Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"himation" - 45 õppematerjali

himation - kasutati külmemal ilmal Linn ja maa võis panna ka paljale ihule 1. Ühiskond linnaline st Pükse nad ei kandnud.
thumbnail
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka ja Rooma kultuuri erisused

Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie - himation . Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha sõid kreeklased nähtavasti suhteliselt harva - peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Ohvrilooma toiduks kõlbmatud osad põletati jumalatele, liha aga söödi ise. Kreekas puudusid kodanikuõigused naisel. Naised pidid alluma alati oma mehele, isale või teisele meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja isa vahel. Abielu eesmärk oli hankida endale seaduslike järglasi....

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kreeta-Mükeene ajalugu

Äärealad ei olnud linnast kaugel, mistöttu olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Riietus ja toit Köige tavalisem kreeklaste riideese oli napilt pölvini ulatuv ölgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutömmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tömmati selle peale paksem üleriie ­ himation , mida vöis ka paljal ihul kanda. Pükse kandsid ainult barbarid. Jalatsiteks olid sandaalid. Peamine toit oli puu- ja köögiviiljad, sealhulgas eriti küüslauk ja soolatud (vaesemad) ja toores kala. Liha ei söödud. Nii kastmena kui ka küpsetamiseks kasutati oliiviöli, kooke maitsestati meega, joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajaloo 11. klassi kordamisküsimused - Kreeta, Kreeka ja Mükeene

Iseloomusta Kreeta ja Mükeene kultuuri. (sarnasused ja erinevused) V:Sarnasused: Mõlemal olid oma keskused Kreetal oli Knossose loss ja Mükeenel oli Mükeene loss. Lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja kultusepaigad. Erinevused: Kreetas austati naisi ja jumalannat aga Mükeenes austati jumalannat ja meesjumalaid. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad(Mük). Knossose paleel puudusid lossi kindlustused. Mükeene loss oli kaitstud suurte kivist müüridega, lossi peaväravad olid Lõviväravad. 2.Miks rajasid kreeklased kolooniaid? Kuulsamad. V:Kolooniaid rajati, sest 1) kodumaal leidus vähe metalle, eriti rauda. 2) põlluharimiseks oli vähe head põllumaad (kuulsamad kolooniad: Itaalias, Sitsiilias, Prantsusmaal, Hispaanias,P- Aeerikas, Musta mere rannikul) 3.Nimeta Kreekas kuulsamad linnriigid ja nende asukohad....

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kreeta ja Mükeene kultuur

Üks või kaks üle keha poeg. Korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke heidetud riidetükki. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt v_aasiasse pärslaste vastu, vallutas Väike-Aasia, Süüria ja kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris ilmaga lisati peale veel himation . Pükse ei kantud. Jalas kanti seega Pärsia impeeriumi. Vallutas ka Kesk-Aasia kuid Inda sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. vallutamine nurjus. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja Pärast A. Suure surma: tema surma jagunes riik kolmeks: küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia....

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

Majad olid tavaliselt ühe-kahekordsed põletamata tellistest, peaaegu alati siseõuega. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, põllud, istandused ja aristokraatide uhked maamajad. Kaugenedes asendusid need karjamaade ja karjusehüttidega. Riietus ja toit kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külma ilmaga tõmmati selle peale paksem üleriie himation . Pükse ei kantud, seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks rohkesti puu- ja köögivilju, sh eriti küüslauku ja kala. Liha söödi suhteliselt harva. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamine jook oli tugevalt veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Nad etendasid ühiskonnas olulisimat rolli. Neil oli aega tegeleda mõtlemise ja enda arendamisega. Aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vana-Rooma konspekteering

Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Rooma elu ja olustik

Lõplikult korraldati kalender ümber Caesari korraldusel 1. sajandi eKr keskpaiku, kui asendati kuukalender päikesekalendriga. See kalender kehtib tänapäevani ja on tuntud kui juuliuse kalender. Roomlaste rõivastus ning toit Kreeklaste ja roomlaste igapäeva riietus (vastavalt kitoon ja tuunika) oli lõikelt ja välimuselt sarnane: üle õlgade heidetud riidetükk, mis ulatus põlvini. Kreeklastel oli paksem üleriie himation , roomlastel sarnast polnud, kanti lihtsalt mitut tuunikat üksteise peal. Kreeklastel mingit pidulikumat riietust polnud, küll oli aga roomlastel tooga. See oli poolringikujuline rõiva tükk, mis pandi selga nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Tavalised ning natuke vaesemad roomlased kustutasid nälga leiva ja jahust valmistatud pudruga. Vahel oli menüüs ka puu- või juurvilju. Jõukamatel ning kõrgemaseisuslikel oli toiduks...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Hetäärid

Hetääridel seevastu oli riietumiskunst kõrgel tasemel. Kreekas kandis hetäär õhkõrna joonia kitooni, mida kattis kuldtikandiga kaunistatud sinine himation , seda servaval tavapärasel äärisel oli konksukujulistest lainetest ornament. Idamaise moe kohaselt langes himation üle hetääri parema õla seljale nind pandlaga vasakul küljel kokku tõmmatud. Hetääri...

Perekonnaõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Rooma küsimused ja vastused

Orjad ­ kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond ­ mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus ­ tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation , pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit ­ Vaesed ­ jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad ­ jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj. Vein. Elamud ­ nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum ­ AATRIUM ­ selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kreeta-Mükeene kultuur

2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus ­ kitoon, himation , pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit ­ puu ­ ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. millised olid jumalatega suhtlemise viisid, kirjelda Usupidustused (OM), müsteerium ­ salajane jumalateenistus, austamine pühamutes nt Delfi oraakel. 6. mis jumalaga on tegu Artemis ­ jahijumalanna, Poseidon ­ merejumal, Aphrodite ­ armastuse- ja viljakusejumalanna, Zeus ­ peajumal ( taevajumal ), Hephaistos ­ tulejumal...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kreeka ajaloo test TASUTA :)

Abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu peamine eesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Abielunaiste kõrvale tekkis nn ,,kaaslannade" ehk ,,sõbrataride" grupp, kellega võisid meestel olla abieluvälised suhted. Neid naisi nimetati hetäärideks. Muistsete kreeklaste rõivastuse moodustasid lühike õlgadelt kinnitatud kitoon ja pealisrõivaks mõeldud himation . Toit oli lihtne: peamiselt kala. Peamine jook oli veega tublisti lahjendatud vein. Aristokraadid korraldasid sõpruskondi liitvaid ühiseid koduseid pidusööke ehk sümpoosionid. Külalised ei istunud pinkidel, vaid heitsid piki seinaääri asetatud lavatsitele. Kreeka jumalad moodustasid ühe suure perekonna, mille eesotsas seisis peajumal Zeus , kes oli ühtlasi ka peajumal. Tal oli arvukalt lapsi. Kõik jumalad olid antropomorfsed,...

Ajalugu
296 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo kordamine - Kreeka

Sport kreeklaste elus? Esimesed OM toimusid 776 eKr. OM peeti Zeusi auks ja need toimusid iga 4 aasta järel. Sport oli ainult meeste jaoks ja nad sportisid alasti (atleedid). Lemmikalad olid jooks, rusikavõitlus hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus. Gümnasion- spordiväljak koos riietus- ja pesemisruumidega. 5. Kreeklaste riietus ja toidulaud? Riietus: kitoon (napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud), himation (külmema ilma korral kitoonile peale pandav üleriie), pükse ei kanta ja jalas on sandaalid. Toit: puu-ja juurviljad, kala, maitseks: küüslauk, oliiviõli ja mesi. Joodi veega lahjendatud vein, kitse- ja lehmapiim (millest tehti ka juustu), väga harva söödi liha 6. Kreeklaste abielu ja perekond? Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus. Naised allusid alati oma abikaasale, isale või mõnele muule meessugulasele. Mees oli perepea...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Ajatelg moest

a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid, sokid, sandaalid, saapad, kontsaga kingad Kreeka N: peplos, kitoon, himation ., Arhailine pharos, palla (700-500 a e Kr.), M: himation, hlamis, Klassikaline eksomis, kitoon (500-338 a e Kr.) ja petasos, pilos, saccus, früügia Hellenismi periood müts, stephanie (338-168 a e Kr.). linane, villane, siid sandaalid, kingad fibulad emailitud ehted Etruskid N: tuunika, (700-650 a e Kr.) M: lühike seelik, tuunika...

Moe ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie ­ himation . Jalas kanti sandaale. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju ning kala, piima ja juustu, peamine jook oli veega tublisti lah- jendatud vein. Aristokraatia etendas Kreeka poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kirjanikud pärinesid nende hulgast). Aristokraadid tööd üldiselt ei teinud...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kreeka ja hellenism

See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ajaloo kontrolltööde raamat

· Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie ­ himation . Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. 66 Mille poolest sarnanes? · Mõlemas ühiskonnas puudusid naisel poliitilised õigused · Vaesemate roomlaste toit oli suhteliselt sarnane: puuviljad, leib, kala, köögiviljad...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

5.sajandil eKr vahetas selle välja põlveni ulatuv variant, mis oli eelnevast 14 avarama ja pehmema joonega, rüü rikkalikud voldid olid vöökohal vööga kokku tõmmatud. Materjaliks oli endise villase asemel enamasti pehme linane, mis varrukate moodustamiseks kinniatati õlgadel väikeste pannaldega. Teine Kreeka meeste asendamatu rõivatükk oli himation . Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul (7.ja 6.sajand eKr) oli himation lühike, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk. See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad üles paremale õlale. Seal moodustati kanga laisusest varrukas ning kinnitati see piki paremat õlavart terve hulga klambrite abil. Veelgi hõlpsam viis oli kanda riidetükki ümber keha nõnda, et kangaotsad langesid mõlemale käsivarrele. Ajapikku, koos senisest õhemate...

Rõiva ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Vana-Kreeka referaat

Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli kitoon (põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riideese), mida kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie – himation . Jalas kanti sandaale. Kreeklaste toidulaual leidus rohkesti puu- ja köögivilju, söödi ka kala ja juustu. Joogiks tarbiti ka piima, kuid peamiselt siiski veega tublisti lahjendatud veini. Aristokraatia etendas Kreeka poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. Rikastel ja suursugustel oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja tõekspidamisete avaldamisele (nt kõik kreeka kirjanikud...

Kreeka kultuur
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun