EVOLUTSIOONITEOORIA KOKKUVÕTVALT Evolutsioon* - elu järk-järguline areng lihtsamatest ainurakkudest keeruliste hulkrakseteni. Elu tunnused on : 1. Rakuline ehitus 2. Kasvamine, areng 3. Reageerimine keskkonnaärritustele 4. Homöostaas* (püsiv sisekeskkond) 5. Evolutsioneerimise võime 6. Teatud keskmine eluiga 7. Metabolism* (aine-ja energiavahetus): toitumine, hingamine, eritamine. 8. Meemid 9. Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas
kahjutuks muutmine. - Kõrge temp. mõjub mikroorganismidele (eriti viirustele) nende elutegevust pidurdavalt, nad pole võimelised paljunema. - Rakud produtseerivad kõrgemal temperatuuril viirustevastast ainet interferooni. 3. Miks palavik ei ole kasulik? - Kõrge temperatuur võib kahjustada närvirakke. - Mida kõrgem on temperatuur, seda tugevamad on erutusprotsessid. - Kuna palaviku korral on hingamine kiirem ja sügavam, võib see esile kutsuda respiratoorse alkaloosi tekke, mis võib olla krampide tekke aluseks. - Kõrge temperatuuri tõttu higistamisega võib tekkida tugev keedusoola kadu.
õ- õhk m- maa t- taimestik lv- loodusvarad lo- loomastik m`- õ- õhk, hapnik, putukad t`- õ- elu taimes, nii aias kui toas m`- m- keskkond, naturaalsus, huumus t`- m- viljakus , areng m`- t- taimed, elu maapinnas t`-t - puud, põõsad, istikud, taimed m`- lv- loodusvarade teke , maapinna kihistumine t`-lo- toit, elukeskkond m`- lo- loomastiku elu, toit, väetis lo`- õ- elukeskkond, hingamine õ`- õ- elu lo`- m- keskkond, taimed õ`- m- hapnik, elu maapinnal lo`- t- toit, vili õ`- t- elu taimes, hapnik lo`- lo- toaloomad, koduloomad, metsloomad õ`- lo- elu maal, hapnik Ise olen töötanud palju aastaid toiduainetööstuses, samuti varem juuksurina. Momendill ei tööta kuna õpin, tegutsen ka külavanemana.
Fotosüntees sõltub: valguse tugevusest, CO2st, temperatuurist, taimeliigist jne Fotosünteesi tähtsus: CO2st sünteesitakse orgaanilisi aineid, Valgusenergia muundub keemiliseks energiaks, Fossiilsete kütuste teke. Hapnik- osooni teke, põlemine, hingamine. Glükoos põhiline energiaallikas enamikus organismides.
Glükoosivaru ärakasutamise korral võetakse kasutusele rasvad. Kui rasvad on ära kasutatud, kasutatakse valke (skeletilihasvalke). Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Hingamine-orgaaniliste ainete(glükoosi) oksüdeerimine. Hingamine toimub keharakkudes pidevalt, seega peab gaasivahetussüsteem organismi varustama alati hapnikuga.Hingamise regulatsioon toimub sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmikku ja diafragma lihastesse.Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad.
A.Vahtramäe 2011 1 Hingamise füsioloogia Hingamise on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. See protsess koosneb põhiliselt kolmest osast: 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. 2. Gaaside transport S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine e. koehingamine s.o
• Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ning lükka teisega, mis asub laubal, pea kergelt kuklasse • Pane oma kõrv suu lähedale. Kas tunned või kuuled mingit õhu liikumist või näed rindkeret liikumas. * Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud * Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus * Õhu liikumine vaba, mingit häält ei kuule, rindekere tõuseb – hingab vabalt Kunstlik hingamine: • Aseta oma üks käsi kannatanu lõua alla ja teine laubale, lükka pea kergelt kuklasse. • Laubal oleva käe sõrmedega suru kinni tema ninatiivad. • Pane oma suu tihedalt ümber tema suu. • Puhu oma hingeõhk tema suhu. • Tõsta oma pea üles, lase kannatanul ise välja hingata. • Korda sissepuhumist teist korda. • Vaata, kas tema rindkere liigub igal sissepuhumisel. 4 NB! Nii võid elustada ainult oma lähisugulasi
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
alveoolidest atmosfääri - ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub gaaside difusioon. Seega on siin haaratud gaasivahetuse need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes. Gaaside transport:S.o. hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. Sisemine e. Koehingamine s.o. gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon - ning rakusisene hingamine. Inspiirium Sissehingamise ajal kontraheeruvad välimised roietevahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium- Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad,
Ontogenees- ühe isendi areng viljastumisest surmani. Partogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. Menstruatsioonitsükkel- ajavahemik ühe mens.kuni teise mens. alguseni. Kaasneb naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine, emakasisese temperatuuri kõikumine. Ovulatsiooni järgselt on munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi. Sügoot-viljastunud munarakk. Embrüo- ehk loode. Embrüogenees- organismi looteline areng.algab viljastumisega lõppeb sünnimomendiga. 36 tundi pärast viljastumist hakkab viljastunud munarakk mitoosi teel jagunema.(lõigustumine) Kobraloode ehk moorula. Embrüo rakud paiknevad ümber tekib blastosüst. See vorm vastab alamate liikide põislootele, sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar-embrüolast. (sellest areneb loode) sisemised lootekestad:kusekott,vesikest-asub loode. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku- platsenta. Blastosüsti staadiumile järgneb karik...
