2. Selgitage leetumisprotsessi olemust ja millises loodusvööndis on see levinud. 3. Kuidas on seotud voolava vee kulutav või kuhjav tegevus voolukiirusega? 4. Näidake kontuurkaardil Mehhiko lahte, Atlase mäestikku ja Huanghe jõge. PILET nr 9 1. Mida tähendab tekkiv ookean ja sulguv ookean? 2. Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi? 3. Millistel aladel on levinud mussoonid ja kuidas need tekkivad? 4. Näidake kontuurkaardil Guinea lahte, Himaalaja mäestikku ja Jangtse jõge. PILET nr 10 1. Kirjeldage Havai saarteaheliku näitel ,,kuuma täppi". 2. Miks on mustmullad viljakad ja millises loodusvööndis need on levinud? 3. Miks väheneb Araali mere pindala? 4. Näidake kontuurkaardil Pärsia lahte, Gibraltari väina ja Kaspia alamikku. PILET nr 11 1. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? 2. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? 3
4000 km². Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik. Põhiseaduse järgi oli Nepal hinduistlik kuningriik, ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada. Nepal on üks maailma vaesemaid maid. Ta paikneb 26. ja 30. põhjalaiuse ning 80. ja 88. idapikkuse vahel. Nepali keskmine kõrgus merepinnast on maailma maade seas kõige suurem. Üle 40% Nepalist paikneb kõrgemal kui 3000 m. Nepali põhjaosas paikneb suur osa Himaalaja mägedest, sealhulgas Dzomolungma mägi, mille tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast, olles merepinna suhtes kõrgeim punkt Maal. Kümne maailma kõrgeima mäe seas on veel seitse, mis asuvad Nepalis. Nepali madalaim punkt (70 m merepinnast) on riigi lõunaosas Kencha Kalani lähedal. Nepalis on 10-st maailma kõrgemast tipust 8, sealhulgas Mount Everest - maailma kõrgeim. Kliima: kõrgeim temperatuur on tavaliselt juunis, juulis ja augustis s.o umbes 29 ° C. Kõige
Hiina referaat Tallinn 2009 Sisukord: 1. Geograafiline asend 2. Riiklus ja ühiskond 2.1 Tsivilisatsiooni teke ja esimesed riigid 2.2 Keisririigi teke ja areng 2.3 Tehnoloogia ja majanduse areng 2.4 Keisririik ja ühiskond 2.5 Perekond ja naiste positsioon ühiskonnas 3. Religioon 1.Geograafilised ja looduslikud olud Hiina tsiilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõu , Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavad Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmel...
07, Taani129.98,Indoneesia 134.12. c) Hiina on rahvastikutiheduselt 78. riik maailmas. Hiinas on rahvastik paiknenud Lõuna- Hiina mere äärde rohkem, kus on ka Hiina suuremad linnad, sealhulgas Hiina pealinn Hong-Kong ja Shanghai. Seal on ka stabiilsem elada, sest Lääne-Hiinas on rohkem maavärinaid. Rannik äärest saab ka mereteid pidi kaubandusega tegeleda. Samuti on läänes kliima parem ja maapind tasasem, näiteks Lääne- Hiinas on Tiibeti juures Himaalaja mäestik, mille tõttu inimesed seal ei ela. d) Tihedamini asustatud piirkonnad asuvad läänes, seal on Hiina vähemarenenud riigid, nt Tiibet. Ida-Hiinas on ühiskond rohkem arenenud ja inimestel on seal majanduslikult parem elada. Ma arvan, et selletõttu ongi niimoodi rahvas paiknenud, sest ida pool on inimestel rohkem võimalusi paremini elada, paremat töökohta ja paremat elukohta saada. Samuti on seal parem elada rannikuääre tõttu, kuna merd mööda on võimalik
On vaid teada, et Nepal endal energiavarasid pole, kui alternatiivenergiad välja arvata. Nepal impordib 12, 500 barrelit naftat päevas, mis on, arvestades riigi rahvaarvu, siiski suhteliselt väike kogus. Sellele või võrdluseks tuua näiteks Eesti, kus imporditakse 28,170 barrelit naftat päevas. 9 6) Riigi põllumajandus Nepali lõuna osas on tasane maapind, Kesk-Nepalis on mägine maapind ja Põhja-Nepalis on konarlik Himaalaja mäestik. Põllumajandus on Nepali majanduse tugisammas, tagades elatise kolmele neljandikule rahvastikust. Joonis 10. Nepali maakasutus allikas: atoz-nepal Nepal on väga erineva kliimaga. Põhja-Nepalis on jahedad suved ja ranged taved, lõuna pool aga lähistroopilised suved ja pehmed talved. Nepali on 5 erinevat kliinastsooni, mis on tingitud väga erinevast maapinna kõrgustest. Alla 1,200 meetri on troopiline ja lähistroopiline
La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo;
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · V...
