku kui mittesuitsetajate veri. Tõrv halvab hingamisteedes asuvad ripsmed, kuid stimuleerib lima eritavaid rakke. Pikaajalisel suitsetamisel hingamisteede epiteelkude kahjustub, ripsmed hävivad ja väiksemad õhukanalid sulguvad limaga. Suitsetajatel on suur tõenäosus haigestuda kopsuvähki. 23. Millised tegurid mõjutavad südame tööd? - hingamisgaaside sisaldus veres - jäsemete liigutamine (üleüldse liikumine) - vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb)
ventilatsioon, augmenteeritud – 2)hingamistsükkel algab vastuseks patsiendi spontaanhingamisele. Kombineeritud spontaanhingamine ja MV. Patsienti korrigeerib aparaat. Kasutatakse võõrutusravis, et patsient ei hakkaks ennast üle ventileerima. 3)CPAP (Continuous Positive Airway Pressure) – abistav, toetav hingamine, spontaanne – mehaanilist hingamistsüklit ei ole. Aparaat tagab positiivse rõhu mõlemas hingamisfaasis, püsiv positiivne rõhk hingamisteedes 7.Tsentraalse veenikanüüli paigaldamine (central venous catheter, CVC) paigaldab arst patsiendi ülemisse õõnesveeni punktsiooni kohad Kaelapiirkonna veenid : vena subclavia; vena jugularis interna; vena jugularis externa Lisaks kasutatakse veel: vena basilica (käel); vena femoralis (kubemes) vajadus pikaajaline, üle 3 ööpäeva kestev vedelikravi või parenteraalne toitmine; kontsentreeritud lahuseid saab kasutada; perifeersete veenide raske
kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja. Külmakahjustused: esmalt vii kannatanu kiiresti sooja, eemalda märjad ja niisked riided, kata ta sooja teki või jopega. Külmunud kehaosa pane sooja vette, mitte äkiliselt kuuma temperatuuriga vette. Tee ülessulatatud kehaosale puhas side. Teadvusel olijale anna sooja jooki juua, mitte alkoholi! Vii kannatanu kiiresti haiglasse. Võõrkeha hingamisteedes: kui kannatanu on võõrkeha sisse hinganud, siis püüdke võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale, abaluude vahele, 4-löögiliste seeriatena. Kui sellest pole abi, kasutada Heimlichi võtet 2-3 korda (abistaja asetab käed kannatanu selja tagant ümber keha risti ülakõhule, nabast ülespoole, ja tõmbab käsi järsu
Kasvamisel seovad taimed atmosfääriõhus olevat süsinikdioksiidi fotosünteesi protsessis NO2- lämmastikdioksiid; oksiid; Lämmastikdioksiid on pruun gaas, mis seostub paljudel loomakasvatajatel silotornidega. Gaasi tekib ka kaasajal silo tootmiseks kasutatavate siloaukude korral. Lämmastikdioksiid on õhust raskem gaas ja võib koguneda madalamatesse kohtadesse. Ta seguneb kergesti veega, mille tagajärjel tekib lämmastikhape. Gaasi sissehingamisel seguneb see ka hingamisteedes ja kopsudes oleva niiskusega ning tekib samuti söövitav lämmastikhape, mis põhjustab pöördumatuid tervisekahjustusi ning raskematel juhtudel koguni surma NO- lämmastikoksiid; oksiid; Immuunsüsteem kasutab lämmastikoksiidi viiruste, parasiitide ning kasvajatega võitlemisel. Ta edastab informatsiooni närvirakkude vahel ning on seotud õppimise, mälu, magamise, valu tundmise ning depressiooniga. Võitleb põletiku ning reumatismiga. Laialt tuntud erektsioonihäire ravim
Eemaldub vesi ja moodustub ka teinegi kaksikside. (Diagram 5) Diagram 5 Reagendide ohtlikkus: Isopropanool tuleohtlik, ärritav nahale, silmadele, ohtlik keskkonnale, neelates toksiline Naatriumdikromaat mittesüttiv, kuid suurendab teiste ainete süttivust, tekitab punetust, põletust ja nägemise hägusust Väävelhape söövitav, mürgine, kergestisüttiv Atsetoon väga tuleohtlik, kergesti lenduv, ärritav Dibensaalatsetoon võib tekitada ärritust nahal, silmas, hingamisteedes ja seedetraktis. 4 Bensaldehüüd kergestisüttiv, mürgine Etanool tuleohtlik, kergesti eenduv NaOH söövitav aine, tekitab põletust Enamik reagendidest ja produktidest võivad põhjustada mürgitust, põletust ja on tuleohtlikud. Ohutuse tagamisek tuleb kanda kaitseriietust (laborikitlit), kummikindaid ja kaitseprille. Töö tuleb teostada tõmbekapis.
