Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hindenburg" - 134 õppematerjali

hindenburg – Sakslaste kindral, kes oli kriitilises olukorras Saksa armee juht esimeses maailmasõjas ida-rindel. 21. Luddendroff – kindral, kes oli Saksa armees esimese maailmasõja ida-rindel staabiülemaks kuna oli olnud lääne-rinde esimestes lahingutes silmapaistvalt edukas.
thumbnail
11
doc

Ajaloo eksami kordamismaterjal

Natside toetuspind rahva hulgas kasvas kiiresti: vaesemad lootsid Hitleri abil näljast ja puudusest pääseda, rikkad panustasid natsidele kui ainsale kaitsele kommunistide vastu. 1932. a. Riigipäeva valimistel said natsid suurimaks parlamendiparteiks ja 1933. a. jaanuaris oli president Hindenburg sunnitud määrama Hitleri kantsleriks. 2. Külma sõja algus, Marshalli plaan ja NATO loomine Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel kujunesid N Liidu otseseks vastuseisuks Ameerika Ühendriikidega veebruaris 1946, kui Stalin teatas aja nõudest valmistuda uueks sõjaks Lääne imperialismiga, vaatamata rahu hiljutisele saabumisele ja II...

Ajalugu
147 allalaadimist
thumbnail
3
docx

I maailmasõda

I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Esimene maailmasõda

Austria -Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidelda mitmel rindel: lõunas Serbia ning idas Venemaa vastu. Austria-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunataks Serbia ja suurel Venemaa vastu arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. Sõjakäik : Idarindel : - Saksa armeed juhivad kindralid Hindenburg ja Luddendorff - Saksa armee Venemaa vastu edukas - Vene väed peatavad Austria-Ungari pealetungi Serbias - Saksa + Austria-Ungari koostöö pealetungiks Varssavile - 1914 lõpuks rinne stabiliseerub, pole positsioonisõda Maailmas 1914 - Antandi riigid vallutavad Saksamaa kolooniaid - Saksamaa koloonia Tansaanias osutab vastupanu kuni 1918 1915 - Ypres'i lahing aprillis ­ mürkgaas - Mais kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja...

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Adolf Hitler ja unistus rassilisest puhtusest

Hitler astus Göringi kaasabil teenistusse Braunsc- hweigi liidumaa majandus-esinduse nõunikuna Berliinis. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja 4. märtsil läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas. 1933. aasta 30. jaanuaril määraski Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848-1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Et valitsuses oli natsidel vähe kohti, kuulutas ta kohe välja ennetähtaegsed valimised. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Adolf Hitler ja natsism Saksamaal

Nad on tarviduse korral valmis Hitlerile SA vastu isegi appi tulema. Sündmused arenesid nii, et abi ei läinud vaja. 1934. aasta juuli alguseks oli SA juhtkond Hitleri eliitüksuse SS'i poolt hävitatud. Nn. pikkade nugade ööl jätsid oma elu Röhm, Strasser ja paljud teised natsid, kes olid tülikaks muutunud. Tänulik sõjavägi oli nüüd valmis andma Hitlerile riigipea koha. Kui Hindenburg viis nädalat hiljem suri, võttis Hitler presidendiameti üle, lisades endale pealekauba veel Führer'i tiitli. Sõjavägi andis truudusevande Hitlerile isiklikult: ,,Tõotan jumala nimel vastuvaidlemata alluda Adolf Hitlerile, ülemjuhatajale ning Reich'i ja saksa rahva füürerile." Valitsemislaad Aastatel 1933-1934 toimunud poliitilisi ümberkorraldusi on tihtipeale nimetatud legaalseks revolutsiooniks...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajalugu

MacDonald- Leiboristliku partei juht. Kõrgmate maksude abil suudeti maksta töötutele abirahsid, pensionikindlustust ja pakuti tasuta haridust. Sõjalised kulutused olid väiksed. Alamklasside aukartus ülemate ees oli kadunud. Inimesed muutusid vabamaks ja sõltusid vähem tavadest ja traditsioonidest, kadus peenutsemine. Saksamaa 1924. majanduslik tõus. Demokraatia oli ebakindel. 1925. a sai presidendiks feldmarssal P. von Hindenburg . Ta pooldas monarhistlikke vaateid, tahtis võimu üleanda keisrile. Riigipäevas polnud tal palju toetajaid, seal oli palju parteisid. Liberaalne erakond Tsentrum- peamiselt lõuna ja lääne aladel. Saksa Rahvuslik Rahvaerakond. Mõõdukalt vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid. Kommunistid. Hitleri partei. G. Stresemann nõudis mitmete Versailles tingimuste rahumeelset muutmist. 2 välispoliitikat_ Läänelik Stresemanni poliitika ja teine revansistlik, mida toetas president...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimese maailmasõja põhjused ja algus