õhutemperatuure ning seetõttu kasvatatakse kaera peamiselt 3565°N põhja- ja 20 46°S lõunalaiusel. Kaera on õnnestunud edukalt kasvatada isegi Islandil. Kaera võib külvata nii sügisel kui ka kevadel, vili koristatakse siis vastavalt suvel või varasügisel. Eestis on soovitatav kevadkülv, sest talved on meil liiga külmad. Maailmas külvatakse kaera enamasti just kevadel. Sügisel külvatakse kaera piirkondades, kus suved on liiga kuivad ja kuumad, näiteks Himaalaja ja Hindukusi mägipiirkondades (kuni 3860 m üle merepinna). · Kasvupinnas Kaer pole mulla suhtes nõudlik ning kasutab hästi ära selles leiduvad toitained. Ta kasvab hästi erinevat tüüpi muldadel, näiteks rasketel savimuldadel,happelistel muldadel ja kuivendatud turvasmuldadel. Teiste teraviljadega võrreldes talub kaer paremini just happelisemaid muldasid. Samas ei sobi kaerale kuivad liiv- ja rähkmullad. Kasvuks optimaalne mulla pH on 4,57,5, ideaalne aga 5,56,0
Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul 2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul 4. Mis on külm front? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 5. Mis on oklusioonifront? Külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides 7. Mis on soe front? Atmosfäärifront, mis tekib kui soe õhumass liigub külma õhumassi suunas ja tõuseb üles. Frondi liikumiseg...
Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades: Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikut. Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. 15) Maavärinate tugevuse hindamise süsteemid. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik Magnituud Pallides Skaala ulatus 0-8(9) magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse
Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa,Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo;
Kumb mäestik tekkis varem Skandinaavia või Uural? Skandinaavia mäestik tekkis enne. Milline mäestik tekkis Uuraliga samaaegselt? Uurali mäestikuga samaaegselt tekkis Apalatside mäestik. India laama liitumist Euraasiaga on nimetatud ka ,,India lennuks" miks nii? Sest võrreldest teiste mandritega liikus India laam väga kiiresti. Kui kõrge oli kauges minevikus Kaledoonia mäestik? Kauges minevukus oli Kaledoonia mäestik umbes sama kõrge kui tänapäeva Himaalaja mäestik. Milline oli Maa kui planeet Hadaikumis? Hadaikumis oli maa veel homogeenne tuum koosnes samast materjalist, mida võis leida Maa pinnalt. Hiljem muundas kineetiline energia soojusenergiaks. See koos radioaktiivsel lagunemisel vabanenud soojusega põhjustas Maa ülessulamise. Sulamise tagajärjel vajusid raud ja muud rasked elemendid allapoole ning moodustasid Maa tuuma. Maa pind koosnes sel ajal suurest magmaookeanist. Kuidas nimetatakse eooni, mil tekib maakoor
Pärsia lahes. Tänapäeval asustavad saart ja riiki peamiselt araablased. Põliste Bahreini araablaste hulk on siiski üsna madal Bangladesh Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Pealinn on Dhaka. Riigi keel on Bengali keel. Bhutan Bhutan on merepiirita riik Lõuna-Aasias Himaalaja mäestiku idaosas. Pealinn on Thimphu Riigikeel on dzongkha Rahvaarv on 2005. aasta seisuga hinnanguliselt 2 230 000. Birma Birma (eesti keeles on olnud kasutusel ka nimi Myanmar; riigi ametlik eestikeelne nimi on Myanmari Liidu Vabariik) on maa ja riik Kagu-Aasias. Kuni 21. oktoobrini 2010 oli riigi ametlik nimi Myanmari Liit. Pealinn on Naypyidaw Egiptus Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
1) Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ladestumisest, mis kivistudes ning tihenedes annabki lubjakivi. Teine võimalus lubjakivi moodustumiseks on kaltsiumkarbonaadi sadenemine vesilahustest. Kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstus es, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Liivakivi - on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Liivakivi kuulub purdkivimite hulka, olles nende tüüpilisimaks esindajaks. Mineraloogiliselt koosneb liivakivi põhiliselt kvartsist. Tsementeerivaks materjaliks liivaterade vahel on enamasti peenike kvartsipuru, kaltsiumkarbonaat või rauaoksiidid. Rauaoksiidid annavad liivakivile ka punaka värvuse. Puhtast kvartsist k...
mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid) Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta järgnes Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks (skeem 1). Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. Põhiliselt Neogeenis toimunud Alpi kurrutuse käigus tekkisid Alpid, Püreneed, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja ja Andid. Kainosoikumi keskel alanud kliima jahenemine põhjustas Kvaternaaris mandrijää tekke. Kainosoikumi taimestikule on iseloomulikud katteseemne- ehk õistaimed. Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Kvaternaaris on arenenud ka inimene.
Aastane tootlikkus on suur, 15 20 m3/ha Peamiselt okaspuud, kõvad leht ja väärispuud. Lähisekvatoriaalsed hõrendikud Looduskeskkonda säilitav tähtsus Kasutatakse peamiselt kütteks Ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha Liigirikkad Palju on ka väheväärtuslikke puiduliike Väärispuidu saamiseks raiutakse peamiselt Levivad Brasiilias, Kongo DV, Indoneesias, Nigeerias, Kolumbias, Austraalias kagu rannikul, Himaalaja lõuna jalamil Metsakasutus agraar ja tööstusühiskonnas Metsakasutuse intensiivsus on aegade jooksul väga palju muutunud Siis kui tekkis põllumajandus ning paikne eluviis algas ulatuslikum metsade raiumine Arengumaades kestab selline metsaraie praeguseni (alepõllundus) Tööstusajastul suurenes puidukasutus veelgi ja metsatööstusest sai eraldiseisev majandusharu Puidunappuse tõttu kehtestati piirangud metsaraiele ja metsa hakati istutama
Assami on Inglise või Ida- Friisi traditsioonide põhjaks. Tänapäeval annab Assam umbes poole India tee toodangust ja 15% maailma toodangust. oma kanguse ja vürtsikuse tõttu sobib ideaalselt hommikuseks ergutajaks. Assami teele sobib lisada ka suhkurt ja piima. 1.2 Gruusia Gruusia teed peetakse alla keskmise kvaliteedi, sisaldab vähe parkhappeid, tõmmis on kuldkollane, maitse mõrkjas, aroom nõrk. 1.3 Darjeeling Kõrgmägede tee Himaalaja nõlvadelt Darjeeling piirkonnast. Valmistatud tipulehtedest, mahedamaitseline, kuldkollase tõmmisega. Hinnatakse kõikidest teedest kõige kõrgemalt. Tee pehme maitse avaldub ainult kvaliteetse, pehme veega. Hea darjeelingu tunneb 5 Kristel Ausmees Tee ära peene lillelise, muskaatse aroomi järgi. 1.4 Keemun Kõige tuntum Hiina must tee. Pärineb Hiina Keemuni regioonist
Tihedam laam sukeldub, tekib süvik, nt Mariaani süvik: Vaikse ookeani ja Filipiini laamad ( 11022m). Kaarsaarestik (nt Jaapan, Mariaani saared, Filipiinid). Seal piirkonnas esineb maavärinaid, alla läinud laamas tekkinud pinged tekitavad maavärinaid.. *Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. O ja M põrkumine. (subduktsioon) Nazca ja Lõuna-ameerika O sukeldub, tekivad süvikud, kurdmäestikud (nt Andid) purskavad vulkaanid ja esineb tugevaid maavärinaid. M ja M põrkumine Euraasia ja India=> Himaalaja Tekivad kurdmäestikud Kaukasus, Alpid, Pamiir, Karpaadid) Pole vulkaani purskeid, sest maakoor on väga paks. Ja magma ei suuda läbi tungida. Esineb tugevaid maavärinaid, kivimid kuhjuvad üksteise otsa. Ei esine subduktsiooni. Kurdmäestikud on sulgunud ookeani. Noortel mägedel on järsud nõlvad, teravad tipud, sügavad orud ja nad on aktiivsed. * Laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes (nihkumine). Vaikne ookean ja Põhja-Ameerika. San Andrease murrang.
o Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seepärast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. o Mandriliste laamade põrkumine. (Näiteks India ja Euraasia laam). Kivimmaterjali kuhjumisel tekib kurdmäestik (Näiteks Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid). Võib esineda tugevaid maavärinaid. Vulkaane ei esine, kuna maakoor on väga paks. Mandriliste laamade põrkumine põhjustab ajalooliste ookeanide sulgumist. Kollisioon. Laamade nihkumine o Vastassuunaline nihkumine toimub kohas kus vastassuunas liikuvad laamad puutuvad kokku pikki murranguvööndit, mõjutades üksteist erineva jõuga. Tuntuim selline vöönd asub Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: õhem · Vanus: üle 180 miljoni, noorem näitaja Mandriline maakoor ...
c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke (nt Madeira) d) Atlandi ookeani keskmäestik laieneb · Laamade kokkupõrge (kaks mandrilist laama põrkavad kokku) nt Himaalaja a) Kurdmäestike teke b) Maavärinad · Küljetsi liikumine P-Am läänerannikul, nt San Andrease murrang. a) Maavärinad www.gi.ee Astenosfäär litosfääri all, vahevöö ülemine osa Põlevkivi on tekkinud vetikatest, lubjakivi veeloomade kodadest. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõhe(d), mida kaudu tuleb maapinnale laava (tulikuum vedel mass), kivimitükikesed ja gaasid. Esinemine:
-kitsas piires- silma vikerkesta värv, juuksekarvade läbimõõt, hammaste arv, rinnapiima rasvasus. -muutumatu- silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühm. 23. Taimedel- 1) jõgi-kõõlusleht- erilehisus- a) veesisesed lehed- pikad, kitsad b) ujulehed- neerjad c) õhus olevad lehed Loomadel- Toitumise mõju sama liigi eri isenditele- D hulgast sõltub luustiku kujunemine b) Himaalaja küüliku karvavärvus- üle 30 kraadi- üleni valge, alla 0 üleni tume. Inimestel- erütrotsüüdid- 1) kõrgmäestikusse elama minek 2) vereülekanne 3) alpimajake 4) erütropoetiin (EPO) 5) rasestumine paar kuud enne võistluseid 6) geneetiliselt muudetud. 24. head: - Inimene on läbiuurituim liik maailmas - On olemas kirjalikud andmed paljude põlvkondade pärilikkus- ja sugulussidemete kohta.
Nozca laam, tekivad süvikud, mäestikud. Araabia, Euraasia,India-Austraalia. Vaikse Ookeani ja Filipiini laam. Kokkupõrkel ookeaniline laam vajub Tekivad kõrged kurdmäestikud võrdse Vajuvad laama servad vahevöösse, astenosfääri->süvikud. Mandriline- jõuga kokkuliikudes, surutakse otsad tekivad süvikud, Maavärvinad, >kurdmäestikud. Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 3. Laamade nihkumine erisuundades-kaasnevad maavärinad. Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse. Vaikse Ookeani laama servaaladel on rohkesti saari ja vulkaanilist tegevust ning seetõttu nim. Seda piirkonda Vaikse Ookeani ,,tulerõngaks" ning saari saarkaareks. Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised.
ÜLENURME GÜMNAASIUM LEANA STEPANOVA XII a klass EHITUSMÜKOLOOGIA REFERAAT JUHENDAJA: EVELYN KOSTABI ÜLENURME 2008 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Harilik majavamm......................................................................................................................4 Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts.............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Geoökoloogia õppetool Jaanus K. MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSED Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUSLIKUD MAAVÄRINAD........................................................................................... 4 Tektoonilised maavärinad....................................................................................................... 4 Vulkaaniline maavärin.................................................................................