See on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikult eelsoodumusel. Bronhide ahenemise põhjuseks on - bronhide seintes olevate lihaste kokkutõmme (spasm) - bronhide valendikku vooderdava limaskesta turse - limaerituse suurenemine bronhides Selle tagajärel on takistatud õhu liikumine hingamisteedes (eriti väljahingamisel), millest tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud: kuiv köha, vilisev hingamine, hingamisraskus. Astma kulg võib olla erinev: vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast aastas igapäevaste sümptomiteni, astmahoole võib eelneda vesine nohu, nina või naha sügelus , peapööritus või iiveldus Sagedamini ilmnevad astmanähud öösel või varahommikul. Allergiline nohu
(pöördumatu koliinesteraasi inhibiitor). Koliinesteraas lagundab närviülekandes kasutatud atsetüülkoliini, lõpetades sellega närviülekande. Kui koliinesteraas on inhibeeritud, ei lagundata atsetüülkoliini, mistõttu tekib selle üleküllus ja koliinergiline närviülekanne jätkub lõpmatult. Selline pidev koliinergiline ülekanne viib lihasparalüüsi ja -spasmide tekkeni ning lõpuks organismi surmani. Sariinimürgistuse esimesed sümtomid on vedela lima tekkimine hingamisteedes ("nina hakkab tilkuma"), survetunne rinnus ja pupillide ahenemine (müoos). Varsti järgnevad hingamisraskused, iiveldus ja rohke süljeeritus. Kontroll keha üle kaob, mürgitatu oksendab, roojab ja urineerib kontrollimatult. Järgnevad lihaste tõmblused. Lõpuks tekib kooma, millele järgnevate lihaste spastiliste kokkutõmmete käigus inimene sureb. Mürgiga kokkupuute järgselt võib sõltuvalt doosist ja kokkupuute kestusest lühi- või pikaajaliste tagajärgedena
KORDAMINE Hingamiselunditesse toimivad ravimid 1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Hingamist reguleerib piklikaju hingamisekskus, mis saadab käsklusi hingamislihastele. Hingamiskeskus saab teavet olukorra kohta organismis kemoretseptorite kaudu, mis reageerivad keemilistele stiimulitele. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik erütrotsüütidega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsi...
4 2.1 Pikaajaline tarvitamine Regulaarselt korduva kanepimanustamise tagajärjel deponeerub THC-d rasvakoesse. Kroonilise manustamisega kaasnevad individuaalsed sümptomid: väsimus, lõtvus, tahetus, depressioon ja sageli ka kartlikkus, ärevus, paanikahood või segasus. On tuvastatud et THC nõrgendab õppimisvõimet. Lühimälu nõrgeneb ja kognitiivne kapatsiteet muutub. Kanepi suitsetamine põhjustab hingamisteedes samasuguseid sümptomeid ja haigusi nagu tavaliste sigarettide suitsetamine. Tarbijatel esineb limaskestade põletikke, kroonilisi bronhiite, köha ja bronhektaasiat. Suu-, kõri- ja neeluvähi risk on igapäevastel hašiši- või marihuaanasuitsetajatel suurenenud. Pideva kanepimanustamise järgselt väheneb testosterooni produktsioon, sperma kvaliteet halveneb ja spermas tuvastatakse rohkelt anomaaliaid. Naistel muutub menstruaaltsükkel ebaregulaarseks, libiido alaneb
ahenenud ja valendiku rindkere - • tegeleda esineb pidev topistumisest pingsus vereanalüüsid regulaarselt õhuvoolu sitke limaga. -röga füüsilise takistus Hingamisteed uurimine koormusega hingamisteedes e ahenedes -röntgen • õppida ja ehk muutub ka kasutada õigeid obstruktsioon, väljahingamin hingamistehnikai mis avaldub e järjest d
Bioloogia kontrolltöö 27.11.2013 Inimene Inimene kuulub keelikloomade (selgroogsed) hõimkonda, imetajate klassi, esikloomaliste (ahvilised) sugukonda, primaadi seltsi, perekond: inimene, liik: Homo Sapiens Inimeste erinevus loomadest: - inimesel on suurem ajumaht: 1500 cm3, 3 mäluliiki, loomadel on 1 mäluliik mäluliigid: a.) autobiograafiline ajasrändamise võime b.) umbisikuline faktid maailma kohta c.) protseduuriline tegevused, mis on kord õpitud ja ära ei unusta nt: jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine. Inimestel on omane abstraktne mõtlemine - oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära - loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle - inimesel on oluliselt parem nägemismeel, taandarenenud aga haistmismeel - artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel - inimesel on eesmärgipärane elu ja võime luua sotsiaalset keskkonda ja hoida seda - inimese koha...
KATTEELUNDKOND Katteelundkonna moodustab inimesel nahk. 1. katab ja kaitseb inimkeha väljastpoolt keemiliste ainete sissepääsu eest,tõkestab bakterite sissepääsu, hoiab organismi veekao eest, tõkestab ka vee sissepääsu 2. on meeleelund s.t. temas paiknevad tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. valmistab meile D- vitamiini, mis on vajalik normaalseks luustumiseks 4. paiknevad pigmenti,mis melaniin kaitseb liigse ultraviolettkiirguse eest. 5. on erituselund s.t tema kaudu antakse ära vedelaid jääkaineid higi ja rasuna 6. Nahaalune rasvkude on tähtis mehaaniliste löökide ja põrutuste pehmendaja 7. oluline temperatuuri regulatsioonis Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TS...
ahenenud ja valendiku rindkere - · tegeleda esineb pidev topistumisest pingsus vereanalüüsid regulaarselt õhuvoolu sitke limaga. -röga füüsilise takistus Hingamisteed uurimine koormusega hingamisteedes e ahenedes -röntgen · õppida ja ehk muutub ka kasutada õigeid obstruktsioon, väljahingamin hingamistehnikai mis avaldub e järjest d
Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab kehapind aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati pooldumisvõimelisi rakke, nii paranevad vigastused kiiresti. Hingamisteedes asub ripsepiteelkude. Epiteelkudedes on vähe rakuvaheainet. Sidekoed jagunevad kohev ja tihe sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Sidekoel on tugi-, toite- ja kaitseülesanne. Kõhrkude ja luukude moodustavad elundite toese ja kohev ning tihe sidekude seovad omavahel teisi kudesid. Rasvkude on eriline, sest selle rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvkude asub naha all ja vähendab organismi soojuskadu
O17 Esmaabi iseseisva töö juhend Iseseisev töö tuleb teha individuaalselt! Selle määrab esimeses loengus vastutav õppejõud. 1. Teemade kaupa individuaalselt läbi lugeda kogu teoreetiline õpiobjekti materjal interneti keskkonnast ja läbi vaadata seal olev video materjal, aadressil: https://esmaabitthkk.weebly.com 2. Lahendada kirjalikult vastutava õppejõu poolt ÕISi keskonda Esmaabi aine õppematerjalide alla püstitatud iseseisva töö juhendis toodud situatsioonülesanded (vt ülesanndeid allpool), lähtudes oma elukogemusest ning iseseisvalt läbi töötatud Esmaabi õppematerjalist. 3. Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas...
Rinnapiim või kunstpiim Rinnapiim: Soovitatav on last rinnapiimaga toita kuuel esimesel elukuul ning jätkata rinnaga toitmist kuni lapse kaheaastaseks saamiseni. Rinnaga toitmine on oluliselt tähtsam, kui vaid lapsele rinnapiima andmine. See loob aluse ema ja lapse vaheliseks suhtlemiseks. Rinnapiim on igale lapsele individuaalselt mõeldud vedelik. Selle koostis muutub sõltuvalt lapse vajadustest. Nii on erinev vahetult sünnituse järel rinnas leiduv ternespiim imetamise arenedes tekkivast täispiimast. Toidukorra algul saadav eelpiim on lahjem, kustutades lapse janu, rammusam lõpupiim täidab paremini lapse kõhtu. Kui rinnad hakkavad piima tootma, võib laps esimesel kahel päeval imeda tervelt tund aega järjest. See aitab organismil kohandada piimatootmist vastavalt lapse organismi vajadustele. Sünnituse järel toodab rind umbes nädala jooksul ternespiima, millele järgneb üleminekupii...
