Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"himation" - 45 õppematerjali

himation - kasutati külmemal ilmal Linn ja maa võis panna ka paljale ihule 1. Ühiskond linnaline st Pükse nad ei kandnud.
thumbnail
1
doc

Vanakreeka mõisted

Gümnaasion - Spordiväljak, koos pesemis- ja Solon - Ateena seaduseandja ja üks riietusruumidega silmapaistvamaid varase perioodi poeete Kitoon - Põlvini ulatuv, vööga kokkutõmmatud ja Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, õlgadelt kinnitatud riidetükk leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse Himation - Paksem üleriie Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Rahvakoosolek - Rahva koosviibimine, kus Oidipus" arutati riigi asju Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander Suure isa Eukleides - Matemaatik. Sõnastas Elemantaargeomeetria põhialused Erastosthenes - Arvurtas välja maa ligikaudse ümbermõõdu Demokritos - Tema seletuse järgi koosnes...

Ajalugu
190 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kordamine X klass Vana-Kreeka

Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kreeta-mükeene egeuse kultuur

t. eKr.. maismaal · Mükeene kultuur saarel, 1600 eKr. · Ühtsed müüdid kreeka mandril · Tuntakse peamiselt · Tempel võimu keskuseks · Lineaarkiri B arheoloogiliste leidude · Mõlemal lineaarkiri (osatakse tänapäeval põhjal. · Lossid majanduse- ja lugeda) · Lineaarkiri A (ei osata kultuurikeskusteks · Tähtis osa tänapäeval lugeda) · ühiskonnas · Kreeta lossidel olid sõjakaaskondlastel suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Lossi...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka lahingud ja mõisted

Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Kreeka Eluolu ja perekond

Kreeka Eluolu ja perekond Linn Rollid: Poliitiline Majanduslik Usukeskus Asend jalam Akropoli Südalinnas Agoraa - Koosoleku- ja -turuplats Kaljunukile rajatud kindlus* Tänavad Enamasti kitsad Kulgesid korrapäratult Majad Ühe-kuni neljakorruselised Põletamata tellistest Tihti väike siseõu Tähtis külalistetuba Linnamüüride taga Külad Talupoegade viljapõllud Oliivi-ja viinamarja- istandused Aristokraatide uhked maamajad Karjamaad Riietus Kitoon Himation Sandaalid Pükse ei kantud! Toit Rohkesti puu-ja köögivilju Kala Oliiviõli Mesi Kitse-ja lehmapiim Lahjendatud vein Aristokraatlik eluviis Konkurentsivaim Sümpoosionid Sport Gümnaasion Sportimine Hariduskeskus Olümpiamängud Iga nelja aasta tagant Zeusi auks Osalesid ainult hellenid Ohverdamine Trompetipuhujad ja teadete ku...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kreeta-Mükeene kultuur

Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), v...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mõisted

Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akro...

Euroopa tsivilisatsiooni...
36 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele vastused

· Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie ­ himation . Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. 66 Mille poolest sarnanes? · Mõlemas ühiskonnas puudusid naisel poliitilised õigused · Vaesemate roomlaste toit oli suhteliselt sarnane: puuviljad, leib, kala, köögiviljad...

Ajalugu
109 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Muinas-Kreeka

Muinas - Kreeka MARI PRESS 11C Naise rõivastus: Põhielemendiks Peplos, mille laius oli 180 cm ja pikkus u pool kandja pikkusest Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil Peplost kasutati peamiselt vöötatult, mis tekitas ka pluusi ja seeliku mulje Kitoon: nelinurkne villast kangatükk, dapeeriti keha ümber nii et vasak õlavars oli kaetud, parem katmata; koos hoidis fibula Rõivas ulatus põlvini või pahkluuni; sõltus seisusest Himationi kanti kitooni peal kaitseks külma eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad Osa kanga laiusest võis pruukida käsivartele langevate varrukate moodustamiseks Et jätta muljet et tegu oleks pluusi ja seelikuga, kasutati kahte vöörihma, üht vöökohal ja teist puusadel Teine asendamatu rõivatükk oli Himaton, õlgadel kantav nelinurkn...