Eluslooduse tunnused 1. Rakuline ehitus. Rakk on ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. 2. Aine-ja energiavahetus. Ainevahetuse näideteks on toitumine,eritamine,hingamine,fotosüntees. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb loomsetel organismidel eluks tarvilik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks, see tähendab,et fotosünteesil tekkiv glükoosi molekul sisaldab päikeselt pärit energiat. Ainevahetuse järgi eristatakse autotroofseid ja heterotroofseid organisme. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks tarvilikud orgaanilised väliskeskkonna anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid on organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust, valmis orgaaniliste ainete lagundamisel. 3. Paljunemisvõime. Võime taastoota endasarnaseid järglasi. Homoöstaas ehk sisekeskonna stabiilsus. (Nt: pH,soolade j...
TEO TOITUMINE TEO SEEDEELUNDKOND ALGAB SUUAVAGA , MILLELE JÄRGNEB NEEL . NEELU ESIMESES OSAS ON HÕÕREL , MILLEGA TEOD SÖÖVAD TAIMSET TOITU . NEELULE JÄRGNEVAD MAGU JA SOOLTORU , MIS LÕPPEVAD PÄRAKUGA . TIGUDE HINGAMINE MAISMAA TEOD HINGAVAD KOPSUDEGA , VEES ELUTSEVAD TEOD KOPSUDE JA LÕPUSTEGA . TIGUDE TÄHTSUS ENAMIK TIGUSID TOITUB TAIMEDEST , NAD ISE ON TOIDUKS PALJUDELE LOOMADELE . OSA TIGUSID ON PARASIITIDE VAHEPEREHEMED . MÕNED TEOD ON KA SÖÖDAVAD INIMESTE JAOKS . TIGUSID NIMETATAKSE KÕHTJALGSETEKS . TIGUDEL ON AVATUD VERERINGE . TEOD ON LIITSUGULISED . V IINAMÄETIGU ON LOODUSKAITSE ALL . KOJATA TEOD ON NÄLKJAD . KARPIDE ARENG KARBID ON LAHKSUGULISED
HINGASMISELUNDKOND Hingamine on ainevahetusprotsess, mis annab elutegevuses vajaliku energia. Hingamiselundkonna ülesanne on tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. glükoos + O2 = CO2 +H2O + energia Hingamiselundkond = hingamisteed(õhu liikumisteed organismis) + kopsud Hingamiselundid: · kopsud · nahk(1-2%) Hingamisteed algavad nineõõnega(lima, limaskestas veresooned, ripsmeepiteel), mille ülesanne on sissehingatav õhu soojendamine(verekapillaarid) ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu(neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub õhk kõrisse. Kõri(paiknevad häälekurrud ja häälepilu) koosneb erinevatest kõhredest, kõri läbib ainult õhk, kõris tekib hääl. Kõrist liigub sissehingatav õhk edasi hingetorusse(limaskestal karvakesed).Soojeneb õhk ja puhastamine. Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks. Neid toestavad poolkaarekujulised kõhrest rõngad. · bronh e. kopsutoru · bronheool e. ...
ORGASM MIS ON ORGASM? Orgasm e. seksuaalne kliimaks on seksuaalse naudingu haripunkt, millega kaasneb intensiivne rahuldustunne. Reeglina (kuid mitte alati) on orgasm seksuaalakti lõpptulemus, mida võivad kogeda nii mehed kui ka naised. Orgasmini jõutakse siis, kui puudutused, seksuaalvahekord, fantaasiad või eneserahuldamine on erogeenseid piirkondi ja suguelundeid stimuleerinud nii kaua, et mõnutunne lõpeb meeldiva lõõgastusega. Füsioloogilises mõttes kestab orgasm mõne sekundi ja sellel ajal tõmbuvad naise tupe lihased rütmiliselt kokku. Mehe orgasmi ajal toimub tahtele allumatute lihaste kokkutõmme, millega kaasneb praktiliselt alati seemnepurse. Iga inimene kogeb ja kirjeldab orgasmi erinevalt. Enamasti tuntakse orgasmi ajal naudingu ja rahulduse tunnet. Alati ei saa seksuaalvahekorras mõlemad partnerid või üks partneritest orgasmi või tajuvad p...
