Hingamine Hingamine hoiab sind elus. Sa hingad ööpäevas 20 000 korda-seda on üsna palju. Kõik inimesed vajavad eluks gaasi, mida nimetatakse hapnikuks. Seda gaasi sind ümbritsevas õhus. Sisse ja välja Kui sa hingad sisse, tõmbad sa oma kopsud õhku täis. Õhus olev hapnik läheb verre, reisib su kehas ringi ja annab sulle energiat. Kui sa hingad välja, surud sa õhu kopsudest välja. Õhus olnud hapnik on ära kasutatud. Selle asemele on tulnud gaas, mida su keha ei vaja-süsihappegaas. Kopsud Sul on kaks kopsu, mida kaitsevad luud, mida nimetatakse roieteks. Kopsude all on vahelihas ehk diafragma. Kui sa sisse hingad, liigub vahelihas alla-ja roided väljapoole, tehes kopsude paisumisruumi. Kas tead? Magades hingad sa palju aeglasemalt kui üleval olles. Vagusi olles ei vaja su keha palju hapnikku. Kui sa jooksed, siis vajab keha palju rohkem hapnikku ja su hingamine kiireneb. ...
õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja väljapoole, vahelihas(diafragma) tõmbub kokku ja liigub alla, rinnaõõne ruumala suureneb ja õhk surutakse kopsudesse. VÄLJAHINGAMINE lihased lõtvuvad, roided liiguvad sissepoole ja alla, vahelihas lõtvub ja liigub ülespoole, rumala vähemeb ja õhk surutakse välja. SISENÕRENÄÄRMED on elundid mis toodavad hormone. Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga ainevahetust.
Oksühemoglobiini protsent O2 ja CO2 osarõhk Temperatuur Vere pH Süsihappegaasi transport Karbonaatpuhversüsteemis · CO2 ühineb veega, tekib süsihape CO2 + H2O H2CO3 · Süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga H2CO3H+ + HCO3- HCO3+NaNaHCO3 (naatriumbikarbonaat) Hemoglobiini puhversüsteemis O2+HHbCO2HHbO2+CO2HbO2+H++CO2 6 Hingamine kehalisel tööl · Kopsude ventilatsiooni tõus · Vere hapnikumahtuvuse tõus · Maksimaalne hapniku tarbimine · Anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160 175 lööki minutis) 7
Kopsud Tegijad: Sander Reimal ja Kevin Maranik Kopsudest · Kopsud on paariselund · Inimese kaks kopsu on ehituselt erinevad · Kopsude valdav osa koosneb imepisikestest õhukanalitest ehk bronhioolidest, mis lõpevad alveooliga · Kopsude töö on hingamine Kuidas toimub hingamine Hingamiselundkond Vereringe Keha rakud Seedeelundkond Veri kannab Rakuhingamisel glükoos kopsudest hapniku ja lõhustub hapniku toimel, seedeelundkonnast mille tagajärjel vabaneb glükoosi rakkudesse. energia. Õhu teekond organismis · Ninaõõs · Neel · Kõri · Hingetoru · Kopsutorukesed · Kopsud
tursesse, mistõttu on õhuliikumine takistatud. Trahhea ja bronhid on samuti kitsad, nende limaskest omab rohkesti veresooni ja vähe elastseid kiude, mistõttu ka nende ahenemise oht on suur ja röga väljaköhimine on takistatud. Parem bronh on justkui trahhea jätk, võõrkehad võivad hingetorust suhteliselt kergesti paremasse bronhi sattuda. Kopsud on hea vere varustusega. Täiskasvanuga võrreldes on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Rindkere liikuvus on lastel väiksem. Seega hingamine on pindmisem, seetõttu kopsupõletikud tekivad neil kergemini. Kopsukelme e pleura on lastel väga õhuke, kui sinna põletiku korral koguneb vedelikku, siis pleuraõõs venib kergesti välja ja hakkab peale suruma südamele ja suurtele veresoontele. 2. Hingamisakt ja selle osad. Sisse- ja väljahingamise mehhanism. Hingamisakti osad on: Väline ehk kopsuhingamine s.o õhu liikumine atmosfäärist hingamisteid mööda alveoolideni. Gaaside transport veres Sisemine e
1.Ülemiste hingamisteede põletiku peamisteks tekitajaks on: (õige tõmba joon alla) Viirused Bakterid 2.Viirusinfektsioonide peamiseks raviks on(õigele tõmba joon alla) Antibiootikumid Sümptomile vastav ravi 3.Allergilise- ja viirusliku rinofarüngiidi diferentseerimine kliinilise pildi alusel Neelu limaskesta punetus, tersed, nohu, palavik, väsimus. Allergilise on kogu aeg vesine nohu ja silmad, võib silmapõletik. 4.Nimeta alumiste hingamisteede ägedad põletikud Äge pneumoonia Äge bronhiit Äge obstruktiivse brinhiit 5.Angiini tüsistused Intokatsiooni nähud: kahvatus, iiveldus, peavalu, palavik Streptokkok teeb süda kahjustused 6. Miks on akuutne nohu imikutel häiriv haigus? Imikud hingavad ninaga ja nad ei oska suu kaudu hingavad. 7. Larüngiidile iseloomulik sümptomaatika Valulik neelamine, subfebrilne temperatuur tõus, neelu punetus, haukuv ja kuiv köha, raske sisehingamine, afoonia/düsfoonia. 8.Angiinile iseloomulik kliiniline pil...
Biolooga Kordamis küsimused KT 1. Iseloomusta hingamiselundite ehitust ninast kopsudeni ja seosta talitlusega. Hingamisteed algavad ninaõõnega mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninas on palju verekapillaare,mis soojendavad õhku.Läbinud ninaõõne ja neelu liigub sissehingatud õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on seotud omavahel lihaste ja sidemete abil. Kõige suurem kõhr on eriti näha meestel. Häälekurrud on kõri alumisesosas.Häälekurdude vahele jääb häälepilu. Sissehingatav õhk liigubedasi hingetorusse. Selle limaskestal on ripsmed, need lõkkavad tolmuosakesed ja mikroobid väljapoole,mis lõpuks välja köhitakse.Hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks-nende seinu toestab poolkaarekujulised kõhrest rõngad.Bronhid suunduvad vastavalt paremasse kopsu ja hargnevad seal. 2.Kirjelda, kuidas toimub rahul...
energiarikaste toitainete lagundamine hapniku abil ja vabanemine süsihappegaasist, kui jääkainest Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Hingamise etapid Gaasivahetus hingamiselundis läbi hingamispinna. Hapniku liikumine rakkudesse, enamikul verega. Rakkudes toimuv hingamine: toitainetest energia saamine hapniku toimel. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Hingamine on fotosünteesile vastupidine protsess Glükoos + hapnik → süsihappegaas + vesi+ energia Vabanenud energia kasutatakse organismide elutegevuseks Üldiselt sõltub orgaanilise aine toodang kahe vastandliku protsessi: fotosünteesi ja hingamise suhtest. Fotosüntees: • Toimub kloroplaste sisaldavates rakkudes • Orgaaniliste ainete moodustumine • Süsihappegaasi neeldumine Hingamine: • Hapniku eraldumine • Energia talletamine orgaanilistes ainetes • Orgaaniliste ainete lagunemine • Toimub ainult valguse käes • Süsihappegaasi eraldumine • Hapniku neeldumine • Toimub nii valguse käes kui ka pimedas • Energia vabanemine • Toimub kõigis elusates rakkudes
Hingamine Hingamise elamistoiming Kõik teised elamistoimingud sõltuvad täielikult hingamisest. Hapnik on organismi kõigile rakkudele eluks vajalik. Näiteks ajurakud saavad paari minutilise hapniku puudumise tõttu pöördumatu kahjustuse. Hingamine on toiming, mis ei nõua pingutust ja inimesed ise pole teadlikud selle sooritamisest, kuni tekivad hingamisraskused. Elukaar sõltuvus Elu esimesest minutist hakkab inimene hingama, seda teeb ta kuni surmani. On olemas seisundeid ja olukordi, mille puhul on hingamine raskendatud. Vastasel korral korrigeeritakse see operatsiooni või ravimitega. Ka inimene ise võib mõjutada oma hingamist. Kaasasündinud väärarengud (nt. tsüonootilisus- kopsudes rikastuva vere hulk vähene)
1. Fotosüntees Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille eesmärgiks on rakkude ja kogu organismi varustamine energiaga. Protsess toimub rakuosistes, mida nimetatakse mitokondriteks. Hingamisprotsessi lähteaineteks on glükoos ja hapnik (O 2) ning lõpp-produktideks süsihappegaas (CO2) ja vesi (H2O). Selle käigus salvestatud energiat saab kasutada teistes elutegevusprotsessides. Kuid nii nagu loomadeski on ka taimedel olemas hingamine
pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2 kopsutoruks, sees karvakesed mis eemaldab tolmu ja bakteri, kopsu sattuva õhu soojendamine), kopsutoru ( juhivad õhu kopsudesse), sisse hingamine aktiivne, roietevahelised lihased ja vahelihas (sirge) tõmbuvad kokku, roided liiguvad üles ja sissepoole, rinnaõõs suureneb, kopsud passiivsed kuna lihased ei tööta, õhk tõmmatakse kopsudesse, välja hingamine passiivne, lihased lõtvuvad, silelihas kumer, rinnaõõs väheneb, roided liiguvad alla ja väljapoole, õhk kopsudest välja, suurenenud CO2 ja H2O sisaldus, vähenenud O2 ja N2, hingamissagedus 16
Bioloogia mõisted vol. 1 immuunsus:organ.võime aktiivselt tõrjuda õgirakkude ja antikehade kaasaabil haigustekitajaid ja kehavõõraid ühendeid (Kaasasündinud immuun. e. pärandatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse läbi põdemisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nõrgestatud haigustekitajaid ja Passiivne: tekib pärast vaktsineerimist, kui organ. Viiakse valmis antikehad) immuunsüsteemi kuulub:lümfisõlmed, põrn, harkelund lümfotsüüdid:teevad antikehasid, mis seostuvad haigusetekitajaga ja teevad selle kahjutuks õgirakud:need on organ. olemas, haaravad tekitaja endasse vaktsineerimine:organ. viiakse nõrgestatud v surmatud kujul haigustekitajad v antikehad organ. peab pidevalt hingama kuna selle käigus vabaneb energia (ja CO2 jaH2O) õhu liikumise tee organism.: ninaõõs-neel-kõri-hingetoru-bronhid(e. 2 kopsutoru)-kopsud Alveoolides:toimub...
Kordamine: hingamine, hormoonid, närvisüsteem 1. Mis on rakuhingamine? Kui glükoos rakkudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 2. Nimeta hingamiselundid ja nende ülesanded! Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi. See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega, kus toimub gaasivahetus. 3. Kirjelda kopsude ehitust ja tööd! Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Alveool-väiksed, õhug...
Hingamine 1. Selgita, mis on hingamine ja miks on hingamine vajalik. Hingamine on protsess, mille käigus me tarbime hapnikku ja eritame süsihappegaasi. Organism on välisõhu hapnikust võimelin etootma liigutusteks vajalikku energiat. 2. Kuidas uuritakse organismi hapnikukulutust? Analüüsitakse hapnikuhulga vahet sisse- ja väljahingatava õhu vahel. 3. Mida tähendab minutiventilatsioon? Õhu hulk, mis läbib kopsu ühe minuti jooksul. 4. Miks tekib hingeldamine? Kui me hakkame tugevasti pingutama, toodetakse energiat ilma hapniku
Samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Alveoolides süsihappegaasirikkaks muutunud õhk hingatakse välja. Alveool e kopsusomp on kopsu väikseim ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahel gaasivahetus. Bronh ehk kopsutoru, hingetoru. Häälekurrud e häälepael, hingetoru ülemises osas. 14.Miks hakkab inimene ärevuse ja kehalise koormuse ajal kiiremini hingama? Kui süsihappegaasi hulk veres suureneb, mõjutab see hingamiskeskust ning hingamine muutub sagedamaks ja sühgavamaks. kehalise koormuse korral vajab keha rohkem hapniku. 16.Mis on suhkru tõbi? Suhkrutõbi ehk suhkrudiabeet tekib sel juhul kui inimesel on normaalväärtusest kõrgem glükoosisisaldus.
HAPNIKU TÄHTSUS: HINGAMINE,PÕLEMINE JA KÕDUNEMINE HINGAMINE Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused. namasti on põlemisel tegemist sellise oksüdatsioonireaktsiooniga, milles toimub kiire ühinemine atmosfääri õhuhapnikuga. namasti on
Hingamine, põlemine ja fotosüntees Hingamine Hapnik (O2) võtab osa paljudest looduses toimuvatest nähtustest. Kõik elus organismid, sealjuures bakterid, hingavad. Vaid üksikud bakteriliigid, kes elavad veekogude põhjamudas, sõnnikukuhilas või sügaval mullas, ei kasuta hapniku. Neile on hapnik mürgine ja õhu kätte sattudes nad hukkuvad. Inimesed ja paljud teised organismid kasutavad hingamiseks õhus sisalduvat hapnikku. Kui võrdleme sissehingatud ja väljahingatud õhu koostist, siis selgub, et sissehingatavas õhus on rohkem hapnikku kui väljahingatavas õhus. Väljahingatavas õhus on rohkem süsihappegaasi (carbon dioxide). Hapnikku kasutab organism elutegevuseks, energia saamiseks, liikumiseks, rakkude ülesehitamiseks. Ainevahetusel tekkinud süsihappegaas eraldub väljahingatava õhuga. Sissehingatava õhu peamine koostis: Hapnik: ~21% Lämmastik: ~78% Süsihappegaas: ~0.4% Väljahingatava õhu peamine koostis: Hapnik:~16% Lämmastik: ~78%...