Bioloogia konspekt Seened Seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. Osa neist on mikroskoopilised, osa palja silmaga nähtavad. Seeneliikide täpne arv ei ole teada, kuna soodsates tingimustes kasvavad, paljunevad ja evolutsioneeruvad nad kiirseti.(umbes 1,5 miljonit). Kõik seened on eukarüoodid üks või mitu rakutuuma. Vaatamata seente mitmekesisusele on nad heterotroofid ja seetõttu kasutavad nad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud ainet. Missugune on seente välisehitus? Enamik seeni on hulkraksed organismid. Nende keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid on moodustunud silindri kujulistest rakkudest, mis soodsates tingimustes kasvavad ja harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel, kui ka mitte sugulisel teel....
katteepiteel, kuid veel on näärme- , tunde-, imendumisepiteel jne) st ülesanne tuleneb paiknemisest ja ehitusest · vastavalt rakukihtide arvule: ühekihiline ja mitmekihiline · Rakkude kujule, vormile: lame-, kuup- ja silinderepiteel · Ülesandele: katte-, näärme-, tundeepiteel jne. Näited: · Ühekihiline lameepiteel on veresoonte seintes · Ühekihiline kuupepiteel näärmejuhades ja neerutorukestes · Ühekihiline silinderepiteel- hingamisteedes (ripsepiteel) Epilteekoest väljakasvud: kehakarvad, kulmud, juuksed, ripsmed, küüned 2. LIHASKUDE · Iseloomulik on kokkutõmbevõime, mis tuleneb: · Lihasrakkudes ehk kiududes olevatest müofibrillidest · Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paiknemisele sile-, vööt- ja südamelihaskoeks 2.1 SIDELIHASKUDE · koosneb väikestest käävjatest 1-tuumalistest rakkudest, mis enamasti paiknevad kihtidena
- -Võtavad vastu väliseid signaale - -Teda saab välja venitada Vastavalt rakukihtide arvule: ühe ja mitmekihilised Vastavalt rakkude kujule: Lame-, kuup- ja silinderepiteel Vastavalt ülesandele: katte-, näärme- ja tundeepiteel LAMEEPITEEL -difusioon (alveoolides) -filtratsioon (neerudes) KUUPEPITEEL -sekretioon -absorbtsioon (neerudes) SILINDEREPITEEL -ülemistes hingamisteedes (ripsmed) -seedekulgla (mikrovill) Intratsellulaarsed liidused TIHELIIDUS ANKURLIIDUS AUKLIIDUS SK -Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist -Hea verevarustus (va kõõlused ja kõhred) - Närviinnervatsioon (va kõõlused ja kõhred) Funktsiooniks: Erinevate kudede ühendamine ja toestamine Transport Kaitse Vigastustest paranemine TROOFILINE (toite funktsiooniga)
protsentides. Boyle´i- Mariotte`i seadus- kui gaasi temp hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Vasakus vatsakeses on hapnikurikas veri, paremas vatsakeses hapnikuvaene veri. Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on alveoolid, milles on respiratoorne membraan, millekaudu toimub hapniku omastamine. Hüperpnoe- sügav, kiire hingamine nt füüsilise pingutuse korral Düspnoe- raskendatud hingamine Apnoe- õhuvoolu seiskumine hingamisteedes Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne) Hüpokseemia- hapniku puudus arteriaalses veres, tekib kui PO2 ei ole piisav Hb küllastumiseks O2ga Hüperkapnia- CO2 sisaldus on liiga kõrge veres Hüpokapnia- CO2 puudus veres
takistades hapniku transporti. Tulemuseks on südamelihase hapnikunälgus. Vingugaas tõrjub hemoglobiinist kergesti välja hapniku, mis omakorda põhjustab südamekudede kahjustusi. Hemoglobiin, mis on seostunud vingugaasiga, ei ole enam võimeline südant normaalse hulga hapnikuga varustama. Vingugaas aitab ka kaasa ateroskleroosi tekkele, suurendades südame veresoonkonna sisekesta läbilaskvust. Teine suurem enneaegse surma põhjus on vähk. Olulisi muutusi hingamisteedes põhjustab sigaretitõrv, mis põhjustab normaalsetest rakkudest muutunud omadustega rakkude teket. Tekkivad rakud on aga ilma organismile omase funktsioonita ning neid nimetatakse vähirakkudeks. Vähirakud paljunevad kiiresti ning konkureerivad normaalsete rakkudega toitainete pärast, neid aeglaselt hävitades ja asendades. Selle tagajärjel inimorganismi normaalne funktsioneerimine häirub. Ligikaudu 65% bronhide kasvajatest tekivad bronhide peatüve osas, sest see on
organismis vabade radikaalide aktiivsust ning kahjustab seeläbi DNAd.Uurijate arvates on tervisele eriti ohtlikud autode heitgaasides leiduvad tillukesed lenduvad osakesed, mis suudavad sügavale kopsu ja koguni otse verre tungida.Jonathan Grigg Leicesteri ülikooli laste astmakeskusest on varem avastanud, et suurte maanteede ääres elavatel lastel esineb enam köhahoogusid.Ta lisas, et muud uuringud viitavad võimalusele, et õhusaaste võib kahjustada hingamisteedes leiduvate 7 rakkude geneetilist materjali.Griggi arvates võib pikaaegne autode heitgaaside sissehingamine põhjustada kopsuvähki. http://www.postimees.ee/1466185/autode-heitgaasid-voivad-dnad-kahjustada) 23.03.05 Artikkel Fortest 19.02.2010. Maanteede ääres elanevatel inimestel suureneb areroskleroosi risk kaks korda. Seda kinnitab taas
* viirus vabastatakse teatud aegade järel, kuid enamus ajal on latentne * viirus vabastatakse pidevalt ilma raku lüüsita. Inkubatsiooni aeg – aeg nakatumisest kuni haigussümptomite avaldumiseni. 5. Viiruste transmissioon (respiratoortrakti kaudu levivad viirused, seedetrakti kaudu levivad viirused, naha, konjuktiivi ja urogenitaaltrakti kaudu levivad viirused, loote viirusinfektsioonid) Nahal on keratiniseerunud epiteel, see puudub aga hingamisteedes, seedetraktis ja kusesuguteedes, silmas. Hingamisteede kaudu – seal on ripsepiteel, samuti lima tootvad rakud. Alveoolides on makrofaagid. Partiklid, mis on suuemad kui 10 mikromeetrit jäävad ripsmetesse kinni. Väiksemad kui 5 mikromeetrit pääsevad alveoolidesse, kus on makrofaagid. Enamik sissehingatud virione püütakse limaskestas kinni, ripsmed kannavad tagasi neelu – köhitakse või neelatakse alla. Hingamisteedes on lisaks ka lümfoidorganid. NALT – ninaga seotud lümfoidorganid
..........................................................................11 Mürgistused............................................................................................................................11 Maohammustused.................................................................................................................. 13 Putukate pisted....................................................................................................................... 14 Võõrkeha hingamisteedes...................................................................................................... 15 Kasutatud kirjandus................................................................................................................17 0 ESMAABI Esmaabi on abi, mis hõlmab päästmise, esmase abi ja kannatanu transportimise haiglasse,
RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas. Hulkrakse organismi rakkude kuju sõltub sellest, missugusest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Raku suurus määratakse ainuraksete puhul ära rakumembraani pindala ja ruumala vahelise suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODI...
Inimese evolutsioon Hominisatsioon - inimese evolutsiooniline areng Karl von Linne homo sapiens imetajate klass, esiklooaliste selts Liik: Homo sapiens 1. sugukond : Homidae inimlased 2. sugukond: Hylobatidae-gibonlased 3. sugukond: Selts: Primates-esikloomalised Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o ...
Raviks on alati antihistamiikum, milline neist, on kiirabitöötaja vaba valik. Soovituslikult prednisoloon ja pipolfeen. Prednisolooni 25 mg pro dosi, piplofeeni 0,1 ml vanus aasta kohta. Samuti võib kasutada tavegyli, suprastiini, suukaudselt kõiki olemasolevaid antihistamiinikume. Tuleb rohkem anda juua vett, et organism vabaneks talle mittevajalikust ainest. Raskematel juhtudel kaaluda i/v tilkinfusiooni. Kui kaasneb ka hingamisteedes takistus tuleb kindlasti inhaleerida nebulisaatoriga adrenaliini, mille doosid igas kiirabiautos ravijuhendis olemas. Kui paari-kolmekümne minutiga seisund ei parane, siis viia patsient haiglasse. Millest allergia on põhjustatud? Sellele ei oska küll vastata, misiganes võib vallandada ülitundlikkuse. Lastenakkustest põhjustatud lööbed on siiski kergesti äratuntavad. Alati tuleb küsida kontaktide kohta ja siis on juba pool murest lahendatud.
kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed, võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes ninaõõnes, trahheas ja bronhides. Koosneb karik- , diferentseerumata basaal- ja ripsetega rakkudest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht. Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel eristatakse kuni viit: basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti
meningiiditekitajad > HSV-1 ja HSV-2. Üldlevinud, immuunmehhanism: rakuline. VZV – varicella zoster viirus (hhv3) Struktuur/üldist. Põhjustab tuulerõugeid, vöötohatist. Võimeline, nagu HSV-gi, põhjustama latentset infektsiooni ja taasteket, kontrolliks vaja rakulist immuunsust, iseloomulikud on villilised kolded. Nagu HSV, kodeerib tümidiini kinaasi, mis on antiviirusravimite ründepunkt. Levik peamiselt hingamisteede kaudu, vireemia tekib pärast lokaalset replikatsiooni hingamisteedes – tekivad nahakolded üle keha. Väikseim genoom herpesviirustest. Paljunemine aeglasem ja vähemates rakutüüpides kui HSV. Epidemioloogia. Põhjustab eluaegset infektsiooni, viirus levib peamiselt hingamispiisakeste, aga ka otsese kontakti kaudu. Riskigrupp: lapsed (vanus 5-9: klassikaline kerge haigus), teismelised ja täiskasvanud (tõsisem, potentsiaalselt koos pneumooniaga), immuuunkompromiteeritud ja vastsündinud (eluohtlik pneumoonia, entsefaliit, dissemineerunud varicella),
parasiitidest, ning bakteritest ja teistest organismidest. Nende hulgas on ka bakteri antibiootikumi resistentsuse geen, mis teeb baktereid mittetundlikuks antibiootikumi suhtes. Sellise geneetilise materjali ülekande tagajärjel võib antibiootikumi resistentsuse geen levida haigustekitavatele pisikutele, võivad tekkida uued patogeensed viirused ja bakterid. See võib esile kutsuda ka mutatsioone, mis põhjustavad vähi arengut imetajate rakkudes. Ka inimese suuõõnes ja hingamisteedes on baktereid, mis on võimelised lisama oma päriliku aine juurde keskkonnas olevaid DNA fragmente, mis sisaldavad antibiootikumi resistentsuse geene. Seoses sellega on Briti Meditsiini Ühing 1999.a üles kutsunud kehtestama moratooriumi GM organismide keskkonda viimisele seniks, kuni pole läbi viidud uurimistööd uute allergeenide, antibiootikumi resistentsuse geenide ja transgeense DNA kohta. Biotehnoloogia korporatsioonid, kes on huvitatud GM põllukultuuride
Papilloomiviirused: Need viirused paljunevad epiteelkoe rakkude tuumades. Viiruste genoomis on kolm geeni, mis kodeerivad valke, mis kutsuvad esile rakkude vohamise. Neid nim. onkovalkudeks ja neid kodeerivad geene onkogeenideks. Onkovalgud kutsuvad esile reeglina healoomulise kasvaja tekke. Mõne aja pärast need kaovad organismi immuunsüsteemi toimel. Kõrge riskiga viiruste korral võivad healoomulise kasvajad muutuda pahaloomulisteks. Hingamisteede põletikke põhjustavad viirused: Hingamisteedes põhjustavad põletikke nii RNA- kui ka DNA-viirused. Sellised nakkused on väga sagedased. Rinoviirused: on väikesed RNA-genoomiga viirused. Nad on kõrge nakatamisvõimega ja levivad piisknakkusena. Sümptomid sarnanevad paragripiviiruste põhjutatud sümptomitega. DNA- viirustest tekitavad hingamisteede põletikke adenoviirused. Enteroviirused: paljunevad soolestiku rakkudes ning põhjustavad soolepõletikke ja kõhulahtisust.
Spoorid satuvad nahavigastuse kaudu epidermise alumisse kiht, idanevad ja toodavad toksiini. Kui ei ravita on suremus 20%. Streptokokk – streptococcus (gram-positiivsed kokid või kokobatsillid) Streptococcus pyogenes – mädatekitajad steprokokid – põhjustab kõripõletkke, keskkõrvapõletkke, angiini, rinnapõletkku, roosi, reumat, sarlakeid. Oraalsed Streptokokid. S.salivariud, S.mutans, S.mits, S.oralis, S.pneumoniae, S.gordonii – elavad inimese ja loomade suus ja ülemistes hingamisteedes – tekitavad hambakaariest. Stafülokokk – Staphylococcus (gram positiivsed). Patogeensed stafülokokid- s.epidermidis (peanahal), S.saprophytcus (noortel seksuaalselt aktivsetel naistel põhjustab tsüstite), S.aureus (nahal ja limaskestadel, põhjustab nahamädanikke,furunkleid,karbunkleid, rinna põletkku, toidumürgistusi). 13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende
ADENOID EHK NINANEELUMANDLI HÜPERTROOFIA Põhjustavad ninahingamise takistust väikelapseeas ja koolieelikutel. Pärast pberteeti taandarenevad. Põhjus ei ole selge, kahtlustatakse lümfaatilist staatust, põetud nakkushaigusi ja klimaatilisi tingimusi SÜMPTOMID Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata. Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv. Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus) Laps ärkab öösel korduvalt ülesse Võib tekkida öine kõrvavalu, kuna adenoidid, kattes kuulmetõrve avasid takistavad trummiõõne ventilatsiooni. Adenoidid s...
2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1) Tööõnnetus , kutsehaigus ,tööga seotud haigus 2) Töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritsest põhjustatud haigused.
(Astma.ee) Antud referaat annab täpsema ülevaate kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest ja astmast, nende tekkemehhanismidest, ennetamisest, sümptomitest ja ravist. 1. KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS ( KOK) 1.1. Mis on KOK? Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline progresseeruv haigusseisund, mida iseloomustab forsseeritult väljahingatava õhuvoolu kiiruse langus, põhjuseks pöördumatud muutused kopsu parenhüümis (emfüseem) või väikestes hingamisteedes (krooniline bronhiit). (KOK 1997; Kopsuliit.ee) 1.2. Epidemioloogia KOK kliiniline pilt areneb tavaliselt välja keskeas, vaid harva enne 40. eluaastat. Üldine tendents kogu maailmas on KOK haigestumus-, levimus- ja suremusnäitajate suurenemine. KOK on enam levinud meeste ning linnaelanike seas. Levimus kasvab koos eaga, esinedes 40- 50-aastastel 2-3% ning üle 70-aastastel rohkem kui ühel viiendikul rahvastikust. Epidemioloogilised uuringud KOK levimuse kohta Eestis puuduvad
HINGAMISELUNDITESSE TOIMIVAD RAVIMID 1. Kuidas toimub hingamise füsioloogiline regulatsioon organismis? Kuidas saadakse organismis toimuva kohta infot ja kuidas muudetakse vastavalt sellele hingamise sagedust ja sügavust? Piklikajus on hingamiskeskus, mis reguleerib hingamissagedust ja hingamissügavust. Piklikajus asub ka köhakeskus. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Sissehingatav õhk puhastatakse soojendatakse ja niisutatakse ülemistes hingamisteedes. Gaasivahetus toimub kopsualveoolides hingamise ajal, kus alveoolides eraldub O2 verre, CO2 tekib väljahingamisel. 3. Kuidas jaotatakse laiemas mõttes hingamistrakt? Milline osa neist on steriilne ja milline koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt? Hingamistrakt jaotatakse ülemisteks ja alumisteks hingamisteedeks. Ülemised hingamisteed on koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt ning almumised hingamiteed on steriilsemad. 4
organied. Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Samas toimub epiteelkoe kaudu ka kogu ainevahetsus organismi ja väliskeskkonna vahel. Vahetult epiteelkoe all asub põhiliselt kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab epiteelkude ja seob selle sidekoega. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed. See esineb näiteks hingamisteedes, kus ripsmed püüavad kinni tomuosakesi. Spetsiaalrakud täidavad mitmesuguseid ülesandeid: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid. · S i d e k o e rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi ja on kõige iseloomulikumaks sidekoe elastesid kiude moodustavaks valguks. Sidekoe hulka
siis selliseid järelnähte ei esine (4). 4.1 Pikaajaline tarvitamine Regulaarselt korduva kanepimanustamise tagajärjel deponeerub THC-d rasvakoesse. Kroonilise manustamisega kaasnevad individuaalsed sümptomid: väsimus, lõtvus, tahetus, depressioon ja sageli ka kartlikkus, ärevus, paanikahood või segasus. On tuvastatud et THC nõrgendab õppimisvõimet. Lühimälu nõrgeneb ja kognitiivne kapatsiteet muutub (2). Kanepi suitsetamine põhjustab hingamisteedes samasuguseid sümptomeid ja haigusi nagu tavaliste sigarettide suitsetamine. Tarbjail esineb limaskestade põletikke, kroonilisi bronhiite, köha ja bronhektaasiat. Suu-, kõri- ja neeluvähi risk on igapäevastel hasisi- või marihuaanasuitsetajatel suurenenud (2). Pideva kanepimanustamise järgselt väheneb testosterooni produktsioon, sperma kvaliteet halveneb ja spermas tuvastatakse rohkelt anomaaliaid. Naistel muutub menstruaaltsükkel ebaregulaarseks, libiido alaneb
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Vanuriiga ja selles toimuvad muutused Koostas: Johan Tõugjas Klass: 9.c Juhendaja: Helina Reino Tallinn 2014 Sisukord 1.1 Elukaar.......................................................................................................... 3 1.2 Vanuriiga üldiselt........................................................................................... 4 2.1 Eakas............................................................................................................. 4 2.2 Pikaealisus..................................................................................................... 5 3.1 Lihased, luukude ja liigesed....................................................
