"hingamisteed" - 354 õppematerjali

P-Bromoatsetaniliid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut P-BROMOATSETANILIID Protokoll Karen Ofljan YAGB22 Õpetaja: Marju Laasik, Orgaanilise keemia õppetool, assistent Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. TEOREETILINE OSA.............................................................................................5 1.1 Reaktsioonide iseloomustus ja mehhanism........................................................5 1.1.1 Atsetaniliid...................................................................................................5 1.1.2 p-Bromoatsetaniliid......................................................................................6 1.2 Kasutat...

Bioloogia mõisted: Inimene

kehasse sattunud mikroobe.  hingamine – gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel.  rakuhingamine – energia saamine hapniku toimel, C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda.  kops - üks kahest rindkeres asuvast elundist, mis tagavad gaaside vahetuse hingamisfunktsiooni kaudu.  nahk – kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest.  ninaõõs – ninaõõnega algavad hingamisteed. Ülesanne: sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine.  hingetoru – soojendab ja puhastab õhku.  kopsutoru – viib sissehingatava õhu kopsudesse.  kopsusomp – toimub gaasivahetus.  hingamiskeskus – peaajus asuv närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi.  seedimine – seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks.  ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga.

Hingamiselundkond, sisenõrenäärmed ja närvisüsteem

BIOLOOGIA HINGAMISELUNDKOND Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnj...

Viirushaigused

Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...

Viljastumine ja areng

Järgnevate kuudega jätkab laps kasvamist, täiustub elundkondade ehitus ning ilmnevad uued refleksid. Rasedus kestab tavaliselt 40. nädalat e. 9 kuud (enneaegne laps sünnib enne 36. nädalat). Sünnitus algab emakaseina kramplike kokkutõmmetega (tuhud), emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine (esmalt pea; vastasel juhul kasutatakse keisrilõiget). Vastsündinut ühendab emaga nabanöör, mis läbi lõigatakse ning laps vabastab karjumisega oma hingamisteed. Sünnihetkel on lapse pikkus 46 ­ 56 cm ja kaal 2,7 ­ 5 kg. Lootejärgses arengus toimuvad igas organismis mitmesugused anatoomilised ja füsioloogilised muutused. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega, sünnijärgselt organism kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus jne. (roomajad, linnud, imetajad). Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub

Inimese anatoomia

Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...

Pärilikkus ja viirused

PÄRILIKKUS Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse materjaalsed kandjad (kromosoomid), mis koosnevad DNA-st ja valkudest. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Millel põhineb organismi pärilikkus? Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas. Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad...

Diabeet ehk suhkruhaigus

 Kui tal on kaasa oma glükoosigeel, siis aita tal seda võtta  Kui seisund paraneb, siis anna rohkem süüa ja juua ning luba puhata.  Soovita pöörduda arsti poole ka siis, kui ta tunneb ennast täielikult paranenuna.  Kui seisund ei parane, jälgi teadvusseisundit ja otsi selle seisundi muid võimalikke põhjusi  Teadvushäire korral ära anna midagi süüa ega juua!  Teadvuseta kannatanu puhul säilita avatud hingamisteed ja vajadusel elusta.  Vajadusel tagada meditsiinilise abi saamine Hea ravi korral ei erine diabeetiku tervislik seisund (viirusnakkustesse haigestumine, muude organite, nt. veresoonte kahjustused) mittediabeetiku omast. Seetõttu tuleks arstipoolsete erikorralduste puudumisel diabeetikusse suhtuda kui tervesse inimesse. Motoks on siin: “Diabeet pole haigus, vaid elustiil!” Soomes näiteks said diabeetikud hiljuti loa astuda sõjaväeteenistusse.

Jakob Westholmi gümnaasium TUBAKAS Autor: Eliise Jõgi 7.d klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2018 1.Mis on tubakas? Tubakas on tubaka taimeperekonna lehtedest saadud aine. Tubaka ladinakeelne nimetus on Nicotiana. Tubakas on ainus looduslik alkaloid, mis sisaldab sõltuvust tekitavat ainet- nikotiini. Tubaka taim kasvab enamikes maailmajagudes. Pilt nr 1. Tubakataim. 2.Miks tarvitatakse tubakat? Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Noortel on peamiseks põhjuseks just uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on ka arvamus, et kui tarvitada tubakat, siis ollakse iseseisvam ja täiskasvalikum. Tihti tahetakse kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega. Arvamus, et tubaka tarvitamine teeb populaarseks ja edukaks. Ei usuta , et tubaka tarvitamine kahjustab v...

Indium

korral. Aurustumine 20°C juures on tühine; aine sisalduse tõus kahjustava sisalduseni võib toimuda väga KEEMILISED OHUD: kiiresti . Reageerib koos tugevad happed, tugevad oksüdeerijad and sulfur põhjustab ohtu LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Aine ärritab silmad ja hingamisteed TÖÖKESKKONNA PIIRNORMID: TLV: ppm; 0.1 mg/m3 (ACGIH 199?). PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Aine kahjustab neerud tulemusena neerukahjustus.

