Paul von Hindeburg (1847-1934) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg sündis Preisimaal Posenis. Ta oli Weimari Vabariigi teine president. Teda peetakse Saksamaa riigikangelaseks. Preisi aadliku pojana astus ta juba teismelisena sõjaväekooli. 1866. aastal osales Hindenburg võidukas Königgrätzi lahingus ning sõdis ka Saksa keisririigi rajamiseks peetud Preisi-Prantsuse sõjas 18701871. Hindenburg sai 1903. aastal kindrali aukraadi. Aastal 1911 läks ta erru. 1914, kui puhkes Esimene maailmasõda, kutsuti Hindenburg teenistusse tagasi ning määrati koos Erich Ludendorffiga Idarinnet juhtima. Üheskoos võitsidki nad Tannenbergi lahingu ning kindlustasid Venemaa pealetungi peatamise. Novembris 1914 määrati Hindenburg Idarinde juhatajaks ning ta
Ludendorff palus 26. septembril vaherahukõnelusi, 7.-9. novebril levis üle Saksamaa revolutsioon ning keiser astus tagasi. 11. novebril kirjastati Compiegne'i metsas vaherahu. 6. Miks Saksamaa kaotas sõja? Kuna tema tagala hakkas lagunema. Saksamaal levis revolutsioon. Keiser astus tagasi. Isegi Saksa väejuhataja palus oma valitsuselt rahukõnelusi. 7. Nimed a) Schliefen tema plaan oli, et Saksamaa ründab Prantsusmaad Belgia kaudu b) Hindenburg sai pärast Gumbinneni lahingut idarinde juhiks Saksa armees; hävitab tannenbergi lahingus Vene armee c) Ludendorff Saksa vägede ülemjuhataja; palus oma valitsuselt, et hakatks pidama rahukõnelusi d) Joffre Prantsuse vägede ülemjuhataja; palus Venemaal oma tegevust intensiivistada, et sakslased osa oma vägedest läänerindel viiksid idarindele e) Petaine Prantsusmaa kindral, kes juhtis kaitset Verdun'i lahingus
Millionen Exemplare verbreitet. Es wurde in sechzehn Sprachen übersetzt und auch nach 1945 im Ausland mehrfach wieder aufgelegt. Führer und Reichskanzler Am 30. Januar 1933 wird Hitler zum Reichskanzler eines nationalkonservativen Kabinetts ernannt . Am 30.1.1933 wurde Hitler, unterstützt vom ehemaligen Reichskanzler Franz von Papen, vom Reichspräsidenten zum Reichskanzler ernannt. Am 2. August 1934 stirbt Reichspräsident Hindenburg. Hitler vereinigt die Ämter von Reichspräsident und Reichskanzler in seiner Person und führt den Titel "Führer und Reichskanzler". Reichspräsident Paul von Hindenburg Holocaust Bilde und Videos Hitler und Eva Braun Am 29
plahvatavad plahvatavad Vesinikku Vesinikku kasutati kasutati osade osade aerostaatide aerostaatide õhku õhku tõstmiseks. tõstmiseks. See See lõppes lõppes 6. 6. mail mail 1937, 1937, mil mil saksa saksa zeppelin, zeppelin, Hindenburg, Hindenburg, hävines hävines kui kui õhulaeva õhulaeva sees sees vesiniku vesiniku jaja õhu õhu segunemisel segunemisel tekkinud tekkinud paukgaas paukgaas plahvatas. plahvatas. Õnnetuses Õnnetuses hukkus hukkus 36 36 inimest.
Alahinnati ohtu Sõda romantiseeriti Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 2. Nimeta I maailmasõja ajend. Millal see sündmus aset leidis? Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. 3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor? Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen). 4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioonisõda? Kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja
1914 läänerinne · Saksamaa tungis läbi Belgia Prantsusmaale · Seialgu on Saksamaa edukas. · Marne'i lahingus peatati saksamaa pealetung · Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda 1914 Idarinne · Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda · Erinevalt läänerindest kujuneb idarindel manöövrisõda. · Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes venemaa lüüasaamisega. Paul von Hindenburg: saksa vägede juht Tannenbergi lahingus. 1915 Sõtta astusid: · Itaalia atanti poolt · Bulgaaria keskriikide poolt o Bulgaaria sõttaastumine tähendas Serbia kokkuvarisemist Läänerinne 1915 · Aprillis 1915 kasutatakse YPRES' juures esmakordselt gaasi. 1916 · Sõtta astus Rumeenia ja Portugal atanti poolel · Hakkab ilmnema sõjatüdimus Läänerinne 1916 Verduni lahing: maailma sõja veriseim lahing Henri petain Prantsusmaa au
kui hakkas II MS ja Mussolini valis Hitleri poole. 2. Ja 3. Suur Depressioon ehk lihtsalt majanduskriis maailmas 1929 kuni noh nt. Saksamaal hakkas see kaduma 1933, aga täielikult kadus see II MS ajaks. Mõju oli Saksamaale laastav, sest töötuid oli miljonites, ala 13 mln äkki, aga ühesõnaga majandus kurnatud, kuna sakslased pidi maksma sõjakahjusid võitjariikidele ehk inglastele ja prantslastele, lisaks valitsus ei meeldinud saksa rahvale, Weimari vabariigi ajastu oli siis, Hindenburg oli president nt. Enne Hitlerit. No ja sellega saigi algus natside võimuletulek, sest sakslased ei saanud aru, miks nad kaotasid sõja, tekkis viha oma valitsuse vastu jne, käidi õllekeldrites joomas ja arutamas poliitika üle, seal oli ka Hitler ning ta hakkas seal pihta oma kõnedega jne, ühesõnaga ta populaarsus kasvas, tal tekkisid toetajad, nt. jõukad poliitikud, siis SA ehk pruunsärklased, need olid nn löömamehed, kes jõuga aitasid asja levitada
Tulemusena majandus hangub. Mõlemad äärmusliikumised muutuvad taas populaarseks. Hitleri võimuletulek · 1930. aastal toimusid Riigipäeva valimised (I), millest saab alguse natsipartei tõus Riigipäevas. · 1930. aastal on ka presidendi valimised, kus kandidaadiks seab ennast ka Hitler. Kandidatuur võimaldab talle suurt kampaaniat ja palju kõnesid ehk tänu sellel kogub ta palju populaarsust. Presidendiks valitakse siiski Hindenburg, kes üritab konservatiive panna võimule. · 1932. aastal alguses toimuvad uued Riigipäeva valimised (II), kus nüüd saavad natsid 230 kohta (eelminekord 170 umbes 500st), moodustades suurima fraktsiooni Riigipäevas. Sotsialistidel ja kommunistidel on kokku rohkem hääli, aga nad ei tee omavahelist koostööd. Kommunistidel on Moskva poolt keelatud igasugune koostöö sotsialistidega. · 1932
kätte(vastupanuta). Petrogradi Sõjaline Revolutsiooniline Komitee (ette otsa sai Lev Trotski) · 3.03.1918 Sõlmiti Brest-Litovski rahu Venemaa ja Saksamaa vahel. Loovutatakse alad Saksamaale (k.a. Eesti) Valus hoop liitlastele, suurenenud pinge läänerindel. · Franz Ferdinand Austria - Ungari ertshertsog ja troonipärija, kelle mõrva peetakse I maailmasõja ajendiks. · Gavrilo Princip 17- aastane serblane, kes tappis Franz Ferdinandi. · Paul von Hindenburg Saksa sõjaline juht idarindel, kes viis saksa väed võiduni Tannenbergi lahingus. · Philippe Petain Prantslaste väejuht Verdune'i all, ei lasknud sakslastel edasi tungida. (Verdune oli viimane kaitseliin enne Pariisi) · Nikolai II Venemaa viimane tsaar, kes kukutati ona heatahtlikkuse ja leebuse pärast. Peale tsaarivõimu läks riiki juhtima Ajutine Valitsus. · Vladimir Lenin enamlane, kes sai Venemaal võimule. Tema tegevuskava oli
Töölisparteiks ning esimeheks sai Adolf Hitler • Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad • Rünnakrühmlased ehk pruunsärklased hirmutasid juute ja kommuniste • Natsid kogusid kiiresti poolehoidu • 1933. aastal nimetati vabariigi kantsleriks Adolf Hitler • Valitses Natsionaalsotsialistlikpartei SISEPOLIITIKA • Natsionaalsotsialistid • Riigipäevahoone põleng • Üheparteisüsteem • Saksa Töölispartei • Riigipresident Hindenburg • Juutide tagakiusamine • Kolmanda riigi hirmuvalitsemine • Gestapo VÄLISPOLIITIKA • Välispoliitika muutus üha sõjakamaks • Loodi võimas armee- Wermacht • toetati Francot Hispaania kodusõjas • Sõber Itaalia ja Jaapaniga • Saksamaa tahtis oma territooriume tagasi saada MAJANDUS • Eesmärgiks oli tõsta riigi sõjalist võimsust • Riik võttis pankuritelt ja suurtöösturitelt laenu • Kehtestati plaanimajandus
Ferdinand Graf von Zeppelin Familie 8. Juli 1838 Konstanz Schloss Girsberg, Schweiz Isabella Freiin von Wolff Helene von Zeppelin Starb am 8 März 1917 in Berlin Leben Militärakademie,Ludwigsburg 1858 das preussische Heer 1863 USA 1870-1871 diente er dem preussischem Heer 1891 nahm er als Generalleutnant Abschied von der Armee Luftschiffe 1900 erstes Luftschiff-LZ 1 1908 die Militärverwaltung- Luftschiff LZ 3 1910 erste kommerzielle Luftdienst Hindenburg Deutschland-New York 6. Mai 1937 Die Wasserstofffüllung 36 Menschen kamen zu Tode Wichtigkeit Erste kommerzielle Luftfahrten Militärische Möglichkeiten Vor- und Nachteile von die Luftschiffen Vorteile: Nachteile: Still Leicht zu zerstören Trugen Leicht zu erkennen Schusswaffen und Beeinflussbar von Bomben ...
