Presidental suites- Sviit, millel on elutuba, kabinet ja vähemalt üks lisa magamistuba lisa hügieeniruumiga Senior- Junior- Väiksem 25-50 m2 sviit. Sviiti kuulub lai voodi kahele Walk in Reception- Front office- Vastuvõtuosakond (administraator), ülesanne klientidega suhelda, ettevõtte allüksus. Concierge Lobby Porter Overbooking- ületellimine, ülemüük- olukord, kus hotelli võetakse vastu rohkem tellimusi kui seal on müügiks mõeldud vabu tube. · American Plan- hind sisaldab majutust, hommikusööki ja veel 2 söögikorda European Plan- hind sisaldab vaid majutust Poolpansion- hind sisaldab majutust, hommikusööki ja veel ühte söögikorda B&B- ( bed and breakfast ) hind sisaldab majutust ja hommikusööki Table d´hote 7 A la cate Maximum room rate- Rack rate- letihind ( ette vähemalt 6 kuud ja jääb hooaja jooksul kehtima ) kõrgeim võimalik hinda Moderate- keskhind Minirate- minimaalne lubatud hind
HINNAKUJUNDUSE VÕIMALUSED TURUNDUSES JA SELLEGA SEONDUDA VÕIVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Hind on kergesti muudetav ja oluline turustusvahend. Hinnakujundus on aga paljudele ettevõtetele probleemiks. Sellega tegeldakse küll pidevalt, kuid efektiivset hinda kujundada alati ei suudeta. Hind on vaieldamatult peamisi turundusotsuseid igas äris! Samal ajal on nn suures turunduses täheldatud teatud vastuolu: kui teadmised ülejäänud turunduskompleksi elementidest (toode, turunduskommunikatsioon ja müügikoht) on aegade jooksul süvenenud, siis hinnakujundust on kaua aega ignoreeritud. Hinda kujundades unustatakse tarbija või ei arvestata temaga vajalikul määral. Keskendutakse rohkem ettevõtte vajadustele katta oma kulud ja saavutada soovitud kasum. 1. HINNA TÄHENDUS
2 NÕUDLUS JA SELLE MÕJURID Lk 30- 34 Nõudlusseadus ja nõudluskõver Nõudlusseadus väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad soovivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil(ceteris paribus samadel tingimustel). Põhimõisted: 1) Nõutav kogus kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbijad antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. 2) Hind väärtuse rahaline väljendus 3) Nõudlus "demand" D seos hinna ja koguse vahel. Väljendatatkse nõudlustabelina või graafiliselt nõudluskõverana. Nõudlust võib väljendada: · Verbaalselt selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. · Graafiliselt selgitatakse joonise(nõudluskõvera), tabeli abil, ülevaatlik. · Matemaatiliselt selgitatakse valemi, funktsiooni abil. Nõudlusseaduse väljendamine:
Ressursid kogus (kg) Käpikud Villased sokid A lõng 360 0.2 0.1 B lõng 225 0.1 0.3 C lõng 400 0.2 0.2 D lõng 120 0.1 0.2 Hind 10 15 Sihifunktsioon z=10x1+15x2+25x3+35x Käpikud - x1 Sokid - x2 Sall - x3 Kampsun - x4 Tingimused: x1 ≥ 0 ; x2 ≥ 0 ; x3 ≥ 0 ; x4 ≥ 0 Käpikud Villased sokid Sall Kampsun 0 170 140 440
Arvestustest 2.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 2 ► Arvestustest 2.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 16,00/18,00 Hinne 8,89, maksimaalne: 10,00 (89%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Nõudluse seaduse kohaselt: Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Kui hinnad langevad, ...
d. Tootjad ja tarbijad on hinnavõtjad Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui tulude kasvades nõudlus kohvile langeb, on kohvi: Vali üks: a. Asenduskaup b. Rämpskaup c. Täiendkaup d. Normaalkaup Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nõudluskõver on tuletatud, tingimusel, et konstantsed on: Vali üks: a. Tulu, maitse ja hüviste hind b. Maitse ja teiste hüviste hind c. Tulu, maitse ja teiste hüviste hinnad d. Tulu ja maitse Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tarbitava Pepsi nõutav kogus langes. Kõige paremini on see seletatav Vali üks: a. Persi hind on tõusnud b. Pepsi tarbijate tulud kasvasid c. Pepsi reklaam ei olnud nii efektiivne kui varem d. Coca Cola hind on tõusnud Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00
-asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)tagasiostmisel on hind kõrgem. Open Market Policy- riigi väärtpaberite ost-müük. Foreign Exchange Policy(välisvaluuta poliitika- on kohustatud hoidma +-1,5%) -Foreign Exchange Rate Policy -Swap Policy- tulevikutehingud, valuutalaenud. Minimum Reserve Policy.(reservipoliitika- keskpank kehtestab kommertspankadele kohustusliku reservimäära) 5. Mida näitab avatud valuutapositsioon? (mõiste) Avatud valuutapositsioon on valuutavarade ja valuutakohustuste vahe.