Aroomiteraapia

silmadleili leiliauru auruajal. ajal.Okaspuude Okaspuude lõhnad lõhnaddesinfitseerivad desinfitseerivadjajaavavad avavadhingamisteed. hingamisteed. PARFÜÜMISEGU: PARFÜÜMISEGU:20 20tilka tilka--10ml 10mljojobaõlisse. jojobaõlisse.Valitakse Valitakse meeldivatest meeldivatesteeterlikest eeterlikestõlidest. õlidest.

Meelemürgid

Meelemürgid. Meelemürkide hulka kuuluvad alkohol, uimastid ja suitsetamine. Kõik need on väga tervist kahjustavad. Uimastid Uimastite kuritarvitamise problemaatika on Eestis küllaltki uus nähtus, millest viimase kümne aastaga kasvanud kiiret lahendust vajavaks probleemiks. Statistikast nähtub, et viimastel aastatel on narkootikumide tarvitamine järsult suurenenud just laste ja noorte hulgas. Lisaks sellele, et uimastite tarbimine halvendab inimese tervist ja toimetulekuvõimet, on uimastite tarbimise laiem tagajärg suurenev kuritegevus ja nakkushaiguste, sealhulgas HIV-viiruse levik. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1.depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2.stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3.hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid · Suitsetamine või sissehingamine · Versoonde või lihase...

Vereringeelundkond. Immunsüsteem. Hingamiselundkond

· Kaasasündinud im. on org bioloogilisest eipärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele. · Omandatud im. kujuneb elu jooksul,kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise v vakstsineerimise tagajärjel. · Aktiivne immuunsus ­ kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad. · Passiivne immuunsus ­ kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Nina ja neel · Hingamisteed algavad ninaõõnega. · Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku. · Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe. Limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Kõri - on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. · Õhu liikumisel häälekurrudvõnguvad ning tekib heli. Hingetoru - Torukujuline elund, mida mööda pääseb õhk kopsudesse. · Hargneb 2ks kopsutoruks e bronhiks.

Eelkooliiga

tallaga ja kindlalt jalas. Väga oluline on last (korduvalt) õpetada ohte tundma ning isikliku eeskujuga kasvatada turvalise käitumise harjumusi. 1.2 Suhtlemine Etapi algusel õpib laps väljendama sõnadega suhteid ja tundeid. Ja sel ajal algab ka keerulisemate küsimuste aeg-miks nii , miks see, miks sina-lõputult! Nad oskava suhelda teiste lapsega lasteaijas ja paluda mida on vaja.. Sõnavara õppimine ja kasutuselevõtmine on lapsel pikaaegne protsess. 1.3 Hingamine Lapse hingamisteed on kitsud, mistõttu võõrkeha või toidu(tüki) kurku tõmbamine seab lapse täiskasvanust suuremasse lämbumisohtu. Vererõhk 100/65 mm Hg, südamefrekvents 100-125 x min, hingamissagedus 20-40 x min, ringleva vere maht on alates 4. eluaastast 60-65 ml/kg. 1.4 Söömine ja joomine See toiming on eluliselt tähtis, sest ilma söömiseta ja joomiseta ei saa elada. Vanemad pead jäälgima, et lapse ratsioon sisaldaks kõik vajalikkud ained. Toit annab lapsele kasvamiseks ja

Esmaabi

Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada.  Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi.  Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine  Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi...

Tubakavaba ja HIV

Tubakavaba ja HIV  Sisukord Kelle jaoks? Mis on HIV? Suitsetamise maha Mille järgi ära tunda jätmiseks vajalik HIV-i nakatunud Miks loobuda? inimesed? Uued terviseohu Kuidas HIV levib? hoiatused Kuidas HIV ei levi? Tubaka tarbimise mõjud Kuidas HIV nakatumist ära hoida? HIV-i testimine  Kelle jaoks? See interneti lehekülg on inimestele kes tahavad tubaka toodetest loobuda. Siit saab abi mida teha et loobuda. Lisaks vajate lisainformatsiooni ja toetust, võite helistada ka suitsetamisest loobumise nõustamistelefonile lühinumbril 126 ja teile vastab spetsiaalse koolituse läbinud inimene.  Suitsetamise maha jätmiseks vajalik 1. Motivatsioon 2. Inspiratsioon 3. Toetus 4. Plaan Lisaks sellele on väike täpsustus iga vajaliku kohta.  Miks loobuda? Tubakast lo...

Anatoomia-füsioloogia eksam

13. PAREM KOPS /PULMO DEXTER 1. KUIDAS JAOTUVAD HINGAMISELUNDID VASTAVALT TALITLUSELE?- 14. KÕRIKÕHR / KILPKÕHR 1) PÄRIS-HINGAMISELUNDID – KOPSUDE ALVEOOLID, TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL. 2)HINGAMISTEED – JUHIVAD SISSE- JA VÄLJAHINGATAVAT ÕHKU 2. KUIDAS JAOTATAKSE HINGAMISELUNDID KLIINILISES PRAKTIKAS?- 1) ÜLEMISED HINGAMISTEED: KOOSNEVAD – NINAÕÕS KOOS NEELU NINAMISE OSA JA KÕRIGA 2) ALUMISED HINGAMISTEED: HINGETORU JA TEISED ÕHKU JUHTIVAD ELUNDID 3. MILLE POOLEST ERINEB HINGAMISELUNDKONNA EHITUS TEISTEST ELUNDKONDADEST?- SEINTE TUGEV LUUSTIK VÕI KÕHREST SKELETT, MIS EI LASE NEIL KOKKU LANGEDA JA ON ALATI TÄIDETUD ÕHUGA 4. MILLISED ON JA KUS ASUVAD NINAKÕRVALURKED/KOOPAD (SIINUSED)?- ON→ ÜLALÕUALUU-, OTSMIKULUU – JA PÕHILUU-URGE, SÕELLUURAKUD.

Anatoomia - siseelundid

· Väikesarvik ­ on maksa alumise pinna ja mao ning kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. · Suursarvik ­ algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni. Seega moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest suursarvik, mis ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel. 84. Loetle hingamisteed. Hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. · Joonis lk 120 + tv joonis 13 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus. · Ninaõõs ­ külgmisel seinal on kolm luulist ninakambrikut: ülemine, keskne ja alumine. · Nina kõrvalurked ­ luuline toestus · Neel ­ seintes luud · Kõri ­ seintes on kõhred · Hingetoru ­ seintes kõhred

Mürgid

Eriti ettevaatlik peab olema ahju kütmise ja ahju siibri sulgemisega õhtul, sest magamisel areneb mürgitus märkamatult. Suletud uksega garaazhis ei tohi lasta mootoril kaua töötada. Mõnikord piisab mürgituse saamiseks mõnest minutist. Vingumürgituse esimesi tundemärke on unisus, peavalu, peapööritus, iiveldus, roidumus, kohin kõrvades või tuksed peas. Esmaabi andmisel tuleb meeles pidada: kannatanu tuleb koheselt viia välja värske õhu kätte ning vabastada ta hingamisteed. Kui ta ei saa pärast teadvuse kaotust värsket õhku, järgneb surm väga kiiresti. Kõige sagedamini tuleb mürgitusi ette tulekahjudel, sest põlemisel eralduv suits sisaldab mitmesuguseid kahjulikke gaase. Peamiseks ohtlikuks gaasiks on süsinikmonooksiid e vingugaas, sest see eraldub enamikel sisetulekahjudel hapniku puuduse tõttu. Kuna järjest rohkem luuakse mitmeid uusi materjale, siis suureneb oluliselt ka uute mürgiste gaaside juurdetulek

Vaikelapse esmaabi referaat

tegemist hingamisseiskumisega. Elustamise ABC Elustama on vaja hakata, kui laps on teadvuseta, te ei tunne pulssi ja puudub hingamine. Elustamise vahekord: 2 hingamist 15 südamemassaazi. Hingamine: vanusele vastavalt 20-40 korda. Südamemassaaz: lastel sagedusega 80-100 korda minutis. Hingamine Aseta üks käsi tema kaenla alla ja teine laubale ja lükka pea tasakesi kuklasse. Väiksematel kui 1a. lastel kuklasse pead ei lükata, see vastupidiselt sulgeb hingamisteed. Käe sõrmedega, mis on laubal sulge kannatanu ninatiivad. Suru oma suu tihedalt lapse suu ümber, alla 1a. imikutel kata oma suuga korraga nii tema nina kui suu.  Puhu oma hingeõhk lapsele suhu. Tõsta oma pea ja lase lapsel ise välja hingata. Korda sissepuhumist teist korda. Jälgi, kas lapse rindkere liigub iga puhumise peale. Niimoodi võid elustada ainult oma lähisugulast. Võõrast last elustatakse ainult läbi spetsiaalse

ALKOHOLI KAHJULIKKUS

Seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus (Alkoholi mõju organismile). Tabel 1 näitab, millist kahju võib tekitada organismile alkoholi liigtarvitamine. Tabel 1. Alkoholi liigtarbimise võimalikud tagajärjed tervisele. Süda ja vereringeelundid Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. Hingamisteed ja kopsud Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. Maks Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on

Töötervishoiu (TTH) ja tööohutus (TO)

Kertu AV11 4 1. Elustamine ­ alustada kohe, kui kannatanu on teadvuseta ja ei hinga. võõrkehi. Lahasta ja vii kannatanu haiglasse. Kui lahast pole, seotakse käsi keha külge, jalg teise jala külge. - Ava hingamisteed, kalluta kannatanud pea taha ja tõsta alalõug ülesse. - Aseta käed kannatanu rinnakorvi keskele. Alusta kompressiooni e surumist. Suru nina pehme osa sõrmede ja pöidlaga kinni, teosta sissepuhumine (3:2), sissepuhumise kestvus 6. Võõrkehade (VK) eemaldamine hingamisteedest (HT) 1 sekund. Piisav on rinnakorvi mõõdukas tõus, surumise kiirus 100 korda minutis.