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

5.sajandil eKr vahetas selle välja põlveni ulatuv variant, mis oli eelnevast 14 avarama ja pehmema joonega, rüü rikkalikud voldid olid vöökohal vööga kokku tõmmatud. Materjaliks oli endise villase asemel enamasti pehme linane, mis varrukate moodustamiseks kinniatati õlgadel väikeste pannaldega. Teine Kreeka meeste asendamatu rõivatükk oli himation . Kreeka kultuuri arhailisel ajajärgul (7.ja 6.sajand eKr) oli himation lühike, õlgadel kantav nelinurkne riidetükk. See keerati vasaku kaenla alt ümber ülakeha ning viidi mõlemad servad üles paremale õlale. Seal moodustati kanga laisusest varrukas ning kinnitati see piki paremat õlavart terve hulga klambrite abil. Veelgi hõlpsam viis oli kanda riidetükki ümber keha nõnda, et kangaotsad langesid mõlemale käsivarrele. Ajapikku, koos senisest õhemate...

Kirjandus
282 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Vana-Kreeka

Loosi teel. Liidrid siiski aristokraadid (rohkem aega, raha, haridust). ELUOLU Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba ­ andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud riide-asju. Kitoon ­ õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation ­ paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada. Eesmärk oli hankida järglasi (aristokraatidel poliitika)....

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kreeka lühikokkuvõte 2

Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon ­ tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos ­ pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys ­ lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kreeka eluolu ja ühiskond

KREEKA sageli vööga kokkutõmmatud Pg 16 ELUOLUD JA PEREKOND Himation - kasutati külmemal ilmal Linn ja maa võis panna ka paljale ihule 1. Ühiskond linnaline st Pükse nad ei kandnud. 2. Linnad - täitsid a) majanduslikku rolli Jalatsiteks olid peamiselt sandaalid. b) poliitilist rolli c) usu rolli 2. Toit: d) määrasid tsivilisatsiooni üldilme * söödi rohkesti puu- ja köögivilju (eriti küüslauku ja kala) - paiknesid akropoli jalamil -kala kuivatati ja soolati (kaljunukile rajatud kindlus) * liha söödi väg...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Antiik-Kreeka

Sel ajal kui Pärsia koos spartalastega vallutas kreeka linnu, tugevnes teiste Kreeka linnade vastupanu ning aastal 371 eKr tegi teebalased Sparta ülemvõimule lõpu. 7. Muistsete kreeklaste kõige tavalisem riideese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation . Pükse kreeklased ei kandnud, jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauka ja kala, mida söödi nii soolatult, värskelt kui ka kuivatatult. Liha söödi põhiliselt jumalatele ohvreid tuues. Joodi kitse- ja lehmapiima, peamine jook oli aga tublisti lahjendatud vein. Sümpoosionid oid kodused pidusöögid. Külalised kogunesid sõpruskonna ühe või teise liikme majas andreionisse, kus heideti lavatsitele...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vana-Kreeka

500-338 Klassikaline periood: Kreeka-Pärsia sõjad (500-478): VI s teisel poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised....

Ajalugu
69 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esiajalugu

Linnamajad tav. ühe-kahekorruselised. Andreion e. maja kõige esinduslikum ruum- meeste ruum, paiknes õue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljaspoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, istandused, aristokraatide uhked maamajad. Riietus ja toit-kitoon- napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud, kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma korral tõmmati sellele peale paksem üleriie e. himation . Pükse kandsid barbarid. Jalatsid olid sandaalid. Toiduks olid puu-köögiviljad, sh kala, küüslauk, kasut. oliiviõli, joodi kitse-lehmapiima, valmis. juustu, peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis-ühised kodused pidusöögid-sümpoosionid, seal viibisid ainult mehed, lõbustajad olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport-sportisid alasti; gümnaasion- pesemis- ja riietusruum spordiväljaku juures;täht. kujunesid olümpiamängud. Ainult hellenid...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

Maa piirkond ei jäänud linnast kuigi kaugele ja seega võtsid ka maaelanikud aktiivselt linnaelust osa. Riietus ja toit Kanti ühte või kahte riidetükki, mida nimetati kitooniks. See oli ulatus põlvini ja oli kinnitatud õlgadelt. Tihti oli see vööga kokkutõmmatud. Kandsid nii mehed kui naised. Külmema ilma puhul tõmmati peale paksem üleriie himation . Pükse ei kantud ­ seda peeti barbarite kombeks. Jalatsitena kasutati sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju; küüslauku ja kala. Liha söödi harva, peamiselt siis kui jumalatele ohvreid toodi. Küpsetamiseks kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima ning valmistati juustu. Peamiseks joogiks oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis Aristokraatial oli kõigis eluvaldkondades olulisim osa, sest rikastel oli aega ja raha pühenduda enda...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
7
doc

KREETA JA MÜKEENE

Akropol Linn mis paiknes kaljunukile rajatud kindluse ­ akropoli jalamil. Agoraa Kreeka koosoleku- ja turuplats. Andreion Külalistetuba, kreeka keeles meeste ruum Kreeka linnmajades. Kitoon Kreeklase riietus-napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riietus, mida kandsid nii mehed kui naised. Himation Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie- himation . Sümpoosion Kodune pidusöök, Kreeka keeles koos joomingud. Kraater Laia suuga veinisegamisnõu. Gümnaasion Spordiväljak ja sinnajuurde kuuluv riietumisruum, ,,alasti oleku koht" kreeka keeles. Hetäär Kreeka keeles kaaslanna, sõbratar Paiderastia Homoseksuaalne suhe. 6 Aastaarvud: 1500 eKr- 1200 eKr- 776 eKr- 490 eKr- 480 eKr ­ Salamise lahing, Termopüülide lahing...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
8
doc

RAFFAELLO SANTI

Parnassi künkal seisavad üheksa muusat vioolat mängiva Apolloni ümber. Poeedid nii antiikajast, keskajast kui renessansist (Homeros, Sappho, Vergilius, Dante, Petrarca, Boccaccio jt) on Raffael paigutanud parnassi jalamile. Pime laulik Homeros seisab paljajalu, peas loorberipärg, ja kuulab suletud silmil taevalikke muusikahelisid. Homerose kollane kitoon, mille peal on sinine üleriie himation , jätab vabaks parema käe. Homerose käsi on pimedatele inimestele iseloomulikus asendis, kobavalt ettepoole sirutatud. Homerose kõrval, punases himationis, külgvaates, seisab karmi näoga Dante. Fresko "Galateia triumf" jutustab, kuidas mühakas hiiglane Polyphemos laulab armastuslaulu ilusale merenümfile Galateiale, kes sõidab üle lainete kaarikus, mida veavad kaks delfiini. Nümf naerab kükloobi rohmaka laulu üle, pöördub ja naeratab. Loor hõljub tema taga....

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rooma ajalugu

300 ­ 476 pKr Suurem osa sõjaväest Viitas Rooma riigi nõrgenemisele moodustasid välismaalastest ning tsivilisatsiooni allakäigule. palgasõdurid, peamiselt germaanlased Rooma eluolu riided: tuunika ­ sama, mis kreeklaste kitoon tooga ­ sama, mis kreeklaste himation vaeste tavaline eine koosnes leivast ja jahupudrust rikaste menüüs olid tavalised erinevad lihatoidud. Rikas sõi tavaliselt 3 korda päevas ning toidukord algas munaga ning lõppes puuviljadega, keskseks oli lihapraad. lad. ab ovo ­ 'alates munast' st. algusest peale joogiks oli veega lahjendatud vein. Naiste puhul oli keisririigi ajal tavaks uhkete soengute tegemine. Levisid parukad, mida vahetati mõnikord mitu korda päevas....

Ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun