Mõlema puhul on vaja inimesele abi osutada. Diabeet Diabeet on seotud suhkrutasemega veres. Kui suhkrutase veres on madal, siis võib inimene kooma langeda. Kõrgeks võib suhkrutase inimesel minna aastatega. Kui see on juhtunud, siis tuleb inimesel suust atsetoonilõhna. Allergia Allergia on mingi teguri poolt tekitatud, näiteks mesilane või pähklid. Need on kaks kõige suuremat tegurit allergia tekkimiseks. Mesilase nõelamise puhul tekib inimesel šokk ja võib hingamisteed sulgeda. Ka pähklite puhul võib inimesel hingamisteed olla kokku surutud. Mürgistus Kui inimene on söönud mingeid kemikaale, siis tuleb ta ajada oksele. Selleks tuleb talle anda palju sooja vett. Kui on olmekeemia kätele läinud, siis tuleb käsi pesta seebiveega umbes 0,5 tundi. Sõda ja meditsiin Sõja ajal kehtivad haiget saanud sõduritele järjekorra reeglid. See määrab ära, kellel on kõige tõsisemad vigastused ja kes võetakse esimesena ette
Generaliseeritud krambihoo ajal kui see tekib esmakordselt, tuleb tegutseda kiiresti ja oskuslikult. Kutsu abi. · Tõsta üles voodi küljekaitsed · Aseta voodi sobivale kõrgusele · Palu valmis seada aspiratsioonisüsteem · Palu valmis panna hapnikusüsteem · Taga patsiendile privaatsus · Kui patsiendil esineb krambiaura või esinevad sümptomid, mis viitavad võimaliku krambihoo tekkele, aseta patsient aegsasti pikaliasendisse · Vabasta hingamisteed · Jälgi, et patsient ei vigastaks ennast · Vajadusel aspireeri · Manusta hapnikku ninasondi või maskiga · Mõõda regulaarselt patsiendi vererõhku, pulsi- ja hingamissagedust · Ole valmis patsiendi seisundi halvenemiseks 15. Olulised tähelepanekud krambihoo ajal Pane tähele: Hoo alguse kellaaeg ja koht Kas keegi oli alguse juures tunnistajaks Kuidas hoog algas Hoo kulg Patsiendi üldseisund hoo ajal Manustatud ravimid Hoo lõppemise kellaaeg
Erinevad – viirusel ei ole vakuooli, plastiide jne Ühised – pärilikkusaine, võime muutuda ja aja jooksul areneda. Kirjelda, millistel erinevatel viisidel saavad viirused peremeesrakus paljuneda. Loetle viise kuidas inimene nakatub viirusega. piisknakkus, otsene kontakt, toidu ja joogiveega, vere või teiste kehavedelike kaudu, siirutajate vahendusel. Nimeta inimese viirushaigusi ja lisa, milliseid organeid need kahjustavad. gripp, nohu (piisknakkus) hingamisteed leetrid, tuulerõuged (otsene kontakt) nahk salmonelloos (toidu ja joogiveega) HIV (vere või teiste kehavedelike kaudu) ensefaliit, marutõbi (siirutajad) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu? Et organism hakkaks tootma antikehi ja ei haigestuks vastavasse haigusesse. Anti hoiatus, et võib puhkeda gripiepideemia. Nimeta kaks viisi, kuidas kaitsed end nakatumise eest. Bakterid bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismis, kellel on kõik elu tunnused
Anna Haava nim Pala Kool Referaat SUITSETAMINE Koostaja:Ranno Raamets Juhendaja: Tiina Karu Pala 2010 Sissejuhatus Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubakas ja haigus...
Lümf võib läbida enne verre jõudmist mitmeid lümfisõlmi. Lümfisõlmede keerukast urgete süsteemist siirdub puhastatud ja lümfotsüütidega rikastatud koemahl suurematesse lümfijuhadesse (viimasooned), nende kaudu edasi läbi kõhuõõne kulgevasse suurde rinnajuhasse ja väiksemasse paremasse lümfijuhasse, mis suubuvad rangluuveenidesse. Ööpäevas jõuab sealtkaudu verre umbes 2 l lümfi. 19. Nimeta hingamisteed. Hingamisteede hulka kuuluvad ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. 20. Hingamiselundite erinevate osade seina ehitus. Kõikidel hingamisteedel on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luud, kõri, hingetoru ning bronhide seintes on kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab nendes vabalt liikuda. Hingamisteede sisepind on vooderdatud limaskestaga, mis on kogu ulatuses varustatud ripsepiteeliga. 21
2. Hahneman homöopaatia rajaja (1755-1843). Sarnane ravib sarnast meetod, füüsiline maailm on psüühilise maailma tihendus, raviainete efektiivsus suureneb dooside vähenedes, inimest ravitakse selliste ainete väikeste doosidega, mis suurtes kogustes kutsuksid esilee haiguslikke sündroome, kroonilised haigused tekivad allasurutud ihade tulemusena 3. Köha reflektoorne kaitsereaktsioon, et vabastada hingamisteed sinna sattunud võõrkehast või põletkulisest sekreedist. Äge, krooniline, kinnine, lahtine köha. Saponiinid taimed toimeained, mis vähendavad pindpinevust. Nende lahused vahutavad, on puhastava toimega. Suureneb rögaeritus Lagritsa-magusjuur (Glyzyrrhiza glabra) toimeaineks glütseriin. Toimib rögalahtistavalt, antiseptilise toime tõttu võimalik kasutada kurgupõletiku korral. Nurmenukk (Primula veris) rögalahtistav, põletikuvastane, köha ja bronhiiti leevendav vahend
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsu...
Kahekesi abistades 1 puhumine 5 vajutust KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM Südamemassaaz ja kunstlik hingamine Südamemassaazil surumiste sagedus 80-100 korda minutis. Üksinda abistades 2 puhumist ja 15 vajutust. Kahekesi abistades 1 puhumine ja 5 vajutust. KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM KUI KANNATANU ON TEADVUSETA KUID HINGAB Keera kannatanu külgasendisse. Külgasendis püsivad hingamisteed lahti ja oksemassid valguvad suust välja Väljavõte elektriohutusseadusest § 20. Elektritöö (1) Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine. (2) Elektritööks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta: 1) töid kuni 50-voldise vahelduv- ja kuni
Kahekesi abistades 1 puhumine 5 vajutust KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM Südamemassaaz ja kunstlik hingamine Südamemassaazil surumiste sagedus 80-100 korda minutis. Üksinda abistades 2 puhumist ja 15 vajutust. Kahekesi abistades 1 puhumine ja 5 vajutust. KAHEKESI ABISTAMINE ON 4-5 KORDA EFEKTIIVSEM KUI KANNATANU ON TEADVUSETA KUID HINGAB Keera kannatanu külgasendisse. Külgasendis püsivad hingamisteed lahti ja oksemassid valguvad suust välja Väljavõte elektriohutusseadusest § 20. Elektritöö (1) Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, paigaldamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine. (2) Elektritööks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta: 1) töid kuni 50-voldise vahelduv- ja kuni
tõusu korral põhjuseks on palaviku ärritav toime ajule hospitaliseerida patsient vähimagi teadvushäire või neuroloogilise leiu korral (diferentsiaaldiagnostiliselt mõelda kõikidele krampide põhjustele) 4 Ravi febriilsete krampide puhul: Vabad hingamisteed: patsient panna küliliasendisse vältimaks aspiratsiooni hingamisteedesse ja kõri sulgumist Medikamentoosne ravi: Diazepam (rectal tube) rektaalselt : alla 10 kg kaaluvatele lastele 5mg üle 10 kg kaaluvatele lastele10 mg Veenitee (i/v diasepaami annus 0,25-0,5 mg/kg, mitte kiiremini, kui 2 mg/min) Ettevaatust!! - veenisisene manustamine võib anda hingamisseiskuse ja vererõhu languse!
Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa. Hingamiselundite iseärasuks (suuremal osal) on nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda. Nad on alati õhuga täidetud. Kõik hingamisteed on seestpoolt vooderdatud virveepiteeliga. Limaskestas on näärmed, mis eritavad lima. Õhus esinev tolm ja mikroobid kleepuvad lima külge
RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KÜLILI ASENDISSE MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. SOKK Sokk on organismi ktiitiline seisund, millele on iseloomulik verevarustuse vähenemine kriitilise piirini, arteriaalse vererõhu langemine alla 60mmHg ning kudede hapnikuga varustuse ja hapnikutarbe mittevastavus, mis põhjustab rakkude hävimist Sokki põhjustab: Südametegevuse puudulikkus Perifeerste veresoonte laienemine Ringleva veremahu vähenemine e. hüpovoleemia Soki tundemärgid külm higi nõrk pulss kahvatu nahk sinakad huuled
Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad
Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda. 84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik) Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge. Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles. 85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad
Kordamisküsimused histoloogias 1. Histoloogia-alased mõisted Histoloogia- teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitusest Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe o Kude koosneb rakkudest ja nende tekistest- rakuvaheaine ja koevedelik, mis on toodetud rakkude poolt ja rakkude vahelisse ruumi eritatud 2. Kudede jaotus (morfoloogilis-füsioloogiline klassifikatsioon) Epiteelkoed Sidekoed e tugikoed o Troofilised koed- veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kud...
märgatavalt o Kaitsevad nahka patogeenide eest · Limaskestad o Silma limaskest on väga mikroobi vaene, sest pisaranäärmete nõre peseb silma pidevalt (sisaldab lüsotsüümi) · Suuõõs o Palju mikroobe, sest suus on pidevalt toitaineid o Mikrofloora on mitmekesine, kuna tingimused eri piirkondades on erinevad o Mikroobe on igemetel, igemetaskutes, hammastel, keelel jne · Hingamisteed o Mikroobe esineb alati ülemistes hingamisteedes o Potensiaalsete patogeenide hulk ei ole tervel ja tugeval inimesel suur ja ta ei haigestu, sest normaalne mikrofloora hoiab ära patogeenide kasvu o Alumised hingamisteed on mikroobivabad Kopsudes on tugevad fagotsütoosimehhanismid Bronhide epiteeli ripsmed eemaldavad pidevalt mikroobe · Urogenitaaltrakt o Neerud ja põis on mikroobivabad
lümfisõlmed, mandlid) seedetraktist kardiovaskulaarsesse süsteemi, toodab valgevererakke, kaitseb haiguste eest Hingamiselundite süsteem Kopsud ja hingamisteed Varustab organis--mi hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi Seedesüsteem Seedekanal ja tema juurde Teha toitained rakule kuuluvad organid vastuvõetavamakas, viia välja (süljenäärmed, maks, jääkained sapipõis, kõhunääre)
g. Piktogrammid 6. Loeng h. Kemikaali ohutuskaart 6. loeng 80. slaid 19. Aspesti omapärad - tuule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri-, mürajuhtivusega, elastne, vastupidav hapetele, alustele, keemilisele töötlusele, kuumusele,ei lahustu vees ega aurustu, keskkonnas stabiilne. EL-s keelatus aspesti sisaldavate toodete kasutamine. Tööpäeva piirnorm 0,1 kiudu/cm². 20. Isikukaitsevahendid: · Keemilised ohutegurid käed, jalad, hingamisteed, nahk, nägu ja silmad 21. Kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Seadusandluses käsitletakse kutsehaigusena haiguseid, mis on kehtestatud sotsiaalministri poolt. Iseloomulikeks omadusteks on: · aeglane, progresseeruv areng · mõjud võivad ilmseda aastate pärast · põhjustatud töökeskkonnaohutegurite mõjul, mis toiminud üle 5 a.