Oktoobrit 1929 ehk päeva, mida ameeriklased nimetavad Mustaks Neljapäevaks. Sel päeval algas New Yorgi börsil järsk aktsiahindade langus. Järgnes võimas majanduskriis ehk nn suur depressioon, mis kestis 1933. Aastani. 7. Roosevelti "Uus kurss" Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava Suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks. 8. Hitleri võimuletulek Saksamaal 30. jaanuaril 1933 määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Peale tema pääses valitsusse vaid kaks natsionaalsotsialisti: portfellita minister Hermann Göring ja siseminister Wilhelm Flick. Ülejäänud ministriametid said teiste parempoolsete erakondade esindajad. 27. veebruaril puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Valitsus nimetas seda kommunistlikuks vandenõuks ning president kuulutas välja erakorralise olukorra, mille piirati erikorralduseni kodanike isikuvabadusi ja õigusi. 1932
Töölisparteiks (NSDAP). 5.1 Kodakondsus 1932. aastal toimunud presidendivalimiste eel kavatseti Hindenburgile vastukandidaadiks esitada ka Adolf Hitler, kellel aga oli takistuseks Austria päritolu ning Saksamaa kodakondsuse puudumine. Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest. 5.2 Presidendivalimised 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses voorus senine Saksamaa president Paul von Hindenburg, NSDAP esindaja Adolf Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei esindajana Ernst Thälmann ning konservatiivsete monarhistlike parteide esindajana Theodor Duesterberg (Deutschnationale Volkspartei, DNVP). 5.3 Tulemused Valimiste esimese vooru tulemusena sai Hindenburg 49,6%, Hitler 30,1%, Thälmann 13% ja Duesterberg 7% häältest. Valimiste teises voorus võitis presidendivalimised Hindenburg, kes kogus 53% häältest, teda toetasid ka sotsialistid, protestivaimust Hitleri vastu. 6
loodeti luua parem tööstus süsteem) 1936 vallitas Itaalia Etioopia Autoritaalsed riigid mujal euroopas Ungari · Miklos Horthy Portugal · Antonio Salazar Albaaaina 1924 · Ahmed Zogu Jugoslaavia 1929 · Aleksandar I Kreeka · Ioannis Metaxas Saksamaa (1919-1933 Weimari vabariik) (1933-1945 Kolmas Riik) Weimari vabariigi presidendid: 1. Friedrich Ebert 2. Paul von Hindenburg Weimari vabariigi aegsel saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revansi. Suur majanduskriisi mõju saksamaale 1. Suur tööpuudus (6 milj töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine (aastas 2-3 valitsust) Kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: · Punane või pruun katk NSDAP
Minimalism Nõo Reaalgümnaasium Veebruar 2013 Minimalism Tekkis 1960.aastate keskel USAs vastureaktsioonina modernismi vastu. Põhitunnused: algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad. Kõik on viidud sõna otseses mõttes miinimumini. Muusikas puudub igasugune areng. Toimub ühe kujundi või fraasi pidev kordamine. Mõjub mõnevõrra hüpnootiliselt. Steve Reich 1936 Minimalismi teerajaja. USA helilooja ( New York) Looming Esimestes teostes kasutab nn lindimuusikavõtteid. Kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks, nii et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele, vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusilaine materjal. Pannes need lindid mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. Sel kombel avastas faasiniketehnika. K "Violin Phase" ( 1967) "Music for 18 M...
Tehnika, teadus, leiutised Stella-Maria Kangur Ajajoon Suured inimesed, suured asjad, kaisukarud. 1900-1910 Tsepeliin Tolmuimeja Konditsioneer Valedetektor `Teddy Bear' (Theodore Roosevelt) Neoonvalgus Rasvakriidid Teekotid (Thomas Sullivan) Traktor Relatiivsusteooria (Albert Einstein) Auto kojamehed (Mary Anderson) Värvifotod 1900 tsepeliin Krahv Ferdinand von Zeppelin Suur tulevik Vesinik Hindenburg-suurim õhus liikuv alus, 245m.(3x Airbus A380) Relatiivusteooria Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suh...
juuni 1941 Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises, ent selle väite õigsus on kaheldav. Friedrich Ebert Weimari vabariigi esimene presidentkes oli olnud ka 1918. a. novembris moodustatud valitsuse juht. Ebert oli tuntud kui ettevaatlik, aga kindlameelne poliitik, kellel õnnestus maha suruda kommunistide väljaastumised . Paul Ludwig Hans Anton von Beneckendorff und von Hindenburg 2. oktoober1847 2.august1934 oli Saksamaa sõjaväelane ja riigitegelane,president aastatel 19251934, Tal õnnestus tagasi tõrjuda Vene vägede sissetung Ida-Preisimaale 1914.a. Adolf Hitler 20. aprill 1889 30. aprill 1945 , Kolmas Reich oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht 19211945. Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler 19331945 ning
LÄÄNERINNE Tegevus algas 2 augustil 1914, mil Saksamaa hõivas Luksemburgi suurema vastupanuta, 4. Augustil Belgiasse, kus osutati vastupanu. Sakslased tapsid neid sitaks. Prantsusmaa augusti keskel Belgia poolt sisse. I MARNE LAHING 05.09.1914 J.J.Joffre: Ärge taganege!! Renault taksod. Sakslaste pealetung peatati. 80 000 prantslast, 1700 britti, 15 000 sakslast surnud. IDARINNE 17 august 1914 alustas Venemaa pealetungi Ida-Preisimaale. Uus juhtkond: Hindenburg ja Luddendorff. Vene armee taanduma. A-U’d Venemaa kottis, Saksamaa appi ja siis stabiliseerus olukord. 1915 AASTA Veebruaris alustab Saksamaa allveesõda. Saksamaa kasutab gaasi Ypres’i lahingus. Aprill-oktoober Gallipoli operatsioon (Briti ANZAC vs Türgi) Musta Mere väinade vallutamiseks Türgilt.
-Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel moodustatud vabariiki. Põhiseadus jõustus 11. Augustil 1919. Riigipäev oli kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks. (Presidentaalne vabariik) I president Friedrich Ebert (1919-1925) II president Paul Hindenburg (1925-1934) I maailmasõja aegne saksa rahvuskangelane, kes juhtis saksa vägesid idarindel. NSDAP Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, mis 1920. Aastate alguses oli üks paljudest väikeparteidest, kuid karismaatilise liidri Adolf Hitleri juhtimisel tõusis 1930. Aastate alguses tõsiseltvõetavaks poliitiliseks jõuks. Hitler kirjutas vanglas (NSDAP programmdokument ) - ,,Minu Võitlus'' 1921 SA : Rünnakrühm, kandis pruunivorme (pruun katk) Ülessanne : Arv
Hitler astus Hermann Göringi kaasabil teenistusse Braunschweigi liidumaa majandusesinduse nõunikuna Berliinis. 24. veebruaril 1932 määrati Adolf Hitler ametisse, 26. veebruaril andis ta ametivande ja 4. märtsil läks ta juba erru: 8 päevaga saavutas ta Saksamaa kodakondsuse ning legaalse võimaluse osaleda Saksamaa poliitikas. 1932. aasta Saksamaa presidendivalimised 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel osalesid esimeses vooruus senine saksamaa president Paul von Hindenburg, NSDAP esindaja Adolf Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei esindajana Ernst Thälmann ning konservatiivsete monarhistlike parteide esindajana Theodor Duesterberg (Deutschnationale Volkspartei, DNVP). Valimiste esimese vooru tulemusena sai Hindenburg 49,6%, Hitler 30,1%, Thälmann 13% ja Duesterberg 7% häältest. Valimiste teises voorus võitis presidendivalimised Hindenburg, kes kogus 53% häältest, teda toetasid ka sotsialistid, protestivaimust Hitleri vastu. Adolf Hitler
Natsid said küll vähem hääli kui eelmisel korral, aga tulemus oli küllalt hea, et ajakirjandus võis hüüda: "astuge tagasi härra Schleicher, Hitleri võit Lippes!" Hitleri otsusekindlus võidelda lõpuni, kui peaaegu kõik tema ümber olid meelt heitmas, oli tähelepanuväärne. Järgnenud kahe nädala jooksul töötasid poliitilised niiditõmbajad Berliinis hoolega kulisside taga. Kui kantsler Schleicher avastas, et ei suuda kokku panna valitsust, mille president Hindenburg heaks kiidaks, hakkas ta mängima mõttega parlament laiali saata ja lükata valimised sügiseni edasi. Selline teguviis oleks põhjustanud Saksamaal kodusõja. Schleicheri aeg sai ümber ja ta astus 28. jaanuaril 1933 tagasi. Ta teatas presidendile, et on ainult kolm võimalust: Hitleri enamusvalitsus, Hitleri vähemusvalitsus või kantslerina jätkab ta ise. Hindenburg koos lähemate nõuandjatega pidasid juba alates 18. jaanuarist Hitleriga pingelisi läbirääkimisi. Hitler
Relvastusalase info vahetamine Sõja alustaja vastu kaubandus- ja rahandusblokaad Sõja korral organiseeritakse RL-i sõjajõud Riikidevaheliste lepingute kohustuslik registreerimine RL'i poolt RL liikmed: Algul 43 liiget *Kõik riigid, kes sõjas Sks ja ta liitlaste vastu *Sõjas erapooletud Oli Euroopa-keskne organisatsioon Isikud: F. Ferdinand A-Ungari troonipärija; temale tehtud atentaat sai sõja ajendiks G. Princip tappis F. Ferdinandi (alaealine, mõisteti eluaegseks) P. von Hindenburg kindral, Sks armee eesotsas E. Luddendorff Sks kindral, staabiülem Hindenburg ja Luddendorff suutsid koos vene väed taanduma sundida. H. Petain Pr kindral; juhtis Verduni kaitset viis võidule A. Brussilov kindral, vene rindejuhataja; juhtis pealetungi A-Ungaris J. Joffre juhtis Marne'i lahingus Antandi vägesid, nurjates Sks sõjaplaani G. R. Nivelle Pr. armee ülemjuh; 1917.a tapatalgud, kus Pr Sks poolt tagasi löödi F. Foch Sks juht Marne'i lahingus G
sõja. Läänerinne Aasta Idarinne 2. augustil Algab sõjategevus 17. augustil Kaks Vene 1914.a 1914 armeed alustavad sissetungi Ida- Preisimaale 4.august Alustab Saksamaa 2. kindral Hindenburg ja Luddendorff 1914 sissetungi Belgiasse septembril suutsid vene armee 1914 Tannenbergi lahingus puruks lüüa. 21.-25. Piirilahing Sügis 1914. Pealetung
II maailmasõda Hitleri agressiivse poliitika tulemus 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse
(august 1918). POLIITILISE TEGEVUSE ALGUS • Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus ta tööle Müncheni riigikaitsevalitsusse. • 12. septembril 1919 käis ta esimest korda lukksepp Anton Drexler’i asutatud Saksa Töölispartei(Deutsche Arbeiterpartei; DAP) koosolekul. • Varsti muutus ta parteile asendamatuks. 1932. aasta Saksamaa presidendivalimised • Esimeses voorus osalesid senine Saksamaa president Paul Von Hindenburg, 7% NSDAP esindaja Adolf 13% Hitler, Saksamaa Kommunistliku Partei 49% esindajana Ernst Thälmann ning konservatiivsete monarhistlike parteide 30% esindajana Theodor Duesterberg(Deutschnationale Volkspartei, DNVP). “Me ei taha valetada ja udujuttu ajada. Me ei taha teha tühje lubadusi. Me tahame tegude läbi näidata, et me oleme paremad.” -Adolf Hitler, 10.veebruaril 1933
I.ms põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud *Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia *Saksa soovis juhtpositsiooni Euroopas *Balkanil põrkusid A-U ja Venemaaa taotlused *Saksa Prantsuse tüli Elsass-Lotringi pärast. Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 aastal. Tulemused: *Hukkus 10 000 000 *Kokku varisesid A-U, Venemaa, Türgi ja Saksamaa ja nende alade peale tekkis palju väiksemaised riike *Muutus jõudude vahekord maailmas (USA esiletõus) *Riigid sekkusid jõuliselt kodanike ellu *Ms-s ei õnnestunud lahendada ühtegi olulist probleemi, need püsisid ning viisid II ms-ni. Antant(1907): Vene, Inglis, Prantsus, 1914 liitus Jaapan, 1915 Itaalia(lahkus kolmikliidust), 1916 Portugal ja Rumeenia ning 1917 Kreeka ja USA. Eesmärgid: *Prantsus soovis vähendada Saksa mõjuvõimu euroopas *Vene soovis purustada Türgi ja ka A...
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu *maailma majanduslik jaotami...
komparteidest, nõukogude võimu keskasutustest, julgeolekuorganitest ja armeest, terrori ohvriks langesid ka NSVL’i rahvusvähemused GULAG-Ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem, kus vvalitsesid ebainimlikud tingimused ja seal suri massiliselt vange, Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel Isikud: Benito Mussolini, Adolf Hitler, Ernst Röhm, Heinrich Himmler, Joseph Goebbels, Paul von Hindenburg, Lev Trotski, Jossif Stalin, Vjatšeslav Molotov Benito Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator.Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Adolf Hitler- Saksamaa poliitik ja NSDAP juht, Saksamaa diktaator. Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises; Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopajuudid, mustlased, homoseksuaalsed
kasutu. Välisinvestorid lahkusid Saksamaalt. Saksamaa panku haaras pankrotilaine. Saksamaal oli suurim tööpuuduse tase. 8. Hitleri võimuletulek ja kujunemine ainuvalitsejaks- Pärast nurjunud õlleputsi võttis Hitleri juhitud parteri uue kursi- püüdes võimule tulla parlamentaarseid võitlusvahendeid kasutades. Suur Depressioon pakkus Hitlerile võimalust rahva seas jälle populaarsust koguda-lubades kõigile kõike. Kõigepealt valiti Hitler Saksamaa kantsleriks. Kui Hindenburg suri, kuulutati hitler rahva Juhiks. Hitler keelustas kohe kõik parteid ja algas natslik propaganda. Algas riigi ja rahva ettevalmistamine sõjaks, mida Hitler ammu ootas. Kes ei allunud käskudele, saadeti koonduslaagritesse. Kuna Hitler saavutas tõesti edu Saksa majanduse tervendamisel, kasvas Saksa rahva usaldus tema vastu. 9. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika- Oli suunatud demokraatia vastu ning
nagu ka teistes tööstuslikult arenenud riikides: tootmise langus, massiline tööpuudus, pankrotistumise laine, kriis põllumajanduses, sotsiaalkindlustussüsteemi ülekoormatus. Kuid kõik algas sellest, et Hremann Mülleri valitsus üritas läbi suruda seadust, millega oleks suurendatud töötute kindlustusfondi sissemakseid, kuid kaotas sellega Riigipäeva enamiku toetuse ja läks erru. Peale seda algasid Saksamaal Riigipäeva valimised ning siis presidendi valimised, mille võitis Hindenburg. Ta ei olnud Riigipäevaga rahul ning sellele järgnesid järjekordsed valimised. Valimisi oli toimumas liiga tihti ning inimestel tekkis umbusaldus eelmise valitsuse suhtes. Selest ajendatuna pääsesid võimule kommunistid ja natsionaalsotsialistid. Hiljem tuli võimule Adolf Hitler ning majanduskriisi rasketes oludes ta kasutaski ära sobilikud tingimused, et saada võimule ning kehtestada diktatuur. Sarnane oli olukord ka Itaalias, kus oli välja kujunemas fasistlik kord ning selle lõplik
Pooldavate vabariiklaste ja sõjalise diktatuuri pooldajate vahel. II MS ,'peaproov''. Franco diktatuuri kehtestamine. Saksamaa sammud II MS suunas. Eellugu: 1923a. nurjus Hitleri riigipöördekatse e. nn. ,'Müncheni õlleputs'' Hitler vangi. Natsipartei nüüd püüdis võimule tulla parllamendi valimiste kaudu . Seoses Suure Depressiooniga kasvas nende populaarsus 1932. sai Natsiparteist Riigipäeva suurim erakond. 30.jaanuaril 1933a. nimetab Saksa president Hindenburg Hitleri riigikantsleriks. 1,5a. pärast saab presidendi ameti Hitler (Hindenburg suri). Saab führeriks. 1933 1. Aprill juutide tagakiusamine riiklikul tasandil. Tipuks 1938 nov. Saksa konkreetsed sammud: Locarno lepingu mittetäitmine. 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus -Suurbritanniaga mereväe kokkulepe +alustas lennuväe loomist 1936 Liitis uuesti endaga Saarimaa -Viis oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. - kehtestati 2a. sõjaväekohustus (üldine)
Need olid vahemikus kommunistid, et parempoolsed rahvuslased. Seas rohkem äärmuslikke aktiviste viimane kategooria oli Adolf Hitler, kes oli asutatud Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (rohkem tuntud kui natside osapoolega), 1920- 1921. Selleks ajaks depressiooni Saksamaal, Hitleri poole oli enam kui 100.000 liiget ja kasvas kiiresti, ja see hakkas osalevad parlamendivalimistel üha edu. 1933, Hitler survet Saksa president, Paul von Hindenburg, võetakse teda ametisse kantsler, seisukohta, mis tal oli kiiresti võimalik kindlustada oma võimu. By 1935, Saksamaa oli ära tunda Versailles 'rahu ja kõik piirangud, mis kaasas on. Eelkõige Hitler teatas oma kavatsusest täielikult taastada Saksa sõjaväe. Aastal 1938, Saksamaa hakkas lisama territooriumil naaberriikidega, kaasa arvatud Austria ja enamik Tsehhoslovakkias. Kui Saksamaa ründas Poola september 1939, Suurbritannia ja Prantsusmaa joondatud Saksamaa vastu ja sõda alustas.
SAKSAMAA 1) selgita mõisted reparatsioon – sõjavõitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine infaltsioon – raha väärtuse langemine demilitariseeritud ala – ala, kus on sõjategevus keelatud – Reini 2) Kes olid ja kuidas läksid ajalukku Frederich Erbert – Weimari ehk Saksamaa esimese riigi, esimene riigipea Hindenburg – Saksamaa poliitik, riigitegelane ja president enne Hitlerit (...-1934), tema järgi sai ka nime Saksamaa üks suurim õhusõiduk Hitler – Austiarst pärist Saksamaa poliitik. 1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prants...
Saksa Töölispartei (NSDAP) koosolekul sõnavõtuga silma jäänud Hitler kooteeriti partei juhatusse, peagi sai temast partei juht 1923. a üritas Hitler Baieris võimu haarata, kukkus läbi, pandi vangi, kus kirjutas ,,Mein Kampf" Riigipäeva hoone põlemapanek 1933, süüdistatakse kommuniste Peatatakse kõikide teiste erakondade tegevus Sureb Weimari vabariigi president Hindenburg, Hitler uusi valimisi ei korralda ning võtab võimu enda kätte Hitlerist saab Führer · Hitleri-Saksamaa majandus, siseolukord, rassiteooria, sõjavägi. Majandus: võeti riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu, antarkia loomine, idapoolsete alade vallutamine, sõjaliste kulutuste kasv, rahva elatustasemel ei lastud langed, et säilitada poolehoid, uute
Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud. Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma. Sakslaste plaan oli läbi kukkunud Sõjategevus maailma teisel rindel 17.augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Vene armeed liikusid edasi. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Edukam oli Vene vägede tegevus A-U vastu. Galliitsias toimunud lahingutes kandsid A-U väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka A-U pealetung Serbias. 1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt
Pariisist 35km kaugusele, Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Sakslased olid selleks ajaks juba üsna kurnatud. Ägedate lahingutega pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee sept. algul sakslased tagasi tõmbuma. Sakslaste plaan oli läbi kukkunud Sõjategevus maailma teisel rindel 17.augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Vene armeed liikusid edasi. Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff, nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma panna. Edukam oli Vene vägede tegevus A-U vastu. Galliitsias toimunud lahingutes kandsid A-U väed raskeid kaotusi. Ebaõnnestus ka A-U pealetung Serbias. 1914. Aasta sügisel tõi Saksamaa osa vägesid A-Ule appi ja alustati koos pealetungi Varssavile. Alguses said edukalt
Saksa sõjajõududesse. Sõjas ta oli skaut ja tapja, alles peale sõda tunnistati teda "Ypresi mustaks koeraks", kes oli loonud hirmu portugallaste ja belglaste rühmade keskustesse. Teeneks selle eest sai Hitler 1918 aastal esimese klassi ordeni, mida ta hiljemgi uhkusega kandis. Teel rahva agitaatoriks Kuigi kapralist kõrgemat auastet ta ei saanud, aitas tal tema saadud esimese klassi orden meelde tuletada mehe nimega Paul von Hindenburg, kes oli tol ajal Saksamaa juht. Sõja lõppedes esindas Hitler tõelist rahvavaenulikust süüdistades juute Saksamaale kahjutoonud Esimeses maailmasõjas. Teda olevat nähtud haiglas nutmas, kui Saksamaa alistus vastase vägedele. Hitleri arvates oli sõja lõpp alles uue sõja algus ning 1920. aastal ta liituski natsionaalsotsialistliku tööparteiga (mida tuntakse nime all "natsid") ja hakkas seal levitama kinnisideed ühest rahvusest niiöelda puhtast rassist
Maailmasõda 1.MS mõiste. 1 MS osapooled: Keskriigid (3) ja Antant (4) Maailmasõda – laiahaardeline sõda, millest võtavad osa enamus maailma riikidest ning mille tandriks on peaaegu terve maailm. Iseloomult oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks oli suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Osapooled: Kolmikliit/keskriigid. Algatajaks Saksamaa koos Itaalia ja Austria-Ungariga; Itaalia sõjas erapooletu, kuid astus sõtta 1915 Antanti poolel. Antant. Vastukaaluks Saksamaale ja Kolmikliidule. Kuulusid Venemaa, Inglismaa ja Prantusmaa. Sõja käigus liitus Jaapan 1914 ja USA 1917. Venemaa lahkus 1917 peale oktoobripööret ja väljus Bresti rahuga 03.03.1918. 2. 1. MS kui imperialistlik sõda: teada suurriikide taotlusi. Saksamaa – Inglismaa: Saksamaa oli kolooniate jagamisele hiljaks jäänud, sai vähe ...
maailmasõja puhkemise otsene ajend. Ferdinand Zeppelin - saksa kindral, leiutas õhulaeva Orvill ja Wilbur Wright - esimene lennuk Guglielmo Marconi - raadio Vladimir Uljanov Lenin - asshole Wilhelm II - mingi saksa väejuht, tänu kellele i maailmasõda viiiist hakkas? Nikolai II - venemaa viimane keiser, poola väejuht Albert Einstein - suht obvious, füüsika Sigmund Freud - Austria neuroloog ja tuli välja erinevate psühholoogiliste jms teooriatega Paul von Hindenburg - saksamaa sõjaväelane ja riigiteadlane, president ka Erich Ludendorff - saksa kindral esimeses maailmasõjas Philippe Petain - prantsusmaa sõjaväelane ja riigiteadlane Ferdinand Foch - prantsusmaa kindral, I maailmasõjas liitlasvägede juhtija Alfred von Schlieffen - prantsusmaa ja saksamaa sõjaväelane, schlieffni plaan David Lloyd George - suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - prantsusmaa riigiteadlane, peaminister, ajakirjanik
I Maailmasõda Aasta Läänerinne (Sbr-Pr ja Saksa) Idarinne (Vene ja Saksa-AU) Muu (Itaalia, Balkan, Lähis-Ida, Aafrika, Aasia, Okeaania, Kaukaasia) 1914 Marne’i lahing (5-12.09). Saksa vägi Tannenbergi lahing (26-30.08). oli saavutanud edu ja lähenes Venemaa ja Saksamaa otsustav Pariisile. Pr valitsus evakueerus. Pr lahing Ida-Preisimaal. Vene ei ja Abr väed andsid Joffre juhtimisel jõudnud piisavalt ette löögi Saksa vägedele, nurjates valmistada ning saksa armee, nende sõjaplaani ning mujutades eesotsas Hindenburg´iga, lõi ...
4. Hitleri määramine kantsleriks, kogu võimu koondumine Hitleri kätte, ümberkorraldused 1933.-1934. aastal. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige rohkem hääli. Selgus, et saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu saadeti parlament laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel. oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised konkurendid, alustati kommunistidest, keda süüdistati Riigipäevahoone süütamises. Tegelikult süütasid natsid hoone ise. 1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile
neljaks aastaks piiramatu võimu. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. 30. juunil 1934. aastal, kõrvaldas Hitler ka oponendid natsionaalsotsialistlikus parteis. Sündmust tuntakse ka kui pikkade nugade ööd. Selle käigus kõrvaldati 400 pruunsärklast ja teisi poliitikuid, keda Hitler ei usaldanud. 1934. aasta augustis suri president Paul von Hindenburg. See andis Adolf Hitlerile Saksamaal kogu võimut – uut presidenti enam ei valitud ja presidendi funktsioone hakkas täitma Hitler. 1.2.1. Antisemitism ja rassiteooria Antisemitism on termin, mis kujutab endast vaenulikkust juutide suhtes. See tuleneb vastumeelsusest nende religiooni, kultuurilise tausta vastu. Mõiste tuli kasutusele 1879 aastal Saksa ajakirjaniku Wilhelm Marri poolt. Esimene märk juudivihast on täheldatud aastast 70, kui juutide tempel hävitati roomlaste poolt
paikneb reisijatele mõeldud ruum gondel.Sõiduki mõlemal küljel asetsevad propellerid ,mis käitavad mootori ja mille abil saab laev liikuda isegi vastutuult (erinevalt kuumaõhupallist,mille liikumise suund oleneb tuulte suunast).Õhulaeva kere on täidetud õhust kergema süttimatu gaasiga heeliumiga. Kunagi varem kasutati neis õhusõidukites vesinikku ,mis on erinevalt heeliumis väga kergesti süttiv. Siis juhtus ka üks väga suur õnnetus aastal 1937. Nimelt õhulaev Hindenburg süttis ning tuli hävitas selle mõne minutiga, surma sai 35 reisijat.
NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu. Õnnestus aga 1919 aprillis Münchenis – tekkis Baieri Nõukogude Vabariik. Varsti see likvideeriti. 1919 – asutatakse NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei. 1921 – partei juhiks saab Adolf Hitler. Füürer (Führer) – suur juht. 1923 – superinflatsioon Saksamaal.
rühmituste tegevust ja viis läbi põllumajandusreformid. Stolõpin hukkus vasakäärmuslase Dmitri Bogrovi 14. septembril 1911 Kiievi ooperis korraldatud atentaadi tagajärjel. t) Franz Ferdinand - Austria -Ungari troonipärija, kelle atendaat oli I ms ajendiks u) Gavrilo Princip - Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. v) Paul von Hindenburg Saksa sõjaväelane ( 1914 aastast feldmarssal). Juhtis koos Erich Ludendorffiga idarinnet. Koos võitsid Tannenbergi lahingu ja kindlustasid vene vägede peatamise. 1918 astus Lundendorf tagasi. Hindenburg jäi ametisse, et kaubelda välja parimad võimalikud alistumistingimused.
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
koostas uue põhiseaduse. Põhiseaduse järgi oli Weimari vabariik parlamentaarne riik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks Riigipäev (Reichstag). Riigi nimeks jäi Deutsches Reich ja osariikidele (Länder) pidid jääma küllaltki suured õigused, sh. oma kohalikud parlamendid (Landtag). Riigipea oli president, kes nimetas ametisse riigikantsleri, kellel pidi olema parlamendi enamuse toetus. 1919-1925 president Freidrich Ebert (Sotsiaaldemokraatlik Partei) 1925-1934 president Paul von Hindenburg (parteitu, konservatiiv, monarhist) Natsid 1918. aasta algul oli algul Bremenis ning hiljem Münchenis loodud partei, mille nimeks 1919 sai Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei). Selle juhtide hulgas olid väga parempoolsete natsionalistlike vaadetega mehed, kes soovisid kättemaksu Versailles' rahu eest ja süüdistasid sõja kaotamises sotsiaaldemokraate ning juute. Partei oli seotud antisemiitliku Thule
Tööstustoodangu hulk langes sajandivahetuse tasemele, töötuid oli 8 miljonit. Rahvas süüdistas raskes olukorras valitsust, NSDAP populaarsus hakkas jälle suurenema. Juulis 1932 hääletas parlamendivalimistel NSDAP poolt 13,7 miljonit inimest, natsid said 1/3 parlamendikohtadest. See oli nende edu absoluutne tipp. Sama aasta novembris erakorralistel parlamendivalimistel said nad juba veidi vähem hääli. NB! 30. jaanuaril 1933 nimetas Saksamaa president Paul von Hindenburg Hitleri kantsleriks. Parlamendis ehk Riigipäevas ei saanud natsid siiski kunagi absoluutset enamust. Märtsis 1933 olid jälle uued valimised, siis hääletas NSDAP poolt 43,9 % valijaist. Seega parlamentaarse korra ajal ei hääletanud sakslased diktatuuri poolt! NB! Hitler sai võimule täiesti seaduslikult! Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused: · parlamentaarne kord (ehk demokraatia) oli Saksamaal liiga nõrk ega tulnud toime riigi ees seisnud probleemidega
teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Mõne aasta jooksul allkirjastasid pakti pea kõik maailma riigid. Saksamaa ja KeskEuroopa riigid 1920. aastail Saksamaa välus 1924. kriisist: rahandussüsteem stabiliseerus, algas majanduslik tõus, Weimari vabariigi liberaaldemokraatlik reziim pidas vastu survele paremalt ja vasakult. 1925. a. sai presidendiks Paul von Hindenburg, tal oli suur võim, mis kujunes talle hädavajalikuks, kuna tema pooldajatel riigipäevas polnud häälteenamust. Tähtsamad parteid: *Tsentristlik liberaalne erakond Tsentrum esindas SM Lõuna ja Läänealasid, katoliitlikke piirkondi, sai 15 % häältest. *Saksa Rahvuslik Rahvaerakond (DNVP) oli meelestatud monarhistlikult ning esindas rasketööstuse ja põllumajanduse huve 20% häältest. *Mõõdukalt parempoolne Saksa Rahvapartei (DVP) sai 1015% *Kommunistid 810% häältest
Adolf Hitler Adolf Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik, kes oli Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht aastatel 1921-1945. Aastatel 1934 kuni 1945 oli ta Saksamaa diktaator (ehk Saksamaa kantsler). Hitlerit peetakse üheks II maailmasõja initsiaatoriks, lisaks on läbi tema käe hukatud mitmed juudid ja mustlased. Hitler on paljudele inimestele meelde jäänud kui suur kõnemees, kes suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse. Hitleri võimule saamine Pärast nõukogude vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Müncheni riigikatisevalitsusse eesmärgiga nuhkida parteide ja ringikeste, mida tol ajal loodi väga palju, üritusi. Lisaks hakkas ta osa võtma Saksa Töölispartei debattidest, kuna tema ideoloogia klappis tema maailmavaatega. Inimesed olid tema kõnedest vaimustuses ja tänu sellele võttis Anton Drexler Hitleri Saksa Töölisparteisse. Ta oli partei propagandajuht ning tema pealekäimisel nimetati partei ümber Natsionaalsotsia...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
