Seistes on näha pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja tuharalihaste balanseeritud pingsus, lülisamba sirutatus, õlavöötme pingevabadus ning õlgade ja pea õige asend. Toetudes võrdselt mõlemale jalale, jaotades keharaskuse jalataldale, vabastades põlveliigesed pingest (neid ette-taha loksutades), sirutades end lülisambast kuni kuklani lae suunas, pöörates õlad taha-alla ja vabastades nad pingest (tõstes üles ja lastes vabalt alla) ja hoides lõuga paralleelselt põrandaga. 3. Kuidas hingamine on seotud rühiga? Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist. Stressi korral tõmbub keha küüru ja hingamine kiireneb. Loomulik hingamine sõltub kehaasendist (tasakaaluasendist ja sirutatusest) ning emotsioonidest. 4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? *Toetab pead ja muudab skeleti jäigaks *Teeb võimalikuks inimese püstise asendi. Kaitseb seljaaju, mida läbivad peaaju teiste kehapiirkondadega ühendavad närviteed *On
5. Kust saavad elutegevuseks vajalikku energiat need organismid, kel pole võimalik kasutada orgaanilise aine oksüdeerimisest vabanevat energiat? Kasutavad redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. 6. Nimeta võimalikke elektronide aktseptoreid veekogus? (vähemalt 3) O2, Mn4+, Fe3+ 7. Nimeta võimalikke elektronide doonoreid veekogus? (vähemalt 3) Pinnases olevad orgaanilised osad, lahustunud anorgaanilised osakesed, CO 8. Milles seisneb aeroobne hingamine, anaeroobse hingamise ja käärimise põhimõtteline erinevus? Aeroobne hingamine organismide gaasivahetus väliskeskkonnaga, kus O2 jõuab rakkudesse ning biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabaneb CO2, mis väljutatakse organismist. Aeroobses hingamises kasutavad aeroobid rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil. Anaeroobne hingamine hapnikuta keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamise viis
jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatuuri mõõtmine. Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne kehatemperatuur 36-38 C. Hommikul
rakkude asendamiseks. Keharakkude jagunemiseviis. Päristuumse raku jagunemisviis,kus tütarrakud on identsed e. diploitsed. Homoloogilised kromosoomid kromosoomi paar, mida on 23 paaris (kromosoome ise on 46) Tsütokinees mitoosi või meioosi lõpul toimuv raku tsütoplasma jaotumine. Menstruaaltsükkel ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni olev ajavahemik (28 päeva) Kliiniline surm kus inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid taastuvad loetud minutite jooksul. Sperm isassuguraku seemnerakk, mis moodustub isasorganis. 2. Täida lüngad. ( 9,5 punkti ) Mittesuguline paljunemine on kõige lihtsam paljunemisviis, mis leiab aset paljudel taimedel ja alamatel loomadel. Neid paljunemisviise on palju, näiteks eoseline, vegetatiivne paljunemine, pungumine ja pooldumine . Suguline paljunemine seisneb kahe suguraku ühinemisel, mida nimetatakse viljastamiseks
Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orgaanilisi ühendeid. Osa
KUI MOLEKULI KOOSTISSE KUULUB KAKS FOSFAATRÜHMA, NIMETATAKSE ÜHENDIT ADP-KS, KOLMANDA FOSFAATRÜHMA LIITMISEL ADP MOLEKULIGA TEKIB ATP. PROTSESSIGA SALVESTUB ATP-SSE U. 30KJ ENERGIAT ÜHE MOLEKULI KOHTA. KUIDAS SAAB ATP ENERGIAT KASUTADA SÜNTEESIREAKTSIOONIDES? ATP MOLEKUL SAAB SAADUD ENERGIAT EDASI ANDA MÕNELE TEISELE KEEMILISELE ÜHENDILE, MIS TOIMUB KOOS VIIMASE FOSFAATRÜHMA ÜLEKANDEGA. NIMETAGE PROTSESSE, MILLEGA KAASNEB ATP MOODUSTUMINE. GLÜKOLÜÜS, KÄÄRIMINE, HINGAMINE, FOTOSÜNTEES. KUIDAS SÄILITAVAD ORGANISMID OMA GLÜKOOSIVARUSID? POLÜSAHHARIIDIDENA TÄRKLISE VÕI GLÜKOGEENI KUJUL. MILLISED ERINEVUSED ON AEROOBSEL JA ANAEROOBSEL GLÜKOLÜÜSIL? AEROOBNE GLÜKOLÜÜS LÕPEB PÜROVIINAMARIHAPPE MOLEKULI JA VESINIKU AATOMI MOODUSTUMISEGA NING TOIMUB HAPNIKU OLEMASOLUL, ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS E. KÄÄRIMINE LÕPEB KAS PIIMHAPPE VÕI ETANOOLI MOODUSTUMISEGA NING TOIMUB HAPNIKU PUUDUSEL. MILLISED TINGIMUSED ON VAJALIKUD ALKOHOLKÄÄRIMISEKS
paljunemist on vaja seemnekasvatajatel Õielt õiele lennates aitab taimedel tolmelda ja viljastuda- aitab kaasa taimede paljunemisele Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Maakimalane http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/kiletiivalised.htm http://www.eau.ee/~aland/mesanfys.pdf http://mesindus.ee/files/mesilaste_ehitus.pdf Küsimused Mitmeks jaguneb mesilaste närvisüsteem? Mis alamseltsi kuulub maakimalane? Kuidas toimub kimalastel lennu ajal hingamine? Miks? Kus asuvad kompimiskarvakesed. Miks? Miks nimetatakse töömesilast vääremaks? Mis on selle põhjuseks?
hemoglobiini küllastatuse aste langeb alla 70. Oksühemoglobiin kuidas võib muutuda? Nt, et on seotud mõne teise ühendiga, moodustades püsivama ühendi. Hemoglobiini ühend COHg karboksühemoglobiin. Vingugaasimürgituse põhjsutajaks on CO, hemoglobiini langeb selle tõttu transpordist välja, kudedes tekib hapnikuvaegus, (tundlikeim on aju!), kui inimene õnnestub päästa, siis jäävad ahjukahjustused. Kui inimene teadvuseta, siis päästa ei saa. Ohtlik on hingamine sinihappega HCN. HCn halvab ülikiiresti rakuhingamises osalevaid ensüüme ja sekunditega tekib mürgistus, teadvus kaob ja ülikiire surm. KCN kaaliumtsüaniid. Rasputini mürgitamine tal oli mao alahappesus! CO2 transport CO2 transport saab toimuda kolmel erineval viisil. Kõige rohkem CO2 transporditakse erütrotsüütides süsihappe kujul. 1)Süsihappe dissotsioeerub Co3-ks ja H2O-ks ja omakorda tekivad esialgu .........[CO2 + H2O -> H2CO3] - 60% 2) Hb + O2 -> hb CO2 ; 30 %
väline hingamine- See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes. gaaside transport- See on hapniku transport verega kudedesse ja CO2 transport verega kudedest kopsudesse. Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse.
hapnikku laiali viima ja süsihappegaasi välja viima. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: - adrenaliin, hormoon vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele - jäsemete liigutamine, arvatakse, et jäsemetes olevad pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskeskusele teada, et varsti hakkab vere hapnikusisaldus langema ja CO2 tõusma. Need signaalid suurendavad südame löögisagedust ja hingamine intensiivistub. Verresuhkrusisalduse kontroll Rakud vajavad pideval glükoosiga varustamist. Glükoos jõuab verre: - süsivesikute seedimisel - glükogeeni lagundamisel (glükogeen on varupolüsahhariid maksas ja lihastes) - glükoosi sünteesil mittesüsivesikutest (rasvu ja valke lagundades) Veresuhkru tase tõuseb peale sööki ja püsib kõrgem kaks tundi. Veresuhkru taseme reguleerimine toimub tagasiside meetodil Kui veresuhkru liiga kõrge
SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö õenduse aluste mooduli läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada autori poolt valitud inimese elamistoimingutega toimetulekut ja õendusprobleeme tuginedes Roper, Logan, Tierney õendumudelile. Roper, Logan, Tierney õendusmudel põhinev õenduslugu koosneb: - Anamneesist - Patsiendi elu kirjeldusest läbi 12 elamistoimingu - Õendusprobleemide püstitamisest läbi 12 elamistoimingu - Õendushooldusplaanist - Arutelust - 1 1. ÕENDUSANAMNEES "..10..." september 2010 N Patsiendi andmed: vanus kaal 65 kg; pikkus 160 cm; Sugu 75 aastat Varasem tervishoiuasutuse kogemus Positiivne-kõrg vererõhk Kaasuvad haigused, eelnevad operatsioonid Hüpertoonia Regulaarselt kasutatavad ravimid Amlodipin-ratiopharm All...
Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. Sissehingamisel: kokkutõmbuvad lihased tõstavad roided üle diafragma (vahelihas) lameneb ja rindkere suureneb õhk liigub kopsudesse Väljahingamisel: roided langetuvad diafragma kumerdub rindkere maht väheneb kopsusisene rõhk tõuseb osa kopsudes olevast õhust surutakse välja Hingamise etapid: 1.Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine -kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2). 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml).
hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile. Iga inimene oskab mingil moel kannatanut abistada. Esmaabikursustelt saadakse teadmisi, oskusi ja julgust esmaabi anda. Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi : 1. Vältimatu ehk elupäästev esmaabi: 1.1. elustamine 1.2. muu vältimatu esmaabi 2. Jätkuv esmaabi Vältimatut esmaabi tuleb hakata andma otsekohe. Tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe. Päästetakse kannatanu elu (siit ka nimetus elupäästev esmaabi) ja alles pärast seda kasutatakse muid esmaabivõtteid. ESMANE MEDITSIINILINE ABI Esmast meditsiinilist abi annavad parameediku ja eriväljaõppega päästjad, kasutades esmase meditsiinilise abi andmise vahendeid ja ravimeid. TRANSPORTIMINE Õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jätkatakse kannatanu transportimise ajal kiirabiautos. RAVI
INIMENE Inimese organismi üldiseloomustus: koed, elundid, elundkonnad. Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraa...
...............................................................................4 1.1 Fotosüntees........................................................................................................................4 1.2 Transpiratsioon..................................................................................................................5 1.3 Lämmastiku aineringe.......................................................................................................6 1.4 Hingamine.........................................................................................................................7 2.Puidu koostis............................................................................................................................8 2.1 Tselluloos........................................................................................................................10 2.2 Ligniin.................................................................................
uneperioodiks, kuigi on uuringutes täheldatud, et uni ise ei mõjuta vananemist. What Is REM Sleep? Tavalisel REM uni algab 90 minutit pärast magama jäämist. Esimene REM tsükkel kestab umbes 10 minutit ning iga sellest järgnev tsükkel on veel pikem, nii et viimane tüskkel kestab kuskil kuni tund aega. Kuigi uneuuringutel on avastatud, et ajulainete muster on sarnane ärkvel inimese omaga. Inimestel, kellel pole unehäired, suureneb südame löökide arv ja hingamine kiireneb ning ollakse liikuvam REM une ajal. Selle faasi ajal liiguvad silmad kiiresti erinvates suundades(mitte kõõrdi, vaid vaadatakse lihtsalt niiöelda igale poole). Sellepärast toimub REM unestaadiumi ajal palju unistamist, kuid keha on kogu selle aja jooksul halvatud. REM põhimõtteliselt koosnebki keha halvatusest ja aju tegevusest. Sellepärast kutsutakse seda unestaadiumit ka paradoksaalseks uneks. REM und kogetakse kõige rohkem imiku eas ning varases lapsepõlves
..........................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED ................................................................................31 20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 22. ELUSTAMINE ......................................................................................................34 22.1. KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ .................................35 23. MADAL SUHKRUTASE VERES........................................................................38 2 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid:
põletamisele ja turba kaevandamisele. Suures koguses CO2 vabaneb ka vulkaanipursetel. U. 99% süsinikust ei osale süsinikuringes vaid paikneb maakoore kivimites. süsinik ja protsessid · Süsinik on: · kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa · organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja · Peamised elusorganismidega seotud süsinikuringe protsessid on: · Süsiniku sidumine (foto- või kemosüntees) · Aeroobne hingamine · Anaeroobne hingamine CO2 · Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga. · Süsihappegaas tekib süsiniku ja tema mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga, samuti hingamisel. · Taimed, vetikad ja tsüanobakterid seovad süsihappegaasi, vett ja
tekkiva emotsionaalsete elamuste ringmudeli abil. Kõige kindlamad tõendid on selle kohta, et mudeli vasakusse ülemisse sektorisse kuuluvad emotsioonid mõjuvad tähelepanule ahendavalt. Tähelepanu laiendav mõju on kõige selgem aga mudeli paremasse alumisse sektorisse jäävate seisundite puhul. 11. Tühjal ja pimedal tänaval sosistab keegi sinu selja tagant ,,rahakott siia!" Selle peale aktiveerub sinu autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline haru. Su hingamine ja südamerütm kiirenevad, higistamine suureneb, seedekulgla aktiivsus ja verevarustus vähenevad, kuulmine ei muutu ning silmade valgustundlikkus suureneb. Kui selgub, et tegu oli kõigest sinu sõbraga, kes tegi rumalat nalja, siis aktiveerub sinu autonoomse närvisüsteemi parasümpaatiline haru. Su hingamine ja südamerütm aeglustuvad, higistamine väheneb, seedekulgla aktiivsus ja verevarustus suurenevad, kuulmine ei muutu ning silmade valgustundlikkus väheneb. 12
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? E = A + K + M + V + U + T, E toidu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö, mida tehakse. Kui sööme liiga palju, siis toitained säilitatakse rasvana. Kui sööme liiga vähe, siis keha varub varuaineid. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk välimine hingamine kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi. 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? 1/10 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel?
Mõõda pulssi. Proovi temaga rääkida. Elupäästev esmaabi seisneb järgmises: Hingamisteede avamine Tuleb asetada kannatanu selili kõvale pinnale. Eemaldada võõrkehad suust (toit, okse, proteesid jm) Painuta kannatanu pea kuklasse. Suust suhu hingamine 1. Aseta oma üks käsi inimese lõualuu alla, teine käsi pane laubale. 2. Pigista sõrmedega kannatanu nina kinni 3. Pane oma suu tihedalt tema suu vastu ja tee kaks puhumist järjest. 4. Kontrolli pulssi, kui seda on siis tuleb jätkata kunstlikku hingamisega kuni hingamine tuleb normi 1214 korda minutis
4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regulatsioon? Eluprotsesside tagamiseks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete (glükoosi) oksüdeerimisel. Seda nim hingamiseks. Hingamine toimub rakkudes pidevalt ja selle pärast peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleeriv keskus asub piklikajus. See on tundlik veres süsihappegaasi hulga suurenemisele ja pH alanemisele. Vere pH alanemisel intensiivistub hingamine, see toimub automaatselt. 6) Kirjelda veresuhkru taseme regulatsiooni.
kõdunemise/lagundamisprotsessid. Fotosünteesi käigus seotakse atmosfäärist süsihappegaasi, hingamisel ja kõdunemisel see vabastatakse taas. Eluta looduses on süsinikuringiga seotud näiteks setete ladestumine, fossiilsete kütuste põletamine, süsihappegaasi lahustumine maailmameres sõltuvalt temperatuurist (jahedas vees lahustuvad gaasid paremini). Mõned näited element süsiniku ringlusest: · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntees loomade toitumine ja hingamine CO2 · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntee, biomassi juurdekasv taimtoiduliste toitumine ja loomade biomassi juurdekasv loomtoiduliste loomade toitumine ja biomassi juurdekasv taimede ja loomade surnukehade lagundamine seente ja bakterite poolt CO2 · Vees lahustunud CO2 mineraalsoolade (karbonaadid) teke, setted fossiilsete kütuste (sh mineraalse osa) põletamine atmosfääri CO2 vees lahustunud CO2 Lämmastikuringe
Kala siseehitus 1. Luustik ehk skelett *kolju *selgroog *roided *uimeluud 2. Hingamine *lõpused 3. Seedimine *suu *neel *söögitoru *magu *sooltoru *pärak *sapipõis *maks 4. Närvisüsteem *peaaju *seljaaju *närvid 5. Vereringe *süda *veresooned *arterid 6. Eritamine *neerud Fakte kalade kohta: *kalad on kõigusoojased, sest nende keha temperatuur sõltub väliskeskonnast *kalad näevad halvasti *kala maitseb suu ja keha pinnaga *kalad haistavad halvasti *kalad kombivad kehapinnaga
- Võistlejad ei tohi puudutada basseinipõhja ega vees olevaid radu. 3 - Meeste võistlusvorm tohib ulatuda puusadest põlvedeni, naiste oma õlgadest põlvedeni. Mõlemal juhul peab see olema valmistatud kangasmaterjalist, ei tohi olla üle 1mm paks ning peab vastama FINA reeglitele (1). Iga ujumisviis hõlmab kolme tegevust: - jalalöök, - käetõmme - hingamine 4 1. START JA VETTEHÜPPED Vastavalt Rahvusvahelise Ujumisliidu määrustele kehtib kõikidel võistlustel ,,ühe stardi reegel". Vabaujumises, rinnuliujumises, liblikujumises ja kompleksujumises starditakse hüpates. Seliliujumises ja kombineeritud teateujumises peavad osalejad asetsema vees, nägu stardiseina poole, hoides käepidemetest. Keelatud on haarata varvastega
(lehed, õied) saavad kahjustatud juba paari miinuskraadi juures. Samuti ei talu valminud viljad külma ning võivad vajada kaitset sügisel. Öökülma kahjustuse vastu saab rakendada mitmeid võtteid: kattekangad, tuule- , udumasinad, gaaasipõletid, lõkked, tõrvikud, taimede veega pritsimine jne). Kuumusest tingitud kahjustuste põhjuseks on häired ainevahetuses. Fotosüntees on takistatud 35 ºC juures, veidi kõrgematel temperatuuridel kalgenduvad paljud valgud rakkudes, hingamine intensiivistub. Päikesekahjustuste alla liigitatakse suurtest temperatuuri järsust kõikumistest põhjustatud koorevigastused puutüvedel (külmalõhed). Kevadine päike soojendab päeval puutüvesid ning temperatuur võib tüvedel tõusta paarikümne kraadini, öösel langeb temperatuur aga alla 0 ºC. Külmakohrutus on põhjustatud märja mulla temperatuuri ööpäevasest suurest kõikumisest. Mulla pinnal tekib õhuke jääkiht, mis „kasvab“ altpoolt, muld paisub ja taim
Tiffenenau`indeks forsseeritud ekspiratoorse sekundimahu suhe vikaaalkapsiteetiga protsentides. Boyle´i- Mariotte`i seadus- kui gaasi temp hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähendamisel kaks korda suureneb rõhk kaks korda. Vasakus vatsakeses on hapnikurikas veri, paremas vatsakeses hapnikuvaene veri. Kapillaarides on ühendumine. Kopsudes on alveoolid, milles on respiratoorne membraan, millekaudu toimub hapniku omastamine. Hüperpnoe- sügav, kiire hingamine nt füüsilise pingutuse korral Düspnoe- raskendatud hingamine Apnoe- õhuvoolu seiskumine hingamisteedes Tahhüpnoe-kiire hingamine( süsihappe gaasi liigne eraldumine Hüperventilatsioon- olukord, kus sisse hingatakse rohkem õhku kui keha vajab. Põhjustab organismis madalat Co2 taset. Hüpoksia- hapniku puudus kudedes või organismis( põhjuseks vüivad olla alkohol, suitsetamine jne) Hüpokseemia- hapniku puudus arteriaalses veres, tekib kui PO2 ei ole piisav Hb küllastumiseks O2ga
Esmaabi Kodune töö 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Lähenen isikule ning samal ajal helistan kiirabile. Vabastan hingamisteed. Painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin, kas suus on võõrkeha ning kui see seal on siis võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Juhul, kui hingamine ei taastu, alustan südamemassazi. ( Teen seda elustumiseni või kiirabi saabumiseni) 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Tegutsen järgmiselt: Annan isikule poolistuva või istuva asendi. ( kõndida ei lase) Kutsun kiirabi
Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Uni aitab hoiduda aktiivsusest ja säilitada energiat, olles eriti vajalik võimalike vaenlaste ja toidu vähesuse korral. Uusi asju sain ma väga palju teada. Ma toon osad faktid nendest välja. Keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70lt 60le ja lastel 100lt 89le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Seda ma teadsin, et hingamine muutub aeglasemaks, aga et ka pulss langeb, ma ei teadnud. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust. Mõned uurijad on leidnud, et kui ülesärkamise järel uuesti magama jääda, siis järgneb sellele jälle unesügavuse maksimum, kuigi väiksem ja lühema
Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. 3.Oska võrrelda hetero/autotroofe, aeroobset/anaeroobset glükoosi lagundamist, fotosünteesi ja raku hingamist.Tuua näiteid. HETERO- JA AEROOBNE JA FOTOSÜNTEES AUTOTROOFID ANAEROOBNE JA RAKU GLÜKOOSI HINGAMINE LAGUNDAMINE Erinevused Heterotroof Aeroobne toimub Fotosünteesil valmistab orgaanilist hapniku olemasolul, hapnikku toodetakse, ainet toidust, energia protsessi tulemusena raku hingamisel orgaanilisest ainest. saadakse ühest kasutatakse. Autotroof teeb glükolüüsimolekulist
eritatakse süsinikdioksiidi. Näiteks kapsaliblika nukk eritab suure koguse CO2 korra umbes 12 - 16 tunni tagant. Ka võivad hingamises esineda külaltki pikad pausid. Mõned uurijad eristavad kuni üheksat hingamisrütmide tüüpi, kusjuures kõige levinum on arütmia ehk igasuguse rütmi puudumine. Praeguseks ajaks on enamus putukate hingamist uurivaid teadlasi jõudnud kokkuleppele, et putukate hingamine ei toimu diffusioonist lähtudes (passiivne gaasi liikumine trahheesid mööda). Arvatavasti hingavad aktiivselt ka kõige väiksemad putukad (on mõõdetud 9 milligrammi kaaluva putuka aktiivset hingamist), mitte ainult suured, grammidesse ulatuva massiga mardikad. Milline täpselt on aktiivse ja/või tsüklilise hingamise mõte, pole päris täpselt teada. Tõenäoliselt on vähemalt nukustaadiumis hingamine seotud mitmete teiste putuka eluprotsessidega
Ärkvel olevad inimesed võivad tunda peavalu, nõrkust ja õhupuudust, magavad inimesed aga mitte. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ning nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. Vingugaasi mürgituse sümptomid on peavalu meelekohtade ja otsaesise piirkonnas, tihti peavõru kujuline, peapööritus. Oksendamine (tihti korduv), meelemärkuse kaotus. Raskendatud hingamine. Ravi: 100% hapniku hingamine rõhu all üksnes akende avamisest ei piisa. Kasutatud kirjandus INTERNET http://lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html http://www.advent.ee/tervis/?op=pohimote&id=44 http://www.folklore.ee/~renata/myrk/gaasid.html KIRJANDUS Hergi Karik "Keemia koduõpetaja" Hergi Karik "Üldine keemia" "Ene"
-Siis kui moni bakter on sattunud organismi.kaitseb ainult tuntute patogeenide eest. 6Vaktsineerimine?-vaktsi käigus viiakse organismi norgestatud haigsed, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda. 7Allergia?-ulitundlikkus 8Allergeenid?-ravimid, kemikaalid, 8ietolm, seente spoorid, tolmulestae väljaheited, koduloomade karvad. 9Miks tekib palavik?-kuna organism reageerib nakkustele, moodukas kehatemperatuud stimuleerib organismi kaitsemehhanisme. 10Lihaste ATP allikad?-ATP, gl8kol88s, aeroobne hingamine. 11Energeetiline pidevus?-organismi pidev varustamine energiaga 12Igapäevane energiaallikas?-Gl8koos./rasvad, valgud 13Rasvade , valkude lagunemine?-rasv-pideva aktiivsuse tulemusel.valg- organism omistab 5%,nälgiminse ajal intensiivistub. 14F88silise pingutuse mojud organismile?-hapniku hulk väheneb, susihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp suureneb, veresuhkru ja gl8kogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisel. 15Treebingumoju
Sportlikus aspektis on ujumine inimese edasiliikumine vees sellekohaste liigutuste abil. Eristatakse rakendus-, tervise-, ja võistlusujumist. Rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. POSITIIVSED KÜLJED: - aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani. ujumine on üks paremaid võimalusi hea füüsilise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks, seda ka raseduse ajal.Ujutamine mõjub imikule rahustavalt, lõdvestab väikeseid lihaseid, annab palju
kogu taimedele omastatav lämmastik võeti üles nitraadina. Kui palju netoproduktsiooni kg ha-1 aastas kulus nitraatlämmastiku omastamiseks? Produktsiooni keskmine C% on 50%. Ühe g nitraatlämmastiku assimileerimiseks on süsiniku kulu: Assimileerimiseks 0,34 g C/g N Redutseerimiseks 1,72 g C/g N KOKKU 2,06 Vastus: C kulu= 140*2,06*2(produktsiooni keskmine C 50%)= 576,8 kg NPP ha-1 a-1 Sümbiontse sidumise korral N: N kulub 10 kg C/gN C kulu= 140*10*2= 2800 kg NPP ha-1 a-1 4. Mulla hingamine ehk CO2 emissioon mullast on maismaaökosüsteemide süsinikubilansis suuruselt teine voog. Osa ökosüsteeme on atmosfääri suhtes CO2 allikad, osa vähendavad CO2 hulka atmosfääris. Mulla hingamine oli 9,1 t C ha-1 ehk 0,9 kg m-2 aastas. Taimedesse salvestus 4,2 t C ha-1 ja aastane varisevoog mulda oli 7,4 t C ha-1. Leostumise, erosiooni ja metaani emissiooni võib lugeda nulliks. Kas ökosüsteem on C allikas või salvestaja? Leidke resultantvoog. Vastus: Sisse taimedesse 4,2
Nendest saab aru, universaalseteks ja miks? ilma, et mõistaks keelt, mida nad räägivad. Seda tõestas ka vaatlus isoleeritud kultuuris. 4. Võrdle omavahel Sümpaatiline tegeleb ressursside ÕO15, L15 autonoomse närvisüsteemi mobiliseerimisega. Aktiveerub olukorras, kus on vaja sümpaatilise ja kiiresti tegutseda. Pannakse süda kiiremini tööle, parasümpaatilise haru hingamine kiireneb, higistamine suureneb, peamisi ülesandeid. seedekulgla aktiivsus ja verevarustus vähenevad, Milliseid kehalisi muutusi silmade valgustundlikkus suureneb. kumbki haru esile kutsub? Parasümpaatiline tegeleb ressursside taastamisega. Aktiveerub olukorras, kus on rahulikumalt aega reageerida. Hingamine ja südamerütm aeglasem,
südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine või korin heli hingamisel q ärevus, rahutus või hirmutunne q valu rindkeres q kiire, ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) q kahvatu nahk DIAGNOOSIMINE q Kuulatakse ehk auskulteeritakse kopsu q Hüpoksia q Ektrokardiogrammi (EKG) q Ehhokardiogramm q Südame kateteriseerimine (CAD) q Füüsilist läbivaatus q EHHO-kardiograafia TEKKEMEHANISMID q Imikutel tekib kopsuturse sagedamini vedeliku ülekoormusest organismis. q
oimusagar q Väikeaju VAHEAJU q Suuraju VÄIKEAJU KESKAJU PIKLIKAJU PEAAJU Piklikaju: q Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). q Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist. q Refleksikeskused: § Seedetalitlus § Hingamine § Vasomotoorne ja südame talitlus § Higistamiskeskus Piklikaju PEAAJU Keskaju: q närviimpulsside liikumine pea ja seljaaju vahel. q tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. q akustilised orienteerumisrefleksid. q optilisted orienteerumisrefleksid. Keskaju www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg Vaheaju:
tööd jms. Autonoomne närvisüsteem on tahtele allumatu süsteem ning jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. ANS reguleerib kõigi siseelundite, sh südame jms. talitlust. 10. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohuolukorras kasutades selleks keha energiat tõstab vererõhku, kiirendab hingamist, südame tööd jne. Parasümpaatiline närvisüsteem viib organismi rahulolekusse taastades keha varusid ja tasakaalu hingamine ja südame töö aeglustub, vererõhk langeb, veresooned laienevad jms. 11. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab seda, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded. Vasak ajupoolkera tegeleb sõnalise info töötlemise, lugemise, arvutamise, loogika jms. aladega. Parem ajupoolkera tegeleb ruumilise infoga - kujunditega opereerimisega, musikaalsusega, kunstimeelega, kujutlusvõimega, emotsioonidega jms. 12
Jakob Westholmi Gümnaasium GHB Referaat Autor: Kristofer Seil Juhendaja: Marge Ensling Klass: 7 A Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 1. GHB....................................................................................4 2. Tarvitamine...........................................................................5 2.1 GHB joobe tunnused...............................................................5 3. GHB mõju.............................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................7 Allikad....................................................................................8 ...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajalugu 1938.aastal Albert Hofmann 1966.aastal keelustati Annustamine ja mõju Tarvitatakse suu kaudu 812 tundi Vererõhk, kehatemperatuur, pulss, hingamine,pupillid ,refleksid ja kordinatsioontaju. Välimus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on kahjulik Vaimne sõltuvus Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada Vägivallatsemine Ei suuda vahet teha tegelikkusel ja oma meelepetetel Vaimuhaigus
ÕISLOOMAD Õisloomad kuuluvad ainuõõsete klassi.Õisloomad elavad troopikameredes.Õisloomad elavad merepõhja kinnituna.Õisloomad on väga mitmekesise välimusega.Nad meenutavad pigem lilli kui loomi.Õisloomad Hingamine difusiooni teel. Kehasein koosneb kahest rakukihist. Välimist nimetatakse ektodermiks ja sisemist entodermiks. Nende vahel on rakutu ja väga veerikas aine – mesoglöa. Õisloomadel on kehaõõs, mis on väliskeskkonnaga ühenduses vaid suu kaudu. Neil on hajus närvisüsteem. Siia kuuluvad meriroosid ja korallid.Korallid saavad elada ainult suure soolsusega ja puhtas vees, mille temperatuur on üle 20 °C.Tuntuimad õisloomade esindajad on korallid. Õisloomadest
suureneda kuni 10%. 44 Kuivatamine • Kuivatamisest sõltub: - seemne-, - toidu-, - söödavilja kvaliteet. • Teraviljakuivatite struktuur: - šahtkuivatid – 57%, - ventileerpunkrite baasil ehitatud soeõhk-punkerkuivatid – 32%, - trummelkuivatid – 8%, - külmõhkkuivatid – 2%, - muud kuivatid – 1%. 45 Säilitamine • Teraviljades bioloogilised protsessid: - seemnete hingamine, - järelvalmimine, - mikroorganismide ja aidakahjurite (närilised, kahjurputukad, lestad) elutegevus, - isekuumenemine. 46 Seemnete hingamine • Biokeemilised protsessid viljaterades: - tera hingamine (kulutades seejuures toiduvarusid), - vee eraldumine, - süsihappegaasi eraldumine, - soojuse eraldumine. • Protsesside kiirus sõltub tera: - küpsusfaasist, - niiskusest,
*Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid(valged verelibled)- fagotsüteerivad mikroobe ja võõraineid Trombotsüüdid(vereliistakud)- võtavad osa vere hüübimisest, vabastavad vastavaid hüübmisfaktoreid Plasma- transport, kaitse, pH säilitamine 9) Millised on vere põhifunktsioonid? Nimeta 4. Hingamine, ainevahetus, termoregulatsioon, kaitse, pH tasakaal (puffer). 10) Nimeta erinevaid veresoonetüüpe ja kirjelda nende erinevust. Arterid- mööda artereid toimub vere transport elunditesse ja kudedesse Tihke ehitusega Elastsed ja paksud Veenid- vere transport südamesse tagasi Suurema läbimõõduga kui arterid Õhukesed, lõdva seinaga On varustatud klappidega Kapillaarid- ainevahetus vere ja koerakkude vahel Ülipeenikesed
erinevaid autotroofseid toiduaineid Hingavad Hingamine Kasutades süsinikku,
läks heliloomise juurde Darius Milhaud ● Õppis Pariisis ● Heliloomist õppis Charles Widori käe all ● 1922 kuulis esimest korda Harlemi tänavatel Jazzi, mis muutis tema muusikalist väljavaadet ● 1925 abiellus oma nõo Madeleine'ga kes oli näitleja ● 1930 sündis nende ainuke laps – Daniel Milhaud, kunstnik ja skulptor. Darius Milhaud ● Milhaud oli äärmiselt kiire looja, kelle jaoks muusika oli nagu hingamine. ● Tema kuulsaimad tööd on: Le bœuf sur le toit ja La création du monde Muusikanäited ● http://www.youtube.com/watch?v=4BrU1TiRAd0 ● http://www.youtube.com/watch?v=h3GPtgY9hSQ Aitäh kuulamast!
6. Millisesse 3 ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende ülesanded? · Hingamiselundid helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine · Fonatsioonielundid hääletu õhuvoolu kõrvaga kuuldavaks heliks muutmine · Häälduselundid häälikute moodustamine 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingetoru ehk trahhea, kopsutorud ehk bronhid, 2 kopsu, rindkere, vahelihas. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamine jaguneb sisse- ja väljahingamise faasiks. · Jõudehingamine ühepikkused hingamisfaasid, vahetatakse 0,5-1l õhku, ~15 korda/min. · Kõnehingamine eri pikkusega hingamisfaasid (sisse kiiresti, välja aeglasemalt), vahetatakse 50% kopsumahust, kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ja valjust 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamine on kõne eeltingimus. Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu
on kõikuv, tal esineb mälukaotusi ja unetust. mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksi vastu, aga pidevad kasutajad jäävad tavaliselt impotendiks töövõime ja enesetunde parandamiseks hakatakse kokaiini mõnikord tarvitama väga tihti, ka tööajal. Nii süveneb sõltuvus veelgi. Lisaks tekivad tõsised rahaprobleemid, sest kokaiin maksab väga palju. Kuidas kasutajat ära tunda? laienenud silmaterad aine mõju all väga heas tujus, elevil ja püsimatu kiire ja väga pinnapealne hingamine 10 Liimid, Lakid Liimid ja lakid on väga mürgised, nende sisse hingamine on kehale väga kahjulik. Tihti surevad inimesed mürgise kodukeemia kasutamise tagajärjel. Liimid, lakid, lahustid, vedelgaas: Mürgine kodukeemia, mille kasutamine on väga ohtlik. Kuidas veel kutsutakse? Igal kodukeemiaainel on oma nimi. Kasutatakse liime, lahusteid, gaase. Kuidas välja näeb?
põhiliselt selle poolest, et mingit erilist rahmeldamist või higistamist siin eesmärgiks ei seatagi - võimleja lesib suurema osa ajast üleüldse maas ja tegeleb kõikvõimalike painutuste ja vibutustega. Seega, kaalu alandajat pilatesest ilmselt pole, tegu on pigem painduvust ja rühti parandava rabelemislaadiga. Algselt oli pilates eelkõige tantsijate treeninguks mõeldud. Pilatese mõistes õige ehk siis lateraalne hingamine on selles võimlemissüsteemis väga olulisel kohal. Täpselt nagu joogaski. Tänapäeval on Pilatese süsteemil mitu eri koolkonda, ehkki süsteemi põhimõtted õige hingamine, maksimaalne keskendumine lihaste tööle, õige harjutuste sooritamise tehnika ja kontroll iga oma keha liigutuse üle on jäänud samaks. Läbi korrapärase ja tunnetatud hingamise tugevdame ja venitame lihaseid, mis omakorda on abiks keha liigutuste stabiilsuse saavutamisel. Luuakse tasakaal keha ja vaimu vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