kohal, närvisüsteem Salmonelloos Toiduga Soolestik (munad, kana ) Düsenteeria Toiduainetega, pesemata Soolestik käed Botulism Toiduga (konservid) Närvisüsteem Teetanus Haava kaudu - mullabakter Närvisüsteem , krambid Tuberkuloos Hingamisteed Kopsud Gonorröa, süüfilis Sugulisel kontaktil Suguelundid 17 18 Organismide rakuline ehitus · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakud erinevad kuju suuruse, ehituse ja talitluse poolest. · Rakutuuma olemasolu järgi eristatakse eel- ja päristuumseid rakke. · Rakutuuma katab tuumaümbris, milles olevate pooride abil toimub info- ja
Põletik on levinud läbi kurgumandli kapsli ümbritsevale kohevale sidekoele. Alguses tekib paratonsilliit, mis taandareneb või abstseseerub RAVI: Antibakteriaalne Abstess võib ise avaneda, kuid atavaliselt avab arst. BRONHIOLIIT EHK ALVEOOLIDE PÕLETIK Viirushaigus, ravida on raske, põhiprobleemiks on epiteeli nekroos. Põletikuprotsessi tõttu suureneb limasekretsioon ja hingamisteed ummistuvad. Tulemuseks on hüpoksia ja hapnikunälg. Väga tavaline infektsioon imikueas. DIAGNOOSIMINE Diagnoosmiseks puuduvad patognoomilised tunnused Kui jõuluajal on bronhioliidi epideemia, pt < 1 aastane. Laps köhib, tal on tahhükardia, tahhüpnoe, lõõtsutab ja halvenenud on ak üldseisund. SpO2 < 90% Väljahingamise vahetudes sissehingamisega võib kuulda tasast „kriuksatust“ RSV identifitseerimine ninaneelust RAVI
Piktogrammid – 6. Loeng h. Kemikaali ohutuskaart – 6. loeng – 80. slaid 19. Aspesti omapärad - tuule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri-, mürajuhtivusega, elastne, vastupidav hapetele, alustele, keemilisele töötlusele, kuumusele,ei lahustu vees ega aurustu, keskkonnas stabiilne. EL-s keelatus aspesti sisaldavate toodete kasutamine. Tööpäeva piirnorm 0,1 kiudu/cm². 20. Isikukaitsevahendid: Keemilised ohutegurid – käed, jalad, hingamisteed, nahk, nägu ja silmad 21. Kutsehaigus – haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Seadusandluses käsitletakse kutsehaigusena haiguseid, mis on kehtestatud sotsiaalministri poolt. Iseloomulikeks omadusteks on: aeglane, progresseeruv areng mõjud võivad ilmseda aastate pärast põhjustatud töökeskkonnaohutegurite mõjul, mis toiminud üle 5 a.
enesetapukatseid või surevad äkksurma. 2Kui teil on aimu, milliseid aineid ja kui suures koguses kaaslane tarvitas, informeerige sellest ka kiirabi meedikuid. 3. Juhul, kui kaaslane on kaotanud teadvuse, asetage ta paremale küljele lamama nii, et parem käsi on küünarnukist kõverdatud üle selle. Nii jääb kaaslane veidi rinna peale toetavasse asendisse poolkummuli, näoga aluse suunas. Tal on hingamisteed vabad ning kui ta oksendab, siis ei ummista ta eritised hingamisteid ja ei teki lämbumist. 4. Proovige esile kutsuda oksendamist ja andke võimalusel toasooja vett, et vähendada mürkainete imendumist seedetraktis. (Eik, Wahl, 1998) Toime Aine Kasutamis viis Toime
vedada esemeid, mis takistavad juhtimist või tekitavad ohtu teistele liiklejatele; pukseerida haagist, mis ei ole selleks valmistatud; sõidutada sõitjat, kes ei ole kindlalt istmel. 11) Kui satud kohta, kus on toimunud liiklusõnnetus või toimub see lausa sinu nähes, siis esmalt on õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada. OHUÕPETUSE TEKSTI KÜSIMUSED kannatanu pea hoidmisega toetad tema vigastatud kaela ning hoiad hingamisteed vabad Peamised asjad, mida tuleb abi ootamise ajal teha, on järgmised: Võimalusel võtta endale tulekustuti käeulatusse, sest on auto süttimise oht. Kui auto on süttinud, siis tuleb püüda enda elu ohtu seadmata kannatanu sealt kätte saada. Kontrollida avariis osalenud inimeste seisundit. Kõnetada neid - kas reageerivad. Kontrollida hingamist ja pulssi. Vaadata väliseid vigastusi. Küsida, kust on valus. Kui on olemas kaelalahas ja oskus seda peale panna, siis kasutada seda.
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.Nahk kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja...
KOOL UURIMUSTÖÖ Õpetaja nimi : Teema : Amfetamiin Õpilane : Klass : Tallinn 2013 Sisukord : lk 1 Sissejuhatus lk 2 Mis on amfetamiin? lk 4 Amfetamiini ajalugu lk 5 Amfetamiini toime lk 7 Amfetamiini peamised tootjad lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus : Minu uurimistöö teemaks on amfetamiin (narkootiline aine ) . Oma valiku põhjenduseks on: 1) Olen sportlane ja minu ümber enne võistlusi alati on dopingu teema . Ma tean seda , et doping sisaldab rohkesti amfetamiini , kuid mul puudub teadmine selle mõjust nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt elule . 2) Amfetamiin on peale marihuaanat teisel kohal , tahaks endale selgeks teha , kas see aine käib kangema või lahjema narkootikumi liigituse alla . Miks see aine nii populaarne on? 3) Eelnevalt pole puutunud narkootikumitega , aga olen ...
Tallinna Teeninduskool PORGAND Juhendaja: Tallinn Sisukord · Sissejuhatus · Porgandi kasvatamine · Porgand · Porgand dieettoidus Sissejuhatus Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja. Teisel aastal kasvab kuni 1 m kõrgune hargnenud õisikuvars, millel arenevad õied ja valmivad seemned.Porgandi juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksemast koorest, mille vahel olevas kambiumiringis toimub kasv. Kuna kasv on seesmine, võib porgand ...
närvirakke, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad ka kesknärvisüsteemi kõrgemad osad, eriti aga suuraju poolkerad. Tänu sellele toimubki küllalt keerukas hingamise muutumine näiteks rääkimisel, nutmisel, laulmisel, kehalisel tööl. Hingamisliigutusi on võimalik teadlikult muuta hingamismahu ja hingamise sageduse arvel. (Kingisepp 2006.) Lapse hingamisteed on lühemad ja kitsamad, kui täiskasvanul. Neid vooderdav limaskest on õrn, kohev ja kergesti vigastatav ning varustatud rohkete lümfi- ja verekapillaaridega. Lapse kopsud on suhteliselt suured, kuid ehituselt ja talitluselt ebaküpsed. Lapse kopsude kasv toimub peamiselt alveoolide arvu ja mahu suurenemise kaudu. Laps hingab suhteliselt kiiresti kogu varaealise perioodi, järgneb hingamissageduse pidev vähenemine kuni 14-15 eluaastani, mil saavutab täiskasvanuea väärtused.
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Ki...
Tavaliselt eraldub vingugaas tulekahju ajal koos teiste gaasidega, mis annavad inimesele õigel ajal ohust märku. 6.2. Leegid ja temperatuur Igasuguse tulekahju käigus on võimalik, et inimene saab põletushaavu. Põletushaavu tekitab nii otsene kokkupuude leegiga, kui ka ruumi üldine kõrge temperatuur. Mida suurem on kuumus ruumis, seda lühema aja jooksul võib nahk kannatada saada. Kõrgel temperatuuril oleva õhu sissehingamisel saavad kahjustada hingamisteed ning üldjuhul on need vigastused ka jäädavad, mistõttu hingamise täielik taastamine on peaaegu võimatu. 6.3. Ehituskonstruktsioonid Tulekahju käigus mõjutavad kõrge temperatuur ja leegid oluliselt erinevate ehituskonstruktsioonide vastupidavust ning teatud aja möödumisel tekib suur oht nende kokkuvarisemiseks. Kõige kuumakartlikemaks võib pidada mitmeid metallkonstruktsioone,
· esimestel raseduskuudel arenevad välja kõigi elundkondade algmed Lapse sünd · raseduse kestus 40 nädalat · laps sünnib enne 36. rasedusnädalat enneaegne · emakasisesed kramplikud kokkutõmbed tuhud · emaka kael, tupp laienevad · lootekestad purunevad · loote normaalasend esmalt pea, siis keha · kui loode on sünniks emanormaalses asendis keisrilõige · emaga ühendab nabanöör · vastsündinu vabastab karjumisega oma hingamisteed limast, alustab hingamist ORGANISMIDE LOOTEJÄRGNE ARENG OTSENE areng vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. MOONDEGA areng vastsündinu erinev ehitusplaanilt täiskasvanud organismist, muutub sarnaseks läbi vahestaadiumite. TÄISMOONDELINE areng 5 · muna vastne nukk
riietumine kaupa · suhtlemisraskused · taga hea suuhügieen · mäluhäired · vajadusel abista elamistoimingutes. · kukkumisoht HOOLDUTEGEVUS EPILEPSIA KORRAL · fikseeri hoo alguskellaaeg · taga patsiendi ohutus hoo ajal · taga vabad hingamisteed · taga privaatsus ja väärikus · peale hoogu keera külili · tutvusta ettevaatlikult keskkonda, kus ta viibib · jälgi, kuni teadvus täielikult taastub (ei tohi jätta järelvalveta), kata soojalt ja võimalda puhata · edasta info hoo kohta · toeta patsienti ja tema lähedasi Keelatud on: · hoida inimest kinni · panna midagi suhu · liigutada, kui ei ole just ohtu · anda süüa või juua kuni täieliku taastumiseni
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 l...
gaasivahetuse. / Lõpused, kopsud, trahheed Hulkharjasussid kasutavad parapoodiume. Okasnahksetel ka spets nahalõpused. Limustel ripsepiteel. Trahheed - võimalik hingata ainult õhus, harunevate torude süsteem, tekkinud kattekoest. Trahheed esinevad kakanditel, küüsikloomadel, ämblikulaadsetel, putukatel. 7. Gaasivahetus selgroogsetel Lõpused kaladel nt (keha sisepinna väljasopistised) Mudahüpik kasutab hingamiseks nahka. Gaasivahetuspinnad paiknevad keha sees, õhku liigutatakse. Hingamisteed ja epiteelid hoitakse alati niiskena. Kopsud (sissepoole tunginud või sisse sopistunud kehapind). Kahepaiksetel kopsud algelised, nahahingamine. Lindudel alveolaarset ehitust. Trahheed pikemad kui imetajatel + 5paari õhukotte. Õhukotid ei osale gaasivahetuses. Kopsud ühesuunalised. Imetajatel alveolaarne ehitus, väga suur hingamispind. 8. Loomorganismide energeetika (ainevahetuse tase, E bilanss, produktsioon) Ainevahetuse tase ehk kalorimeetria:
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
1. Tänapäeva liigitamissüsteem liigist kuni riigini. Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik Riigid: BAKTERID Loomade tuntumad hõimkonnad: KÄSNAD ALGLOOMAD AINUÕÕSSED SEENED LAMEUSSID TAIMED ÜMARUSSID LOOMAD RÕNGUSSID LIMUSED LÜLIJALGSED OKASNAHKSED SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: ...
omavahel seostuvaks ja liuguvaks Lihaskest TUNICA MUSCULARIS - suuõõne seinas ja neelus = vöötlihaskoest - maos ja sooltes = silelihaskoest - üleminekualaks on söögitoru keskne 1/3 tõstavad neelamisel keeleluu koos kõriga keelejuure alla -> suletakse SUUÕÕS CAVITAS ORIS alumised hingamisteed + saavutatakse neelamiseks vajalik rõhk Vestibulum oris suuõõnes - hambakaartest ja igemetest väljaspool KEEL - Eest piiravad huuled - apex + corpus + radix - Külgedelt põsed (buccae) Limaskest
Neuroinfektsioonid. Bakteriaalne meningiit, selle diagnoosimine ja ravi. Meningiit – ajukelmepõletik (aseptilised viiruslik, purulentsed e bakteriaalsed, sroossed – tuberkuloosne, borrelia). Meningiidi patogenees – võimalikud infektsiooniallikad (keskkõrvapõletik, mastoidiit, sinusiit, nasofarüngiit, nahainfektsioon jne), algus kiire, palavik, peavalu,kuklakangestus, teadvusehäire, kooma,kramp oksendamine, uimasus, kaelavalu, seljavalu, neuroloogiline koldeleid. Ülemised hingamisteed →vereringe→ajukelme kapillaarid→hemato-entsefaalne barjäär→kesknärvissteem. Põlvekõverdamistest, pea tõstmine (põlved kõverad-sirged). Diagnoosimine - Vereproovist määratakse põletiku olemasolu teatud vererakkude hulga põhjal. Verekülvi abil määratakse teatud juhtudel haigustekitaja esinemist. Lumbaalpunktsioonil saadud liikvori ehk seljaajuvedeliku uuringuga määratakse selle valgusisaldust ja teatud juhtudel ka tõenäolise haigustekitaja esinemist.
Ka unetuse puhul võib seda ürditeed pruukida. Tüümianitee Tüümianist tehtud teed juues saab kasulikke aineid, seedehäirete puhul mõjub jook toniseerivalt. Väidetavalt võib tee aidata isegi pohmelli leevendada ja öiseid luupainajaid eemal hoida. Kruusitäie kuuma vee kohta tuleb võtta kaks teelusikatäit kuivatatud tüümiani ja lasta vedelikul tõmmata 510 minutit. Lisades teele lusikatäie mett, saab hea külmetusega võitlemise rohu, mis avab kerge vaevaga hingamisteed. Lapseootel naistel ei soovitata tüümianiteed juua! Tüümian sümboliseerib vaprust Tüümian oli vapruse ja imetlusväärsete tegude sümbol, aupaistes olevate inimeste kohta kasutati väljendit «tüümiani lõhn». 16. sajandist hakati antiseptiliste omadustega tüümianiõli kasutama nii suuvee kui ka näopuhastajana, tänapäeval on leitud sarnane väljund looduslikes seepides, kosmeetikas, parfüümides ja hambapastades, mis sisaldavad tüümiani õli ja aroomi. Tüümian on
Lõunamaades põhjustavad allergilisi reaktsioone moskiitod, mõned liblikad ja sipelgad. Kõigi nende reaktsioonide puhul kasutatakse putukahammustusevastaseid ravimeid. Viimasel ajal on uuritud prussakatest põhjustatud allergiat. Allergeeniks on nende väljaheited. Arvatakse, et nad soodustavad bronhiaalastma ägenemist toatolmulesta allergiaga inimestele. 7. ASTMA Astma on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikul eelsoodumusel. Bronhide ahenemise tagajärjel on takistatud õhu liikumine hingamisteedes (eriti väljahingamisel), millest tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud: ¤ Kuiv köha ¤ Vilisev hingamine ¤ Hingamisraskus Astma kulg võib olla erinev: vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast aastas igapäevaste sümptomiteni, astmahoole võib eelneda vesine
Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem. Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (fr) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni 0,15..0,2l osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp-ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub
Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem. Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (f r) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru, hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni 0,15..0,2l osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp-ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse
Hingamismahtu ei saa lõpmatuseni suurendada. Maksimeaalne hingamismaht on just nii suur, kui suur on kopsumaht! HINGAMISSAGEDUS (f) -- Rahulolekus 10-18; (lastel 20-30)(väikelastel 30-40)(vastsündinutel 40- 50)Mitu korda hingame 1 minuti jooksul. kopsude minutiventilatsioon: kui suur kogus (liitrites) käis läbi kopsude õhku ühe minuti jooksul. 3. Surnud ruum (150ml) ja selle tähtsus organismis Koosneb: 1. Anatoomiline surnud ruum-enamus moodustub ülemised hingamisteed 2. Alveolaarne surnud ruum-õhuhulk väike,mis jõuab küll alveoolidesse,kuid gaasivahetuses ei osale ja hingab välja nii,et pole hapnikku ära andnud. Tähtsus: Sissehingatav õhk soojeneb; sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega; sissehingatav õhk puhastatakse 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Kopsude üldine mahtuvus e totaalkapatsiteet: - sissehingamine e hingamismaht(Vt)
elektritrauma-põletused, naha metaliseerumine, elektrimärgid, silmade kahjustused, mehaanilised kahjustused. kannatanu esmaabi- tee kindlaks kannatanute arv,lülita vool välja, ära puuduta paljaste kätega ega kasuta elektrit hästi jutivaid materjale, lähene kummisaabastes nt(pinnasest isoleeritud), kui need tehtud vaata kas hingab ja kui vaja elusta, raputa teadvusele toomiseks, helista 112. Tõsta lõuga ülespole kahe sõrmega, ava hingamisteed laubale asetatud käega, kui hingab, keera küliliasendisse ja jälgi hingamist. 2. Kui suureks loetakse inimkeha takistus elektriohutusalastes arvutustes? 1000 oomi 3. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed : o Enamikus Euroopa riikides, ka Eestis, nende tootmine ja müük on keelatud, nad kujutavad suurt elektritrauma ohtu
Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub veel lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks. Lõpuks muutub pehme suulagi ja neel lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus. Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid). Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning kosmaarsed unenäod
Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Viib aja jooksul ka teiste elundite häiretele. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine. Miks norskamine osadel inimestel läheb üle uneapnoeks, ei ole teada. Norskamise tagajärjel tekib pehme suulae vibratsioonitrauma, mille tagajärjeks on närvikahjustus. Pehme suulagi muutub veel lõdvemaks ning norskamine muutub veelgi tugevamaks. Lõpuks muutub pehme suulagi ja neel lõdvaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus ja anatoomilised iseärasused: lühike kael, väike või tahapoole tõmbuv alalõug, ninavahesina kõverdus. Ka õhtune alkoholi või uinutite tarbimine soodustavad uneapnoe teket (lõdvestavad hingamisteid). Põhiliseks sümptomiks on tugev valjuhäälne norskamine une ajal. Halb, rahutu uni (pidevad hingamisseisakud äratavad üles ja ei lase sügaval unel tekkida) ning kosmaarsed unenäod (tingitud hapnikupuudusest)
rsonaatoriteks. Ninaõõs on varustatud limaskestaga ning limaskestal eristatakse haistmis ja hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi
5 Ööpäevane veebilanss Organismi saabunud Organismist väljunud Jook 1,5l Uriin 1,5l Toit 1l Naha kaudu (higistamine, perspiratsioon) 0,7l Ainevahetus 0,3l Hingamisteed 0,5l Väljaheide 0,1l KOKKU: 2,8l KOKKU: 2,8l Intratsellulaarne vedelik Ei ole kompaktne vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarne vedelik 4/5 on koevedelik, 1/5 on vereplasma. Lisaks loetakse ekstratsellulaarse vedeliku hulka ka transtsellulaarne vedelik: eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedeli jt. Transtsellulaarset
Kordamisküsimused Mikroobide elutegevust mõjutavad: füüsikokeemilised,keemilised,bioloogilised füüsikalised tegurid. 1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp....
Hüpotoonikutel, kelle vererõhk on tavalisest normist madalam, võib see aga veidi suureneda. Külma toimel tõuseb hüpotoonikutel vererõhk veel veidi, mis neile ainult kasuks tuleb. Normaalne ja kõrgenenud vererõhk võib aga liigagi kõrgele tõusta. Külmkümblusest suurenenud vererõhku aitab normaliseerida kuum jalavann. Hüpertoonikud pidagu sauna asjus ikka arstiga nõu. Hingamiselundid. Kuum õhk vabastab ülemised hingamisteed mikroorganismidest, parandab hingamisteede verevarustust. Suureneb hingamiselundite kohanemisvõime väliskeskkonna muutustega. Neerud. Kuumuse toimel neerude tegevus aktiviseerub, hiljem eritub suur hulk vedelikku higina ning neerud saavad veidi puhata. Kui arvestada mitmesuguste mürkide, ravimite või alkoholi hulka, mis meie neerudest läbi käib, tuleb selline puhkus neile kindlasti kasuks. Närvisüsteem.
Iga töötaja peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks õnnetuskohal. 1. Vaata üle õnnetuskoht(kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanut, mitu inimest on saanud vigastada, vajadusel tähista õnnetuskoht) 2. Kontrolli kas kannatanu on teadvusel 3.Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist 4.Teadvuseta inimene, kes hingab pane külili asendisse 5.Teadvuseta kannatanul, kes ei hinga, ava hingamisteed. 6.Kui kannatanu ei hinga siis teosta suult- suule hingamist. 7.Kui pulssi tunda ei ole alusta viivitamatult südamemassaziga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