9.klassi bioloogia kordamisküsimused Süda, vereringe, veri, hingamine 1. vereringe ja vere tähtsus Vereringe seob tervikuks kõik organismiosad, veri kannab kehas edasi vajalikke toitaineid ja hapnikku 1. südame osad, südametsükkel, klappide ülesanne Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse 2. võrrelda arterite, kapillaaride ja veenide seinte ehitust vastavalt ülesandele Arterid ühtlustavad vere liikumist, tugevus ja elastsus võimaldavad arteritel suurt rõhku ja survet
12. Hingamise muutused kehalisel tööl. -kopsude ventilatsiooni tõus - vere hapnikumahtuvuse tõus- tõuseb, kuna veres hemoglobiini hulk suureneb - maksimaalne hapniku tarbimine- treeningu tulemusel suureneb - anaeroobne lävi (4 mmol/l, 160-175 lööki minutis) Treeningu tulemusena saab hemoglobiini hulka tõsta(et suurendada vere hapnikumahtuvust käivad sportlased kõrgmäestikes treenimas) 13. Hapnikuvôlg. Juhul kui hingamine ei suuda rahuldada kudede O2 varustamist, s.o. O2 vajadus minutis on suurem hapnikulaest, sooritavad lihased tööd O2 puuduse tingimustes. HV ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. HV tekib ka püsiseisundi tingimustes. Töö alul tekib ajutine hapnikuga varustatuse puudulikkus vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimise teatud hilinemise tõttu. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2max- Maksimaalne hapniku hulk, mida organism on suuteline omastama
1. Piirdenärvisüsteem: - kehanärvid - vahendab infot keskkonna ja seljaaju vahel (põletus->kehanärv->seljaaju->peaaju->otsus->seljaaju->kehanärv->lihasele) - elektervoog 100 m/s närviimpulssil - närv = nagu lilleke. Õied rakukeha (dendriit), vars neuriit, juured retseptor. 1. Kehaline närvisüsteem · Allub tahtele · skeletilihased 2. Vegetatiivne närvisüsteem · Ei allu tahtele · Ainevahetus · Hingamine Refleksid vastus väliskeskkonna ärritusele 1. tingitud · elojooksul omandatud · ohuolukord 2. tingimatud · pärilikud (neelamine, põlverefleks)
ehk väike vereringe ei funktsioneeri. Süda ei ole jaotunud paremaks venoosseks ning vasakuks arteriaalseks pooleks, ning kodade vahel on ovaalakna vahel otseühendus.Aort ning kopsuarter on ühendatud Botallo juha kaudu. Süda on ümmargune, vatsakeste ja kodade paksus ühesugune. Südame kasv ja areng toimub 18-20 eluaastani. Pärast sündi algab iseseisev hingamine, ühendus ema vereringega kaob. Hakkab toimuma vere rikastamine O2-ga ning CO2 äraandmine. Ovaalakna ees olev klapp katab kodadevahelise ühendusava. Algab Botallo juha ahenemine ning 6-11 elunädalaks kasvab see lõplikult kinni. Kui nimetatud ühendused jäävad avatuks, on tegemist raske patoloogiaga – vere ja kudede hapnikuga varustamine on puudulik, kannatab lapse areng pärast kõndimahakkamist. Esimesel 3
Tigu Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises...
Kemoorganoheterotroofia oksüdeerivad energia saamiseks orgaanilisi aineid ja kasutavad neid ka biosünteesil C-allikana. Bakterid saavad orgaanilisi ühendeid oksüdeerida kolmel moel: 1. Neid kääritades 2. Neid hapnikuga oksüdeerides (aeroobne hingamine) 3. Neid oksüdeerides anaeroobse hingamise käigus. Anaeroobsel hingamisel on oksüdandiks mite hapnik, vaid mõni teine anorgaaniline aine, nt nitraat või sulfaat. Aeroobne hingamine soolekepike, batsillid, pseudomonaadid jne. Aeroobseid hingajaid on rohkesti vees ja mullas. Rakkudes funktsioneerivad nii esmased katabolismirajad kui ka tsitraaditsükkel. Lõppproduktidena moodustuvad energiavaesed ühendid: CO 2 ja vesi. Bakterid on looduse C-ringes peamised C-ühendite lagundajad (ah, valgud, suhkrud, alkohol, nafta, metanool, taimekaitsevahendid), Fototroofid kasutavad valgusenergiat ATP sünteesil.
Kuidas saadakse energiat elutegevuseks? Kus toimub tegelikult hingamine. Kehaline aktiivsus eluviisi osana. Inimese elutegevuseks on pidvalt vaja energiat. Seda saadakse energiarikastest fosforiühenditest (ATP-st). Energiarikaste ühendite taastootmiseks on kaks võimalust: a) aeroobne tee, see lülitub sisse aeglaselt, kuid toodab energiat palju ja organismile ohtult; b) anaeroobne tee, mis on võimalik ilma hapnikuta, lülitub sisse kiiresti, annab vähem energiat ja toodab organismile ebameeldivaid lõppaineid (nt. piimhape).
II perioodi I arvestus Kordamine- Aine- ja energiavahetus 1. Mõisted autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. anetest heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil miksotroof- organismid, kelle toitumine oleneb keskkonna tingimustest makroenergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia org. ühendite keemiliste sidemete energiaks. Lähteaineks CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, eraldub O2 anaeroobne hingamine- protsess, mis toimub hapnikuta org. aineid lõhustatakse organismis hapnikuta metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritsev keskkonnaga ass...
Sisukord Sissejuhatus 2 1. Inimese välisehitus 3 2. Toes ehk skelett 3 3. Kuidas toit liigub? 3 4. Miks me vajame toitu? 4 5. Vereringe 4 6. Hingamine 4 7. Kasutatud kirjendus Sissejuhatus Inimesi on praegu maakeral ligi 6 miljardit. Inimesed tunnevad üksteist ära välimuse järgi. Igal inimesel on kordumatu nägu. Lisaks sellele võime erinevaid inimesi rühmitada ka üldiste tunnuste põhjal. Aafrika pärismaalased on mustanahalised ja paksude huultega neegrid. Neil on krässus juuksed ja lai nina. Aasia rahvad on tavaliselt kollaka naha ja pilusilmadega
Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seedimine Suu->neel->söögitoru->magu->sooltoru->pärak. 8. Hingamine Hästi arenenud kopsud; sisepind suur niiet hapnik pääseb kiiresti verre ning süsihappegaas eraldub kiiresti. 9. Vereringe Sarnaneb lindude omaga; süda neljaosaline. 10. Erituselundkond Neerud->kusepõis. Kui see täitub paisatakse jäägid organismid kehast välja. 11. Sigimine, areng Innaajal on emane viljastumisvõimeline. Emase munajuhas toimub muna- ja seemneraku ühinemine. Tiinus on järglase areng emakas. Poegimine on kõigil erinev. Imetamine piimanäärmete ja nisade abil. 12
Konna siseehitus Luustik ehk skelett *kolju *rinnaluu *eesjäsemeluud *tagajäsemeluud *selgroog *üks kaelalüli Seedeelundkond *suu *neel *maks *magu *kloaak *sooltoru Hingamine *nahk *kopsud Vereringe *kops *süda *veri kannab hapniku kehasse *kopsu veri rikastub hapnikuga Eritamine *neerud
Toakärbes Merilyn Mõttus Looma koht süstemaatikas Hõimkond: lülijalgsed Klass: putukad (Insecta) Alamklass: välislõugsed (Ectognatha) Selts: kahetiivalised (Diptera) Sugukond: päriskärblased (Muscidae) Toakärbes (Musca domestica) kuulub päriskärblaste sugukonda. Päriskärblaste sugukonnas on veel umbes 3 000 liiki kärbseid. Päriskärblaste sugukond on eluviisidelt nii valmikute kui vastsete osas väga mitmekesine. Toakärbes on ilmselt üks kõige laiema levikuga putukas kogu maailmas. sugulased Päriskärblaste sugukond on liigirikas ning siia kuulub üsna erineva välimusega kahetiivalisi. Järgnevalt toon mõned näited. Päriskärbse üheks sugulaseks on nt harilik pistekärbes (Stomoxys calcitrans). Väliselt on ta toakärbsega väga sarnane, kuid liigub erinevalt toakärbsest vaid ühel kindlal ajal aastast - suve lõpu poole. Kärbes imeb verd ning võib edasi kanda haigusi. Päriskärblaste hulka kuulub ka tsetsekärbes, kes on tuntud koduloomadele...
Bioloogia 07.02.2012 NAD nikotiinamiidadeniindinukleotiid Tsitraaditsükkel Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest Kulgeb mitokondri maatriksis Enne püroviinamarihappe (moodustus aeroobsel glükolüüsil) tsüklisse sisenemist eralduvad CO2 ja 2H aatomit -> atsetüülkoenüüm A Moodustub 10 NADH2 Reaktsioonidest vabanevad CO2 molekulid Hingamisel Mitokondrite sisemembraanide harjakestel e. Kristadel Glükolüüsil ja tsitaaditsüklis moodustunud NADH2 (2+10 molekuli) arvel sünteesitakse ATP 12 NADH2 + 6O2 -> 12NAD + 12H2O Glükoosi täielikul lagundamisel: C6H12O6 + 6O2 -> 6CO2 + 6H2O Glükoosi lagundamine on universaalne protsess, mis kulgeb nii taime- kui loomarakkudes
energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö mida tehakse. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1) gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine- kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi 2) gaaside difusioon allveoolide õhu ja vere vahel 3) hapniku ja süsinikdioksiidi trantsport verega 4) gaaside difusioon kudede ja vere vahel 5) sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Hingamissagedust reguleeritakse vere süsihappegaasisisalduse järgi. Seda juhib piklikaju hingamiskeskus. 4. Kui suur osa kopsusisesest õhust väljub hingamisel? Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust. 5. Millised muutused toimuvad sissehingamisel ja väljahingamisel? Sissehingamisel: kontraheeruvad lihased tõstavad üles roided, diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, atmosfäärirõhk liigub kopsudesse.
Reaktsiooni käigus lagundatatakse ATP molekul ning vabanev energia kasutatakse käsiloleva reaktsiooni käimalükkamiseks. Seda kasutatakse kogu aeg, muutes ATP ADP-ks, toimuvad pidevalt ka vastupidine protsess: ADP töödeldakse ATP-ks. Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid sööma, fotosünteesijad päikesevalguse käes olema. ATP tootmisviis: - Fosfageeni süsteem - Glükogeeni-piimhape süsteem - Aeroobne hingamine Fotosüntees (kus toimub, millised etapid esinevad, millised on lähteained, millised saadused) Fotosüntees on protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergiat kasutades orgaanilisteks ühenditeks. eelkõige suhkruteks. Fotosüntees toimub taimedes ja vetikates kloroplastides, bakterites aga raku sees olevatel membraanidel. 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 Tülakoidid - väikesed membraaniga ümbritsetud kambrikesed, kus toimuvad fotosünteesi valgusstaadiumi reaktsioonid.
ELUTÄHTSATE NÄITAJATE MÕÕTMINE Peatükis käsitletavad teemad · Hingamissageduse mõõtmine · Pulsi mõõtmine · Vererõhu mõõtmine · Kehatemperatuuri mõõtmine HINGAMISSAGEDUSE MÕÕTMINE Sissejuhatus Hingamise all mõistetakse gaasivahetust, hapniku siirdumist välisõhust rakkudesse ja süsinikoksiidi liikumist rakkudest välisõhku. Normaalselt on hingamine automaatne ning hingamisliigutused ühtlaselt rahulikud, sisse- ja väljahingamine korduvad regulaarsete vaheaegadega. Hingamissagedus -- jälgitakse, mitu korda rindkere minuti jooksul tõuseb ja langeb. Saadud tulemus oleneb vanusest, haigusest, füüsilisest tegevusest. Norm täiskasvanud inimesel on 1218 x' (korda minutis). Hingamissagedus muutub · hapnikupuudusel · vananedes · füüsilisel pingutusel hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd ...
Elusloodus Maal on seega võimalik vaid seetõttu, et on olemas biosfääriväline energiaallikas. Maa jaoks on selleks Päikese valguskiirgus. Energiavahetus on protsess, mille käigus organismid hangivad väliskeskkonnast energiat, muudavad selle keemiliselt kasutamiskõlblikuks ning tarvitavad siis eluprotsesside säilitamiseks ja uue elusaine loomiseks. Taimed ja osad bakterid valmistavad elututest ainetest toitained, muundades päikeseenergia keemiliseks energiaks. HINGAMINE KÄÄRIMINE PÕLEMINE Selleks on vajalik hapnik. Toimub ilma hapnikuta. Selleks on vajalik hapnik. Enamik baktereid, seened loomad ja ka taimed valguse Osad bakterid ja pärmseened puudusel saavad energiat valmis Taimedest moodustunud saavad energiat valmis toitainetest ja muundavad kütused
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
Elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised tegurid Psühholoogil Sotsiokultuurilised tegurid Keskkonna tegurid Poliitilis-majanduslikud teg ised tegurid Turvalise keskkonna säilitamine *Füüsiline (mitte) suutlikkus *Intellektuaal *Kultuurilised tegurid *Majapidamine *Teadmised ja suhtumine *Vastuvõtlikkus nakkustele ne *Sotsiaalsed tegurid *Turvalisuse aste kodus turvalisusalasesse seadusand *Füüsilise tervise seisund/mittetervis, suutlikkus/ka *Sotsiaalne klass *Ohud mängimisel ...
Füsioloogia Kontrolltöö Nr 2 variant II 1) Kopsude ventilatsioon .. on õhuhulk, mis läbib kopsusid ühe minuti jooksul. VE=VTxf (VT hingamismaht; f hingamissagedus) 2) Hingamismaht .. on õhu hulk, mis läbib kopsusid ühe hingamisega. Koosneb sissehingamis- ja väljahingamismahust. Tähistatakse: VT. - rahuolekus: ca 400-600 ml - kehalisel tööl: ca 4-5 l 3) Kopsude jääkmahtuvus .. on õhuhulk, mis jääb kopsudesse, hingamisteedesse peale maksimaalset väljahingamist. Ca 1500 ml. 4) Gaasivahetus kopsudes toimub .. partsiaalrõhkude olemasolu tõttu, mis muutuvad vastavalt sellele, kui tugevalt sisse- ja/või väljahingatakse. .. alveoolides. 5) Maksimaalne hapniku tarbimine .. on tingitud enamasti kehalisel tööl, mil organism vajab kõige enam hapnikku. Maksimaalse hapniku tarbimise piir lõppeb siis, kui tekib hapnikuvõlg ehk kui organism ei saa enam nii palju hapnikku, kui te...
Hingamiselundkond Rakuhingamine glükoos lõhustatakse rakkudes lõplikult ning selle tulemusel vabaneb elutegevuseks vajalik energia ja moodustavad süsihappegaas +vesi. Glükoosi ja hapnikku kannab rakkudesse veri. Organism vajab hapnikku energiavahetuseks. Raku hingamine toimub mitokondris, seal tekib süsihappegaas. Hingamisteed : · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Ripsepiteel suunab tolmukübemed ja mikroobid ninast välja. Õhku soojendavad verekapillaarid. · Neel ristuvad toidu ja õhu liikumisteed · Kõri läbib ainult õhk, toidu neelamisel suleb kõrikaanekõhr hingamisteed. Koosneb erinevatest kõhredest. Häälekurrud on kõri kitsaim koht kus tekib inimese rääkimisel hääl.
Mitokondriaalne elektronide transpordi ahel. Hingamine- redoksprotsess, kus elektronide akseptoriks (redutseeritav ühend) on anorgaaniline (meie organismis hapnik), elektronide doonor (oksüdeeritav ühend) võib olla kas orgaaniline ühend või anorgaaniline ühend. Selles redoksprotsessis vabaneva energia arvel sünteesitakse ATPd. Eukarüootsetes rakkudes toimub püruvaadi oksüdatsioon mitokondrites. Esmalt dekarboksüleeritakse püruvaat oksüdatiivselt AcCoAks. Edasine atsetüüli süsiniku oksüdatsioon toimub TCA tsükli vahendusel. Kokku produtseeritakse nendes protsessides 4 NADH ja 1 reaktsiooni tulemusel FADH2. Nimetatud reaktsioonid on järgmised: 1. püruvaadi dehüdrogenaas (NADH) 2. isotsitraadi dehüdrogenaas (NADH) 3. α-ketoglutaraadi dehüdrogenaas (NADH) 4. suktsinaadi dehüdrogenaas (FADH2) 5. malaadi dehüdrogenaas (NADH) Mitokondrites on vastavaid redoksreaktsioonide koensüüme limiteeritud hulgal ja seetõttu on oluline tagada...
SEENED. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda seente ehitust, toitumist ja paljunemist. Ehitus:ainu või hulkraksed ja nad on kõik päristuumsed .Koosnevad seeneniitidest ehk hüüfidest ,mis moodustuvad seeneniidistiku ehk mütseeli. Toitumine:valmisorgaanilisest ainest ,(heterotroofid) ja saavad taimdelt(sümbiondid , on sümbioosis taimedega) Paljunemine:eostega (suguliseltvõi mittesuguliselt) ja vegetatiivselt 2. Millised sarnasused ja erinevused on seentel taimede ja loomadega? Taimedega: *mõelmal puudub aktiivne liikumine *neil on rakukestad, sisaldavad vakuoole ,võivavad piiramatult jaguneda *taimed fotosünteesivad aga seened mitte. Loomadega: *loomad liiguvad aga seened ei liigu *nende ehitus on erinev 3. Kirjelda nutthallitust (ehitus, toitumine, paljunemine, kahjulikkus inimesele). Ehitus:üherakuline, hulktuumne Toitumine:toitub toi...
... hingamisteedesse sattunud võõrkeha võib minna trahhiast läbi... (???) parempoolsesse bronhi jäävad võõrkehad kergemini. Kopsud on hea verevarustusega ja seetõttu on lastel kopsudes rohkem verd ja vähem õhku. Kopsupõletik võtab õhuruumi veelgi rohkem. Kopsupõletik kipub kergemini tekkima teiste haiguste komplikatsioonidega – kui haige on palju pikali. Päeva jooksul peaks hingamisele pöörama tähelepanu – sügav hingamine, istuli asendiga ventilatsioon parem. Lastel on rindkere liikuvus väiksem ja seega hingamine pindmisem – seetõttu tekibki kopsupõletik kergemini. Kopsupõletiku tekitajaks hingamisteedes elav bakter, mis tehitab haiguse alles siis, kui miski muu on organismi kaitsevõimet vähendanud. Hingamisakti üldiseloomustus Hingamisaktil kolm osa: 1) väline ehk kopsuhingamine – õhu liikumine atmosfäärist läbi hingamisteede kuni alveoolideni ja
PLAHVATUS Väga peened osakesed Vältida tolmu moodustavad õhuga kogunemist: suletud plahvatusohtliku segu. süsteemid, tolmu plahvatuskindlad elektriseadmed ja valgustus. SISSEHINGAMINE Köha. Pinnapealne Kohalik Värske õhk, puhkus. hingamine. Neelu tõmbeventilatsioon või Pöörduda arsti poole. haavand. hingamisteede kaitsevahendid. NAHK Kaitsekindad Eemaldada saastunud riided. Loputada ning seejärel pesta nahk vee
lagundtatakse 3)hingamisahel mitokondrite sisemembraanides sobistutes toimuv rakuhingamise viimane etapp, millega kaasneb 34 ATP molekuli süntees 7. Mis toimub tsitraadi tsükklis ? · Keemiliste reaktsioonide ahel mitokondrites, milles toimub glükoosi lõplik lagundamine 8.Võrdle aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi ? 9. Rakuhingamise summaarne võrrand C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O 10.Selgita mõistet anaeroobne hingamine tervikliku rakuhingamise protsess, milles hapniku asemel kasutatakse hingamisahela reaktsioonides näiteks väävlit, nitraate või rauda
rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappebakter), kuid leidub ka autotroofe. Autotroofid : 1. fotosünteesivad (sinik e tsüanobakter) 2. kemosünteesivad (raua-, väävlibakter)
Laskeasendid Margus Saar Heade lasketulemuste saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata laskeasendile. Hea laskeasendi puhul on lihased lõdvad, et hingamine ja vereringe saaksid võimalikult hästi töötada. Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit. Lasketehnika printsiibid Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad. Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega
Sissejuhatus · Ehitus · Elupaik · Toitumine · Hingamine · Paljunemine · Tuntumad liigid · Tähtsus looduses · Kasutatud kirjandus Ehitus · Kiilidel on suured kummis liitsilmad ehk fasettsilmad. · Kumbki liitsilm koosneb tuhandetest silmakestest,neid on kuni 28 000. · Esi-ja tagatiivad on sarnased. · Puhkeolekus on tiivad keha kohale üles tõstetud. Elupaik · Elab põhiliselt veekogu ääres. · Harva on neid ka metsaservades.
Krooli jalgade juures on oluline see, et jalgade töö peab algama puusadest ja sooritatakse kogu jalaga. Pöiad peavad olema lõdvad ning kergelt sissepoole pööratud. Jalgade töö toimub tervenisti vee all. Kui parem käsi hakkab sooritama tõmmet, peab vasak jalg hakkama jalalööki sooritama ja vastupidi. Ujudes krooli peab meeles pidama ka seda, et oluline on voolujooneline asend õlad veidi puusadest kõrgemal. Käte töö ja rütmiline hingamine peavad olema ühtlustatud. Liblikujumine Liblikujumine ehk delfiini ujumine on ujumisviisidest kõige noorem ja on välja arenenud rinnuli ujumisest. Põhiline erinevus teistest ujumisviisidest on keha asend, mis töötab aktiivselt kaasa koos jalgadega. Liblikujumisel on käed esialgu taga. Seejärel väljuvad käed veest, väike sõrm ees. Samal ajal kui käed hakkavad veest välja tulema, toimub sissehingamine. Käed tõstetakse läbi
treenimata inimestel. Kui palju verd vasak vatsake paiskab aorti ja parem kopsuarterisse ühe kokkutõmbega nim.südame löögimahuks . Kui palju verd saadetakse mõlema vatsakese poolt vereringesse nim. südame minutimahuks. Füüsilise töö korral suureneb oluliselt töötavatest lihastest läbivoolava vere maht, ulatudes kuni 85 % kogu ringluses olevast verest. Difusiooni, filtratsiooni ja osmoosiprotsessid läbi kapillarseina. ??? VIII HINGAMINE · Väline hingamine. Õhu kopsudes uuenemise mehhanism. Hingamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel ning organismis. Gaasivahetus väliskeskonna ja kopsualveoolide vahel e. väline hingamine. Väline hingamine on protsess, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