Oleks aga ekslik arvata, et kõik terve inimese organismis elavad bakterid on kasulikud või kahjutud. Nende hulgas on ka patogeenseid liike, mis väikesearvuliste populatsioonidena ei põhjusta tervisehäireid. Inimorganismi sisemised kaitsemehhanismid hoiavad ära kahjulike bakterite massilise paljunemise. Nii näiteks elavad hingamisteede haigestumist (kurgu- või kopsupõletikku) tekitavad bakterid enamasti pidevalt meie hingamisteedes. Alles siis, kui inimese kaitsemehhanismid nõrgenevad (näiteks külmetuse korral) , saavad nad kiiresti paljunema hakata ning tulemuseks ongi mõni nn külmetushaigus. Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve
I kaitse katete poolt o Inimese nahk koosneb epiteelkoest, kus rakud on tihedasti üksteise vastas, haigustekitajad ei pruugi läbipääseda o Nahal olev normaalne mikrofloora kaitseb ei lase võõrastel mikroorganismidel kinnituda. Ripsepiteeli rakud on varustatud viberitega, selle abil eemaldatakse võõrkehad ja patogeenid. NT ninas, hingamisteedes. Limamembraan kaitseb hästi kohti, mis pole nahaga kaetud (Ninaöös, silmade ümbrus, suu) Eritised (Sülg, higi sisaldavad patogeene hävitavaid aineid, HCL maos hävitab seedeelundkonda sattunud patogeene) II kaitse immuunsüsteemi poolt o Esmalt kaitseb meid Mittespetsiifiline (kaasasündinud) immuunreaktsioon käitub kõigi patogeenide puhul sarnaselt. o Mittespetsiifiliselt
*Kondrotsüüdid toodavad ja säilitavad kõhrkoes rakuvaheainet. 41.Milline alltoodud väidetest on väär? Enamikul inimestest puudub erütrotsüütide pinnal D-antigeen. 42.Kuidas nimetatakse 3-4 mm läbimõõduga silindrilisi üksusi luu plinkolluses, mis kulgevad paralleelselt luu pikiteljega? Osteoonid 43.Millise kõhrkoe tüübi kohta käivad järgmised kirjeldused? a) Peab vastu kompressioonile, aitab vältida hõõrdumist, on toeseks hingamisteedes → Hüaliinne kõhrkude, b) On vastupidav deformatsioonile, leidub meniskites, lülidevaheketastes, sümfüüsis, sternoklavikulaar- ja alalõualiigeses ning randmeliigeses → Fibroosne kõhrkude, c) Moodustab painduva toese, leidub kõrvalestas, kuulmetõrves, kõripealises ning sarvik- ja talbkõhredes → Elastne kõhrkude, d) Kõhrkude, millest moodustub loote skelett → Hüaliinne kõhrkude 44.Millised alltoodud väited käivad valge, millised pruuni rasvkoe kohta?
Viimasel ajal on uuritud prussakatest põhjustatud allergiat. Allergeeniks on nende väljaheited. Arvatakse, et nad soodustavad bronhiaalastma ägenemist toatolmulesta allergiaga inimestele. 7. ASTMA Astma on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikul eelsoodumusel. Bronhide ahenemise tagajärjel on takistatud õhu liikumine hingamisteedes (eriti väljahingamisel), millest tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud: ¤ Kuiv köha ¤ Vilisev hingamine ¤ Hingamisraskus Astma kulg võib olla erinev: vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast aastas igapäevaste sümptomiteni, astmahoole võib eelneda vesine nohu, nina või naha sügelus, peapööritus või iiveldus. Sagedamini ilmnevad astmahood öösel ja varahommikul.
kättesaadavust ja kasvu hormonaalset regulatsiooni. Tänaseks on teada üle 1000 erineva taimeviiruse. Inimestel on leitud: üle 70 erineva pappilloomiviiruse alltüübi, rohkem kui 200 teadaolevat viirust, mis põhjustavad külmetushaigusi, üle 67 etnoviiruse tüübi, 2 retroviirust ja 3 gripi tüüpi. (Alamäe jt 2000: 24,25) 5 4. VIIRUSHAIGUSED 4.1. GRIPP Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus paljuneb hingamisteedes ja selle limaskesta. Gripi tagajärjel võib tekkida bakteriaalne või viiruslik kopsupõletik, lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratsioon, krooniliste haiguste nagu südamepuudulikkus, astma või diabeedi ägenemine. Gripp võib põhjustada ka surma (nt HIV-positiivsetel inimestel ja vanuritel). Kõige suuremad gripi hooajad on kevadel ja sügisel. Gripi peiteaeg on 1-4 päeva. (Gripp)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
