südame löögikiirus ning organism läheb üle väga kokkuhoidlikule hapnikutarbimisreziimile. Vaalad tulevad veepinnale hingama, kuid hingavad tunduvalt harvemini kui teised imetajad. Nende hingatsid asuvad pealael. Siis, kui vaal veepinnale tõuseb, avaneb vaala hingats ning õhku paiskub vaalafontään- niiske, kasutatud õhk moodustab jahedas välisõhus suure aurupilve. Fontäänid on piisavalt ,,isikupärased", et nende põhjal otsustada, mis vaalaliigiga on tegu. Seejärel hingab vaal kiiresti sisse, sulgeb hingatsi ja sukeldub uuesti lainetesse. Spermatseet: Kaseloti peast võtab suurema osa enda alla vahaja võide, spermatseediga täidetud rasvapadjand. Täpselt ei ole teada, milleks vaal üldse spermatseeti vajab. Ühe teooria järgi suudab vaal vastavalt vajadusele kas vedelaks või tahkeks muuta ja nõnda ujuvust reguleerida. Teise teooria kohaselt talitleb padjand ,,läätsena", mis koondab kajalokatsioonil välja saadetavaid helilaineid. Hüpped:
Elav ja elutu meie ümber Bioloogia on teadus elusolendite ehitusest, talitusest ning vastastikusest suhtest keskkonnaga. Lihtsalt ja lühidalt öeldes on bioloogia eluteadus. Loodus jaguneb kolmeks: 1. elusloodus (taimed, loomad, inimesed, bakterid, seened) 2. elus- ja elutaloodus (veekogud, metsad, sood, niidud) 3. elutaloodus (vesi, õhk, kivimid) Eluslooduse tunnused: 1. koosnevad rakkudest 2. paljunevad 3. ainevahetus 4. kasv ja areng 5. reageerivad keskkonna tingimustele Süstemaatika Süstemaatika paigutab organismide rühmad kindlasse järjestusse alustades kõige lihtsamatest ja lõpetades järjest keerukamatega. Liik on pärilikult sarnaste organismide kogum, kes võivad omavahel ristuda. Selle tulemusel moodustuvad vilj...
õhk kokkupuutel õhuga õhust hapnikku juurde kondenseerida. Seetõttu on vedel õhk kokkupuutel põlevainetega ohtlik. Hapniku kasutamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kui terve inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust ja võib hakata oksendama. Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired. Õhust kõrgema hapnikusisaldusega hingamissegusid kasutatakse aga kopsu- või südamepuudulikkust põhjustavate haiguse korral, samuti vingumürgituse puhul, et parandada kudede hapnikuga varustatust. Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest
6 Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a. Täismoone vastne (röövik) > nukk > valmik b. Vaegmoone vastne > valmik Kõigusoojane ja püsisoojane Konn on kõigusoojane ja püsisoojane on imetaja Populatsioon ja liik 3. Loetle, millised elusorganismile omased tunnused on tunnused on tuvastatavad teadvuseta inimese puhul? Inimene on soe, süda lööb, inimene hingab 4. Miks on teadusliku uurimismeetodi juures oluline vaadata ka muutujaid? 5. Reastage tabelis organiseerituse tasemed, alustades suurimast! Seejärel seostage nendega järgmised kolm organiseerituse taseme näidet: kops, mitokonder, kõik taimed niidul. Organiseerituse tase Näide MOLEKULAARNE TASAND Biomolekulid nt sahhariidid
vahele aga küll. Looduslik toormaterjal mõistagi mängib ja elab, aga Kaldi Roost Eesti Puitmajaliitu kuuluvast Tender Ehitusest sõnab, et professionaalne paigaldaja timmib palkmaja garantiiaja sees vajumise järgi uuesti paika, nii et hiljem peaks kõik korras olema. "Täispalk on hingav, karkassmaja muidugi ka, kui sinna pole kilet vahele pandud. Kui siseseintele-põrandatele panna savikivi, savikrohv, mesilasvaha või looduslikud kivid, siis hingab kogu maja," ütleb Roost. "Kes on selle valiku teinud, järgib reeglina teadlikult kuni ehitusprotsessi lõpuni ökojoont kõigis kasutatavates materjalides: soojustuseks näiteks roomatid, katusele puidulaast või roog." Hingamine inimese ja loodusega Ökoehitis koosneb mõistagi peamiselt looduslikest materjalidest ning on energiasäästlik. "Elamu teeb ökoloogiliseks läbimõeldud projekt ja asendiplaan hoone paiknemine krundil ilmakaarte
Passiivne suitsetamine võib kopsuvähki haigestumise riski suurendada isegi kuni 25%. Ka muude haiguste, näiteks südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise risk suureneb passiivse suitsetamise korral.Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse.Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist.Isegi siis, kui suitsetatakse kõrvalruumis või lahtise akna juures, levib mürgine tubakasuits kaugele teistesse ruumidesse. Paljud tubaka põlemisel vabanevad raskemetallid ja
Antakse ka jõusööta. Kehapiirkonnad - turi, selg, tühemik, laudjas, tuhar, lõuats, piht, eesrind, kõht, kabjad, otsmik, nina, jne. I Skelett ja lihased Vastsündinul moodustab skelett 23-25% elusmassist. Kasv peatub 5- 6 aastaselt, kui luustik moodustab 7-12%. Ratsahobustel pjäsemad pikemad ja peenemad. II Karvkate ja nahk kaitse funkts ja soojusregulatsioon. Naha paksus ühesugune, seljal paksem Naha moodustiseks on kabjad, naastud, sarvaine. III hingamiselundkond- Hingab sõõrmete kaudu, sisse-ja väljahingamiste arv 8-16 korda minutis. Õhuvajadus puhkeasendis 40-60 L. Max pingutuse korral kuni 2000 L. IV Verevarustus Süda 3,5-4,5 kg, Raskeveohobustel 6kg. Verd 7-11% massist V magu 7-15 L 4. Hobuste tüpiseerimine (2 esimest klassikalist printsiipi), hobusetõugude klassifitseerimine (kolmas printsiip), kasutada H.P.loengukonspekti! Maailmas on üle 300 hobusetõu. Kasutusel kolm klassikalist printsiipi. Klassikaliselt
korda nädalas, hiljem 2-4 korda nädalas. Võimlemisprogramm võiks olla spetsiaalselt ülekaalulistele koostatud. Võib kasutada professionaalset treenerit. Vältida peaks koormavaid hüppeid ja äkilisi pöördeid. Liikumise ja koormuse suurendamine ning mitmekülgsuse lisamine peaks olema mõõdukas ja ettevaatlik (Fogelholm jt 2005). Õendusplaan 1) Probleem: Hingeldus, mis on tingitud kehakaalu suurenemisest ja mis väljendub kiiremas hingamises, üle 25 x’. Eesmärk: Patsient hingab alla 20x’. Õendustegevus: a. Trenni- ja toitumisoovitused – kaalulangus mistõttu muutub hingamine kergemaks. b. Soovitada loobuda suitsetamisest, ka perekonna liikmetel. Anda infomaterjale ja soovitada minna nõustaja juurde. c. Kontrollida, et patsiendil ei oleks mingit hingamiselundite haigust. Hinnata hingelduse suurust koos füüsilise tegevusega Kopsude kuulamine. Hinnata vedelikkute tasakaalu. Mõõta temperattuuri
Soovitan tal pöörduda arsti poole ( isegi siis kui tal on parem) Juhul kui kannatanu seisund ei parane, hakkan ma otsima muid võimalike põhjuseid ning samal ajal jälgin ma ka tema teadvusseisundit. Teadvushäire puhul, üritan ma hoida hingamisteid avatuna ning vajadusel elustan. Selle sündmuse puhul kutsun kiirabi. 10 Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Lähen kannatanule peapoolt, kutsun kiirabi. Kontrollin üle, kas kannatanul on vigastusi, mida ei pruugi silmaga näha. Panen kannatanu külili asendisse, et tema hingamis teed jääksid avatuks. Proovin tuua kannatanut teadvusele. 11 Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata?
väljaselgitamine ja ennetavate meetmete kavandamine; Ehk siis jälgivad, et kõik elektripaigaldised oleks ohutud ja vastaksid nõuetele. A: http://www.tja.ee/elektriohutus 12. Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes? V:Omanik ise. A:[9] 13. Kuidas käituda elektriõnnetuse korral? V: Esmalt lülitada vool välja ja siis kutsuda kiirabi. Kui kannatanu hingab ja on teadvuseta, siis tuleb ta panna külili lebama, kui aga ei hinga, siis peab viivitaatult suust suhu hingamist tegema. Pulsi puudumisel ka südamemasazi. A:[9] 14. Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel inimkehas toimub? V: Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises.
olemusest ning passiivse suitsetamisega seotud seadustest. Uurimistöö teine osa on küsitlus ja analüüs. Uuriti xxx õpilasi alates kuuendast klassist, et teada saada, kui palju esineb kaudset suitsetamist noorte hulgas. 4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest Passiivne suitsetamine on sama ohtlik või isegi ohtlikum kui aktiivne suitsetamine, mis on vähestele inimestele teada. Kaudne suitsetaja hingab sisse kõiki neidsamu mürke, mida aktiivne suitsetajagi. Ohurikas on passiivne suitsetamine seepärast, et kõrvalvoos on 55- 70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Peavoog sisaldab 30- 45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Kuna suurem osa tekkinud ainetest asuvad kõrvalvoos, hingab passiivne suitsetaja aktiivse suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähki tekitavaid ühendeid kui suitsetaja ise. Kõrvalvoog on mittesuitsetajale peamine ohuallikas. Tubakasuitsu
Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikugavesi. Kui inimene hingab hapnikku osarõhuga 0,75 kuni 1 atmosfääri, hakkab ta umbes 10...20 tunni pärast kannatama kopsude ärritust. Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5-atmosfäärist osarõhku on inimkatsetes talutud nädala jooksul ilma kahjustusteta. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastiku soojendamisele, mistõttu leek on kuumem
Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein, sisemine soolikas, muud siseelundid mahuvad nende kahe toru vahele. Eesotsas paikneb suu, tagaotsas pärak. Silmi ega kõrvu pole. Elab mullas, sööb mulda. Täiskasvanul on ümber mitme kehalüli heledam, näärmeline nahapaksend, mida nimetatakse vööks; seda läheb vaja sigimisel. Nahklihasmõik katab keha, on toeseks ning selle lihaste abil loom liigub. Vihmauss hingab niiske naha kaudu. Naha hoiavad niiskena limanäärmed Närvisüsteemi moodustab peaaju ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi meelerakud paiknevad kogu keha pinnal, nendega ta tajuv valgust, maapinna kõikumisi, kombib, tunneb maitset ja lõhna. Läbi keha kulgeb torujas seedeelundkond, mis algab suuavaga ja lõpeb pärakuga. Toit selles liigub vaid ühes suunas. Vihmaussid toituvad peamiselt lagunevatest taimeosadest, mida nad neelavad koos mullaga.
eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurustub hapnik aja jooksul ja plahvatusoht kaob. Hapniku kasutamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kui terve inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust ja võib hakata oksendama. Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired. Õhust kõrgema hapnikusisaldusega hingamissegusid kasutatakse aga kopsu- või südamepuudulikkust põhjustavate haiguse korral, samuti vingumürgituse puhul, et parandada kudede hapnikuga varustatust. Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine
Kui seisund paraneb, siis annan rohkem süüa ja juua. Soovitan tal pöörduda arsti poole ka siis, kui ta tunneb ennast paremini. Kui seisund ei parane, jälgin kaaslase teadvusseisundit ja otsin muid võimalikke põhjusi. Teadvushäire korral ei anna süüa ega juua, vaid üritan säilitada avatud hingamisteed ja vajadusel elustan. Kutsun kiirabi – 112. 10. Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Lähenen pea poolt ning kõnetan inimest. Kui ta ei vasta, siis raputan ning näpistan. Kui olen veendunud, et inimene ei reageeri, siis kontrollin hingamist – käega suu juures, rindkere tõusmist, vajumist; kontrollin pulssi. Kui kõik korras, siis panen kannatanu lamama külili asendisse, et hingamisteed püsiksid avatud. Kui ei, siis alustan elustamist ning kutsun kiirabi. 11. Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid,
kuidas need omavahel paiknevad-nii et punktist A punkti B ujudes ei kulge kala mitte juhuslikult, vaid sihipäraselt valitud marsruuti mööda. Uude kohta sattudes kohandab kala oma käitumist, tuginedes varasematele kogemustele. Nii juhtubki, et ´´ vanad kalad ´´ teavad juba kalameeste trikke ja nii kergesti end enam ära petta ei lase- või on seegi kõigest müüt? KAS KALAD HINGAVAD ÕHKU? N-ö ´´ klassikaline `` kala hingab vees lahustunud hapnikku, mida nimetatakse ka veeshingamiseks. On olemas aga rida liike, kes on võimelised hingama samasugust 21% hapnikusisaldusega õhku nagu inimenegi. Tõsi, neid liike on kõvasti rohkem troopikas kui meie koduses parasvöötmes, kuid ükskuid leidub ka meil- näiteks Emajõe sonnides ja Võrtsjärve kaldaservades elutsev vingerjas (lad k Misgurnus fossilis). Vingerjas on kuni 30 cm pikkune rulja kehaehitusega öise elu viisiga kala, kelle meeldivad madalad ja mudased sopid
Roomajad on kõigusoojased selgroogsed loomad. Roomajate klassi kuuluvad sisalikud maod , kilpkonnad, ja krokodillid. Kokku 8000 liiki, eestis on vaid 5 liiki. Aru-, kivisisalik, nastik, rästik, vaskuss. Elupaigad nii kuivades kui ka niiskemates paikades. Mõned roomajad tegutsevad ka vees. Kehakatted: nahk ja sarvsoomused. Kuiv limanääärmeteta nahk. Sarvaine kaitseb kuivamise eest, esineb varjevärvus. jäsemed: Küünistega lõppvad tugevad jäsemed kinnituvad kere külgedele, võimaldavad kiiret liikumist maapinnal. Madudel puuduvad jäsemed. nad liiguvad siueldes lihaseid kokku tõmmates ja lõdvaks lastes, toetuvad samal ajal soomustele ja roietele.luustik: kolju, selgroog roided, ees ka tagajjäseme luud. Hingamiselund: hingab kopsudega vereringe: kolmekambriline süda kaks koda üks vatsake, vatsakese keskel mitttäielik vahesein. Keha ja kopsuvereringe. Ainevahetus on aeglane aktiivsus sõltub ümbritsevast temperatuurist viljastamine kehasisene m...
Bioloogia eksamipiletid 1. Pilet. 1) Elusorganismide tunnused. * koosneb biomolekulidest(suhkrud, rasvad, valk) * rakuline ehitus * ainevahetus sööb, hingab, eritab * kasv, areng * paljunemine * infovahetus * kohastumine, evolutsioon 2) Valgusüntees. Valgusünteesiks on vajalikud: aminohapped, mRNA, tRNA, ribosoom, rRNA, ensüümid ning ATP. Valgusünteesi käik: · Ribosoom ühineb mRNA (kindel koht initsiaator koodon) · Ribosoomiga ühineb 1 tRNA koos aminohapetega (met) · Ühineb 2 tRNA 2-he aminohappega
inimese võimes arutleda ja infot kasutada, toime tulla uute olukordadega ning koguda uusi teadmisi. Millise intelligentsusega tegemist on? Vali üks: a. kristalliseerunud intelligentsus b. liikuv ehk voolav intelligentsus Küsimus 7 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimesel on võimalus oma tundeid reguleerida kahe erineva viisi kaudu. Üks neist on kognitiivne ümberhindamine. Mis asi see on? Vali üks: a. Inimene hingab korduvalt sügavalt sisse ja välja ning lõdvestab näolihaseid. b. Inimene kasutab lõdvestavat hingamist ning loeb mõttes kümneni. c. Inimene läheb enda jaoks halvast olukorrast ära enne kui kedagi ründab või sõimama hakkab. d. Inimene mõtleb enda jaoks halvale olukorrale ning mõtleb, mida see tema jaoks tähendab ning annab olukorrale uue tähenduse. Küsimus 8 Õige Küsimuse tekst Tajukujund ei ole kunagi täpne koopia sellest, mis meeleelunditele mõjub
hoida. Küljejoon kulgeb piki kala külgi ja ulatub sageli ka pea peale. See on abiks toidu otsimisel ja takistusest möödumisel. Ninaavad- need pole hingamiseks vaid lõhna tundmiseks. Silmad asuvad pea külgedel, pole silmalaugusid seega ei saa silmi sulgeda. Suu suurus ja kuju oleneb sellest, mida ta sööb. Suus on maitsmisrakud, kuid mõnel liigil leidub neid üle kogu keha. Silmade taga asuvad õhukesest luust lõpusekaaned. Need kaitsevad lõpuseid, millega kala hingab. Koljus on sisekõrv, milleni helilained jõuavad läbi pea ja keha luude. Väljast tulevat heli võimendab paljudel ujupõis. Ujupõis hoiab kala vees õiges sügavuses. Kala on voolujooneline ning nahk on kaetud soomustega, värvus seotud tema elupaigaga. Kaladel on põhiliselt kaheosaline süda, mis pumpab verd lõpustesse ja kala kehasse. Kalade ainevahetus on aeglane ning seetõttu on nad kõigusoojased.
ülemäärast tubakatarbimist. Selline sõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest inimestele, kes ei suitseta, tekitab ümbritsevate inimeste suitsetamine passiivset sõltuvust. Passiivne suitsetamine Passiivseks suitsetamiseks nimetatakse pidevalt teiste inimeste mürgise suitsu sissehingamist. Suitsuses paigas kahjuliku tubakasuitsu sissehingamine mõjutab võrdselt nii suitsetajaid kui ka mittesuitsetajaid. Passiivse suitsetamise puhul hingab inimene sisse arvukalt mürgiseid aineid, mis tekivad sigareti süütamisel. Igal aastal sureb passiivse suitsetamise tõttu Euroopas üle 19 000 inimese, neist 24% on mittesuitsetajad. Passiivne suitsetamine on samavõrd ohtlik, kui tavaline suitsetamine. Tagajärjeks võib olla vähk, südameinfarkt, rabanus vms. Suitsetamine rasedana Kõige rohkem kahjustab oma tervist rase naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema
6 Hapniku kasutamine Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kui terve inimene hingab 15 minutit puhast hapnikku, tunneb ta peapööritust ja võib hakata oksendama. Kauemaaegsel puhta hapniku sissehingamisel tekivad bronhiit ja nägemishäired. Õhust kõrgema hapnikusisaldusega hingamissegusid kasutatakse aga kopsu- või südamepuudulikkust põhjustavate haiguse korral, samuti vingumürgituse puhul, et parandada kudede hapnikuga varustatust. Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine veeks on organismi
hakatud tõsisemalt uurima kemikaalide pikaajalist mõju. On tuvastatud, et kemikaalid põhjustavad geneetilisi muutusi, näiteks kahjustavad hormoonsüsteemi ja sigivusvõimet, aga põhjustavad ka raseduse katkemist või enneaegsest sünnitust. Paljud inimesed arvavad, et nad ei puutu kemikaalidega kokku, kuid tegelikult on need kõikjal meie ümber. Kõik kodukeemia tooted ongi kemikaalid ning ka meid ümbritsevaid esemeid, näiteks mööblit on töödeldud keemiaga. Seega hingab ja sööb inimene enda teadmata pidevalt kemikaale sisse, samuti satuvad need nahale. Kemikaalide mõjud võivad olla otsesed või pikaajalised. Keemilistest ainetest tekkivad kohesed nähtavad mõjud on näiteks allergia, mürgitus, põletus, peavalu või uimasus. Nagu enamiku asjadega siin maailmas, on ka keemiatööstuse toodangul positiivsete omaduste kõrval olemas ka negatiivsed küljed. Tehismaterjalist riietusesemed ja jalatsid on
Ära hoida neid ei saa, kuid olukorda aitab leevendada pidev naha niisutamine. [2, lk 19] 17. nädal Loode kaalub nüüd oma platsentast rohkem. Tal on kindlad magamisajad ja aeg, mil ta on ärkvel. Ta oskab haigutada. [1, lk 34] 18. nädal Lootel on emakas veel piisavalt ruumi ning kõiki loote liigutusi ema veel ei tunne. [1, lk 34] 19. nädal Lootel moodustuvad jäävhammaste alged, tugevneb luustik. Loode neelab ja hingab lootevett, mida on emakas umbes 0,2 liitrit ja mis pidevalt vahetub. Ta on võimeline tundma erinevaid maitseid. [1, lk 34] 20. nädal Loode on ligikaudu 25 sentimeetri oikkune ja kaalub umbes 300-350 grammi. Tema liigutused muutuvad jõulisemaks. [1, lk 34] Naise 5. raseduskuu ehk 17.-20.rasedusnädal Naine magab öösel sügavalt ja tunneb end päeval energilisena. Õhtul võib siiski väsimus olla. Kui 6
tavaliselt eelistavad ujujad krooli, kuna see on kõige kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Ujujast ja distantsist sõltuvalt ujumistehnikas võib märgata mingil määral erinevaid variatsioone
löögisageduse minutis taastamiseks võtab, sõltub juba inimesest endast. Süda koosneb kahest poolest paremast ja vasakust kambrist e. vatsast, mis omakorda veel kahest kambrikesest. Teistest kehaosadest tulev hapnikuvaene veri kantakse paremasse kotta, kust ta liigub parema vatsakese kaudu edasi kopsudesse. Vasakusse kotta tuleb aga hapnikurikas veri kopsudest, kust see vasaku vatsakese kaudu üle keha laiali kandub. Kui inimene sisse hingab, liigub õhk kopsudesse. Kopsud varustavad hapnikuga kogu keha. Veri kannab hapniku kopsust rakkudeni. 4 Tähtsaim ning ka suurim arter südames ja ka kogu kehas on aort, mis transpordib kogu arteriaalse vere üle kogu keha laiali. Aort algab paremast vatsakesest ning moodustab siis laskuva kaare, mida nimetatakse aordikaareks, seejärel kulgeb mööda rindkeret kui rinnaaort
Viimistlusmaterjalid Laura Kruusel VK-14 2016 Pärnumaa kutsehariduskeskus Sisukord Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjalide kirjeldus Värviõpetus Värvi põhikarakteristikud Värvide liigitus ja koostis Värvimisvahendite põhitõed Pintslid Rullid Põhilised maalri tööriistad Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Krohvitud, betoonist ja pahteldatud pindade värvimine Üldine tutvustus viimistlusest Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks Ehituskonstruktsioonide viimistlemise eesmärgid on järgmised: konstruktsioonide kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest;konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks konstruktsioonide muutmine ilusamaks Kõik viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid-. See võib olla värviline või värvitu. Värvaine kanta...
kui ta tunneb ennast täielikult paranenuna. Kui seisund ei parane, jälgin teadvusseisundit ja otsi selle seisundi muid võimalikke põhjusi. Teadvushäire korral ei anna midagi süüa ega juua! Teadvuseta kannatanu puhul säilitan avatud hingamisteed ja vajadusel elusta. Vajadusel tagan meditsiinilise abi saamine. Igal juhul teadvushäire kujunemisel või seisundi mitte paranemisel. 10 Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Kontrollin hingamist. Kõrvaga kuulen hingamist - Põsega tunnen õhu liikumist - Silmadega näen, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis. Vabastan hingamisteed. Panen kannatu lamama külili asendisse. Külili asendis vajub keel oma raskuse tõttu ette ja hingamisteed püsivad avatuna. Kui see ei aita, siis alustan elustamist. Elustamiskatse korral tuleb ELUSTAMIST jätkata seni, kuni on kindlaks määratud järgmised asjaolud:
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, o...
hingamisteedesse tempos 12-16 korda minutis. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse MÜRGITUSED Sissehingatud mürk vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega. 14 PÕLETUSED Põlevad rõivad kustutada, takistada
1.2 TEHNIKA 1. stardiks valmistumine jooksja keskendub pingsalt ja hoiab hinge kinni, et ta saaks stardi ajal oma keha ettepoole tõugata. Intervalli stardisignaali ja selle hetke vahel, mil sportlane keha stardipukilt lahti tõukab, nimetatakse registreerimisajaks. Kiire reageerimisaeg pole rekordi püstitamiseks tingimata vajalik, sest paljudel parimaid tulemusi saavutanud sportlastel on olnud kõige aeglasemad stardid. 2. start stardipaugu kõlades hingab sportlane välja ning annab energiliselt hoogu nii käte kui jalgadega, tõugates oma keha ettepoole 45-kraadise nurga all seni, kuni tagumine jalg on täiesti välja sirutatud. Kui jooksja teeb valestardi, saab ta hoiatuse. Pärast seda diskvalifitseeritakse automaatselt selles jooksus iga jooksja, kes edaspidi valestardi teeb. 5 3
suitsetama hakkamist, vaid võivad ilmneda elu jooksul (3). Surmajuhtumeid suitsetamise tõttu maailmas on aastas miljoneid. Põhjusteks südame- ja vereringehaigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes (3). 4. Passiivse suitsetamise mõjud. Passiivset suitsetamist nimetatakse ka mittevabatahtlikuks suitsetamiseks ja keskkonna tubakasuitsu sissehingamiseks. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Passiivse suitsetamise mõju jaguneb kaheks lühiajaline ja pikaajaline mõju (4). Tubakasuitsus viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ning teisi allergiale iseloomulikke tunnuseid. Passiivne suitsetamine võib põhjustada peavalu, iiveldust ja unisust
See on mõneti paradoksaalne, sest kui lääne inimesele tundub eelnevatele eludele mõtlemine põneva ja eksootilisena, siis Aasias nähakse jätkuvaid uuestisünde kui kannatust. Vana Testamendi aegne inimesepilt oli kompaktne psüühilis-füüsiline olend ja inimese hingest eraldi ei räägita. Kirjutatud on, et inimesest sai elusolend peale seda, kui Looja tema ninasõõrmetesse eluvaimu puhus. Seda hinge võib siis võrrelda hingamisega, sõõrmetes liikuva õhujoaga. Nii kaua kui inimene hingab, ta elab. ,,Ja Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse elavat õhku: nõnda sai inimene elavaks hingeks" (1. Moos. 2:7). Jumala hingeõhk hoiab hinge ja keha koos ning inimesed ja loomad elus ja seesama hing on olemas ka loomadel, mitte ainult inimestel. Kui see hing surma läbi Looja juurde naaseb, lõpeb Vana Testamendi järgi ka elu. ,,Sa koristad ära oma hingeõhu, nad heidavad hinge ning pöörduvad tagasi põrmu" (Laulud 104:29). Vana Testamendi
võimalikke põhjusi ● Teadvushäire korral ära anna midagi süüa ega juua! ● Teadvuseta kannatanu puhul säilita avatud hingamisteed ja vajadusel elusta. ● Vajadusel tagada meditsiinilise abi saamine o Igal juhul teadvushäire kujunemisel või seisundi mitte paranemisel. 10. Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Kontrollida pulsi Stabiilne külili asend Helistan kiirabisse Ootan kiirabi 11. Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata? Kahtlustan, et see võiks olla ajuinfarkt ehk insult. Võib olla on peatrauma, puugihammastus. 12. Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene
ADENOID EHK NINANEELUMANDLI HÜPERTROOFIA Põhjustavad ninahingamise takistust väikelapseeas ja koolieelikutel. Pärast pberteeti taandarenevad. Põhjus ei ole selge, kahtlustatakse lümfaatilist staatust, põetud nakkushaigusi ja klimaatilisi tingimusi SÜMPTOMID Ninahingamine on takistatud, hingab läbi suu. Takistatud ninahingamisel halveneb kopsu ventilatsioon, kopsutipud jäävad ventileerimata. Suuhingamine võib põhjustada neeluhaiguste ja trahheobronhiidi teket, kuna suust tulev õhk jääb puhastamata, niisutamata ja sojendamata. Suuhingamisel areneb kõrge ja kitsas suulagi: gooti võlv. Magamise ajal langeb keel taha, sellega katkeb õhutee ja tekib apnoe (hingamispeetus) Laps ärkab öösel korduvalt ülesse
Tümpaaniline meetod ehk kõrvast mõõtmine Kuidas palavikus last aidata? Õige kehatemperatuuri mõõtmine Hinda lapse üldseisundit Palavikualandajad Puhkus Toatemperatuuril jook Ülehõõrumine (kui käed ja jalad on soojad) Värske õhk Taga lapsel mugav olemine ning võtke seljast üleliigsed riided Arsti juurde tuleb minna kui.... Alla kolme kuu vanusel lapsel on palavik Laps on väga loid Laps on väga viril, nutab ja teda ei õnnestu rahustada Laps keeldub joogist Laps hingab raskelt või häälekalt Palavik on üle 38 ja kestnud üle kolme päeva Nahavärvus on ebatavaline Esinevad sümptomid mis teevad muret Hingamisteede probleemid lastel Hingamisteede haigused on sagedaseim haigestumise ja hospitaliseerimise põhjus lapseeas. Mida noorem on laps, seda raskemini ta põeb ja seisund halveneb kiiremini. Haigus kujuneb tavaliselt välja 12 tunni kuni 2 päeva jooksul peale nakatumist (harvem kuni 7 päeva)
Hambaid puhastatakse hommikul ja õhtul. Loputa suud mitu korda, vajadusel aspireeri loputusvedelik aspiraatoriga. Määri huultele pehmendavat kreemi või vaseliini. Ära rebi koorikuid – pehmenda neid. hingamise harjutused õige hingamine on diafragma - kõhuhingamine. Patsient istub voodi serval või on voodis selili (võib olla ka külje peal), põlved on kõverdatud, kõhulihase lõdvestatud. Patsient paneb käed külgedele kõhu keskosas ja hingab läbi nina sügavalt sisse – diafragma peab tõusma üles. Väljahingamine peab toimuma suu kaudu, sellel ajal kõhulihased kontraheeruvad ja kogu õhk pressitakse välja. Patsient peaks sellist hingamisharjutust tegema 5 – 10 minutit igas tunnis, et vältida postoperatiivset pneumooniat ja kopsu atelektaasi aspireerimine tagada takistusteta kopsude ventilatsioon; sekreedivabad hingamisteed; hoida ära hingamisteede infitseerumine. Üks aspiratsioon vältab 10-15 sek (hüpoksiaoht) 11
moodustab kõri aluse ja seostub hingetoruga. Kõriesikus piirkonnas suletakse alumised hingamisteed hermeetiliselt kõripealise ja esikukurdude abil. Kuna kõriesiku limaskestas on paljuu tundenärvilõpmeid, siis võõrkeha ärritus kutsub esile läkastamist või kõri limaskest turset. Hääl tekib kõri keskosas kõrikitsuse sinas häälepilu ümbritsevate häälkurdude kaasabil, kõrivatsakese seinteas asuvad häälepaelu niisutavad seroosnäärmed. Kui inimene hingab, siis on häälepilu avatud, rääkimisel seevastu häälepilu aheneb, väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekib heli. Suuõõnes toimub hääle artikuleerimine kõneks keele, suulae ja huulte abil. Neel, suuõõs ja ninaõõs on olulised hääle tämbri kujunemise osas. Suu ja neelu haigused. Ägeda tonsilliidi sümptomid ja ravi. Tonsilli krüptides vedel mäda näitab, et krüptid veel puhastuvad; tahke mäda enam krüptidest välja ei pääse. Alati mõlemapoolne.
omadustega isolaatorid. Tegutsemisjuhised majapidamisvooluga elektrilöögi korral ohvri eraldamiseks vooluringist tuleks lülitada elekter välja esmalt. Kui see ei ole võimalik, tuleks püüda kasutada kummikindaid või kummijalatseid. Võib astuda ka paksu ajalehe peale. Ohvri eraldamiseks kasutada näiteks puukeppi. Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas pulss on tunda. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. 8
....................................................19 7. Lisad................................................................................................................................20 2 Sissejuhatus Õhu saastatus on piirkonniti erinev, linnades on see suurem, maakohtades väiksem. Inimene elades tavaliselt ei huvitu sellest kui saastatud või saastamata on teda ümbritsev õhk, mida ta koguaeg enda sisse hingab. Ei mõtle sellele, mida võib tema tekitatud mürgised gaasid looduses elavatele organismidele, näiteks samblikele põhjustada. Oma kodukoha õhupuhtust on lihtne määrata puudel kasvavate samblike järgi. Seda, miks see nii on ja kuidas seda täpsemalt teha on kirjeldatudgi järgnevas uurimistöös. 3 1. Bioindikatsioon Bioindikatsiooniga iseloomustatakse keskkonnaseisundi muutusi organismide
Tallinna Teeniduskool REFERAAT JAHU TÖ21K Karola Rohtla 2012 Ammustel aegadel olid meie esivanemad sunnitud eksperimenteerima, et endale toitu muretseda. Nad hõõrusid leotatud ja kuivatatud tõrusid ning pähkleid kahe kivi vahel -- nii saigi valmis esimene jahu, millest valmistati esimesed toored pudrud. Hiljem nö avastati kõrreliste terad. Ka neid hõõruti, segati veega ning valmistati kuumadel kividel kooke. Umbkaudu samaga tegeletakse ka tänapäeval: täieneb vaid terade töötlemise tehnika, jahvatuse kvaliteet, muutuvad keerulisemaks küpsetiste koostisosad, kuid lõppude-lõpuks on ikkagi jahu see, mis määrab meie küpsetiste väljanägemise, maitse ja aroomi. Ole...
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk 10a Kadri Kõrm ABORT Referaat Juhendaja: Jana Koel Uuemõisa 2012 1 Sisukord Mis on abort?........................................................................................................................................3 Aborditegemise meetodid.....................................................................................................................4 Kirurgilised aborditegemise meetodid.............................................................................................5 Medikamentoosne abort...................................................................................................................7 Kuidas toimitakse aborteeritud beebide surnukehadega?................................................................7 Kuidas aidata...
valu on kõige väiksem (enamus juhtudest ta valib sellise asendi ise). • Kui luumurruga kaasneb suur väline verejooks, siis peata see koheselt! • Juhul kui luumurd on mujal, siis tõsta kannatanu jalad (või terve jalg) kehast kõrgemale. • Vaagna-, reie- või sääreluumurru korral ära tõsta vigastatud jäset üles. Kata kannatanu soojalt. • Rahusta kannatanut. • Kui tekivad šoki tunnused, siis tuleb võidelda šokiga, • Kui kannatanu on teadvuseta ja hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse. 24) Katse eesmärk on hinnata organismi kohanemisvõimet ebasoodsates gaasivahetuse tingimustes + teise ja kolmanda hingamispeetuse e apnoe lühenemine võrreldes esimesega viitab vereringe ja hingamissüsteemi talitluse puudulikkusele (pidime katse käigus kolm korda hinge kinni hoidma, üks kord = üks hingamispeetus).
o Nahaalune õhkemfüseem o Hingeldus o Kas dreen on püsinud paigal, sidemed o Kas sümptomid kaovad o Rindkere röntgenkontroll Valu Õhkrinna sümptomiks võib olla valu rindkeres või õlgades. Tuimastusest hoolimata võib dreeni asetamine olla valulik. Ka dreeni paigalolek ja patsiendi liikumine võivad põhjustada valu. Valu võib raskendada hingamist, liikumist ja puhkamist ning suurendada patsiendis hirmutunnet. Patsient hingab jätkuvalt pindmiselt, mis võib viia atelektaasi moodustumiseni, milline omakorda suurendab infektsiooni ohtu. Põetus · Patsient aidatakse mugavasse asendisse · Manustatakse piisavalt valuvaigistit, eriti enne raviprotseduure. Jälgitakse ravimi toimet ning annuse sobivust · Patsiendil palutakse hingata dreenist hoolimata võimalikult normaalselt Liikumine ja isiklik hügieen Rohke õhulekke korral saab patsient harilikult liikuda vaid voodi läheduses, nii kuidas
Kahjuks on paljud need beebidest vägagi elus, kui nad eemaldatakse. Et beebit tappa, on mõned abordiarstid teadaolevalt uputanud nad veeämbrisse või lämmatanud nad platsentaga. Siiski lõikavad mõned nabaväädi läbi, kui beebi on veel emakas ning see ei võimalda beebil enam hapnikku saada. · Soolamürgitus a.k.a. "Suhkruõuna beebid:" Kõige sagedamini kasutatakse seda peale 3 kuu möödumist. Abordiarst süstib tugevat soolalahust otse lootevette (beebit ümbritsev vedelik). Beebi hingab seda sisse ning neelab seda alla ning saab mürgituse, rabeleb ning mõnikord tekivad tal krambid. Beebi tapmiseks kulub rohkem kui tund. Ema toob surnud beebi päeva või kahe pärast ilmale (mõnikord elusana!). Miks "suhkruõuna" beebid? Soolalahuse söövitav toime põletab ära ning koorib maha beebi naha väliskihi. See paljastab toore, punase, klaasja nahaaluse koe. Beebi pea näeb mõnikord välja nagu suhkruõun. Vaata fotot. Mõnede meelest on see meetod
Nii on liiga paljud naised oma pere pantvangid nende unistused, töö ja saavutused ei näi kunagi saabuvat. Kogu nende elu keerleb vaid rahateenimise, koristamise, söögitegemise, lastekasvatamise ja pesupesemise ümber. Ja selle kõige otsa soovib mees voodis õrna hellitlevat nümfi kohata. Kust kohast see vaene naine selle kõik ometi võtma peaks?! Ja kus on tema isiklik elu, unistused, erialane töö, saavutused jms? Millal ta puhkab, reisib, hingab ja naudib, oravarattast välja astub? Taas on vastuseks: seda tuleb planeerida. Sest hea tahtmise korral saab peaaegu kõike. Nüüd jõuame ühe tähtsama sõlmpunktini kogu abielusuhtes, milleta pole võimalik ei eelkirjeldatud mudeli rakendamine ega mingi muutuse tekitamine: selleks on abikaasadevaheline dialoog, rääkimine, jagamine. Dialoog aga rajaneb vastastikkusel respektil, lugupidamisel ja viisakusel. Me ei peaks iial 2
Vannitoa põranda puhul peab kalle olema trappi poole suunatud. Plaadid tuleb korralikult vuukida, et vesi ega niiskus konstruktsiooni läbi ei pääseks. Lõigatud plaadi ääred peavad jääma alla või vastu seina. Seinavuugid jäävad sügavamad kui põrandavuugid. 43. Võrdle: tsement- ja savimörti Tsementmört on parem, ta kivistub, aga savimört kuivab. Savimörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Savimört on aga sellepärast tsemendist parem, kuna ta hingab. 44. Võrdle: kips- ja tsementkrohvi Kipskrohvi segu, sellega tehes on pärast parem vigu parandada. Tsementkrohv on liiga kapitaalne. Aga kui ruumis on suurem niiskuseoht, siis peaks ikka olema tsemendibaasil krohvisegu parem 45. Võrdle: kips- ja puitkiudplaati Puitkiudplaat on tugevam kui kipskiudplaat 46. Võrdle: tsement- ja kips- põrandatasandussegu Tsementsegud kannatavad tugevamat koormust ja on krobedamad. 47. Võrdle: silikoonid ja aküülmassid
peroksiidid; esinevad ka hüperoksiidid ja osoniidid. Tähtsaim hapniku ühend on tema ühend vesinikuga vesi. Et hapnik reageerib paljude orgaaniliste ühenditega, on ta paljudele anaeroobsetele organismidele mürgine. Aeroobsed organismid on hapnikuga kohastunud ja vajavad seda oma elutegevuseks. Nad vajavad hapniku talumiseks paljusid antioksüdante. Kuid liiga suured hapniku kontsentratsioonid on ka neile mürgised. 4 Kui inimene hingab hapnikku osarõhuga 0,75 kuni 1 atmosfääri, hakkab ta umbes 10...20 tunni pärast kannatama kopsude ärritust. Kui hapniku mõju jätkub, järgneb surm. 0,5-atmosfäärist osarõhku on inimkatsetes talutud nädala jooksul ilma kahjustusteta. Hapnikurikkas keskkonnas on suur tuleoht, sest põlemist kiirendab peale hapniku suurema kontsentratsiooni ka asjaolu, et vähem põlemissoojust kulub lämmastikusoojendamisele, mistõttu leek on kuumem
Erandiks on kompleksujumine ja kombineeritud teateujumine, kus vabaujumiseks loetakse suvalist ujumisviisi, välja arvatud selili-, rinnuli- ja liblikujumisviis. Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Ujujast ja distantsist sõltuvalt ujumistehnikas võib märgata mingil määral erinevaid variatsioone
Punetavat nahka nina all määrida Nahaärrituse ja turse esinemisel ülemisel huulel ja ninatiibadel tuleks lapsele ja vanematele soovitada pesta nahka ettevaatlikult sooja veega, kuivatada ja määrida kas lastekreemiga, vaseliini või päevalilleõliga Hingamise kergendamiseks leida lapsele sobiv asend (tõstetud ülakeha, istuv asend). Soovitada nina nuusates kasutada ühekordseid taskurätikuid. Pöörata tähelepanu suuhügieenile. Kui lapsel on takistatud ninahingamine, hingab ta läbi suu ja see soodustab suu limaskesta kuivust. Lapsel soovitada suud loputada saialille- või kummeliteega. Tuulutada tuba ja selgitada, et värske õhk kergendab hingamist ning tõkestab viiruste levikut. Toaõhku tuleks niisutada, sest niiskem õhk seob õhus lendlevad tolmuosakesed ja ärritab nina limaskesta seega vähem. Nohu puhul sobivad soojad jalavannid (reflektoorselt paraneb nina limaskesta verevarustus). . Ettevaatust nina hooldusel, nuuskamisel, sekreedi aspiratsioonil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