Types of holiday: Career in Tourism Trends in tourism Alandatud hind-Discount price Alaline,püsiv-permanent Ajavahe-jet lag Ekstreemturism-Hardship holiday Autasu-Reward Edasi-tagasi pilet-Return ticket Eripakkumine(soodushinnag)-Special rate Avatud inimene-Outgoing personality Jõukas-Affluent Eripakkumine-Special offer Hariduskäik-Educational history Jõukus-Prosperity Hobi-või huvialaturism-Special interest holiday Honorar-Fee Kaasmaalane-Compatriot Järsku alandatud-rock-bottom price Juhi töökoht-Management job Kasum,tulu-Revenue Kallis-expensive Kaaskiri-Covering letter Koopia-...
18.09.2012 NÕUDMISE JA PAKKUMISE KOOSTOIME. Hind kr Nõudluse kogus Pakkumise kogus 5 5 25 4 10 20 3 15 15 2 20 10 1 25 5 Hind 5 .............................. pakkumine (P)(majapidamised) 4 3 T 2 1 ........................... nõudlus (N)(ettevõtted) 0 5 10 15 20 25 kogus Lõikepunkt on turutasakaalu punkt. Selles punktis oleks turg tasakaalus. (T) T=15[(tasakaalu kogus- Q null ) ; 3 (tasakaalu hind-H null ) ] Ideaalne seisund, kus ettevõtted tulevad omakaupa müüma ja kõik saab müüdud.
Konkurentsianalüüs Meie vajaduseks oli nälja kustutamine ning me otsustasime seda teha väljas süües. Tooteks valisime kanapasta, mida arvasime, et leidub enamikes söögikohtades. Väga oluliseks kujunes see, et me saaksime ostetud pastast kõhu täis. Oluline oli ka koha välimus ja sealne teenindus, sest kuna olime otsustanud väljas süüa, siis soovisime meeldivat kogemust. Mingil määral oli tähtis ka hind, sest soovisime, et ostetud pasta maksaks vähem kui 100 kr. Ülesande sooritamiseks valisime kolm erinevat söögikohta: · Werner, mis asub vanalinnas ning mis on kuulus heade kookide ja saiakeste poolest, kuid kust on võimalik ka kõiksugu muid sööke saada. · Dedi, mis asub Kaubamaja kolmandal korrusel ning mis on üldjuhul mõeldud seal ostlevatele inimestele. · La Dolce Vita, mis asub samuti vanalinnas. See on Itaalia restoran, kus põhitoiduks
võimaldab inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetus- tehinguid. 1 4.02.2014 ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turu struktuur turu ülesehitus; spetsiifiline iga konkreetse turu jaoks. Laias laastus saab eristada: täieliku konkurentsi turud; mittetäieliku konkurentsi turud. Tarbijad ja tootjad väljendavad oma soove läbi hinna- mehhanismi: Hind langeb Nõudlus < Pakkumine Tasakaaluhind Nõudlus = Pakkumine Hind tõuseb Nõudlus > Pakkumine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Tarbijate soovid nõudlus; tootjate tootmisvõimalused pakkumine. Nõudlus ja pakkumine moodustavad turu kaks poolust. Hind langeb Nõudlus < Pakkumine Tasakaaluhind Nõudlus = Pakkumine Hind tõuseb Nõudlus > Pakkumine
HALVAATORT RETSEPT NR. 1 Portsjoni kaal (kg): 1,000 Valmistatavaid portjoneid: 5 Retsepti kaal Tootmise kaal Jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 5 bruto 5 neto Ühiku hind Koguse hind Põhi 1 Muna tk/kg 4 0,200 20 1,000 1,01 kr 20,20 kr 2 Peen suhkur kg 0,128 0,128 0,640 0,640 13,20 kr 8,45 kr 3 Nisujahu kg 0,090 0,090 0,450 0,450 6,17 kr 2,78 kr 4 Jahvatatud mandel kg 0,018 0,018 0,090 0,090 72,00 kr 6,48 kr
Valmistamise tehnoloogia: 1. Otsin ja kaalun vajamineva tooraine 2. Pesen kurgi, tomati ja basiiliku 3. Lõikan tomatilt ära rohelise kannaosa, kurgil otsad ja vajadusel koorin 4. Määrin või sepikuviilule 5. Asetan peale juustuviilu, seejärel tomati ja kurgi 6. Maitsejärgi panen pipart ja soola 7. Kaunistan basiilikuga. Serveerin võileiva külmroa taldrikul. Hind km- ta Retsepti Ühiku hind hind 2,00 0,03 6,00 0,06 8,00 0,16 1,20 0,01 0,80 0,01 12,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Omahind 0,27 Hind km-ga: 0,33 Juurdehindlus 0,68 Km hind 0,81
objektid. Saadud tulu ei ole maksustatud seni kaua kuni seda ettevõttest välja ei võeta. Teenitud tulust saab kulud maha arvata ja edasi investeerida. 3 INVESTEERIMINE AKTSIATESSE Aktsiatesse investeerimine tundub alati huvitava teemana. Ettevõtte saab aktsiatest tulu kahel viisil: ostab aktsiaid ja hiljem müüb kallimalt maha või ostab aktsiaid ning saab osa ostetud ettevõtte kasumi välja maksmisest (dividenditulu). Ühe aktsia hind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusel. Kindlasti mõjutab aktsia hinda väga tugevalt meedia ja ettevõtte enda majandus otsused. Kui kirjutatakse ettevõtte halvast käekäigust hakkab koheselt aktsia hind langema. Maailmas on palju erinevaid aktsiaturge, kus on võimalik raha paigutada. Alustada võiks enda Eesti aktsiaturul ehk Tallinna börsil. Kõikide siin börsil olevate ettevõtete käekäigust ja tegemistest on lihtsam saada ülevaade, kui meist eemal olevatest. Sellest
Majandusmatemaatika 2017 Õpilane .... Lihtsad protsentülesanded III Kasuta arvutamisel exceli funktsioone Kirjuta vastus vabasse lahtrisse täislausega Situatsioon Osa Jrk 1 1. Kui kauba esialgne hind on 150 USD. Pood otsustas teha allahindlust 20%. Milline on hind pärast allahindlust? (USD) 30 Hind pärast allahindlust on 120 eur 120 2 Kui majandusmatemaatika test koosneb 80st küsimusest ja sina said 56 õiget vastust, siis milline on sinu soorituse määr? (%) 56 Määr oli 70%
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne.
Vahekokkuvõtted Materjal töövihikus: Exc_Andmeloendid.xlsm c_Andmeloendid.xlsm Data / Subtotal Ülesanne Sorteerida tabel kauba nimetuse järgi. Arvutada: monitoride summaarne arv ja summaarne maksumus, printerite summaarne arv ja summaarne maksu kaupade summaarne arv ja summaarne maksumus. Tulemus kopeerida lehele Y1L, kus on toodud pilt keskmine monitoride hind, keskmine printerite hind ning üldine keskmine hind. Tulemus kopeerida leh toodud pilt vastusega. iga monitori ja printeri tüübi summaarne arv ja summaarne maksumus ning üldine summaarne arv ja su maksumus. Tulemus kopeerida lehele Y3L, kus on toodud pilt vastusega. iga monitori ja iga printeri tüübi keskmised hinnad ning üldine keskmine. Tulemus kopeerida lehele Y4 pilt vastusega. Kauba nimetus Tüüp Mudel Hind Arv Maksumus
elektritootjate vahel tekib konkurents. Konkurents on hea, kuna see peaks loogikas elektri hindu vähendama. Oma mõtted ja arvamused mul üldiselt puuduvad kuna ei olnud ennem selle referaadi kirjutamist asjaga kursis. Sain aru sellest, peaksin koduse energiapaketi ära valima kuna üldteenus on kallim kui pakkujatelt sisse ostetud teenus. 1 ELEKTRITURG ENNE JA PÄRAST AVAMIST Septembris 2011 aastal oli Nord Pool Estonia keskmine hind 40,9 /MWh võrreldes 2013 aasta Septembriga, kus hind MWh hind hind 47,38 . Seega tavakasutaja jaoks on hind muutunud vähesel määral. Balt Pooli keskmine MegaWatt tunni hind 2011 aasta septembris oli 38,8 võrreldes NP Lithuania ja NP Latvia septembri hindadega mis mõlemad olid 61,99/MWh. Ausalt öeldes ei oska ma tuua teistsuguseid võrdluseid milline oli elektriturg enne ja pärast turu avanemist. 2 ELEKTRITURU AVANEMINE Elektrituru avanemine tõi kaasa valiku mille iga tarbimiskoht pidi vastu võtma. Milline
3) kui p%=15 ja q%=30, siis ED = -2 ehk elastne, ED > 1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne nõutava koguse suhteline muutus on väiksem hinna suhtelisest muutusest ED > 1 elastne nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest ED =1 ühikuelastne nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega ED = täielikult elastne kogus muutub ühe hinnaga ED =0 täielikult mitteelastne hind muutub, aga kogused jäävad samaks Tavaelus on koefitsendi väärtus ED>0 Kaareelastsus ehk keskpunkti elastsus ei arvutata ei alg- ega lõpppunkti suhtes, vaid nende aritmeetilise keskmise suhtes. Elastsus ja kogutulu TR (total return) kogutulu, võrdub müüdud hüvise koguse ja hüvise hinna korrutisega. TR=p·Q Kui nõudlus on elastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem ja kogutulu kasvab.
pakkujad ning toimub hüviste vahetus. Turg – majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turul osalejad suhtlevad ning kujundavad nii kaupade ja teenuste hinnad kui ka ostetavad ja müüdavad kogused. Nõudjad – kõik, kes turult midagi ostavad. Nõudlus – on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta olemasoleva hinna korral. Nõudlus väljendab seost kauba hinna ning nõutava koguse vahel. Hindade alanemine suurendab nõutavat hüviste kogust ja kõrgem hind vähendab seda. Nõudluse kujunemisel on olulisemad tegurid kauba hind, tarbija maitse, ostujõud, tulevikuootused, teiste kaupade hinnad ja ostjate arv turul. Pakkujad – kõik, kes turul midagi müüa soovivad ja tegelikult kauba turule suudavad tuua. Pakkumine – on kauba või teenuse kogus, mida pakkujad soovivad müüa ja on suutelised valmistama turul kujuneva hinna eest. Hinnatõus suurendab ja langus kahandab pakkumist. Pakkumist mõjutavad tootmis- ja
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Guljass sealihast tilli kartulitega ja porgandi salatiga portsjoni kaal 130/500/30 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 25 abasealiha tükk kg 0,113 0,085 0,227 0,170 16 Koorega sibul kg 0,021 0,018 0,043 0,036 Toiduõli l 0,005 0,005 0,010 0,010 Nisujahu kg 0,006 0,006 0,012 0,012
Õige 3. Majandusliku ratsionalismi üheks põhieelduseks on täiusliku konkurentsi olemasolu. Õige 4. Piirproduktiks nimetatakse kogutoodangu juurdekasvu ühe täiendava muutuva tootmisteguri ühiku lisandumisel. Õige 5. Kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused krooni kohta on võrdsed. Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. õige 10.Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukulude muutusega tootmismahus. õige 11.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimalku tootmise piiri peal. õige 12
vaatlus ei lükka hüpoteese ja prognoose ümber, omandab teooria staatuse Majandusanalüüsi keeled( võimalused) · Verbaalne, selgitatakse suuliselt või kirjalikult sõnade abil. · Graafiline, selgitatakse joonise abil ülevaatlik · Matemaatiline, selgitataakse valemi funkts abil · Näiteks nõudlusseaduse väljendamine: Qx=f(Px) Kus Qx on kaubaa x nõutav kogus ja Px on kauba x hind. Qx = 100- 20 Px, üldisemalt Qx = f( Px, Py , M) Kus Py on kauba y hind ja M on sissetulek Tüüpilise vead ehk eksijäreldused · Vale põhjuse viga ehk post.hoc tekib eeldusel, et kui kaks nähtust ja sündmust ilmuvad või avalduvad koos on üks teise põhjuseks. · Kompositsiooni viga. Tekib eeldusel, et see, mis vastab tõele iga osa kohta eraldi, on samuti tõde terviku suhtes ehk, mis on õige terviku suhtes on õige ka iga osa kohta eraldi võetuna. · Cateris paribus, ladina keelest ,,teistel võrdsetel tingimustel"
käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine
Vana Tallinn Cranberry Ühik (ml, cl) Hind (1l hind) Summa Vana Tallinn 45% 50 cl 2 cl 6, 35 0,127 Aura jõhvikajook 1 l 8 cl 0,86 0,0688 Casanova White 37,5% 1l 2 cl 9,71 0,1942 Summa käibemaksuta 0,39 Käibemaks 20 % 0,07
Nafta ja Maagaas Kuidas mõjutab nafta hinna tõus nafta eksportijaid ja importijaid? - Kui nafta hind tõuseb, tõuseb ka hind eksportijatele ja importijatele Mis riigid kannatasid suurimat kahju 2015. a nafta hinna languses? - Venzuela, Iraan, Liibül, Nigeeria ning Venemaa Kuidas on nafta hind muutunud maailmaturul viimastel kuudel? - On kõvasti tõusnud, kütuse hind on tõusnud ja kommunaalid on suurenenud. Kuid vahepeal oli langenud, aga hiljem tõusis uuesti. Milline mõju on olnud sel õnnetusel (Mehhiko lahel 20.04.2010) rannikualade loodusel ja majandustegevusele? - Õnnetus põhjustas ulatusliku keskkonna katastroof. Õnnetusele järgnes katastroofiline naftaleke.
(õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende teistsugusel kasutamisel. Kasutades enese resursse
Pakkujatele ei ole seatud mingisuguseid piiranguid turule tulemiseks ja sealt lahkumiseks. Hinnad kujunevad tururegulatsiooni vahendusel ja osalejatel puudub võime mõjutada turul kujunevat hinda. Turul osalejate võimet mõjutada hinda nimetatakse turujõuks. Turujõudu omavad monopoolsel turul osalejad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib turul väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Monopoli puhul on turul vaid üksainus pakkuja ning hind ei kujune turu toimel, vaid kehtestatakse pakkuja poolt. Tavaliselt on see kõrgem konkurentsi toimel turul kujunevast hinnast. Monopolide ohjamine ja nende turujõu piiramine on valitsuste majandusellu sekkumise põhjuseks. Oligopoolsel turul tegutseb väike arv vastastikku sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel. Oligopoolse turu iseärasusteks on kartellilepingute sõlmimine. Kartellilepingute sõlmimisega lepitakse kokku tootmismahtudes ja
Mikroökonoomika eksam Nõutav kogus väheneb kauba hind tõuseb. Nõutav kogus suureneb kauba hind langeb. Normaalkaubad kui raha on rohkem, siis ostan rohkem. Inferioorkaup kui raha on rohkem, siis ostan vähem. Giffenikaup kui hinda tõsta, siis ostetakse rohkem. Pakkumine (S) seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. PAKKUMISSEADUS: muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hüviste hind,seda suurem on pakutav kogus. Hinnavaru tarbija ülejääk, iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek makta on suurem kui tarbimiskulutused. Nõudluskõver mida vertikaalsem, seda väiksem hinna tundlikus. Mida horisontaalsem, seda suurem hinna tundlikus. Hinnaelastsuse määrab asenduskaupade lähedus ja olemasolu, kauba kasutamisvõimalused. Hind ja kogukulutused muutuvad samas suunas kui nõudlus on mitteelastne (1st väiksem).
AKNAPESIJAD Kedi Urbanik, Kaspar Kadak, TT09 Käsi aknapesija Plus3 , 32 cm Mugav ja käepärane kaabits ühes. Võimalus osta juurde ka vahetuslapid. Hind: 125 krooni. Aknapesur Plus 3, teleskoopvarrega Liigendpea ja teleskoopvarrega aknapesur. Aknapesurit lihtne kasutada ning teleskoopvarrast saab pikendada kuni 2 meetrini. Hind: 275 krooni Aknamopp pihustiga Picospray 135 cm Varrega ja pihustiga aknapesumopp. Võimalik vahetada puhastuslappe. MicroDuo pinnaga moppi on lihtne kasutada. Pesulapid kannatavad masinpesu. Hind: 354 krooni Liigendpeaga aknapesukaabits 40 cm, Powerslide + teleskoopvars Käepärane ja mugav aknapesukaabits koos teleskoopvarrega. laius 40 cm. Hind: 148 krooni www.postikaubamaja.ee TÄNAME KUULAMAST!
9 0 d L f b h a f 15,00 cm a 80,00 cm h 120,00 cm d 40,00 cm b 30,00 cm L 30,00 cm Ruum -0,01 m³ Pind 0,82 m² A -296,4435 cm² P 292,08 cm Liik Hind /m3 Materjali kogus Materjal BK501 17 -0,0088933 Mark Hind /kg Kulu L/m2 Värvi kogus Värv MV110 2,63 0,4 -0,0035573 Muud kulud: 35% Üldmaksumus: Maksumus -0,1511862 Maksumus -0,0093558 -0,160542 Ristlõike number on jääk õpemärkmiku numbri jagamisest 50-ga Õppemärkmiku number111019 Variant 19 est 50-ga =MOD(ÕM_nr; 50)
Tarbija probleemiks olid lõhenenud ja kuivad juuksed. Tarbija vajab kogenud juuksurisalongi teenust, et saavutada terved ja ilusad juuksed.Tarbija ootas hinnangut juuste seisukorrale ja sellele vastvalt juuste lõikust ja hooldust. Teenuse puhul olid olulised professionaalne (elukutseline) hinnang ja kvaliteetne lõikus (korralik lõikus), lisaks soovitusi iseseisvaks juuste hoolduseks. Olulised ootused: 1. Juuste hooldus 2. Aeg- lõikuse sooritamise pikkus ajalises mõttes. 3. Hind 1.2. Võrdluskriteeriumide püstitamine, andmete kogumine ja teenuste võrdlemine Tabel 1. Teenuste võrdluskriteeriumid Võrdluskriteerium Vanalinna Heaolu- Salon + Kuldne Juus salong Ratsionaalsed võrdluskriteeriumid: Töö kvaliteet Väga kvaliteetne Väga kvaliteetne Madal (lõikus nägi välja (lõikus nägi välja (lõpptulemusena
korral piirkulust (MC) suurem või väiksem? Miks? 41. Kasumi maksimeerimise kuldreegli kohaselt peaks firma tootma koguse, mille piirkulu võrdub hinnaga (MC = p). 42. TKT-l toodavad kõik firmad diferentseeritud toodangut. 43. Kui täielikult konkureeriva firma piirkulukõver lõikub firma keskmise muutuvkulu kõveraga tasemel, kus keskmine muutuvkulu (AVC) võrdub 4 krooni, peaks firma lühiperioodil tegevuse lõpetama, kui tooteühiku hind langeksõige madalamale kui 4 krooni. 44. Lahenda joonise abil EEK ATC MC AVC K L G D = MR N
5. Õppeülesanne: Teemakonspekti läbitöötamine Õppija juhis: Tööta läbi 5. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Kordamisküsimused: 1. Formuleeri hinna definitsioon. Sõnasta see: "Minu arvates on hind..." Minu arvates on hind subjektiivne ja ajaline. Näiteks : Hind on toote väärtus rahas väljendatuna. Hind on väärtuste kogum, mida klient on nõus vahetama tootest tulenevate kasude vastu. Hind on vahetuse tasakaalustaja. Hinnaks võib olla mistahes väärtus, mis antakse teise väärtuse vastu. 2. Kuidas on hind seotud teiste turundusmeetmestiku osadega? See on jäänud paljudele tarbijatele tähtsaks ostumõjuriks. Suure ostujõuga kliendid väärtustavad eelkõige kauba kvaliteeti ja sellega seonduvaid teenuseid. Kliendi ostuotsustus oleneb suurel määral hinna ja kvaliteedi suhtest. Ettevõtte hinnapoliitkale annavad lõpphinnangu ettevõtte sihtgrupid. Toote hinna
Vali üks: a. teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne b. liikuma punkti N c. ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X d. ostma rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y Küsimus 8 Küsimuse tekst Tarbija ostab kaht kaupa (A ja B) sellistes koguses, et kauba A viimase ühiku piirkasulikkus (MU) on 60 kasulikkuse ühikut ja kauba B viimase ühiku MU on 30 kasulikkuse ühikut. Kauba A ühe ühiku hind on 0,60 € ja kauba B ühe ühiku hind on 0,40 €. Järelikult: Vali üks: a. A ja B on asenduskaubad b. ostab tarbija mõlemat kaupa kasulikkust maksimeerivas koguses c. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B d. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A Küsimus 9 Küsimuse tekst Alljärgnevast on korrektne: Vali üks: a. kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb c
Leida, mitmel etteantud linnas elaval töötajal on kodus etteantud loomaliiki kuuluv lemmikloom . Töölehel Kia_analyys luua kriteerium variandis määratud välja kohta ja sellele vastav koondtabel. Tabeli esimene veerg sisaldab unikaalsed mudelid. Tabeli sisu täita vastavalt variandile. Saadud tabeli põhjal luua andmetele vastav diagramm (-id). Kriteerium: käigukast. Iga mudeli jaoks arvutada: esinemise arv tabelis, esinemise arv antud tingimusega, summaarne hind antud tingimusega ja keskmine hind antud tingimusega Kriteerium: kütus. Iga mudeli jaoks arvutada: summaarne hind tabelis, esinemise arv antud tingimusega, summaarne hind antud tingimusega ja keskmine hind antud tingimusega Kriteerium: aasta. Iga mudeli jaoks arvutada: keskmine hind tabelis, esinemise arv antud tingimusega, summaarne hind antud tingimusega ja keskmine hind antud tingimusega Kriteerium: käigukast. Iga mudeli jaoks arvutada: esinemise arv tabelis, esinemise arv antud
b) madala kvalifikatsiooniga inimesed c) inimtööga valmistatud tootmisvahendid d) raha, aktsiad ja väärtpaberid 2. Kui firma majanduskasum on null, siis tähendab see, et firma a) peab oma tegevuse lõpetama b) katab oma kulud ja saab normaalkasumit c) ei kata oma kaudseid kulusid d) katab oma muutuvkulud, aga ei kata oma püsikulusid 3. Sokolaadijäätise tasakaaluhind ja kogus vähenevad siis, kui a) piima hind tõuseb b) tarbijate sissetulek kasvab c) koorejäätise hind tõuseb d) koorejäätise hind langeb 4. Liikumisel piki nõudluskõverat allapoole, kogutulu kasvab, kui a) nõudlus on mitteelastne b) nõudlus saab ühikuelastseks c) nõudlus on täielikult elastne d) nõudlus on täielikult mitteelastne 5. Kui monopolistlikult konkureeriv firma on pika perioodi tasakaalupunktis siis a) toodab ta minimaalse keskmise kogukuluga
Margit Keldo HINNASOODUSTUSE PROBLEEM MS III kaugõpe Oletagem, et meil on tegemist ettevõttega, mis toodab igapäevast toidukaupa ja mille ühe kuu tegevuse kohta on teada järgmist: Püsivkulud on 15 000,00 krooni Muutuvkulud on 5,50 krooni Toote väljamüügi hind ettevõttest 10,00 krooni Müügikäive 1 kuus 4 000,00 tk Müügilaekumine 40 000,00 krooni 1 Arvutage kasum ja kasumilävi praeguste andmete juures (Milliste valemite teadmine tuleb kasuks) Kasumiläve punkt (ühikutes) = püsikulud/(hind- ühiku muutuvkulud) 15000/(10-5,5)= 3333,33 tk Kasum =(Käive* jääktulumäär)- püsikulud
_search_gallery=yes&author=wiiralt&piece_of_ar Ma ei lisa igale pildile allikat juurde, kuna eelnevalt kajastasin asukoha Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Mõõdud: 22,5 x Neljas tase Viies tase 30,5 Hind: 24000. "Naine tiigripojaga" (1929) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Mõõdud: 38,5 x 46 Neljas tase Hind: 130000 Viies tase 155000 "Põrgu" 19301932
TOIDU NIMETUS Porgandi-apelsinisupp 1. ports. väljatulek (ml/g) 130 valmist.portsj. arv x (tk) 5 kasumi % 67,6 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku koguse TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind hind porgand kg 0,055 20 0,046 0,275 0,230 5,50 0,30 apelsin kg 0,030 40 0,021 0,150 0,105 15,50 0,47 mugulsibul kg 0,014 17 0,012 0,070 0,060 13,58 0,19 õli l 0,002 0,002 0,010 0,010 22,42 0,04
Töö nr 10 Kvoodiülesanne Võtame hüpoteetilise näite televiisorite turust. Eeldus on, et Venetsueela kujutab sellel turul endast “väikest avatud majandust”, s.t. ei suuda mõjutada maailmaturu hinda mingite oma toimingutega. Venetsueelas kehtib järgmine nõudluse-pakkumise skeem televiisoritele: Ühe televiisori hind Nõudmine televiisoritele Televiisorite pakkumine Venetsueela turul Venetsueelas dollarites tuh. tk. tuh. tk. 100 900 0 200 700 200
Ceteris paribus osaline tasakaal. Tootmine loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste piir märgib piiri saavutatava ja saavutamatu tootmistaseme vahel. See näetab tootmisvõimalusi igapäeva elus. Alternatiivkulu saamata jäänud kasu, kui on valitud üks alternatiivsetest ressursside kasutamise variantidest. Nõudlusseadus- Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem hind, seda väiksem on nõutav kogus. Nõutav kogus on see, mida tarbijad kindla hinna eest ostavad. Nõudlus sõltub: · kauba hinnast; · teiste kaupade hinnast; · sissetulekust; · rahvaarvust; · tarbijate eelistusest. Pakkumisseadus- Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda kõrgem on pakutav kogus. Pakkumine sõltub: · kauba hinnast; · teiste kaupade hinnast; · tehnoloogiast; · tootmistegurite hinnast.
PEALE 7 Musikad (külmut.) kg 0.015 0.015 0.150 8 Vaarikad (külmut.) kg 0.015 0.015 0.150 9 Suhkur kg 0.008 0.008 0.080 10 Kartulijahu 11 Tuhksuhkur Kokku: 0.152 Valmistamise kaal Hind km- ta Retsepti x neto Ühiku hind hind 0.200 0.00 0.00 0.200 0.00 0.00 0.255 0.00 0.00 0.480 0.00 0.00 0.015 0.00 0.00 0.150 0.00 0.00 0.080 0.00 0.00 1.380 Omahind 0.00 Hind km-ga: 0.00
[Hr / Pr (mittevajalik kustutada)] [pakkumise saaja esindaja nimi] [pakkumise saaja nimetus] [Aadress] [Allkirjastamise kuupäev] HINNAPAKKUMINE Käesolevaga teeb [Pakkuja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Pakkuja), mida esindab [esindaja nimi ja ametikoht] Teile hinnapakkumise alljärgnevate tingimustega: 1. Käesolevaga esitab Pakkuja Teile pakkumise hinnapakkumise punktis 2 märgitud tööde teostamiseks. 2. Pakkuja oleks nõus läbi viima järgmised tööd alljärgnevalt toodud hindadega: a. [töö nimetus] [ühik] [kogus] [hind km-ta] [hind km-ga] b. [töö nimetus] [ühik] [kogus] [hind km-ta] [hind km-ga] c. [vajadusel täiendada] 3. Kõik käesolevas hinnapakkumises toodud hinnad on märgitud Eesti kroonides. 4. Pakkujal ...
[Hr / Pr (mittevajalik kustutada)] [pakkumise saaja esindaja nimi] [pakkumise saaja nimetus] [Aadress] [Allkirjastamise kuupäev] HINNAPAKKUMINE Käesolevaga teeb [Pakkuja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Pakkuja), mida esindab [esindaja nimi ja ametikoht] Teile hinnapakkumise alljärgnevate tingimustega: 1. Käesolevaga esitab Pakkuja Teile pakkumise hinnapakkumise punktis 2 märgitud tööde teostamiseks. 2. Pakkuja oleks nõus läbi viima järgmised tööd alljärgnevalt toodud hindadega: a. [töö nimetus] [ühik] [kogus] [hind kmta] [hind kmga] b. [töö nimetus] [ühik] [kogus] [hind kmta] [hind kmga] c. [vajadusel täiendada] 3. Kõik käesolevas hinnapakkumises toodud hinnad o...
6 plastik 6 lateks 7 liimpuit 7 mastiks 8 alumiinium 8 pulbervärv 9 betoon 9 nitro sutajaliides teha eraldi lehel st. delt stlõikke number Materjal Värv alumiinium pulbervärv 8 3 kujud materjalid värvid Mark Hind Materjal Al11 280 Värv PV24 9,52 a Materjal c Värv ÕM_nr Kuju 0 betoon 0 mastiks 120658 8 1 alumiinium 1 õli 2 liimpuit 2 lateks 3 teras 3 pulbervärv 4 plastik 4 nitro a
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 20:37 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 14. oktoober 2015, 22:21 Aega kulus 1 tund 43 minutit Punktid 20,0/21,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnaelastsem on tema nõudlus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Hinnaelastsus väljendab nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. Üheks nõudluse elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade hulk. Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koefitsient. Teisisõnu mida vähem on kaubal asendajaid, se...
asenduskaupade hulk . Mida rohkem ja mida lähedasemaid asenduskaupu saadaval on, seda suurem on antud kauba nõudluse hinnaelastsuse koe tsient. Teisisõnu - mida vähem on kaubal asendajaid, seda hinnantundlikum on tarbija, sest tal ei ole võimalik lülituda ümber asenduskaupade tarbimisele (kuna neid asenduskaupu ei ole). Küsimus 2 Kui kauba hind ja tootja kogutulu on võrdeliselt seotud, on kauba nõudlus mitteelastne. Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Valige üks: Tõene Väär Võrdeline seos tähendab, et mõlemad tunnused muutuvad samasuunaliselt - kui ühe väärtus suureneb, siis ka teise väärtus suureneb ning vastupidi. Meie küsimuse
Pärnu linna rahvaarv on viimase kolme aasta jooksul kahanenud ning aastal 2018 andmetel on rahvaarv 39 174 elanikku. Pärnu korterite ostu-müügituru analüüsiks on valitud Kesklinna, Rääma ja Ülejõe linnaosad. Tegemist on kõige suuremate kortermajade piirkonnaga Pärnus ning tehingute arv nendes linnaosades on valitud perioodil piisav, et analüüsida hindade muutumist. Joonis 1. Pärnu linna korterite ostu-müügitehingute arv ja keskmine ruutmeetri hind 2016-2018 aastal. Pärnu korterite ostu-müügitehingud 300 1,400 250 1,200 1,000 200 800 150
aasta, mis iseloomustavad kõige paremini turul toimunud muutusi. Makromajanduslikeks indikaatoriteks on valitud korteromandi tehingud Viljandi linnas, sisemajanduse koguprodukt (SKP), töötuse määr, keskmine brutopalk ning keskmine ruutmeetri hind. Majandustõusu perioodi alguses tundus inimestele, et kõik läheb paremaks, kui kunagi varem. Inimestel oli tööd, vaba raha mida investeerida, palgad tõusid jõudsalt, võeti laenu teadmisega, et kinnisvara hind tõuseb enam veel. Majanduskriis sai alguse laenudest, mida anti küllaltki kerge käeliselt, samal ajal kui intressid tõusid laenasid inimesed veel enam. Aastatel 2003 – 2008 olid kinnisvara ning muude teenuste hinnad kõrged, mis tõstis ka kinnisvara turuväärtust. Antud perioodil kasvas jõudsalt keskmine brutopalk ning vähenes ka töötuse määr mis oli tingitud elulise heaolu paranemisest. Kõrgete kinnisvara hindadega kasvas ka keskmine ruutmeetri hind