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED

). 8. Hingamiselundkond (W. Nienstedt, jt ­ Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 260-292) Iga organism vajab elutegevuseks hapnikku. Inimorganism saab hapnikku õhust hingamise teel. Elundid, mille kaudu sisse- ja väljahingatav õhk inimorganismis liigub, moodustavad hingamiselundite süsteemi. Hingamiselundeid võib jaotada kaheks: hingamisteedeks, mille kaudu sisse ­ ja väljahingatav õhk liigub, ning kopsudeks, kus toimub gaasivahetus. 8.1. Hingamisteed: Hingamisteedele (kõri, trahhea, bronhid, bronhioolid) on iseloomulik, et nende seintes leiduvad kõhrelised plaadid. Seetõttu on hingamisteede valendik alati avatud. Mida rohkem bronhid ja bronhioolid ahenevad, seda vähem on nende seintes kõhrelisi plaate ja rohkem silelihaskiude. Hingamisteedele on iseloomulik nende limaskest. Nad on kaetud 36 ühekihilise silinderepiteeliga. Need osad kopsudest, kus toimub gaasivahetus, nn. kompsusombud ehk alveoolid, on erakordselt õhukese seinaga.

Haiguste geeniteraapia

pol geenid 5'LTR-i kontrolli alla ja env geeni tsütomegaloviiruse promootori kontrolli all. (Sellist konstrukti nim. plasmoviiruseks ja see ei tohiks rekombineeruda replikatsiooni kompetentse retroviirusega. Sinna saab sisestada vaid 3.5 kb DNA-d). Teine võimalus on vektori pakkimine teise viiruse valk-kesta (envelope) sisse, mis määrab seostumise ja infektsiooni spektri. Nimetatakse viiruse pseudotüüpideks.(2) Adenoviirused Nakatavad arvukalt mittejagunevaid inimese rakke. Hingamisteed, sooletrakt. Kasutatakse ulatuslikult elusvaktsiinina respiratoorsete infektsioonide korral. Adenoviiruse DNA läheb raku tuuma, kus ekspresseeritakse transgeen. Rekombinantne DNA ei integreeru raku kromosoomi ja ei püsi seetõttu rakutuumas kaua. Seetõttu tuleb adenoviirus süsteemi puhul teraapiat korrata. Adenoviirusvektorite puhul on probleemiks mõne adenoviiruse geeni ekspressioon (kuigi väga madalal tasemel), mille tõttu kujuneb välja immuunvastus ja vastavad rakud hävitatakse

Koed, elundkonnad ja mõisted

· Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi · Eemaldab kehast mittevajalikke oksüdeerimisel tekkivad aineid. süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja · Hingamiselundkonna hulka kusiti. kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus · Lisaks erituselundkonnale toimub gaasivahetus õhu ja vere osalevad ainete eritamises ka vahel. kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast

Bioloogia-inimese füsioloogia

Maost liigub toit edasi kaksteist sõrmikusse, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagund rasvu ning kõhunäärmenõre abil viiakse seedimine lõpule. Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toidu osakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse. Hingamiselundkond: hingamiselundkonna ülesandeks on gaasivahetus organismis ­ kudede pidev varustamine hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad hingamisteed, mida mööda õhk liigub(suuõõs, nina, hingetoru, kõri) ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringeelundkond: selle ülesandeks on transportida kehas ained. Ringeelundkonna moodustavad veri, veresooned, mida mööda vedelik liigub, verd liikuma panev pump- süda. Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel, mille kauguse tõttu üksteisest oleks difusioon ebapiisav või liialt aeglane

Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele

1. Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab: · Toiduahelas kõrgemal asuvate loomade mürgitamist, kui nad söövad liiga suurtes kogustes naftat sisse manustanud organisme · Pärsib sigimist, kuna muudab loomad liiga haiglaseks et sigida. Häirib selliseid toiminguid nagu linnul munade haudumine, või väheneb munade arv mida lind muneb · Nafta tilkade, aurude või gaasi sissehingamisel saavad mereimetajatel ja kilpkonnadel kahjustada nii hingamisteed ja kopsud, halvimal juhul on tagajärjeks surm 4  · Kahjustusi mereimetajate või kilpkonnade silmadele, mis võib omakorda põhjustada haavandeid, silmahaigusi ja pimedust, tehes nii toidu leidmise nende jaoks väga keeruliseks, mistõttu surevad paljud nii nälga · Ärritust või haavandeid nahal, suul või ninas · Mereimetaja immuunsüsteemi kahjustusi või mahasurumist, mõnikord põhjustades

Narkootikumid

tulekuni. Sellises seisundis teevad meelemürkide tarbijad ja proovijad enesetapukatseid või surevad äkksurma. Kindlasti tuleb informeerida kiirabi, mida on tarvitatud ja millistes kogustes, kui see muidugi üldse teada on. Teavusekaotusel tuleb isik asetada paremale küljele lamama nii, et parem käsi oleks küünarnukist kõverdatud üle selle. Nii jääb isik veidi rinna peale toetavasse asendisse poolkummuli, näoga aluse suunas. Tal on hingamisteed vabad ning kui ta oksendab, siis ei ummista ta eritised hingamisteid ja ei teki lämbumist. Oksendamist tuleks proovida ka muidu esile kutsuda ja võimalusel joota tarbinule toasooja vett, et vähendada mürkainete imendumist seedetraktis. Narkootikumidest seaduses Eesti seaduste järgi vastutab alates 14.eluaastast isik ise oma tegude eest. Narkootilise või psühhotroppse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses

Koed

vöötlihased. · Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehakaalust. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. · Tagab gaasivahetuse, mis on oluline eluegevuseks vajalike rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. · Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi oksüdeerimisel tekkivad süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringelundkond · Transpordib kehas aineid. · Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2)veresooned; 3)süda · Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. · Vereringe kaudu toimub ka immuunsüsteem. · Ringelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis; 2)toitainete ranspordis; 3)

Teema 22 kaitsealused taimed I kategooria

Perekond: Käoking (Aconitum) KOLLANE KÄOKING 1.käokinga tekkimine: Kolmepealise Kerberose suude vahutamisest Akonai linna lähedal(Aconitum) Väga haruldane taim rahvapäraseid nimetusi pole teada Kasvab vaid ühes kohas Viljandi lähedal Levinud kitsal alal IdaEuroopas Kasvukohad: niisked metsaservad ja võsastikud, salumetsad. Kasvukõrgus: 11.5 m, harva kuni 2 m. KOLLANE KÄOKING Viljaks kukkurvili Õitseb juunistaugustini Kogu taim väga mürgine ­ kesknärvisüsteem, hingamisteed (lämbumine) Kasutati meditsiinisnärvivalud, reuma Mürgistusnähud: suu ja kurk muutuvad tuimaks, iiveldus, oksendamine jne. Surmavaks annuseks 24 grammi juuremugulaid või 36 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Surm: südame ja hingamislihaste halvatus  TÄNAME KUULAMAST !  KASUTATUD KIRJANDUS http://bio.edu.ee/taimed/general/lkois.htm http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel465_454.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel320_280.html http://bio

Inimese anatoomia

säilitavad vere keemilist koostist. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveenist.  Nefron on mikroskoopiline filteeriv moodutis mis asub neerudes. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnast kusejuha kaudu kusepõide. Hingamiselundkond ninaõõs->neel->kõri->hingetoru->kopsutorud- >kopsutorukesed->kopsud Hingamisteed algavad ninaõõnega. Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Hingetoru on torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse. Hingetoru hargneb 2ks bronhiks. Kopsud on 2 hingamiselundit, millest toimub gaasivahetus, kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. Parem kops jaguneb 3ks kopsusagaraks, vasak 2ks. Kopsuallveoolid on tillukesed kotikujulised moodutised, mida

Inimesele ohtlikud ained

arsti juurde toimetada. Diislikütus ja suits Diislikütus on õlijas kollaks tuleohtlik vedelik, mis põhjustab põletusi, hingamisraskusi, põrutusi ning haavandeid. Põlengutes tekkiv suits võib sisaldada lisaks süsinikmonooksiidile ka teisi mürgiseid aineid ja põhjustada sissehingamisel tervisekahjustusi või surma. Suitsusest keskkonnast tuleb lahkuda risti tuulesuunaga ja katta kinni hingamisteed. Hingamisraskuste või pea uimasuse korral pöörduda koheselt arsti juurde. KASUTATUD KIRJANDUS http://opetaja.edu.ee/112/112/33.htm https://www.siseministeerium.ee/ohtlikud-ained-2/ http://www.thinkbefore.eu/ohtlikud-kemikaalid/ http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:NOr520TWhOEJ:www.ti.ee/public/files/Ohtlikud_kemikaalid_tookeskkonnas.p df+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://www.rescue.ee/26068 http://opetaja.edu.ee/112/112/34.htm

Esmaabi

Eks põhjuseid võib olla mitmeid, aga kindlasti üks suurim on elustamise baasvõtete mittetundmine või oskamine. (2) Elustamine (resuscitatio, resuscitation) ­ tähendab vereringe ja/või hingamise taastamist. Hingamise katkemisele järgneb südameseiskus ja südameseiskusele järgneb hingamisseiskus. Hingamise ja vereringe stimuleerimist on vaja kindlustamaks kudede varustatust hapnikuga. (3) Kunstlik hingamine Enne hingamise kontrolli teostamist peame kannatanul hingamisteed vabastama. Selle all mõistetakse võõrkehade eemaldamist hingamisteedest. Mis on võõrkehad? Võõrkehad on kõik ,,asjad", mis võivad takistada suuõõnes või neelus kannatanu hingamist. Näiteks okse, veri, toidu tükk, vanematel inimestel proteesid jne. Võõrkehana võib toimida ka kannatanu enda keel, langedes kurku (kui kannatanu on teadvusetult selili asendis). Lihtsa meetodina võib sõrmega üle suuõõne tõmmata.

Suitsetamine

Tallinna Õismäe Gümnaasium Suitsetamine Juhendaja: Inga Ehrpas Koostas: Helena Krabi Klass: 11A Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................lk.2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................lk.3 1.TEOREETILINE KÄSITLUS............................................................................................................lk.4 1.1Suitsetamise ajalugu.............................................................................................................lk.4 1.2Tubakas...........................................................................................................................

Mis on allergia ja kuidas tekib?

· Võimalusel vältige sõrmuste, kella ja käevõrude kandmist. · Kreemitage regulaarselt nahka ravitoimeliste rasvaste kreemidega. · Arvestage, et paljudel kemikaalidel on erinevaid nimetusi. Eri kemikaalide vahel esineb sageli ristreaktsioone. Nahalöövet ravib arst selleks sobivate kreemide või salvidega. Sügelust saab leevendada antihistamiinsete ehk allergiavastase toimega ravimite suukaudse kasutamisega. Erinevad allergia väljendusvormid: Nina ja ülemised hingamisteed ­ allergiline riniit (nohu) ehk heinapalavik ­ ninakinnisus, aevastamine, tilkuv nina, nina sügelemine Alumised hingamisteed kopsudes ­ astma ­ köha, hingamisraskus, mis on tingitud hingamisteede ahenemisest ja võib olla eluohtlik. Nahk ­ dermatiit, nõgestõbi, angioödeem ­ lööve, sügelus, turse Häälekähisemine Silmad ­ konjunktiviit ­ silmade punetus ja turse, pisaravool, sügelus ja ähmane nägemine.

Anatoomia ja füsioloogia kordamismaterjal

väljap. sissetung. haigustek. vastu, monotsüüdid - mittespetsiif. haiguste vastane kaitse Lümfisüsteem algab: (umbsetest) lümfikapillaaridest (rakkudevah. ruumides) koosn.: lümfisooned, -juhad, -sõlmed, lümfoidsed elundid - lümfifolliikulid, mandlid, põrn ül: ainevah., vereloome, kaitsefunkts., valm. immunkehi, rakkudevah. vedeliku kogum. ja suun. 7. Hingamiselundkond koosn.: hingamisteed -- ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid; kopsud, diafragma e vahelihas tööt.: kopsuhingamine -- kopsude ventil. uuend. alveoolide gaasisegu, kopsukapillaarides rikast. veri hapnikuga, annab ära süsinikdioksiidi; koehingamine -- hapniku kas. bio. oksüd., energia transform. , lõpp-prod.: süsinikdioksiid ja vesi; hapniku trans. verega -- põhil. seotult hemoglobiiniga (erütrotsüüdid) O2 siduvate om. nõrgen

Biomeditsiini eksam 2017 TTÜ

EKSAM 2017 1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postemb...

KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA

on hääle rsonaatoriteks. Ninaõõs on varustatud limaskestaga ning limaskestal eristatakse haistmis ja hingamispiirkonda. Haistmispiirkond asub ülemisel ninakarbikul ja ninavaheseina vastas, siin asuvad haistmisrakud. Tagasõõrmete ehk koaanide kaudu on ninaõõs ühendatud ninaneeluga, Ninaneelu limaskestas asuvad lümfoidse koe kogumikud paaritu neelumandel ja paarilsied tõrvemandlid. Neelus ristuvad toidu ja õhuteed, neid reguleeritakse suulaepurje abil, mis suleb ülemsied hingamisteed ja kõripealse. Välis-, kesk- ja sisekõrva anatoomia. Väliskõrv – kõrvalest ja väliskuulmekäik. Kõrvalest(a abil koondub helienergia kuulmekäiku). Helid panevad kuulmekile võnkuma. Keskkõrv – trummikile, trummiõõs, kuulmeluukesed, kuulmetõri ja nibujätke. Trummiõõne 3 kuulmeluukest annavad helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrv – sisekõrvas on ühendatud tasakaaluorgan ja kuulmisorgan. Kuulmissüsteemi nimetatakse

Kofeiin

KOFEIIN · kofeiin on stimuleeriv aine, mis suurendab vere juurdevoolu ajju laiendades veresooni ja kiirendades südamelööke. · C8H10N4O2 - kofeiini ehk ksantiinalkaloid · Kofeiinist on tehtud üle kahekümne tuhande uurimustöö. · Goethe `i soovil identifitseeris saksamaa keemik Friedlieb Ferdinand Runge aastal 1820 kofeiini. · adenosiin on keemiliselt struktuurilt sarnane kofeiiniga ning sellepärast saab kofeiinimolekul seostada end pinnalt adenosiiniretseptoriga neid aktiveerimata: selle tulemusena on häiritud adenosiini poolt vahendatud signaali ülekanne. · kofeiini sisaldvad asjad nagu kohv, kakao, tee, karastusjoogid, energiajoogid. · Kofeiinimürgituse sümptomid on: rahutus, närvilisus, erutatus, unetus, kõhulahtisus, meeleolu kõikumine, meeleolu alanemine, näopunetus, sage urineerimine, seedekulgla vaevused, lihastõmblused, tormakas kõne. · kofeii...

Hingamiselundkond

1) kui rindkere vigastamisel õhk pleuraõõnde tungib, langevad kopsud kokku (alarõhk kaob); niisugust olukorda nimetatakse õhkrinnaks ehk pneumotooraks'iks; 2) kui mingil põhjusel lähevad hingamislihased krampi (nt teetanuse korral), ähvardab lämbumine. Kopsude mahud ja mahtuvused Rahulikul hingamisel vahetub kopsudes ca 0,4 ­ 0,5 liitrit õhku, seda mahtu nimetatakse hingamismahuks. Osa sellest õhust täidab ülemised hingamisteed, aveoolideni jõuab ca 0,3 l õhku. Kopsude minutimaht ehk kopsude ventilatsioon on ühes minutis kopse läbinud õhu hulk: arvuliselt võrdub see hingamismahu ja hingamissageduse (12 ­ 16 korda minutis) korrutisega, rahuolekus siis ca 6 ­ 8 liitrit. Füüsilise pingutuse korral võib minutimaht tõusta nt 100 liitrini. Kui inimene suurendab kopsude ventilatsiooni tahtlikult (nn vägisi hingeldades), gaasivahetus oluliselt ei parane: lisa-O2 ei jõua verre. Küll aga eraldatakse nii

Hingamisteede haigused

suured kotjad Kroonilise põletiku Inhaleeritud bakter Verevooluga vastupanu paremas moodustisedvähe toimel muutuvad pääsenud mööda kandub tromb läbi vatsakesesparema neb hingamispind, hingamisteed mukotsiliaarsest südame vatsakese kõrgeneb rõhk hüperreaktiivseks süsteemisttermin kopsuarteritesse. hüpertroofiapare

Amfetamiin - Uurimstöö

Tihti põhjustab surma hoopis meeltesegaduses juhtunud õnnetused ja enesetapud. Amfetamiini üledoseerinud inimese aitamine: · ära jäta üledoseerinut üksi - temaga tuleks rahulikult rääkida · vii ta jahedasse õhutatud ruumi · anna talle juua vett, kuhu on lisatud noaotsatäis soola, kohvi, teed ja alkoholi ei tohi kannatanu manustada · kui üledoseerinu oksendab või minestab, siis tuleks ta küljeli seada, et hingamisteed oleksid vabad · abi saamiseks kutsu appi spetsialistid (112) Sõltuvus Kui hakati kasutama esimesi kesknärvisüsteemi stimuleerivaid aineid e. amfetamiine arvasid arstid ja teadlased, et lõpuks on avastatud ained, mis ei tekita inimestes sõltuvust. Kuid juba üsna varsti selgus, et aineid tarvitades võib tekkida sõltuvus. Pikapeale sai selgeks, et amfetamiinist võib tekkida sama tugev sõltuvus kui heroiini järele, kuigi amfetamiini puhul pole võõrutusnähud nii ägedad

Alleriga

enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb halgestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Astma Astma on bronhide põletikuline haigus, millega kaasneb bronhide ahenemine. See on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikult eelsoodumusel. Bronhide ahenemise põhjuseks on - bronhide seintes olevate lihaste kokkutõmme (spasm) - bronhide valendikku vooderdava limaskesta turse - limaerituse suurenemine bronhides Selle tagajärel on takistatud õhu liikumine hingamisteedes (eriti väljahingamisel), millest tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud: kuiv köha, vilisev hingamine, hingamisraskus.

KORDAMINE-- Hingamiselunditesse toimivad ravimid

Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna veres on süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki see gaas kopsualveoolidesse. 3. Kuidas jaotatakse laiemas mõttes hingamistrakt? Milline osa sellest on steriilne ja milline kolinoseeritud normaalse mikrofloora poolt? Ülemised ja alumised hindamisteed. Steriilne piirkond on alumine hingamistrakt. Normaalse mikofloora poolt on kolinoseeritud ülemised hingamisteed. 4. Mis on riniit ja sellele iseloomulikud sümptomid? Riniit ehk nohu. Sümptomid: rinorröa, ninasügelus, aevastamine, ninakinnisus, + silmade punetus, sügelus ja turse, lõhnatunde vähenemine, peavalu, uimasus, keskendumisraskused. 5. Kuidas riniit jaotatakse? Akuutne riniit <6 nädala ja krooniline riniit. 6. Sesoonse ja persisteeriva riniidi peamised põhjused. Vahelduv (sesoonne ehk hooajaline) – õietolm.

Seede teekond

Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlid, nende paiknemine mandlist. 2 kurgumandlit - kurgu kaarte vahel Keelemandel ­ keelejuure piirkonnas 2 tõrvemandlit ­ tõrvekanali ...