Kiirelt arenev Saksama soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purutasta Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Valla päästa maailmasõda, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Alahinnati ohtu ­ ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisvalt. Sõda romantiseeriti ­ 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõna on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudmine ­ polnud 1914.a aastal organisatsiooni, mis oleks korraldunud kiirest suurriikide liidrite kohtumisi. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferinandi tapmine Sarajev...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Holokaust

Natside ideoloogia oli vallutamas maailma. Vägivalla ja süveneva ebastabiilsuseni viisid parempoolsete rahulolematus vasakpoolsete tegevuste üle. Natsid kasutasid olukorda ära ning lubasid rahvale stabiilsust ja majanduslikku taastumist. Seda kõike tugeva juhiga eesotsas. 4 Holokausti ajalugu 30.jaanuaril 1930.aastal määras president von Hindenburg Saksa kantsleriks Hitleri. Pärast seda hakkas Adolf Hitler täide viima natside ideoloogilisi ja poliitilisi eesmärke. Õigus arreteerida seadusliku aluseta keda tahes oli üks tähtsamatest eeldustest holokaustile. Nii täidetigi koonduslaagrid alguses kommunistide ja demokraatidega. Rassistliku ideoloogia rakendusele võtu esimeseks märguandeks oli juutide äride boikoteerimine Berliinis 1933.aastal. Üle Saksamaa toimusid mõne järgneva aasta jooksul juudivastased vägivallaaktid...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

II Maailma sõda - konspekt kontrolltööks

II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei nüüd püüdis võimule tulla parllamendi valimiste kaudu . Seoses Suure Depressiooniga kasvas nende populaarsus 1932. sai Natsiparteist Riigipäeva suurim erakond. 30.jaanuaril 1933a. nimetab Saksa president Hindenburg Hitleri riigikantsleriks. 1,5a. pärast saab presidendi ameti Hitler (Hindenburg suri). Saab führeriks. 1933 1. Aprill juutide tagakiusamine riiklikul tasandil. Tipuks 1938 nov. Saksa konkreetsed sammud: Locarno lepingu mittetäitmine. 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus -Suurbritanniaga mereväe kokkulepe +alustas lennuväe loomist 1936 ­ Liitis uuesti endaga Saarimaa -Viis oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. - kehtestati 2a. sõjaväekohustus (üldine)...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

7. hävitada kommunistid 8. hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige ena hääli. Selgus, et parlamendi saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu pidevalt tekkis pati seis ning ta saadeti laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised konkurendid. 2. Hitleri Saksamaa 1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht...

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Nimetu

Teisest küljest, radikaalsed vasakpoolsed kommunistid, nagu näiteks Spartakusbund, oli tahtnud tühistada seda, mis neile tundus "kapitalistliku valitsusena" ning asemele panna Räterepublik ­ nõukogude vabariik. Pärast edutuid valitsuskabinette ei näinud president Paul von Hindenburg alternatiive ning oli parempoolsete nõuandjate poolt nurka surutud ­ ta nimetas 30. jaanuaril 1933 riigikantsleri ametisse Adolf Hitleri. 3.7 Adolf Hitler Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari ­ 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik jaNatsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht (1921­1945). Aastatel 1934­1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933­1945) ning...

19 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hitleri võimuletulek Saksamaal

Natsid said küll vähem hääli kui eelmisel korral, aga tulemus oli küllalt hea, et ajakirjandus võis hüüda: "astuge tagasi härra Schleicher, Hitleri võit Lippes!" Hitleri otsusekindlus võidelda lõpuni, kui peaaegu kõik tema ümber olid meelt heitmas, oli tähelepanuväärne. Järgnenud kahe nädala jooksul töötasid poliitilised niiditõmbajad Berliinis hoolega kulisside taga. Kui kantsler Schleicher avastas, et ei suuda kokku panna valitsust, mille president Hindenburg heaks kiidaks, hakkas ta mängima mõttega parlament laiali saata ja lükata valimised sügiseni edasi. Selline teguviis oleks põhjustanud Saksamaal kodusõja. Schleicheri aeg sai ümber ja ta astus 28. jaanuaril 1933 tagasi. Ta teatas presidendile, et on ainult kolm võimalust: Hitleri enamusvalitsus, Hitleri vähemusvalitsus või kantslerina jätkab ta ise. Hindenburg koos lähemate nõuandjatega pidasid juba alates 18. jaanuarist Hitleriga pingelisi läbirääkimisi. Hitler...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Maailm pärast I ms

jaanuaril (Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev 1871) 1919. Rahukonverentsile olid kutsutud ainult võitjariigid. Kaotajad olid kutsutud tingimusi vatsu võtma, alla kirjutama, läbirääkimis nendega ei toimunud. Nemad pidid leppima sellega, mis neile ette kirjutati. Võitjate poolelt olid olulised: Prantsusmaa, Inglismaa, USA. Itaalia pidas end ka riigiks, kes panustas palju, kuid ülejäänud riigid ei arvestanud eriti Itaalia soovidega rahukonverentsil. Tegelikult oli võitjariikide hulgas ka Venemaa, kuid see ei olnud enam sama Venemaa, mis 1914, sellest oli saanud Nõukogude Venemaa. Teised riigid suhtusid vaenulikult temasse, olemasolevat võimu ei tunnistatud. Samuti oli 1918 sõlmitud Brestis separaatrahu (rahu ilma teiste liikmesriikidega läbirääkimata), see ei olnud muidugi peapõhjus, kommunistid olid. Venemaa tulevikku käsitleti erinevalt suure kolmiku poolt. Prantsusmaa uskus, et tu...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Adolf Hitler esimeses maailmasõjas

24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja 4. märtsil läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas. 1932. aasta Saksamaa presidendivalimised 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses vooruus senine saksamaa president Paul von Hindenburg , NSDAP esindaja Adolf Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei esindajana Ernst Thälmann ning konservatiivsete monarhistlike parteide esindajana Theodor Duesterberg (Deutschnationale Volkspartei, DNVP). Valimiste esimese vooru tulemusena sai Hindenburg 49,6%, Hitler 30,1%, Thälmann 13% ja Duesterberg 7% häältest. Valimiste teises voorus võitis presidendivalimised Hindenburg, kes kogus 53% häältest, teda toetasid ka sotsialistid, protestivaimust Hitleri vastu. Adolf Hitler...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Adolf Hitleri elulugu, Müncheni ja Viini aastad

Nüüd poleks pidanud Hitler pidanud kõigepealt saama braunschweiglaseks, et saada sakslaseks. Selle seadusega eksisteerisid edaspidi vaid saksa riigikodanikud. Kodakondsena oli Hitler täitnud Riigikantsleriks saamiseks nõutavad kriteeriumid. Pärast seda, kui NSDAP oli 1932. aasta valimiste järel muutunud tugevaimaks parteiks Riigipäevas, nimetas Riigipresident Paul von Hindenburg 30. jaanuaril 1933 Hitleri Riigikantsleriks, sellega algas rahvuslik ülestõus (Nationale Erhebung). 8 Hitler saavutas oma nimetamise Riigikantsleriks Franz von Papeni ümbritseva rahvuskonservatiivse ringkonna poolehoiuga, lubades von Papeni teha asekantsleriks, kellel oli ligipääs kõigile Kantsleri ja Riigipresidendi asjaajamistele ning sellega, et konservatiivid said kõik olulisemad ministrikohad...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kordamine. Pärast esimest maailmasõda

Välisinvestorid lahkusid Saksamaalt. Saksamaa panku haaras pankrotilaine. Saksamaal oli suurim tööpuuduse tase. 8. Hitleri võimuletulek ja kujunemine ainuvalitsejaks- Pärast nurjunud õlleputsi võttis Hitleri juhitud parteri uue kursi- püüdes võimule tulla parlamentaarseid võitlusvahendeid kasutades. Suur Depressioon pakkus Hitlerile võimalust rahva seas jälle populaarsust koguda-lubades kõigile kõike. Kõigepealt valiti Hitler Saksamaa kantsleriks. Kui Hindenburg suri, kuulutati hitler rahva Juhiks. Hitler keelustas kohe kõik parteid ja algas natslik propaganda. Algas riigi ja rahva ettevalmistamine sõjaks, mida Hitler ammu ootas. Kes ei allunud käskudele, saadeti koonduslaagritesse. Kuna Hitler saavutas tõesti edu Saksa majanduse tervendamisel, kasvas Saksa rahva usaldus tema vastu. 9. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika- Oli suunatud demokraatia vastu ning...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

5.-6. sept. 1914.a. toimus Marne`i lahing, milles inglaste poolt toetatud Prantsuse armee pani sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Vastased kaevusid kaevikutesse, algas positsioonisõda. Läänerindel muutusteta Idarinne 1914: Idarindel alustasid kaks Vene armeed 17. augustil 1914 sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armee etteotsa asusid kindral Hindenburg ja Luddendorff, kes suutsid vene armee Tannenbergi lahingus 2. septembril 1914 puruks lüüa. Lahing on märkimisväärne eriti just selle poolest, et rongide abil sai Saksa 8. armee terve korpus teha kiireid liikumisi, lubades Saksa armeel esitada ühtainsat rinnet mõlemale Vene armeele. Teine Vene armee sunniti Ida- Preisimaal taanduma. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu. Galiitsias toimunud lahingutes kandsid Austria- Ungari väed raskeid kaotusi...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
40
docx

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted

· Kaotas maaomanike toetuse, võimule tuli kantsler Franz von Papen, kes hädamääruse abil võttis üle Preisimaa omavalitsuse ja tuli vastu Hitleri nõudmistele tühistada SA tegevuskeeld ja saata Riigipäev laiali. · 31.07.1932 valiti uus Riigipäev. Vägivallalaine. Parlament saadeti kohe laiali. 6.11.1932 taas uued, mis jõudude vahekorda oluliselt ei muutnud. Märtsis 1932 valiti Hindenburg presidendiks. · 30.01.1933 määras Hindenburg Hitleri Saksa kantsleriks. Hitleri võimupositsioonide kinnistumine · Valitsusse pääsesid vaid 3 natsi (Hitler, Göring, Wilhelm Flick). Valimised kuulutatigi välja. 27.02.1933 puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Süüdistati kommuniste ja kehtestati erakorraline olukord. · Asuti looma uut võimustruktuuri. Läbi viima natsionaalsotsialistlikke reforme. · 30.07...

20. sajandi euroopa ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pärast I maailmasõda - demokraatia ja diktatuurid

a üritas Hitler Baieris võimu haarata, kukkus läbi, pandi vangi, kus kirjutas ,,Mein Kampf" Riigipäeva hoone põlemapanek 1933, süüdistatakse kommuniste Peatatakse kõikide teiste erakondade tegevus Sureb Weimari vabariigi president Hindenburg , Hitler uusi valimisi ei korralda ning võtab võimu enda kätte Hitlerist saab Führer · Hitleri-Saksamaa majandus, siseolukord, rassiteooria, sõjavägi. Majandus: võeti riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu, antarkia loomine, idapoolsete alade vallutamine, sõjaliste kulutuste kasv, rahva elatustasemel ei lastud langed, et säilitada poolehoid, uute...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Eesti ajaloo inimesed

Andis usu-, sõna-, koosolekuvabaduse, kutsus kokku riigiduuma, revolutsioonid riigis, kuna vabadused puudusid. · Wilhelm II ­ Saksa keiser. Soovis riigiterritooriumi laiendada, rohkem võimu saada maailmas, kolooniad ümber jaotada. · Franz Ferdinand ­ oli Austria ertshertsog, tema tapmine oli ajendiks I maailmasõjale · Erich Luddendorf ­ saksa vägede ülemjuhataja I maailmasõjas · Paul von Hindenburg - Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane, president aastatel 1925­1934. · Philippe Petain - Prantsusmaa sõjaväelane ja riigipea aastail1940­1944. · Vladimir Lenin - Venemaa bolsevikejuht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. · David Lloyd George ­ Briti peaminister sõjaaegses koalitsioonis, liberaalide partei juhti · Thomas Woodrow Wilson - Ameerika Ühendriikide president aastail 1913­1921., Wilsoni 14...

Ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun