Kui uppujat mängiv inimene on hästi liikuv, võib vees lasta kukerpalli ja niisama pladistada, siis tõsiselt hädas oleva inimese liikuvus on null. Hädasolija käed on püsti, ta ei liigu, nägu on ülespoole, kord vajub vee alla, kord on vee peal. Kui see hetk maha magada, võib olla hilja. Inimene upub 5-6 minuti jooksul. Veest on välja toodud ja elule tagasi võidetud küll ka 20 minutit vee all olnud inimesi, kuid selliste õnnetuste puhul, mil peaaju hapnikuga varustatus on pikaks ajaks häiritud, võivad tagajärjed olla ettearvamatud. Abivajajad jaotatakse nii nimetatud passiivseteks ja aktiivseteks uppujateks. Passiivse uppuja, kes on juba poolteadvusetus seisundis, päästmine on lihtsam - ta ei klammerdu päästja külge ja teda saab kergemini kaldale transportida. Seevastu aktiivse uppuja pääst...
33. A.Maslowi teooria püüab ühendada bioloogilised ja kultuurilised vajadused üheks Maslowi püramiid. Viis erinevat tasandit: Madalamad vajadused on tähtsamad, ilma nendeta ei ole võimalik tippu jõuda. !. astmel bioloogilised vajadused(söömine, hingamine ..); 2. aste turvalisus vajadus; 3. aste armastuse ja kuuluvus vajadus; 4. aste tunnustus vajadus; 5. aste eneseteostusvajadus. Tuntuim motivatsiooni teooria. Frustratsioon ..e negatiivne pingeseisund. Kui see jääb vaga pikalt kestma või on väga tugev võib põhjustada tervisehädasid. Frustratsioon algab mingi tegevusega, siis tuleb blokk või barjäär(näit...
4.3. Soovitusi algajale käijale · Harjutuskorda tuleks alustada aeglase käimisega ning seejärel sooritada mõned võimlemisharjutused (näiteks käte- ja kereringid, jalavinutused, kerepainutused) või venitusharjutused. Pärast soojendust tuleks käimissammu kiirendada, mille tagajärjel suureneb pulsisagedus, kiireneb hingamine ning nahk muutub higiseks. Ka käimise ajal tuleks rõhutada väljahingamist. · Tempo on jõukahane siis, kui harrastaja saab käimise ajal kaaslasega vabalt vestelda. Kiiremas tempos käimine peaks kestma vähemalt 20- 30 minutit. Soovitav on teha kord nädalas ka üks pikem käimisretk. · Koormust tuleks tõsta käimise aja ning läbitava distantsi pikendamisega. Koormuse jõukohasuse määrab harrastaja ise enesetunde ja oulsi sageduse järgi...
Sageli häirib käte ja jalgade liigutuste õiget rütmilist kooskõlastust liiga varajane üleminek tõmbele: viimast alustatakse veel enne jalgade löögi lõpetamist. Kuid ka vastand eelmisele on viga- nimelt, kui käte töö pärast jalgade löögi lõpetamist hilineb. Sellisel juhul muutub suhteliselt ühtlane liikumine tõukeliseks. 5.Hingamine rinnuliujumises on hingamine tihedalt seotud käte tööga. Et valmistuda sissehingamiseks, alustab ujuja samaaegselt tõmbe alguseks aeglaselt pea tõstmist. Sissehingamine toimub tõmbefaasi lõpul. Käte öö tõukefaas sooritatakse juba täidetud kopsudega. Väljahingamine algab koos jalgade sirutamisega ja kestab kuni löögi lõpuni. Sissehingamine toimub veepinna kohal läbi avatud suu; väljahingamine seevastu kas veepinna all või selle peal samaaegselt läbi suu ja nina....
Seksuaalhäired on harva iseseisev haigus, enamikul juhtudel on nad mingi haiguse, sageli näiteks neuroosi, üheks sümptomiks. 3. Seksuaalfunktsioon on ainuke füsioloogiline protsess, kus loodus ei ole ökonoomne. Elu edasiandmise nimel raisatakse materjali ja energiat väga pillavalt. Naise organism valmistab fertiilses eas sadu munarakke, mehe organism miljardeid seemnerakke. 4. Seksuaalfunktsioon ei ole eluliselt tähtis funktsioon, nagu hingamine , südametegevus, ainevahetus jne. ning selle funktsiooni lakkamine ei kujuta otsest ohtu elule. 5. Seksuaalfunktsioon on küll intensiivne talitlus, kuid inimesel allub ta mõistuse kontrollile, kasvatus ja moraal on selle avaldumisel määravad. Inimese psüühika ja instinktid on tihedas vastastikkuses seoses. Iga psüühikahäirega võib kaasneda instinktide, s.h. ka seksuaalinstinkti avaldumise muutus, kuid ka vastupidi - instinktiivse talitluse häire võib häirida psüühikat...
Koordinatsioon võib kergelt häiruda. Lihasekoordinatsioon on vaieldamatult kahjustunud ning reageerimisaeg pikenenud; 0,08 autojuhtimisviis äratab kahtlust. Suur pulsisagedus ja aeglane hingamine . Koordinatsiooni ja reageerimisaja ilmne 0,10 halvenemine. Inimene võib tuigerdada ja tema kõne muutuda ebaselgeks. Kõik inimesed tunnetavad vaieldamatult tasakaalu 0,15 ja liikumisvõime halvenemist. Motoorsete ja sensoorsete funktsioonide märgatav 0,20 pidurdumine. Kõne ebaselge. Vaieldamatult...
Siin asuvad hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. Piklik aju on elutähtis KNS-i osa. Tema kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm.) võib häiruda hingamine , südametalitlus jm. funktsioonid. TAGAAJU Ajusild asetseb piklikust ajust eespool ja kujutab endast jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga. Väikeaju paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus. Väikeaju kaalub 120 - 150 g ja koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis ). Väljastpoolt on väikeaju kaetud arvukate...
http://content.answers.com/main/content/wp/en-commons Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Väline hingamine toimub rindkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satub õhk hingamisteede kaudu kopsude alveoolidesse, väljahingamisel nendest välja. Kopsualveoolide ehitus erineb hingamisteede omast /vaata kopsude ehitus/. Nende kaudu toimubki gaasivahetus : alveoolides leiduvast nn. alveolaarõhust satub verre hapnik ja sealt välja süsihappegaas. Kopsudest väljavoolav arteriaalne veri kannab hapniku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv venoosne veri toob sealt süsihappegaasi....
Antsla Gümnaasium VERERINGE ELUNDKOND Referaat Nimi: Marilin Niilus Klass: 9A Antsla 2008 Sisukord: ELUNDKONNA EHITUS JA PAIKNEMINE...............................................................................................3 SÜDA.............................................................................................................................................................3 VERESOONED ............................................................................................................................................3 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS..................................................................................................5 VERI...
Väldi metasõnumeid. Kasuta jaatavat kõneviisi. Kasuta positiivseid sõnu ja väljendeid: jah, teil on õigus, muidugi, alati, kena, tore, väga meeldiv, muidugi jne. (õpi selgeks mõned positiivsed reageeringud ja väljendid ja kasuta neid). Ega te kohvi ei taha? Muidugi mitte on kohe vastus. Väldi telefonis vesteldes liigseid hääli (matsutamine, nuuskamine, ohkamine, hingamine otse torusse jne.). Madaldage häält, kui klient seda tõstab ka tema hakkab vaiksemalt rääkima. Kui tõstate häält, siis teeb seda ka klient. 24 Kui Te ei kuule helistajat, siis jälgige oma käitumist, et te ei hakkaks karjuma, sest klient kuuleb Teid. Jäta meelde, mida klient Sulle räägib ja järgmisel korral küsi samade asjade kohta (kas laps on terveks saanud, kuidas teie ema tervis on jne.)....
Rinnuliujumine on võistlusalana kasutusel ka ujumisvõistlustel. Rinnuliujumine on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Rinnuliujumine on üks põhilisi viise ujumistehnikast ja seepärast tervisesportlased seda ka tavaliselt kasutavad Asend on sirge, õlad ühekõrgusel, rütm on õige, hingamine , tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöögid on sümmeetrilised ja teravad. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Käelabad on pööratud väljapoole tõmbe alguses. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid on kõrgel kogu tõmbe vältel. ettesirutuse alguseks. Käed viiakse ette korraga kas veepinnal või selle all. Kõige tähtsam on õige rütm, käelabade õige asend, käte sirutus ette, jalgade löögitaoline liigutus. ....
Viimasel ajal on see populaarsust kogunud kooliõpilaste seas. Erinevad uuringud on kindlaks teinud, et selle mõju tervisele on teistsugune, kui sigaretil ning vähkihaigestumise tõenäosus on väiksem. Snus sisaldab umbes 50% vett. Snusi toodetakse peamiselt Rootsis ja Norras. Kopsuhaigused Üks levinumaid haigusi, mis esineb just suitsteajatel on kopsuhaigused. Kopsuhaiguse tunnusteks võivad olla õhupuudus, vilistav hingamine , pidev köha, hingeldamine ning valu rinnus. Levinumateks kopsuhaigusteks on astma, kopsuvähk, krooniline suitsetaja köha ning krooniline bronhiit. Astmat põeb umbes 5-8% täiskasvanud elanikkonnast Eestis. See tähenab, et 112 000-st inimesest umbes 70 000 on astmahaiged. Kopsuvähki haigestub aga igal aastal aina rohkem inimesi. Iga aasta on umbes 800 inimest, kes haigestuvad. 90% kopsuvähi juhtudest on põhjustajaks suitsetamine. Suitsetamisest loobumine...
Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. Hing See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud juustega seostati peavalu. Lõigatud ja mahaloobitud küüntest sai kurat või päkapikk endale nähtamatuks tegeva kübara....
4.2.5 Riided Meie riided on valjuhäälne sõnatu avaldus meie olemuse kohta kes me oleme, mida esindame, kui palju hoolime oma välimusest ja moetrendidest ning kui huvitatud oleme oma seksuaalsuse esiletoomisest. Eredad värvid, eriti sarlakpunane, on seotud seksuaalsusega. Erepunane toon ääritab meid füüsiliselt tugevalt punaste värvide läheduses kiirenevad südamelöögid ja hingamine . Soojenemegi sõna otseses mõttes üles, umbes samamoodi, kui seksuaalset erutust kogedes. Mis puutub härgadesse, on punase kanga mõju müüt, inimeste puhul aga mitte. Suhete algses kujunemises mängib kujutlusvõime keskset rolli. Üks suuremaid seksuaalse erutuse tekitajaid on teise inimese selliste kehaosade ettekujutamine, mida me ei näe. 38...
Iseseisev töö. Roomajad. Vasta küsimustele. 1. Tuleta meelde, milline on kahepaiksete hingamine ! Too välja sarnasused ja erinevused roomajate ja kahepaiksete hingamises! kahepaiksed Roomajad Hingavad kopsudega sarnasused Hingavad kopsudega Hinagvad ka naha abil Kopsud on rohkem erinevused arenenud kui...
Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse. Elundid ja elundkonnad Def: Elund ehk organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja mis täidab kindlaid funktsioone ja kindlaid ülesandeid. Elund koosneb tavaliselt mitmest koetüübist. N: süda, kopsud, magu Def: Elundkonnad, ehk organsüsteemi moodustavad ühistel alustel talitlevad elundid. N: närvisüsteem, vereringe, hingamine , seedeelundkond, erituselundkond, meeleelundkond, sigimiselundkond. Harjutus Reasta järgmised mõisted loogilisse järjestusse: elundkond, kude, organell, organism, elund, rakk. Väiksemast suuremasse: organell, rakk, kude, elund, elundkond, organism. Homöostaas on organismi stabiilne sisekeskkond, sõltumata väliskeskonnast toimuvatest muutustest. Sisekeskonna stabiilsuse tagab organismi kõigi elundite ja elundkondade kooskõlastatud talitlus. See tagatakse kahel teel: 1...
Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
o süsiniku liikumine eri ökosüsteemi komponentide vahel. · Komponendid- atmosfäär, produtsendid, konsumendid, destruendid, varis, huumus (nende vahel toimub) · Süsisniku koguhulk on suletud ringes muutumatu, s.t valitseb ökoloogiline tasakaal. Süsinikuringe??? · Fotsosüntees · Hingamine : aeroobne, anaaeroobne LÄMMASTIKRINGE- on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. · Ringes muutub lämmastiku o/a · Moodustuvad lämmastiku orgaanilised ühendid · Õhulämmastik (N2) on kättesaadav vähestele organismidele (nt. Mügarbakterid) Mügarbakterid redutseerivad e. ammonifitseeruvad lämmastiku ammooniumiks. · Suur osa orgaanilisest lämmastikust oksüdeerub kergelt e. nitrifitseerub...
Kahjustused ei pea koheselt ilmnema, vaid mõni aeg hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega. Kokkupuutel veega lahustub aine soojuse tugeva eraldumisega. Aine reageerib mitmete metallidega (nt. Al, Mg, ...) plahvatusohtliku gaasi H2 eraldumisega. Põleng tekitab toksilist suitsu. Esmaabimeetmed: Naatriumhüdroksiidi sissehingamisel : Viia kannatanu värse õhu kätte, puhkus, pooleldi istuv asend. Vajadusel kunstlik hingamine . Pöörduda arsti poole. NaOH allaneelamisel : Oksendamist mitte esile kutsuda. Juua rohkelt vett. (Mitte anda teadvusetule inimesele midagi suu kaudu.) Pöörduda koheselt arsti poole. NaOH Nahale sattumisel : Eemaldada saastunud riided, loputada nahka suure hulga veega. Konsulteerida arstiga. NaOH sattumisel silma : Viivitamatult loputa silmi rohke veega 15 min vältel, aegajalt tõstes üles alumis ja ülemist laugu. Kontaktläätsede olemasolul eemalda need kui võimalik...
Saku Gümnaasium Sõnajalg Referaat Alar Härm 12a Saku 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................4 Sõnajalgade liigid.........................................................................................................................5 Ohtene sõnajalg(Dryopteris carthusiana) ehk sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg..........5 Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas), rahvapäraselt ka nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon, viigirohi ...................................................................................................................................5 Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) .............................................................................6 Jär...