Sümpaatiline süsteem

innerveeritavatelt elunditelt 19. Beeta-blokaatorite pemised toimed? Kardiovaskulaarsüsteem: a. Alaneb südame jõudlus b. Aeglustub rütm  c. Väheneb müokardi hapnikutarbivus d. Langevad minuti- ja löögimaht Läbivad HEB, tekib KNS toime – suurtes doosides depressiooni nähud. Rambipalavikuvastane toime. Ainevahetus: südames ja skeletilihastes tõuseb rasvhapete kontsentratsioon. Glükogenolüüs • Hingamisteed – alluvad sümpaatilisele innervatsioonile. Segatüüpi β blokaatorid pärsivad bronhide lõõgastumist, tekitavad konstriktsiooni. See eriti ohtlik astmaatiliste seisundite korral. – Mitteselektiivseid β blokaatoreid astmaatiliste probleemide korral mitte kasutada! 20. β-blokaatorite kliiniline kasutamine  Hüpertensioon – koos diureetikumidega ühed efektiivsemad vahendid. Kombineeritakse tiasiid-

Haigused

Phosphorus - hääl läheb kähedaks, neeluosa tundub hell. Tunne nagu kurgu peal oleks väike sügelus. Rääkimisega köhahoog. Asi hullemaks toast õue minnes. Köhides tuleb seest nagu magusat õhu maitset Rinnas pisted ja survetunne. Pulsatilla - kuiv köha õhtul ja öösel, hommikul läheb lahtisemaks. Siis tuleb ka palju lima. Sageli kollast röga. Tahab värsket, jahedat õhku. Jahe, värske õhk teeb paremaks. Spongia - hingamisteed kuivad, hääl kähe, neeluosa kibe. Kuiv haukuv köha. Enne keskööd kõige hullem. Larüngiiditaoline. Tunne nagu oleks kurgus tükk, mis ei lase hingata. Kõhuprobleemid Arsenicum ­ Esimene aine toidumürgituse puhul. Kui soojale maale minnes tuleb kõhulahtisus. Toidu lõhna tundes hakkab halb. Joob palju, aga väikeste lonksude kaupa. Kõhus põletav valu. Kõht turses, gaase täis. Kõhulahtisus paha, vastiku haisuga

Anatoomia arvestus II

ja ta vooderdab alveoolide seinu. Perfusioon (2p) e kopsu verevoolutus on parem a) kopsupõhimikul b) kopsutippudes c) kopsutüves d) kopsusegmendis Alveolaarmembraan (6p) lahutab verd ja alveoolgaase, ta moodustub surfaktandist, lameepiteelist ja alveolaarepiteelist, elastsed- ja retikulaarsed kiud (Võib ka surfaktandist, alveoolidest ja veresoontest ning nende vahel moodustuvast seinast) Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja (1p) kopsud (hingamislihased, pleura) Vasak peabronh (2p) a) on pikem kui parem peabronh b) jätkab enam hingetoru suunas c) siseneb vasakusse kopsuväratisse Hingamiselundkonda kuuluvad (1p) a) otsmikuurge b) kuulmetõri c) tüümus d) kopsutüvi e) rinnajuha f) kõhukelme Väljahingamislihased (1p) on sisemised roietevahelihased ja diafragma Kopsupleura (1p) a) katab kopsu b) vooderdab kõhuõõnt c) vooderdab rindkereõõnt

Vetelpääste

Kui kannatanu on madalas vees, jalad põhjas ning suudab seista, aseta kannatanu üks käsi ümber oma kaela ja üle õla, haara risti selle käelabast ning aita ta veest välja Kui kannatanu on teadvuseta või väga raske, tuleb ta veest välja "lohistada". Selleks seisa tema taha, haara kaenlaalustest, toetades samas ta pea käevartele; kui kannatanu libiseb ära, lukusta oma käed tema rinnal ning lohista ta kaldale. ELUSTAMISEKS Elustamiseks pannakse kannatanu kõvale pinnale. Tema hingamisteed vabastatakse, lõug tõmmatakse ette, pea kuklasse, suu tehakse puhtaks. Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata. Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazi rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Oluline on, et südamemassaaziga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda

Vereringehaired

südamelihase infarktist põhjustatud südamepuudulikkuse korral Üldine krooniline ­ kroonilise südamepuudulikkuse korral. (südamepuudulikkusega haigel arterites isheemia, veenides hüpereemia). Süda ei jõua küllaldaselt verd edasi pumbata. Väikese vereringe paisu ehk kopsupaisu korral muutused kopsudes (pruun tihkestus), edasi südames (cor pulmonale- kopssüda).Suure vereringe paisu korral kahjustub maks (tsirroos/muskaatmaks), neerud ja põrn (paistihkestus), hingamisteed ja maoaooletrakt (katarr/limaskestad sinakaspunased, jahedad, tursunud), naha tsüanoos ja võimalik nahaturse ja sinakus (hüpostaatiline anasarka, akrotsüanoos), vedeliku kogunemine kehaõõntesse- astsiit. Vasaku vatsakese puudulikkus- pais väikeses vereringes, parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. HÜPEEMIA Isheemia ischein- kinni pidama haima- veri kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda