Turniirid olid ohutumad kui päris võitlused, sõditi tömpide otstega odadega. Siiski juhtus ka õnnetusi ning mõningad turniirid lõppesid kaotaja surmaga. Turniire oli erinevaid, sagedaseimaks oli hobustel võitlus, kus sõideti hobustega üksteisele vastu ning üritati vastast sadulast maha tõugata. Teiseks võimaluseks oli jalgsivõitlus, kus olid oma kindlad reeglid paika pandud. Hoope anti kordamööda ning neid hindas kohtunik. Kuna turniiridel esinesid ka muusikud ja poeedid olid turniirid tähtsad kultuurisündmused. Aadlike kasvatuse peaeesmärgiks oli ettevalmistamine sõdimiseks. See kulges erinevates etappides. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poisslaps kodus vanemate hooleall, edaspidi saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Seal õpetati talle seltskonnas käitumist ja häid kombeid, naissoo esindejatega suhtlemist, tantsimist ja muusikariistal mängimist
18. SAJANDI KIRJANDUS VALGUSTUS 18. sajandit Euroopas nimetatakse valgustusajastuks. Sellel ajajärgul tugevnes kodanlus, absolutismi toetav aadel sunniti loobuma mõnestki privileegist, dogmaatiline kirikuõpetus hakkab kaotama oma mõjujõudu. Inglismaal toimus kodanlik pööre kõige varem: 16401660 toimunud Inglise kodanlik revolutsioon kukutas monarhia ja tõi võimule kodanluse ja kapitalismiga seotud maaomanikud. Tollane Inglise ühiskonnakorraldus ja kultuur sai eeskujuks muule progressi eest võitlevale Euroopale. 18. saj II poolel vabanesid Briti ülemvõimu alt Ameerika Ühendriigid (Iseseisvussõda 17751783). Kuigi enamik valgustusideid sai alguse Inglismaalt, kujundasid Euroopa vaimseid suundi just prantsuse filosoofid (nt Voltaire ja Rousseau). Seoses poliitilise tõusuga elavnes järk-järgult kultuur ka Venemaal 18. saj algul rajas Peeter I uue pealinna Peterburi (nn aken Euroopasse), võitis Põhjasõjas R...
Edgar Degas'i elulugu Edgar Degas oli prantsuse maalikunstnik ja skulptor, kes sündis 19. juulil 1834. aastal Pariisis viielapselisse, heal järjel olevasse pankuriperesse. Degas ei taotlenud publikumenu, ta oli äärmiselt häbelik, üksildane perfektsionist ja töönarkomaan ning ta hindas oma privaatsust väga. Maalikunstnikule meeldis maalida juba lapsepõlves ning 18. aastaselt katkestas ta juuraõpingud, et pühenduda maalikunstile. Ta õppis nooruses mitme kuulsa kunstniku käe all, üks nendest oli J. A. D. Ingres, kus ta arendas muuhulgas ka oma joonistusoskust. Pärast seal õpitud aega käis ta veel Louis Lamothe'i juures õpinguid jätkamas ja täiendas ennast Ecole des Beaux-Arts'i kunstikoolis. Kuni neljakümnendate eluaastateni ei müünud ta ühtegi enda loodud maali. Degas oli impressionistide ringi asutajaliige, eksponeeris oma töid nende kunsti alustalasid vapustavatel näitustel ning jagas arusaama, et kunst...
fantaseerida. Sealjuures ei tohtinud ta moonuada reaalse elu fakte. ("Salakuulajale", "Bravo"). Mereromaanides kajastuvad Cooperi laevateenistuse muljed ning neis on thtis koht seisuslikul elemedil. Ta paistab neis teostes silma meisterliku meremaastiku kujutajana. ("Loots", "Punane piraat"). Indiaani suguharude elu ksilevate romaanide keskseks teemaks sai indiaanlaste vitlus kolonisaatorite vastu ("Nahksuka jutud"). Romantikuna hindas kirjanik loomulikkust ja loodust. 6.Victor Hugo nimetas ise end prantsuse kultuuri lipukandjaks ning tnaseni ongi teda tunnustatud prantsuse romantismi kirjandusliku juhi ja sravaima isiksusena.Hugo kujunes romantismiajastu olulisimaks proosakirjanikuks Prantsusmaal. Erinevalt nidendeist on enamik tema romaane silitanud populaarsuse tnapevini. Thtsaimad neist on: "Jumalaema kirik Pariisis", "Mees, kes naerab", "Tapakirve aastal" jne.Tema loomingut iseloomustavad
Poloniuse väga heaks tööriistaks. Seega kaudselt võib öelda, et ka Claudiusel lasub süü Poloniuse surmas, sest tema oli see, kes saatis Poloniuse Hamleti ja kuninganna vestlust kuulama, tänu millele Hamlet ta ka mõrvas. Milles seisnes aga tema viga, et oma otsa leidis? Ehk selles, et kõik ta plaanid olid alati Hamleti vastu ja ta üritas kõikvõimalikke isikuid ära kasutades Hamletist vabaneda, ent ta hindas ehk inimeste pingetaluvust ja puhast südametunnistust valesti. Oli ju Lartes see, kes oma surma eel viimaste sõnadena lausus, et kõiges on süüdi kuningas, tänu millele Hamlet ka kuninga tappis. Ka Hamletile polnud mäng mõistusega kindlasti mitte võõras, aga erinevalt Claudiusest, kes manipuleeris inimestega otseselt, siis Hamlet teeskles hullu, mis andis talle vabaduse rääkida kõigest, mis muidu oleks olnud ilmvõimatu. Ka temal oli oma kinnisidee,
oli tegelikult 19. sajand. Noori ühendas soov end sotsrealismi keskkonnast välja rebida. Seetõttu kõik, mis oli Kunstiinstituudis õpitud, tuli sisuliselt unustada ja alustada kunstiuuringuid uuesti. ,,Tehniliselt polnud meil vanemate kunstnikega midagi võrrelda. Igavese kunstiväärtuse kriteerium nihkus tahaplaanile, tähtsam oli vabaduse võlu," meenutab Maran. Varem Olav Maranile oli abstraktsus ja geomeetrilisus kunsti aluseks ning ta hindas just oma abstraktseid töid kõige kõrgemalt. Tema jaoks oli abstraktsionism küsimus kunsti olemusest. Tundis loometee alguses suurt huvi avangardistlike kunstisuundade vastu. 1957. aastal valmis esimene kohmakas katsetus abstraktsioonis, milleks Maran
keeleuuendajad, modernse kirjanduse propageerijad. Selle kõigiga saab väita, et Türgi ühiskond oli 19. sajandil jõudnud suurte muutuste künnisele. Kuigi islamiriigid ei olnud uusajal poliitiliselt nii lõhestatud kui tänapäeval, kulges nende areng siiski erinevalt. Egiptus kujunes uuendustele vastuvõtlikuks, millele aitas kaasa nii Napoleon Bunaparte vallutusretk kui ka valitseja Muhammad Ali reformimeelne poliitika. Muhammad Ali hindas kõrgelt haridust ja kultuuri ning Egiptuses hakati rajama ilmalikke koole, palju noori saadeti ka Euroopasse õppima. 1822. aastal avati esimene trükikoda ja ilmumist alustas esimene ajaleht " Egiptuse Sündmused ". Reformid panid aluse Egiptuse kultuurilisele edasiliikumisele, mis oli kiirem kui enamikus islamimaades. 19. sajandi lõpul pooldasid paljud egiptlased islami kaasajastamist. Pärsias oldi uuendustele aga visalt vastu. Keskaegne ühiskonnakord ja mõttemall pidurdas 16.-18
tolmu ja vingu vältimiseks on vajalik ventilatsioon. Tabel 1 Kuupäev Ilm: Ettevõtte nimi ja aadress 23.04.2012 Selge, kuiv. 0*C OÜ M.R demontaazitöödRISKIHINDAMI Temp: SE ANKEET Riski hindas: Sander Heinlaid Töökoht: (nimed) Autoluksepp, teostab lõiketöid Nr OHUTEGUR ESINEMISKOHT OHUSTATUD ISIKUD RISKITASE 1. Ebatasased pinnad Jalgealune, auto ja Tööline Keskmine töölise ümbrus 2
Seetõttu moodustasid Taani, Venemaa(Peeter I) ja Poola(August II Tugev) Rootsi Vastu Koalitsiooni. Sõja algus oli Rootsile edukas, kuid sõjaõnn pöördus Poltaava lahingus(1709) ning 1710 vallutas Venemaa Riia ning Tallinna. Sõda lõppes Venemaa ja Rootsi vahel Uusikaupunki rahuga 1721. Aastal ning Rootsi kaotas oma valdused Eestis ja Põhja-Lätis. Valgusajastu 17. sajandil kujunes Euroopas uus mõtteviis, mida nimetati Valgustuseks. See mõttevool hindas Inimmõistust ja katsetustega saadud teadmise, vastandades end niimoodi keskajale. Valgustus andis ka olulise tõuke teaduse ja kultuuri arengule ning suurendas sallivust teiste uskude suhtes. Kõige kuulsamateks valgustajateks olid prantslased: Montesquie Pidas parimaks parlamentaalset Monarhiat. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, kunigale jäägu täideaatev võim. Nii takistab üks võim teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud
NSV Liidu tegutsemine Afganistanis ja Poolas (erinevus) - Afganistaanis otsustati kasutada relvajõudu, sest NSVL arvas, et tänu sealsele konfliktile on võimalik see saada kergelt oma võimu alla. Aga NSVL oli olukorda valesti hinnanud. Poolas ei julgend sama teha vaid kasutas santaazi. Afganistaani sõja mõju NSV Liidule? - See kurnas NSVL nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt ning oli selge, et ka NSVL on haavatav. NSVL ei suutnud oma plaane realiseerida, sest ta hindas olukorda valesti. Esiteks-ei kavatsenud maailm NL tegevusele läbi sõrmede vaadata. Teiseks- ühendas NSVL sissetung vaenujalal afgaani relvarühmad võitluseks okupantide vastu. Lääne uus strateegia, et kukkutada kommunismi. - *USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk-ja Ida-Euroopas ning toetama võitlust kommunismi vastu nii mainitud regioonis kui ka NSVL ja kogu maailmas.*NSVL tuli majanduslikult nurka suruda,lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade müügist
Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda
muistset priiust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi. Eesti rahva koiduajaks, uueks ärkamisajaks, pidas ta keiser Aleksander II reformide peatset tulekut. Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul" (1870), ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes "Nõia-usk ja nõia-protsessid" (1870) kirjeldas ta keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku. Ta hindas kõrgelt neid teadlasi, kes julgesid nõiaprotsesside vastu võidelda, ja hoiatas eestlasi ebausu eest. 1871. aastal asus Jakobson Tallinna, kuid ei saanud sealgi eestikeelse ajalehe asutamise luba. 1872- 1874 oli ta Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutaja. 1874 ostis ta Vändras asuva Kurgja talu ja kavatses teha sellest näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta ka Vändras Eesti esimese künnivõistluse.
tulekut. Selline ajalookäsitlus oli vastupidine baltisakslaste omale, kes nägid eestlastes kunagisi barbareid, kellele ristirüütlid olid toonud usu ja euroopaliku kultuuri. Teises kõnes "Võitlemised eesti vaimupõllul",mille Jakobson pidas "Vanemuise" seltsi 5. aastapäeval, ennustas ta eesti kultuuri peatset tõusu ja hoiatas selle saksastumise eest. Kolmandas kõnes "Nõia-usk ja nõia-protsessid" kirjeldas ta keskaja nõiaprotsesse ja nõiausku. Ta hindas kõrgelt neid teadlasi, kes julgesid nõiaprotsesside vastu võidelda ja hoiatas eestlasi ebausu eest. Valituna Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks püüdis ta pidevalt olukorda paremaks muuta, pidades põllumajanduslikel teemadel kõnesid ja propageerides uuendusi. Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai 1878. aastal ilmuma hakanud ajaleht "Sakala". Lehel
· Alendrit köitis kooliajal ujumine, lauatennis, viievõistlus ning markide kogumine · Armastas väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi mootorite, eriti tsiklite vastu · Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Ja elutee jätkub kooliajaga...... · Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr · Kitarrimängu hakkas ta õppima koos lahutamatu sõbra ja klassivenna Tiit Haagmaga · Omal ajal hindas Urmas meeletult Artur Rinnet ja Georg Otsa · Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul, kus ta ühe laulu väikesest trummilööjast esitama pidi. Esinemine lõppes nutmisega, kuna ta arvas, et on salmid segamini ajanud ja laulmise katkestas · Umbes 7. klassis hakkas Urmas koos Tiit Haagmaga bändi tegema. Pundi nimeks sai "Varjud" Cliff Richardi bändi "Shadows" järgi · Hiljem mängis ta ka veel ansamblis "Andromeeda" · Tallinna 16
jalutuskäikude järgi olevat võinud kella õigeks panna. "Tõusmine, kohvijoomine, kirjutamine, loengute pidamine, lõunastamine, jalutamine kõigil oli oma kindel aeg ja naabrid teadsid päris täpselt, et kell on pool neli, kui Immaanuel Kant oma halli pihtkuuega, hispaania roost kepp käes, oma maja uksest välja astus ja väikese pärnade allee poole jalutas. ... Kaheksa korda jalutas ta seal edasi-tagasi, igal aastaajal." Kuigi ta hindas head seltskonda ja võõrustas tihti lõunalauas külalisi, jäi ta elu lõpuni üksikuks. Tsitaat: ,,Siis, kui ma oleksin vajanud naist, ei olnud ma võimeline teda toitma; aga siis, kui ma olin võimeline teda toitma, ei vajanud ma teda enam." Kant suri oma kodulinnas 1804. aastal, tema hauamonumendile on kirjutatud read: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt
(14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kristjan Jaak Peterson oli meie rahvusliku kirjanduse esimene väljapaistev luuletaja. Kirjanik suri tuberkuloosi. Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi
väljasirutatud kael ja pikad taha sirutatud punased jalad. Must-toonekure levila on laialdane. Tema pesitsusala hõlmab suurema osa Euraasia metsavöötmest, isegi 60. põhjalaiuskraadist põhja poole. Stepis ja kõrbes ta ei pesitse, kuid pesitsusalasse kuulub lai riba Hiina ja Kesk-Aasia piiril Põhja-Iraani ja Taga-Kaukaasia kaudu Põhja-Türgisse. Must-toonekurg on Eestis harv haudelind, kelle arvukust hinnatakse 75 paarile. Must-toonekure arvukus langeb: "Loomade elu" hindas tema arvukust 120–150 haudepaarile. Must-toonekurg eelistab loomset toitu. Põhiliselt sööb ta kalu pikkusega kuni 25 cm, konni ja veeputukaid, harva sisalikke ja veetaimi. Toituma lennatakse kuni 5 km, erandjuhtudel kuni 10 km kaugusele pesast. Juttselg-kärnkonn Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
muutustele energiatootmises, jõuab Päikese tuuma soojenemisel Maa pinnale vähem päikeseenergiat. Öpiku teooriat ei ole kinnitatud ega ümber lükatud, kuigi see võibolla seletab neutriinvoogu Päikesele, mille avastasid uued maaalused neutriinodetektorid. 3 1922. aastal avaldas eesti astronoom Ernst Öpik ajakirjas The Astrophysical Journal artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised spiraaludud on kaugel väljaspool Linnutee tähesüsteemi asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised galaktikad (spiraalgalaktikad. Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktikavälise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset dünaamilist meetodit, mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem
see aura, see õhkkond ja need noored. Ta ei lugenud juba mitmendat korda mõnda vanaaegset teost, et kõrvale hiilida noortest ja uutest tuultest kirjandusmaailmas. Sel hommikul, mil korjasime koos meie esimese ja kahjuks viimase ühiselt korjatud sinilillekimbu, kiitis ta just viimasel ajal aktuaalset raamatut Sass Hennolt ehk ''Mina olin siin. Esimene arest.''. Mulle tuli see muidugi üllatusena. Ta ei peljanud neid roppe sõnu, karme võtteid ja julme tegusid. Ta nägi sügavamale, ta hindas noore inimese vaeva püstitada endale raske eesmärk ja see ka ellu viia. Reaalsest elust otsekohest ja ilusatamata tõde kirjutada pole ju eriti kerge ja riskivaba. Nimekirjas, mis vanaema mulle andis, on kakskümmend viis raamatud, neist kakskümmend kolm on mul läbi. Tänu nendele raamatutele on minu ellu tulnud palju rohkem positiivsust, tarkust, tähelepanelikkust ja mõnu. Võib olla saan raamatutest mõnu teisel moel
Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose suguti ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Teise versiooni järgi sündis ta lainetest, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene LAPSED- Erose, Aenease, Harmonia, Priapot ja Hermaphroditost (viimase isa on Hermes). ISELOOMUOMADUSED- Kaval võrgutaja, vastupandamatu ( röövis aru isegi tarkade peast), truudusetu, hindas armastust üle kõige, sekkus teiste armuasjadesse, kuid ei saanud enda omadegagi hakkama KEDA KAITSEB- Kaitseb tingimusteta armastust SÜMBOLID- Eriti viljakad või ilusad loomad nt tuvi ja ilusad lilled nt roos, mis viitavad tema võimule looduse üle. MÜÜT- Armastuse ja ilu jumalanna Venus supelnud kord meres. Siis sündinudki veevahust roos. Venus näinud imeilusat valget lille ja võtnud selle oma kätte. Roosil aga olnud okkad, mis teinud Venuse
Ta õppis inglise keele ära enne oma emakeelt ja tegeles innukalt spordiga (poks, male, jalgrattasõit). Tema lapsepõlv oli kui paradiis - kasvada vabameelses, kuid haritud perekonnas, sõita koolis Rolls Royce'iga, tegeleda spordiga. Nabokov põgenes kommunismi ja fasismi eest nii kaugele, kui võimalik: Venemaalt läbi Euroopa Ameerikasse. Nabokovil oli kirg male ja liblikate vastu, mis avaldub ka loomingus ("Luzini kaitse", "Jõulud"). Kirjanduskriitiku ja esseistina hindas ta teisi autoreid kohati äärmiselt üleolevalt ja subjektiivselt. Ta põlgas kirjanikke, kes sidusid end poliitikaga, ja uskus, et oli ise suutnud sellest hoiduda. XX sajandi suurimaks kirjanikuks pidas Nabokov ennast. Õppejõuna ei võetud teda kaua omaks. Tema loomingut on rasked mõista ja vahepeal ta isegi ärritab lugejat oma aritrokraatliku keelega. Kirjandus oli Nabokovile omaette maailm, mis puutus reaalsusega kokku vaidi niivõrdm kuivõrd oli vaja käsikirja müüa
Ta leiutas ka termomeetri aastal 1597. Leiutis ei osutaunud temperatuuri mõõtmisel eriti edukaks.Ning leiutas veel täiustatud teleskoobi aastal 1609. Kui ta seda täiustama hakkas siis tal polnud õrna aimu ka milline se välja näeb. Ta tegi peast samasuguse teleskoobi ainult täiustatud versiooni. See oli parim asi mis üldse oli tollel ajal tehtud. Galileo Galilei oli erakordselt osavate kätega.Ta avastas ka jupiteri kaaslased. Kuu mägede kõrguseks hindas ta kuskil neli kilomeetrit. Ta avaldas need raamatus täheleidja. Tema teosteks olid " Tähtede sõnumitooja", "Päikese plekkidest", "Komeetide olemusest","Liikumise seadused", "Dialoog uuest teadusest", "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Galilei surm ja vangistus Galilei vangistuspaik oli algul Toscana saatkonnas Roomas. Tal lubati pärastpoole elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei Firenze lähedal Arcetris asuvasse
Ka oli tema esimene abikaasa rootslane). Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult väga viljakas helilooja, tähtsal kohal tema loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel (nt kaanon). Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerulisteks, 4-8 häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on tema loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas Kreek puhkpilliansambleid. Kõige ulatuslikum valdkond on aga a capella koorimuusika. Vaid väike osa sellest on niinimetatud originaalmuusika kuid nene hulgas on ka põnevaid laule näiteks ,,Nõmmelill" ja ,,Talvine õhtu" (mõlemad 1912)- tollase eesti koorimuusika keskmist taset arvestades on mõlemad väga uudse helikeelega. Niinimetatud originaalmuusika on ka Kreegi loodud ,,Taaveti laulud", neid on ta kirjutanud kolmel etapil, tänaseks on populaarseimad 1923
hetkel tähtsamaga, sest kõigile küsimustele vastuste tagamine on lihtsalt võimatu. Heather Graham'i romaanis ,,Nägemine" olid peategelasteks kaks aardekütti, kes tegutsesid üüratutes merepõhjades. Nende eesmärgid olid küll head, kuid erinevus märgatav: meespeategelane mõtles iga leitud aardega, kui palju selle eest raha ning kaua ära elatud saaks, naisepategelane aga süvenes iga aardega minevikku, ajalukku, legendidesse ning vaatas neid lugupidava pilguga ning hindas need palju väärtuslikumaks. Kui nende eesmärgiks sai kurikuulsa kee, mida kutsuti Angelic'i Needuseks, leidmine, kulutati vraki asukoha määramiseks aastaid ning tohutuid summasid. Ka ehte juures läksid peategelaste arvamused eri teid pidi. Naispeategelase jaoks tähendas see millegi nõnda kõrge väärtusega eseme leidmist, millele hinda on raske määrata, meespeategelane aga ihkas keed enda kätte vaid kättemaksu pärast, sest ta uskus, et Angelic' aitab tal needusega isa tapja
1.1 LOOMING Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile 1.2 KOORIMUUSIKA
formatsiooni: 1) ürgkogukondlik kord, mil puudus veel klassidesse jagunemine 2) orjandus (orjapidajad ja orjad) 3) feodalism (feodaalid ja talupojad) 4) kapitalism (kapitalistid ja proletariaat) 5) sotsialism, mille kõrgeim staadium on kommunism e. klassideta ühiskond. Selle teooria kohaselt areneb ühiskond paratamatult kommunismi suunas. Marxi teooria ei kirjeldanud ühiskonna kõiki kihte, pearõhk oli pandud kapitalistliku ühiskonna analüüsile. Eriti kõrgelt hindas Marx töölisklassi, põlglikult suhtus ta nn. väikekodanlikesse kihtidesse (käsitöölised, väikepoodnikud, haritlased). Suurele Prantsuse revolutsioonile ja Prantsuse keisririigile järgnenud ühiskondlik-poliitilises võitluses kujunesid välja mitmed poliitilised teooriad. Liberalism kujunes välja feodaalkorra ja absolutismi vastase ideoloogiana. Liberalismi iseloomustab vabameelsus ja sallivus, mis väärtustab üksikisiku vabadusi (sõna-, koosoleku-,
kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Sokrates - Ateena filosoof, kes vaidles sofistidele ägedalt vastu. Ta ei kirjutanud ühtegi teost. Erinevalt sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpetussõnade eest tasu. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda. Platon- Sokratese kuulsaim õpilane. Ta asutas oma Akadeemia. Platon kujundas tervikliku õpetuse riigist. Platon hindas väga kõrgelt Spartat ja võttis sellest oma ideaalriigi visandamisel eeskuju. Aristoteles Platoni õpilane. Tema tööd käsitlesid loodusteadusi, loogikat, füüsikat, ajalugu, riigikora, eetikat, muusikat, kirjandust ja maailma üldist korraldust. Ta tegutses peamiselt Ateenas, kus asutas oma kooli. Inimene oli tema sõnul riiklik elusolend. Ta oli antiikaja mitmekülgseim õpetlane ning ta võttis eelkäijate teadmised
Järvamaa kutsehariduskeskus REFERAAT EESTI HOBUNE Elsa Tamm PH11 1 Järvamaa kutsehariduskeskus SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 EESTI HOBUSE AJALUGU......................................................................................... 4 EESTI HOBUSE OMADUSED..................................................................................... 5 EESTI HOBUSE KASUTUS........................................................................................ 6 EESTI HOBUSE LEVIK.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................
1730-nentateks aastateks oli ta tuntud kunstnik. 1724, A Just View of the British Stage Teda huvitas tänava olustik ning talle meeldis teha erinevatest inimestest skitseeringuid.Tema varajased tööd olid satiirilised nägu näiteks The Lottery (1724); The Mystery of Masonry brought to Light by the Gormogons (1724); A Just View of the British Stage(1724); Masquerades and Operas (1724).1726a valmistas ta 12 suurt graveeringut tellimustööna Samuel Butler's Hudibrasele.Ning ta hindas neid oma parimateks raamatu illustratsioonideks. The Assembly at Wanstead House. Earl Tylney and family in foreground 1728a-1732 õppis ta õlimaale maalima.Tema teosed sellest ajast on The Fountaine Family (1730a), The Assembly at Wanstead House, The House of Commons examining.Hogarthi teised teosed 1730nendatel aastatel olid näiteks A Midnight Modern Conversation (1733), Southwark Fair (1733), The Sleeping
tagapool püsti. Ta nägi valget paljast selgroogu ja tumedat massiivset pead, nägi etteulatuvat nokka ja alasti tühjust pea ning saba vahel." Kuid vanamehel oli suur tahtekindlus kala kinni püüda ja ta tahtis ka end tõestada, et ta suudab seda. Lisaks hakkasin ma teost lugedes mõtlema loodusele ning selle suhetele inimesega. Vanamees tundis loodust väga hästi (oskas pilvede järgi ennustada tormi tulekut) ning oli austas ja hindas loodust. ,,Kala on samuti inimese sõber. // Ükski inimene ei ole väärt seda üllast, suursugust ja väärikat kala sööma." 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Mind natukene vihastas teose lõpp, kus vanamehe püütud kalast jäi järele ainult saba, pea ja selgroog. Vanamehesse ei uskunud enam keegi, et ta oleks võimeline kala püüdma, kuid vanamees seilas
Autoparkla on suur, kõnniteed jalgsi käimiseks korras ja bussiliiklus hea. Nimesiltide kandmise puhul olid ootused üsna madalad vaid 5 punkti, kuid tegelikkus osutus veelgi madalamaks, kuigi mitte suurel määral nimet 4,3 ja lõheks on -0,7. Enamasti kandsid nimesilte vaid kassapidajad, kaubaga tegelejad olid valdavalt ilma nimesiltideta. Usaldusväärsust hindasid väited 6,7,18 ja 20. Usaldusväärsuse juures olid lõhed juba suuremad. Väide 6 hindas massimeedias välja kuulutatud soodushindu. Lõheks osutus -2,3. Näiteks ühel korral pidi soodushinnaga olema kohvi, kuid müügipäeval polnud seda väljapandud. Kõige enam erinesid ootus ja tegelikkus väite juures 20, kus vaadeldi, kas kaupadel on kõigil hinnasildid. Ootus oli 7 ja tegelikkus 2,6 ja lõhe -4,4. Mitmetel kaupadel puudusid hinnad ja neid tuli ise küsima minna. Põhjuseks on ka müüjad ise öelnud, et nad ei jõua kaupagi välja panna õigeks ajaks, hinnasiltidest
Konfutsianism on pigem kõlblus- ja riigiõpetus kui religioon. Konfutsius tunnistas küll jumalate ja vaimude olemasolu, kuid eriti suurt tähelepanu pööras religioossetele riitustele ja inimeste õigele käitumisele. Tema, kes õpib aga ei mõtle on kadunud. Tema kes mõtleb aga ei õpi on suures ohus. Konfutsiust ennast peetakse ühtekokku kolme tuhande õpilase õpetajaks, kuigi ainult 70 neist olevat omandanud selle kunsti mida ta ise ülekõige hindas. Konfutsius olevat olnud valmis õpetama igaüht, vaatamata sotsiaalsele positsioonile , peaasi, et õpilased oleksid agarad ja väsimatud. Ta õpetas oma õpilastele moraali, kõnkunsti, valimtsemist ja peeneid kunste. Õpetustes oli tähtis osa ka nn "kuuel kunstil?- tava, muusika, vibulaskmine, sõjavankri juhtimine, kalligraafiat ja arvutamist--- kuid moraalsust pidas ta kõige tähtsamaks. Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel
... Isa! Kas ma olen sinu poeg?" ,,Oled! ... Oled, Hannespoeg! Olid ... alati! Just sina!" kinnitas isa liigutatud hääl. Teda võib pidada värvikamaiks kõrvaltegelaseks tema lihtsa oleku, positiivse ellusuhtumise ning huvitavate elutarkuste rääkimise pärast. Elukogemustega kalur, kes veetis Turja talus koos oma naisega vanaduspõlve. Inimene, kelle põhimõtteks oli elada üks päev korraga. Väärtustas perekonda. Vana randlane, kes hindas Saaremaa kombeid ja traditsioone. Ei näidanud maailmale seda, mida ta südames tundis: kinnise iseloomuga inimene. Vahel võib teda pidada ülearu karmiks ja tuimaks, ometi laseb tema sisemine tugevus tal elu rasketel hetkedel üksi hakkama saada ja teiste toetamiseks veel naljasõnagi leida. Näiteks võttis Turja Laas pärast tulekahju, mis hävitas tema kodu, maja sütest piibutuld ja silmitses merd, nagu poleks tema asigi
arendanud oma stiili. Kirjutades kiru saab ta osaliselt lahti oma vaimuvaesusest. Dostojevski iseloomustab, milliseid raamatuid nad loevad. Alguses ei ole peategelased võrdväärses positsioonis, sest Varenka on lugenud rohkem. Makar loeb ajakirja ,,Severnaja Psela" (toimetajaks Bulgarin, 3. osakonna spioon). Puskinit, Gogolit pole lugenud. Varenka saadab talle ,,Belkini jutustused" ja Gogoli ,,Sineli" (sel perioodil hindas Dostojevski neid kõige kõrgemalt). Ühes kirjas võrreldakse ,,Postijaama ülemat ,,Sineliga". Basmatskinis ta tunneb ära ise enda ja see ei meeldi talle. Kõik need detailid haavavad teda väga sügavalt, ta ei tahtnud, et kõik näeksid avalikult tema häbi. ,,Postijaama ülem" meeldib talle, sest selline lugu võib juhtuda kõigiga. Tekst sisaldab paroodiaid konkreetsetele teostele. See on autori teadvuse väljendus. (Gogol) ,,Nikiforvitsi ja Kalasnikovi tüli"
Huvitav, kuidas uut maailma loob mõistus, mis on loodud vanade olude poolt? Seega peab uue maailma loomine olema puhtalt kunstiline ehk irratsionaalne. Valitseja eristub tavainimesest sellepärast, et suudab võimu tõttu näha tervikut, järelikult iga kriitika tema aadressil on lihtsalt rumala mõistuse (vanade tingimuste mõjutatud või lihtsalt ühekülgne) väljendus. Läänes uus kord ei võitnud, sest lääne revolutsioon hindas traditsiooni ja tulemuseks oli uute elementidega vana kord. Venemaal tekitas läänest päritud revolutsiooniline ideoloogia traditsioonide vastu ainult tülgastust. Vana assotsieerus alaväärse ja mahajäänuga. Sellepärast oli 19. saj Venemaa väga vastuvõtlik ka uutele kunstivormidele, see võimaldas suhtuda Läände kui mahajäänusse. Paradoksaalne on see, et marksistlik revolutsioon leidis aset tehniliselt ja kultuuriliselt mahajäänud maal.
Hurda juure Peterburi. Seal süvenes tema huvi rahvaluule, kirjandusloo ja ajaloo vastu. 1889 sai Kolga- Jaanis kirikuõpetaja asetäitja koha. 3. detsembril 1890 õnnistati ta kohalike mõisnike vastuseisust hoolimata õpetajaks. Tema hallata oli Kolga-Jaani kirikumõis, mis oli tol ajal suuremaid (üle 1600 ha) ja tulukamad Eestis. Järgmise aasta (1891) suvel abiellus Paula Normaniga. Neist sai üks esimesi haritud eesti perekondi, kus kodune keel oli eesti keel. Kirikuõpetaja töös hindas Villem Reiman sisulist külge, tema jutlused olid väga põhjalikud ja raskepärased. Sageli kõneles ta karskusest ja kõlblusest, hurjutas ja noomis kõlvatust. 1890. aastast alates osales Villem Reiman karskusliikumises, oli selle vaimne ja tegelik juht. Villem Reiman pooldas täiskarskust, leides, et karskus tugevdab rahva elujõudu ja hoiab ära mandumise. Ta juhatas pikka aega Karskusseltside Kesktoimkonda.
1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Friedrich Robert Faehlmann Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 18431850 oli ta selle esimees. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. TEOSED Kuritöö ja karistus F. Dostojevski Juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub
on põhi- ja kutseharidusega inimesed, kes teevad põhiosas traditsioonilisi oskustöid. Nende seas on ka vähe selliseid inimesi, kes oma keelt kunagi ei kõnele. Ka majanduslikult mitteaktiivsetest ehk tööl mitte käivatest inimestest kõnelevad kohalikku keelt pidevalt umbes pooled, tööl käivatest aga vähem kui kolmandik. 4. Hinnangud oma keeleoskusele 5. Lõunaeesti keele kasutustemaatika Natuke alla poole inimestest hindas oma keeleoskust nii heaks, et suudab kõnelda igal pool ja igal teemal. Kasutustemaatika küsimus seevastu näitas kõigil teemadel kõnelejate suhtarvuks pea 60%. 6. Lõunaeesti keele suhtlussfäärid ja –kohad Alati kodukeelt kasutanute seas valitses tendents kõnelda seda pigem külarahva ja kodustega, vahetevahel räägiti murdes rohkem töökaaslastega. Sugulaste ja sõprade puhul esines mõlemat suhteliselt võrdselt. 7. Raskused lõunaeesti keele kõnelemisel
Oma aja kohta oli ta väga haritud ja tark mees. Tema väljendusviis on lakooniline, vorm on antud suurelt ja pinnaliselt, koloriit põhiliselt pruunides toonides, kasutas tumedat piirjoont. Tal oli mitmeid õpilasi ja seetõttu valmis ka mitmeid töid ühiselt. Tuntuim töö on fresko ,,Noah". Tema õpilastest kuulsaimaks sai ikoonimaalija ja munk Andrei Rubljov (u1370-1430), Ta on pärit Moskva käsitöölise perekonnast, ta oli tagasihoidlik, rahulik ja hardalt usklik munk, ta hindas traditsioone ja kollektiivset püüet. Teda ja tema loomingut austati juba tema eluajal, peale surma sai tast legend, vaimuliku kunsti sümbol. Rubljov lõi oma teosed Moskvas või selle lähistel. Rubljovi peetakse suurimaks panuseandjaks ikoonide maalimises. Lahtiütlemine vormi, värvi ja väljenduse ülekaalus olevast karmusest iseloomustas uut vene ikoonimaalijate arenevat stiili. Rubljov sisendas oma töödesse õrnust ja harmooniat, mis on iseloomulikud vaimulikule väljavaatele. Rubljov
saldo 2000 eur, siis hinnati lootusetuks nõudeid 600 eur väärtuses. Arvuta nõuded ostjate vastu netoväärtus e. bilansis kajastatav summa (32000 – 600) – (2000 – 600) = 34000 – 1400 = 30000 € Ülesanne 3 a) Ettevõtte majandusaasta lõpu seisuga ostjatelt laekumata nõuete jääk on 40 000 eurot, millest eelmise majandusaasta lõpus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid oli 2000 euro eest. Juhatus hindas nõuete laekumise tõenäosust ning otsustas: Hinnata täiendavalt ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeid 500 euro ulatuses; Hinnata varem ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuetest lootusetuks nõudeid 200 euro ulatuses Koosta hinnangute kohta raamatupidamislausendid. Arvuta: ebatõenäoliste nõuete kulu 500 € nõuded ostjate vastu netoväärtus (40000 – 200) – (2000+500-200) =
kunstipärasemaks. Pealegi pidas ta oma loometöös silmas valdavalt ilmalikke eesmärke. Eesti keelt tundis ta hästi. Ilukirjandusliku tegevusekõrval tõlkis ta eesti keelede tervishoiualaseid brosüüre ning talurahvaseaduste ja kohtudokumentide tekste, mis on temast teinud eestikeelse juriidilise ja arstiteadusliku sõnavara rajaja. Üks tema tõlgitud seadustekste on eestimaa talupoegade regulatiiv ,,Igaüks..." Valgustusideede veendunud esindajana hindas Holtz mõistust kui maailma rumaluse hävitajat: ,,Kange rammgi ei woida tarkust ärra, ja kuidas tallitseks Loja ma-ilma, kui rummaluse kätte voit jääks." Johann Heinrich Rosenplänter Ajakiri ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probeleemidele. Rosenplänteri suhtumine eesti keelde oli sügavalt lugupidav. Sellega ühenduses väärib märkimist
kuulus, 20.saj kuulutati moodsa maailmaluule eelkäijaks. Kuulsaim teos: "Tiiger". William Wordsworth-Avaldas koos S.T. Coleridge'iga luulekogu "Lüürilised ballaadid". Suurepärane looduslüürik ning luulekeele uuendaja. Iseloomustab teoseid: värske ja kerge poeetiline väljendus, argikeele sulandamine luulesse. Loodus!! Nägi ilu igapäevastes asjades. Samuel Taylor Coleridge- Kirjutas lopsakalt fantaasiat ja värviküllast luulet. Ime lummuses võib inimene jõuda jumaliku tõe tundmiseni. Hindas folkloori(eriti rahvaballaade). Romantikute põlvkona tähtsaim kirjanduskriitik. George Gordon Byron- Lapsepõlv möödus karmi ja maalilise looduse keskel. Esimesed loomingulised katsed olid lembeluules. "Jõudetunnid"- nooruslikud värsid armuelamustest ja meenutustest lapsepõlvest. Loodus=vabadus. Byronism-romantiline maailmavaade. Romantismi eredaim geenius, vabadusvõitleja ja suur humanist. Mõjutas tohutult kaasaegset ja hilisemat kirjandust. Percy Bysshe Shelley- Varakult vaimustus Pr
konserveerusid (e. seiskusid, jäid muutumatuteks) mitmeteks sajanditeks peaaegu tervetena laava sisse. Alles 18. sajandil alustati selle linna väljakaevamist. 15. Millises skulptuuri-zanris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? Portreekunstis. Rooma portreed jälgisid rohkem inimese iseloomu ja sisemaailma. Ei kardetud näidata inimest sellisena nagu ta oli ja välja tuua tema füüsilist ebatäiuslikkust. Kombeks oli säilitada ka inimeste surimaske. Rooma ühiskond hindas kõrgelt riigimehi ja väejuhte, mistõttu aitasid mälestust neist jäädvustada portreebüstid. 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? Reljeefidel kujutati tähtsaid sündmusi ja sõjalisi võite. Reljeefidel kujutati sündmusi võimalikult tõepäraselt. Väejuhtide figuur oli tavaliselt teiste inimeste hulgas esile tõstetud. Tähtsust näitab väejuhi ilmekas poos ja kompositsioon. 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas?
Peategelase erilisust rõhutasid tema ,,puuded", mille tõttu teda teistest halvemaks peeti, kuid mis tegelikult varjasid tema häid omadusi. Nendeks olid hunnik erinevaid haigusi, kaelanärvi tõmblemine, kokutamine, lombakus ja tõenäoliselt ka palju muud. Seega tundub kirjutatu vana tõe kordamisena: ära hinda inimest tema välimuse järgi. Siinkohal hindan väga Calpurniat, kes temasse nii hästi suhtus, tema häid külgi mõistis ja hindas ning oli ta kõrval ja aitas teda olenemata mehe rahalisest seisust. Valitseja-amet oli Claudiusele küll peale sunnitud, aga ta tuli selles vägagi hästi toime, pannes rõhku rohkem rahva kui enda ja eliitklassi heaolule. Hindan tema suuri ettevõtmisi (Rooma veesüsteemi parandamine, Ostia sadama ehitamine), kuid laidan pimedust Messalina tegude suhtes. Ta oli ju näinud, kuidas Livia tema vanaonu Augustust samammoodi juhtis miks ei võinud ta siis Messalina puhul
seda lõpetamata, lahkus Vilde 1882. aastal koolist kursust lõpetamata (17aastaselt). Koolist sai Vilde kaasa vaid hea saksa keele tundmise (osutus vajalikuks emigrandipõlves). ning üsnagi hea kirjanduse mõistmise. Miks Vilde koolist lahkus?: · Konfliktne läbisaamine õpetajatega · Kehv õppeedukus · Plaan Ameerikasse põgeneda Tallinnas eladesõppides käis Vilde usinasti ka teatris (Linna), kust saadud muljeid hindas väga kõrgelt. Priipääsmeid hankis endiselt klassivennalt, kes töötas trükikojas. Vastutasuks hankis Vilde talle röövliromaane. 1 Koolipäevil hakkas välja kujunema Vilde maailmavaade. Koolis valitsev saksameelsus ning saadavalolev kirjandus (,,Kalevipoeg", ,,Sakala", Koidula luule) süvendasid Vildes rahvameelsust
Enim tuntud on arvatavasti "Chopiniana", millele seadis koreograafia Mihhail Fokin. Jerome Robbins kasutas Chopini muusikat ballettide "Konsert" ja "Tantsud koosviibimisel" ning Frederick Ashton "Kuu aega maal" loomisel. Leo Delibes (18361891) Oli Prantsue helilooja, keda Tsaikovski väga hindas. Lõi balletid "Allikas", "Sylvia" ja "Coppelias". Viimases arendas ta edasi juhtmotiivi igale tegelasele iseloomuliku muusikalist kujundit. Pjotr Tsaikovski (18401893) Ta on kirjutanud lüürilis ja dramaatilist muusikat Vene balletiteatritele. Tema meistriteosed on "Luikede järv", "Uinuvkaunitar" ja "Pähklipureja". Helilooja Marius Petipa
Ise kirjutas ta kuus sümfooniat. Sümfoonilises muusikas pidas ta kõige olulisemaks inimese hingeelu lahtimõtestamist ning inimeste probleemide lahkamist. Tema loomingus peegeldub muretsemine elu ja iseenda tunnete pärast. Sümfooniatest kõige kuulsam oli 6. sümfoonia, mille alapealkiri oli ,,Pateetiline" Kuulame: 6.sümfoonia III osa Tsaikovski I klaverikontsert on kõige kuulsam kontsert kogu maailmas. Kuulame: I klaverikontserti Ooperite juures hindas Tsaikovski seda, et ooper on arusaadav nii lihtrahvale kui ka aristokraatidele. Tema ooperid rajanevad psühholoogilistele konfliktidele; need on sünged. Aluspõhjaks on armastus, armukadedus, vihkamine jms. Pooldas elulise tõe kajastamist. Ooperid: ,,Jevgeni Onegin" (väga lüüriline), ,,Padaemand" (traagilise alatooniga teos). SERGEI RAHMANINOV (1873 1943) Rahmaninov oli väga mitmekülgne. Ta oli dirigent, muusikakriitik, maailmakuulus
"Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti rahvalaulu motiive ja vormivõtteid; ilmneb ka antiikkirjanduse (Theokritose) ja eelromantikute (Friedrich Gottlieb Klopstocki) mõju
Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Moliere oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Moliere tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, muid pilget mitte." Moliere'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte
Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on WILLIAM TURNER (1775-1851), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste (meremaalijaid). Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal väga populaarne. Hiljem pöördus ta õlimaali juurde MAALIKUNST HISPAANIAS Hispaanias oli romantismi tekkepinnaseks ühiskondlik ummikutunne. Oodati lahendust Prantsuse revolutsiooni levikust. Ka FRANCISCO GOYA (1746-1828) hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. MAALIKUNST SAKSAMAAL Võimsaim saksa romantiline maalikunstnik oli CASPAR DAVID FRIEDRICH (1774-1840), kelle maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Tihti valis ta äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