SOLFEDZO ÕPPESISU Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada järgmisi oskusi: I. Laulmine 1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedzeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast
LoomR pole rakukesta!Mitterak:viirused/eeltuums:bakterid/pärist:seen,taim,loom. Kooskõla ehitus/funks:sperm viburiga-kiire liikumine,ripsmete kaitsefunks. Rakutuum bakterirakus puudub. Raku elutegev juhtim,rakus toimuvate protsesside reguleer. Ained liiguvad tänu seal olevatele pooridele,asub DNA.Tentrosoom igas loomarakus on aind 1,rakutuuma läheduses.tähtis osa raku jagunemisel.Mitokonder loomarakus. Raku varustamine energiaga. Lagund. glükoosi, raku hingamine,valkude süntees.harjakesed,2membraani sees DNA Vakuool taimerakus.sisaldavad varu- ja jääkaineid.taimeraku veemahuti,võib sisald mitmeid varuaineid. Ribosoomid -valkude süntees. Koosneb kahest osast.Tsütoplasmavõrk ainete transport ja ainevahetusprotsessid. a) kare TPV ainete lagundamine, lipiidide ja sahhariidide süntees.b)sile TPV:seal paiknevad ribosoomid, kus toimub valkude süntees.Golgi kompleks- ühekordse membraaniga
Inimese alkoholisisaldus veres võib suureneda isegi pärast teadvuse kaotamist, sest alkoholi imendumine maost ja soolestikust vereringesse võtab rohkem aega kui joomine ise. Vale on arvata, et inimene magab end lihtsalt välja. Alkoholimürgituse kriitilised nähud · Vaimne segasus, inimene on muutunud tundetuks, tuimaks või letargiliseks, kooma või siis inimest pole võimalik äratada; · oksendamine; · krambid; · aeglane hingamine (hingamissagedus vähem kui kaheksa korda minutis); · ebakorrapärane hingamine (hingetõmmete vaheaeg on 10 sekundit või rohkem); · liiga madal kehatemperatuur, nahk on kahvatu ja sinakas. Mis võib juhtuda inimesega, kellel on alkoholimürgitus ja kes jääb abita? · Inimene võib lämbuda omaenda okse kätte; · hingamine aeglustub, muutub ebakorrapäraseks või seiskub; · süda töötab ebakorrapäraselt või seiskub; · kehatemperatuur alaneb;
töö vees saavutaks parima tulemuse. Seda ujuti esimest korda 1933. Austraallane Sydney Cavill (1881-1945), Ujumisõpetaja Frederick Cavilli poeg, oli 220 m noorte meister Austraalias 16 aastaselt ja on liblikujumise originaalne autor . Enamasti Kutsutakse seda stiili liblikaks, kuid ka delfiiniks, kui vaadatakse just jalgadega tehtavat delfiini lööki. Ujumisstiilide põhinõuded 1) Keha asend 2) Jäsemete liikumine 3) Hingamine Parim tulemus saavutamine sõltub põhielementide maksimaalsest kasutamisest. Põhinõuded igale stiilile 1) Mida sirgem on tee lähtest lõpuni , seda puhtam on stiil. Kõikumised vertikaal- ja horisontaalsuunas pikendavad maad ja suurendavad hõõrumist. 2) Kere ja jäsemete hõõrumiste pind veega olgu minimaalne. 3) Võimalikult vähe tarvitada jõudu keha vee peal hoidmiseks, aga maksimaalselt edasiliikumiseks. 4) Vee vastumõju kasvab tehtud liigutuse kiirusele ruudus
tõestas, et igapäevane südamest naermine aitab kaasa vereringele, kuna laiendab stressist kokku pitsitatud veresooni.Stanfordi ülikooli kliinilise psühhiaatria emeriitprofessor William F. Fry ütleb, et "kõhunaer" on sisemine jooga. Fry sõnul tekitab naermine tõsisemat füüsilist pingutust ja lihaste toniseerimist - 15 näolihast, lisaks mitmed teised lihased kogu kehas pingulduvad ja lõdvestuvad. Sinu pulss ja hingamine kiirenevad, mis aitavad kehasse rohkem hapnikku tuua. · 100 naeru päevas = 10 min aerutamist Naermine 100-200 korda päevas võrdub 10 minutilisele aerutamisele. Kui palju inimesed päevas üldse naeravad? Palju rohkem kui nad ise aru saavad, ning lisab, et naermine aitab hingamisaparaadi tööle ning lihased liikumisse.Teised uuringud kinnitavad, et naermine tugevdab ka immuunsust, reguleerib stressiga kaasnevat südame arütmiat, arendab hingamissüsteemi ja lõdvestab pinges lihaseid.
ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM. 3.Elektrolüütide tasakaaluhäired ja suukuivus tingituna pikaajalisest söömata- joomata olemisest, narkoosist. EESMÄRK. 3.Vedelikubilanss on tasakaalus, suu ei kuiva. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSTEGEVUS. 3.Niisutada patsiendi huuli ja keelt (juua mitte anda), jälgi diureesi. Patsiendile sobilik asend: külili, vajadusel padjad eemaldada. Jälgida pt. limaskesti. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM. 4. Puudulik hingamine tingituna narkoosijärgsest seisundist. EESMÄRK 4.Hingamine paraneb. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSTEGEVUS. 4. Aidata pt. Külili asendisse, jälgida hingamist (sagedust, korrapärasust, sügavust). Jälgida pt. asendit, tagada vabad hingamisteed. 6. ÕENDUSPLAAN. ÕENDUSPROBLEEM. 5.Käeliikuvuse piiratus ja ebamugavustunne tingituna operatsioonihaava valust ja tekitatud kudede kahjustusest. EESMÄRK. 5
peamiselt siis, kui need on eri kangusega. Mõju sõltub ka narkomaani kohanemusest. Opiaadijoobe kestus sõltub samuti annuse suurusest ja narkomaani kohanemusest. Joove võib püsida mitu tundi. Heroiinijoove on lühike, 4-6 tundi, morfiinijoove kestab 6-8 tundi. Pideva kasutamise korral püsib metadooni valuvaigistav mõju kuni 12 tundi. Kahjustused Opiaatide tarvitamise suurim oht on see, et aine üledoosimise korral saabub surm. Opiaadid pärsivad hingamist, üledoosimise tagajärjel hingamine seiskub. Narkomaan kaotab kõigepealt meelemärkuse ning seejärel sureb -halvemal juhul toimub see viie kuni kümne minuti jooksul. Selline seisund nõuab kiiret arstiabi ja spetsiaalsete vastumürkidega (Narcanti jt) õnnestubki inimene mürgitusseisundist kiiresti välja tuua. Sõltuvus Opiaadisõltuvus tekib kiiresti, eriti kiire on see heroiini (ka oopiumis leiduv aine) puhul. Eluaegse sõltuvuse, nn heroinismi tekitamiseks võib piisata ühest või kahest veenisüstist.
Kirjuta fotosünteesi valem! Fotosüntees: CO2-st ja H2O-st orgaaniliste ainete moodustumise protsess, mis toimub rohelistes taimedes valguse käes 6 CO2 + 12 H2O + footonid → C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O C moodustab peaaegu poole taimede kuivainest, mis omastatakse valdavalt õhust Et taim saaks õhu süsihappegaasi kasutada, peab olema valgust ja klorofülli Hingamine kujutab endast orgaaniliste ainete, esmajoones süsivesikute oksüdatsioonilist lõhustamist süsihappegaasiks ja veeks. Hingamine seob energia ja orgaaniliste ainete esmast kogunemist - fotosünteesi - teiste füsioloogiliste protsessidega. 25.Mis on taimede kasv? Mis on taimede areng? Kasv: taimede mõõtmete pöördumatu suurenemine, mis on põhjustatud struktuurielementide juurdetekkimisest. Kasv järkub kogu eluea jooksul. Areng: struktuurielementide kvalitatiivne muutus, millega kaasneb nende kuju ja funktsioonide muutus.
Naine peab mehele selgitama asjaolu, et tal on vaja raha teenida ja tööl käia ning ta ei saa 24/7 mehe kõrval olla. Kuid kui on vaja, siis ta on alati olemas, aitab ning toetab. Perele soovitus üritada alati säilitada rahu, üritada rääkida teineteisega ning leida ühised aktiivsed huvid, mis ei ärritaks ning oleks meele järgi. Vajadusel, külastada psühholoogi. Õendusdiagnoosid: Ebatõhus hingamine (00032) mis on seotud ärevuse, hüperventilatsiooni ja väsimusega ning mida tõendab ebanormaalne hingamine, düspnoe, ortopnoe ja tahhüpnoe. Lootusetus (00124) mis on seotud füsioloogilise seisundi halvenemise, pikaajalise tegevuspiirangu ja sotsiaalse eraldatusega ning mida tõendavad rusutust väljendavad vihjed ja tegevusetus. Ärevus (00146) mis on seotud suure muutuste, stressorite ja väärtuste konfliktiga ning mida
Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: vaalalised Sugukond: vaguvaallased Perekond: sinivaal SINIVAAL Referaat Koostas : Susanna Ojamäe Õpetaja : Viive Karnau Haapsalus, detsember 2010 SISUKORD: I Sisukord II Sissejuhatus III Teema; 1.Elukoht 2. Kehakuju kohastumine eluks vees 3. Hingamine 4. Toitumine 5. Paljunemine 6. Käitumine 7. Sinivaala püük ja kasutamine IV. Kokkuvõte V. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus KAS TEADSID SINIVAALAST, ET... 2 * Suurim teadaolev isasloom, kellest on kirjalikke märkmeid, oli 31 meetrit pikk. Emasloomad on veelgi pikemad. Kõige raskem registreeritud vaal kaalus 178 tonni.
Kontsentreeritud soolhape: toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel: köhimine, kägistamine. Naha sattumisel: valu, punetus, põletused. 4. Bensoehape : ärritav aine. Võib tekkitada allergiat, kõhulahtisust, mõjub ärritavalt silmadele,nahale, hingamisteedele. 5. Etanool: tuleohtlik, süttiv aine. Allaneelamisel mürgine. 6. Väävelhape: toksiline, söövitav, keskkonnaohtlik, tuleohtlik, plahvatusohtlik aine. Sissehingamisel: söövitav, pingutav hingamine, pinnapealne hingamine. Naha sattumisel: söövitav, punetus, valu, naha põletused. Silmade sattumisel: punetus, valu, põhjustab sügavaid põletusi. Allaneelamisel: kõhuvalu, põletustunne. 1.3 Füsikaliste konstantide tabel. Molekular Lahustuvus Aine Tihedus S-t K-t
Ei saa liigutada Põie ja soole kontrollimatus Tundlikuse puu Mittetäielikud kahjustused Osa funktsioone säilib Sümptomid ehk avaldumine Autoavarii või muu kaelatrauma puhul on sageli tegemist ägeda läbilõikesündroomiga (täielik kahjustus) ning kahjustuskohast allpool on keha lõtv, puuduvad igasugused refleksid ning tundlikkus. Kui teatud kõrguselt on haaratud seljaaju ülaosa, võib peatuda ka hingamine. Rinnaosa kahjustuste puhul on käed tavaliselt terved, probleem esineb vöökohast allapoole. Lisaks liigutuse ja tundlikkuse häirumisele võib esineda ka põie tühjendamise häireid ning pärasoole pidamatust. Teatud närvisüsteemi osade kahjustusel ei suuda inimene enam säilitada vererõhku ega kehatemperatuuri, võivad esineda valud kahjustatud kehapiirkondades.
vimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, vrkpalli vi teisi liikumist nudvaid mnge harrastab, on kauem terve ja tvimeline. Mngides, sportides ja ppides me vsime. Meie keha ja vaim ei suuda taluda kestvat pinget. Vsimus kaitseb organismi lekoormuse eest. Elundite tvime taastub, kui saame puhata. Kige phjalikum puhkus on uni. Kuid puhata saab ka aktiivselt. Prast pingutavat ppetundi vi raske kodulesande lahendamist vivad paar kerget vimlemisharjutust ning sgav sisse-vlja hingamine meid jlle erksaks muuta. Eriti aga tuleb aktiivseks puhkuseks kasutada vaba aega. Raske kehalise t tegijad peaksid vabal ajal rohkem vaimu virgutama. Inimesed, kes aga philiselt vaimse tga tegelevad, peavad vabal ajal kindlasti palju liikuma.
valkudest. Tsütoplasma võrgustik Membraanse ehitusega Erinevate ainete kanalikeste ja põiekeste rakusisene transport. süsteem. Üks pool sile ja teine pool kare. Ribosoomid Koosnevad RNAst ja Seal toimub valgu molekulidest. valgusüntees. Mitokonder Ümbritsetud kahe Toimub raku hingamine membraaniga. ja varustamine Sisemembraani energiaga. sissesopisitised e. mitokondri kristad e. mitokondri harjad. Golgi kompleks Membraanidset Valkude töötlemine ja moodustunud lamedate pakkimine. põiekeste või tsisternide kogum, mida
AMFETAMIIN 1. Milline amfetamiin on? Tänavakaubanduses esineb amfetamiini tavaliselt pulbrina,kuid võib esineda ka tablettide või kapslite kujul. 2. . Manustamise viisid: neelatakse- neelatakse alla Tõmmatakse ninna- aine nuusutamise korral kasutatakse uimasti ninasse tõmbamiseks väikest lusikat või toru( nt: rulli keeratud raha) Süstitakse- süstimisel kasutatakse süstlaid ja kanüüli. Veega segatud amfetamiin süstitakse veeni. Segatakse joogi hulka- amfetamiini pulbrit segatakse joogi hulka 3.Amfetamiini mõju: 1) Sõltumata manustamismeetodist tunnevad amfetamiini esmakordsed tarvitajad tugevat füüsilise ja psühholoogilise reipuse tunnet, mis kestab mitu tundi. 2)Inimesele meeldib palju rääkida 3)Hingamine kiireneb 4) Kehatemperatuuri kõikumised ja...
keskendumisraskused võivad kesta nädala ja rohkem aega. Opioid Tekkib kiiresti, eluagse sõltuvuse tekkimiseks võib piisata ühest või kahest veenisüstist. Emotsionaalne vajadus on väga suur. Organism kohaneb ainega väga kiiresti. Juba esimesel päeval: · Narkomaan muutub ükskõikseks, ei hooli oma välimusest. · Halvenenud maitse ja lõhnataju · ebaselge kõne · süljeerituse suurenemine · pulss ja hingamine on kiirenenud Mõne päeva pärast hakkavad sümptomid kaduma Isegi ühekordne narkootikumi sisseviimine võib viia üledoosi. Stimulant Kõige kiiremini sõltuvust tekitavaid aineid Tekitab ajus lõbu- ja mõnutunnet kontrollivates keskustes ülekoormuse ja nn lühiühendused Kui doos on väike: kõnekus, erutusseisund, reipus, kehatemperatuuri tõstimine. (Kofeiin, nikotiin, efedriin) Kui doos on suur: rahutus, peavalu, krambid, agressioon, vaimuhaigus, rütmitus. (Amfetamiin, kokaiin)
Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltum...
Nägemiselundid kehva nägemine, külgmised liitsilmad, võimaldab eristada objekte ja nende liikumiskiirust, värvusi Seedeelundid enamasti seedib soolas, ( harva sooleväline) suised (peenestamine), suu ( seguneb süljega), pugu magu kesksool ( seedimine ja imendumine) tagasool, pärak. Eritusfunktsioon täidavad Malpighi sooned, umbsed sole väljastopised. Hingamine trahheed Paljunemine Putukad on lahksugulised, suguline diomorfism ( emased ja isased on erinevad) 1) lahksuguline sigimine ( emased munevad) 2) eluspoegimine 3) neitsisigimine e. Partenogenus ( emased ei vaja isaseid ) · Vaegmoone Munavastnevastnetäiskasvanu · Täismoone Munavastne(röövik)nukkvalmik Ülevaade Kahetiivalised toakärbes, parm, kihulane kakas kilejat eestiiba ja tagativad on säilinud lühikeste sumistena
Diagrammil on kujutatud P-laine (amplituud alla 0,25 mV) T-laine (amplituud1/6-2/3 vahemikus) PQ-intervallid (kestus alla 0,21 sekundi) QRS-kompleks (amplituud alla1/4 ) ST-segmendid (amplituud alla 0,1) ...... ja muutused nendes. Uuringuga saab hinnata: südame rütmi südamelihase verevarustuse häireid südamelihase infarkti südamekambrite ülekoormust ja suurenemist südamelöögi sagedust Kes vajab EKG ? Valu rinnus Väsimus ja nõrkus Probleemne hingamine Ebaühtlane südamerütm Kuidas tehakse? Patsient lamab Jalgadele ja kätele ning rindkerele kinnitatakse elektroodid Teie kehale asetatud elektroodide abil registreerida südame töötamise käigus tekkivat elektrilist aktiivsust. Aparaat kirjutab üles südame töö kõveratena. Hea teada ! EKG on ohutu. Ei anna elektrilisi laenguid nt: lööke Võib tekkida lööve kohtadele kus asetati elektroodid. Lööve kaob ilma ravita
· juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa rakud/niineosa (puittaimedes, katteseemnetaimedes) tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE · Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp- produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. SAMBLAD · on varred ja lehed, kuid juured on puudu · Paljunevad eostega eosest areneb eelniit ja sellelt kasvab uus samblataim
ASENDISSE 2 3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST - Kõrvaga sa kuuled hingamist - Põsega sa tunned õhu liikumist - Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid. Ava hingamisteed kas turja kaela alla rulli keeratud riideesemete vm panemisega või keera haige küliliasendisse. NB! Üksikud kramplikud ja harvad sissehingamised ei tarvitse tähendada hingamist vaid kaasuvad südameseiskusele. Kontrolli pulssi!! TEADVUSETA INIMENE, KES HINGAB PANE KÜLILI ASENDISSE Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ
Neid protsesse katalüüsib ensüüm Rubisco. Seda etappi nim pimefaasiks ei vaja toimumiseks valgust. KOKKUVÕTE: Fotosüntees toimub taimede rakkudes mis sisaldavad kloroplaste. Valgus neeldub klorofülli molekulides mis paiknevad tülakoididel sopistunud kloroplastide sisemembraanidel. Fotosünteesi tingimusteks on valgus, CO2, H2O. Tulemuseks glükoos ja vabanenud hapnik. Mõlemad etapid toimuvad rakus üheaegselt! RAKU HINGAMINE Vastupidine protsess fotosünteesile! Toimub mitokondrites. Kasutatakse glükoosi ja O2 eraldub CO2 ja H2O II Hingamisel 3 etappi: 1. Glükolüüs glükoosi algne lagundamine kaheks 3C ühendiks püroviinamarihappeks. See toimub tsütoplasmavõrgustikus. 2. Tsitraadi tsükkel e Krebsi tsükkel püroviinamarihappelt võetakse C ära. Eralduvad CO2 ja 2H. Toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahel on elektronide transpordi ahel. Orgaaniliste ainete
poolt (e haaratakse elektronkandjate poolt seotakse NADPga) 2) fotokeemiline staadium vee molekuli lõhkumine valguse toimel; tulemus:NADPH2,O2, ATP. Pimedusstaadium: (valgus pole oluline, stroomas) Calvini tsükkel (biokeemiline faas) õhust CO2 seotakse H2ga >> trioos>>> 2 trioosi>>glükoos FS osa evolutsioonis: 1) O2 > O2 atmosfäär > aeroobne ainevahetus 2) O3 > osooniekraan > elu väljus veest 3) tekkis org aine >autotroofne ainevahetus > toit heterotroofiline Võrdlemine FS ja hingamine: FS (org a tekib, O2 eraldub, CO2 kasutatakse, energia seotakse, valgus oluline, ATP sünteesitakse vähe, kloroplastis) Hing (org a laguneb, O2 neeldub, CO2 eraldub, energia vabaneb, valgus pole oluline, ATP sünteesitakse palju, mitokondrites) Lehe ehitus: ülakülje kattekude, põhikude (sammaskude (Fs), kobekude), alakülje kattekude, õhulõhed.
KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD ELUPAIK Kõik peale kakandi vees, Vees, Maismaal Vees, maismaal kakand maismaa niisketes kohtades. KEHAOSAD pearindmik, seljakilp, , Pearindmik, Tagakeha pea, rindmik, tagakeha tagakeha, uim, ujujalad, käimisejalad KÄIMISJALGADE 5 paari 4 paari 3 paari PAARID SILMAD 2 liitsilma 8 lihtsilma Erinev arv liht-ja liitsilmi TEISED JUHTIVAD Tundlate(pea piirkonnas) ja Tundlaid asendavad MEELED jäsemetega kombib, tundlad lõugkobijad, lõugtundlad ka haistmiseks, on saagi haaramiseks ja maitsmiseks kinnihoidmiseks, Kompekarva...
Närviimpulsid · Närviimpulss on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele.Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada.Seda aitavad ületada neuriidi tipust vaheruumi vabanevad erilised ained. Närviimpuls liigub kiirusega ümbes 90 meetrit sekundis. * Silmad vaatavad * Hingamine on pidev viske suunas * Süda töötab * Käsi hoiab ja suunab korrapärselt oda * Keha higistab * Jalad tõukevad keha edasi Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist endast pärineval ärritusele. Refleksikaar on tee närvisüsteemis , mööda erutus kulgeb. Reflekskaare moodustavad : 1.Erutust vastuvõtvad närvirakud 2.Närvikud, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3
Kõrvahargi sigimine, paljunemine, arenemine Paaritumine toimub suve lõpul või sügise algul Emane jääb koos munadega talvituma Ta kaitseb mune niikaua, kuni neist kooruvad vastsed Arenemine toimub vaegmoondega (nukuks olemise faas puudub) Toitumine Toitub mitmekesiselt: surnud või elavate roheliste taimede osadest puude korba all arenevatest seentest ja vetikatest väikestest putukatest Hingamine Hingavad trahheedega Trahheed ulatuvad putuka kõigi siseelunditeni Kõrvahargi eluviis ja liikumine Varjatud eluviis päeval peidus kivide, mahalangenud puutüvede ja vanade kändude korba all. Öösiti muutuvad nad aga aktiivseks, jooksevad kiiresti toidu otsinguil ringi Eelistab tiibadele jalgade kasutamist Koht ökosüsteemis Putukad on toidulülis tähtsuselt teisel kohal, seega ka kõrvahark on toiduks väga paljudele liikidele
Roomajad Karina Sepp Üldiselt roomajatest Maailmas 6000 liiki Eestis vaid 5 liiki Enamuses maismaaloomad Jaotuvad seltsidesse Eesti roomajad kuuluvad soomusteliste seltsi. Välimus sisaliku, mao või kilpkonnalaadne nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis lõpeb sabaga. Madudel ei ole jalgu. Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi. Kilpkonnadel on tugevad jämedad jalad. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu terven...
Organismide koostis Keemiline koostis · ained · keemilised elemendid Anorgaanilised Orgaanilised Mineraalained Süsinik, vesinik, hapnik Hapnik CHO, Sellest moodustab peamiselt vesi. 1. Anorg. Vesi- lahusti reagtsioonid- oksuteerumine(hingamine) 2. Kaalium-naatriumioonid- närviimpulss- 3. Kaltsium- luude tugevus- haprus- 4. Magneesium- DNA ja RNA 5. Raud- Punaliblede koostisosa- Hemoklobliin- higamisel vajalik hapniku siduja 6. Anioonid- Karbonaat- hingamise läbi viiad 7. joodid- kilpnääre 8. orgaanilised ained- süsinik, vesinik, hapnik 1. Sahariidid 2. Elipiidid 3. Ribonukleiinhape RNA SÜSIVESIKUD ehk Sahhariidid Koosneb süsinikust, vesikust ja hapnikust. Jaotatakse neid monosahhariid, klükoos, fruktoos, Oligosahhariidid, maltoos, sahharoos, laktoos. Süsivesiku ühest grammist saab 17,6 k/j. ...
sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Postembrüogenees organismi lootejärgne areng. Platsenta loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Ektoderm välimine looteleht Entoderm sisemine looteleht Mesoderm keskmine looteleht Ontogenees organismi individuaalne areng Fülogenees liigi ajalooline areng Kliiniline surm inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad ~5 minuti jooksul Bioloogiline surm tekib peale kliinilist surma, hävima hakkavad ajurakud, nähtavateks tunnusteks on keha jahtumine, koolnulaigud ja lihaskangestus. *Gastrula karikloode
vaid murdosa. Maailmamerre on talletunud kokku 40 triljonit tonni C-d. Vaid 2,5% C-st on koondunud ookeani pinnakihti ja ainult 0,0075% mereorganismidesse. Mullad sisaldavad 1,58 triljonit T C-d. Atmosfääris on C kogus 750x10^9 t. Aastased ainevood ( olulised)nende kaudu toimub geosfääride sidumine üheks terviklikuks biosfääriks. Roheliste taimede tähtsaim osa FOTOSÜNTEES, mille käigus seotakse CO2 ja vett ning toodetakse orgaanilist ainet ja hapnikku. Vastupidine reakt hingamine.( vabanevad CO2 ja veeaur). Rohelised taimed on aluseks kogu bioloogilise aineringe ja energiavoo toimimisele ( pannes aluse toiduahelatele). Inimtegevus muudab oluliselt litosfäärse süsiniku käibe kiirust fossiilsete kütuste põletamise teel. ; karbonaatsete kivimite töötlemine, maakasutuse muutused. Kasvuhoonegaasid: metaan, N2O.. Eestis: põlevkivi põletamine. Lämmastikuringe Inimtegevuse poolt tugevalt muudetud biogeokeemiline tsükkel. Atmosfääris 78%
morfiinil, peamiselt siis, kui need on eri kangusega. Mõju sõltub ka narkomaani kohanemisest. Opiaadijoobe kestus sõltub samuti annuse suurusest ja narkomaani kohanemusest. Joove võib püsida mitu tundi. Füüsilise seisundi tunnused: · Ahenenud pupillid ja ainitine pilk · Rippuvad silmad · Raske püsida jalgadel · Süda on paha ja üldine enesetunne halb · Aeglane pulss ja madal vererõhk · Aeglane hingamine ja aine üledooimise korral eluohtlik hingamise halvatus Psüühilise seisundi tunnused: · Ükskõiksus või unisus ja tugeva annuse korral meelemärkuse kadumine · Kõne ebaselgus · Kontakteerumisraskused · Valutundlikkuse vähenemine OPIAADIDE TARVITAMISE SUURIM OHT ON SEE; ET AINE ÜLEDOOSI KORRAL SAABUB SURM. Opiaadid pärsivad hingamist, üledoosi tagajärjel hingamine seiskub. Narkomaan kaotab kõigepealt meelemärkuse ning seejärel
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7
ruumis muutumisest tingitud ärritusi Helilained panevad võnkuma trummikile see omakorda kuulmeluukesed sealt edasi kuulmeteole võngete toimel tekkinud erutuse juhivad närvid peaajuu 6. Nägemismeel Valgusärritus lääts võrkkest N. OPTICUS kuklasagar Esemete vaatlemisel tekib silma võrkkestale ümberpööratud vähendatud kujutis Nägemiskeskus paikneb kuklasagaras FÜSIOLOOGIA: HINGAMINE Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. 1. Välimine hingamine See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri ventilatsioon. Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel toimub difusioon 2. Gaaside transport Hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse 3. Sisemine e. koehingamine
· Pikilihaste kokkutõmbel aga ussi keha lüheneb · Kehaõõs on täiendatud vedelikikuga ja iga lüli on eraldatud vaheseinaga · Selle tõttu pole 1 keha lüli vigastus vihmaussile eluohtlik SISEHITUS · Peaaju, millest saab alguse kõhtmine närvikett · Silmad puuduvad, ei kuule · Meelerakud asuvad nahas kogu keha pinnal (nende abil tajun ta valgust, kombib, tunneb lõhna ja maitset) · Hingamiselundid puuduvad ja hingamine toimub läbi naha, seega peab nahk olema niiske (põhjus, miks vihmauss ei taha ega tohi olla päikese käes nahk kuivab ära ja ta ei saa hingata) SEEDELUNDKOND · Kulgeb läbi kogu keha · Suuava söögitoru pugu (söögimahuti) magu soolde pärak · Toitub taimejäänustest, mis neelab koos mullaga. Sest ta ei suuda sorteerida toidujäätmeid mullast · Väljaheited eritab maapinnale VERERINGEELUNDKON · Vereringe on suletud · Süda puudub
laiku, üritab seda maha nühkida või aru saada, mis see on jne. Peeglitesti on läbinud edukalt simpans ja orangutan. Alla 2-aastastel lastel ei ole veel eneseteadvust kujunenud. 8. Kirjelda une staadiume? 1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, ärkveloleku ajal valitsenud alfalained hakkavad asenduma kiirete ebaregulaarsete teeta lainetega. Ärkvelolek läheb üle uinumiseks. Uni veel pinnapealne. Südametöö ja hingamine aeglustub, lihased lõdvestuvad kukkumise tunne. Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid. 2. aste - uinumine, kestusega u 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal
blokeerivad sümp närvisüsti Enamikul inimestel sümp ja parasümp tasakaalus, kui sump ülekaalus, aeglustatakse südametegevust tavaliselt B-blokaatori abil Organismi mõiste ja põhiomadused Organism ühtne, terviklik, isereguleeriv süsteem (ei vaja oma talitluse juhtimiseks kunstlikku abisüsteemi) piklikajus hingamiskeskus, millega saab mõjutada hingamiskiirust (kui hapn sisaldus veres kõrge, hingamine aegl), kui hingamiskeskus ei tööta kunstlik hingamine, trahhetoomia kaudu aparaat, mis regul hingamist; südametöö regulatsiooni häirete korral kasutatakse südamesimulaatorit rinnalihase all, mis saadab närviimpulsse südamesse organism vajab kindlaid väliskeskkonna tingimusi ja on sellest mõjutatav, kestvaks elutegevuseks hädavajalikud tingimused: 1. Hapniku olemasole 2. Teatud temperatuur (kohanemine on võimalik mingi piirini, vajalik kohanemisaeg) 3. Toit 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