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset ...
hakkasid nad moodust leidma, kuidas raha teenida. Reinhold arhitektina Padua ülikoolis ja Günther hakkas töötama pangas. Jätkus ka nende haridus mägedes. RONIMINE Aastaks 1969, oli Reinhold saanud kätte arhitekti diplomi ja õpetas kohalikus keskkoolis matemaatikat, kuid ameti oli ta endale valinud vaid seepärast, et ta saaks tegeleda mägironimisega. Messneri kauaaegne partner oli Peter Habeler, kellega ta ronis 26,470 jala kõrgusele (8068 meetrit) Gasherbreumi tipust, mis on üks Himaalaja ,,hiiglastest", ilma igasuguse varustuseta. 1978 aasta mais aga toimus pööre, 3 kuud ennem Nanga Parbati ronimist, saavutas Messner kartmatuima mägironija kuulsuse. Tänu raamatusarjale, mis järgis kõiki Messneri saavutusi läbi aegade, saavutas ta ka kuulsuse. Euroopas näidatakse teda tihti teleris ja hoitakse rahvast tema tegemistega kursis. ,,Takistused, mis mu teel on, annavad mulle energiat" ütleb ta. ,,Ma treenisin end, et ma suudaksin olla päevi väljas, ilma toiduta
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
See näitab, et tiiger on võimaline oma harjumusi muutma olenevalt sellest, keda ta jahib. Kõige kuulsam inimsööjatiiger on emane Champawati Tiiger, kes tappis 20. sajandi alguses kokku 436 inimest, enne kui ta maha lasti. Ta sisenes küladesse ja jahtis päeval, tekitades külades paanikat. Hilisemal ülevaatusel avastati, et tal olid parempoolsed silmhambad katki ja see takistas tal looduslikku saaki jahtida. Põhja-India ja Lõuna-Nepaali Himaalaja jalamile on loodud 49 000 ruutkilomeetri peale 11 kaitseala, mis kujutavad endast kõrge rohuga savanne ja kuivi metsi. Eesmärk on tiigreid käsitleda kui üht metapopulatsiooni, mis aitaks säilitada geneetilist, demograafilist ja ökoloogilist terviklikkust ning tagaks liigi ja elupaikade säilitamise maaelu arengukavas. Nepaalis on kogukondliku turismi mudelit arendatud nii, et selle tulu on tugevalt seotud kohalike inimestega ja hävinenud metsade taastamisega
Assami tee on üldiselt kange ja vürtsikas, teda segatakse meelsasti noortest teemaadest pärit kergemate sortidega. Assami tee on Inglise või Ida-Friisi traditsiooniliste segude põhjaks. Tänapäeval annab Assam umbes poole India tee toodangust ja 15% maailma toodangust. Oma kanguse ja vürtsikuse tõttu sobib ideaalselt hommikuseks ergutajaks. Assam teele sobib lisada ka suhkrut ja piima (koort). Darjeeling Kõrgmägede tee Himaalaja nõlvadelt Darjeeling piirkonnast. Valmistatud tipulehtedest, mahedamaitseline, kuldkollase tõmmisega. Hinnatakse kõikidest teedest kõige kõrgemalt. Tee pehme maitse avaldub ainult kvaliteetse, pehme veega. Hea darjeelingu tunneb ära peene lillelise, muskaatse aroomi järgi. Keemun Kõige tuntum Hiina must tee. Pärineb Hiina Keemuni regioonist. Iseloomuliku meeldiva aroomi, rikkaliku "sooja" maitsega tee. Sobib juua nii suhkruga ja koorega,
76. 1 59,35 59,11 62,59 57,53 60,88 25,1 43,8 77. 1 46,64 47,66 32,42 48,06 45,43 31,1 24,3 24. Vastake küsimusele, toetudes joonistel olevale infole. 24.1. (osaülesanne 78) Milline joonis (A, B või C) iseloomustab kõige täpsemalt Himaalaja mäestiku teket? Himaalaja teket iseloomustab kõige täpsemalt joonis B – 0,5 punkti. (osaülesanne 79) Põhjendage. Himaalaja tekkis kahe mandrilaama kokkupõrkel (0,5 punkti), mille tagajärjel mõlema laama servad kurrutusid mäestikuks (0,5 punkti). Ülesande nr 24 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tule- tule- anne sooritus eesti vene noor- neiud muse muse
..........7 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................................9 SISSEJUHATUS 2 Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi. Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja- Ameerikas umbes 3000-5000m merepinnast. Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi Vabariigis. Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest. Majavammi tekke põhiliseks süüdlaseks on ehitusvead või erinevad lekked. 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES
pangasmäestike teke b. mandriliste laamade lõhkumine (nt Ida-Aafrika mandririftide süsteem) kurd-pangasmäestike teke 2) laamad liiguvad üksteise suunas ehk laamade põrkumine (kollisioon) a. ookeanilaama ja mandrilise laama põrkumine, kus ookeanilaam sukeldub mandrilise laama alla) kurrutused kurdmäestike teke b. mandrilaamade põrkumine (nt India ja Euraasia laama põrkumine Himaalaja mäestiku teke) kurrutused kurdmäestike teke c. kahe ookeanilaama põrkumine (nt Jaapani saarte juures) vulkaanilised saarkaared 3) laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes üksteise servasid mööda a. nihkemurrangud, mis ulatuvad läbi kogu litosfääri (nt San-Andrease murrang Vaikse ookeani ja Põhja-Ameerika laama vahel, kus Vaikse ookeani laam liigub Põhja-Ameerika laama suhtes kirde
...7 Lekked,millega kaasneb majavammi levik............................................7 Muud majaseente arengut soodustavad tegurid.....................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on majavamm selle tekkimine, levimine jne. Materjal on otsitud internetist. Majavamm toodi akadeemik Erast Parmasto sõnul Eestisse umbes 150 aastat tagasi. Looduses kasvab seen Himaalaja kõrgmäestikus Aasias ja Kaljumäestikus (Rocky Mountains) Põhja-Ameerikas umbes 3000-5000m merepinnast. Euroopas on majavammi leitud looduses ka Tsehhi Vabariigis. Eestimaal pole nimetatud seenel vabas looduses arenemiseks vajalikke tingimusi, kuigi on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest. Majavammi tekke põhiliseks süüdlaseks on ehitusvead või erinevad lekked. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES
Maavärinad on erineva sügavusega, kusjuures kollete sügavus kasvab ookeanilt mandri suunas. Manner-ookean konvergents toimub näiteks Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus ookeaniline Nazca laam sukeldub mandrilise Lõuna-Ameerika laama alla. 3. Kirjeldage manner-manner konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge näide. Manner-manner konvergentsi korral põrkuvad kaks mandrilist laama, kusjuures maakoor selles piirkonnas pakseneb ja tekivad kurdmäestikud, näiteks Himaalaja mäestik India ja Euraasia mandriliste laamade põrkevööndis. Maavärinate kolded on erineva sügavusega. 4. Kirjeldage manner-manner divergentsi ja selle tagajärgi. Too näide. Manner-manner divergentsi korral toimub kahe laama lahknemine mandril. Tõusev astenosfäär võib õhendada maakoort, tekivad riftiorud ja vulkaanid ning manner võib lõheneda. Tänapäeval paikneb tuntuim aktiivne riftiorg Ida-Aafrikas. Riftistumisest tekkinud
Nad palvetavad jumala poole. Nad ühinevad teiste usklikega, et jumalat teenida. Nad astuvad koguduse täieõiguslikuks liikmeks. Nad toetavad abivajajaid. Suurusundite e. maailmausundite tundmaõppimine aitab igaühel mõista neisse kuuluvate inimeste tõekspidamisi ja ka ise nendest midagi õppida. Usulise sisuga jutustused annavad kõigile palju järelemõtlemisainet. BUDISM Varase budismi juured Põhja-Indias on kaks suurt jõge - Ganges ja Yamuna, millel on eraldi lätted Himaalaja mäestikus ja mis voolavad suurema osa oma teest eraldi. Nad ühinevad Kirde-Indias, kust edasi voolavad juba üheskoos läbi India Bengali lahte. Mõneti on nende kahe jõe kulgemine India religiooni, filosoofia ja kultuuri sümboliks, sest ka India religioonis on kaks suurt jõge, mis algselt olid täiesti erinevad, millel olid eraldi allikad ja mis küllaltki pikka aega eksisteerisid eraldi, kuid mis teatud ajahetkel ühinesid ja voolasid üheskoos merre. 3. aaastatuhandel e.Kr
surutakse laamade servad kokku ja laamade kokkupuutekohta tekib mäestik. Kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik. Mäestike teke Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste, erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milleks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Sellised on näiteks Alpid või Himaalaja. Venituspingete väljas tekivad aga pangasmäestikud. Need mäestikud on seotud riftistumise ehk maakoore õhenemisega. Tüüpiliseks näiteks on Ida- Aafrika riftivöönd. Erosiooniliste mägede heaks näiteks on kuulsad Guilini karstimäed Hiinas. Vulkaanilised mäed on vulkaanid. Osad neist on moodustunud merepõhjas ja ulatudes merepinnast kõrgemale, moodustuvad nende tippudest saared ja saarestikud. Sellised saarestikud on väga omased näiteks Okeaaniale. 3
Tulemaad mõjutab külm hoovus Folklandi hoovus 4)Kaugus merest mereline kliima, mandriline kliima Pinnamoe mõju kliimale *pinnamood takistab õhumasside liikumist *võib tekkida kõrgvööndilisus - Põhja Ameerika idaosa on suhteliselt madal ja seepärast arktilised õhumassid ulatuvad kaugele sisemaale - Andid ei lase õhumasse üle - Apalatsid külm Labradori hoovus mõjutab - Himaalaja tiibeti kiltmaa ei lase õhumasse põhja - Austraalia Suur Veelahkmeahelik ei lase hoovust maapinnale - Kesk-Euroopa põhja osa on tasane ja merelt tulevad õhumassid mõjuvad kaugele sisemaale. Kõik jõed toituvad põhjavetest! 1)Segatoitumisega jõed Parasvöötme jõed. Toituvad kevadel sulanud lumest, suvel põhjaveest , sügisel sademetest, talvel põhjaveest. N: Doonau, Volga, Emajõgi, Dnepr, Mississippi
Geograafia riigieksam 2005 loodusgeograafia 2 LITOSFÄÄR 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Joon. Maa siseehitus Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. ...
peetakse imetajate eelkäijateks. Keskaegkonna lõpul toimusid Maa biosfääris taas suured muutused ökoloogiline kriis. Arenesid välja õistaimed, mis hakkasid asendama keskaegkonnale iseloomulikke paljasseemne- ja sõnajalgtaimede kooslusi. Keskaegkonna roomajatest arenesid ka linnud. Juura ladestust on leitud ürglinnu Archaeopteryx lithographica kivistisi. Uusaegkond algas intensiivse mandrite kerkimise ja mäestike (Alpid, Kaukasus, Himaalaja, Andid jt.) tekkega. Elukooslustes mitmekesistusid ja levisid õistaimed ning imetajad ja linnud. Bioloogilise evolutsiooni viimaseks suursündmuseks oli inimese ilmumine Maale see leidis aset ligikaudu 2 miljonit aastat tagasi Ligikaudu 3,8 miljardit aastat kestnud elu ajaloost võib järeldada järgmist: 1) elu on alguse saanud lihtsa ehituse ja elutalitlusega olestest; 2) aja jooksul on Maa elukonda ilmunud üha keerukama ja täiuslikuma
võib eri paikades erinev olla Vaimse elu elamiseks 4 usulist teed: bhakti tee (pühendumine), karma tee (teod), dzhjaana tee (teadmine) ja meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee Ahisma printsiip oluline: elu on püha, kunagi ei tohi ühtki elusolevust tappa Lehmad on pühad, lehma tapmine on võrreldav hindu pühamehe braahmani tapmisega Hinduismi palverännakud: Ganges, Himaalaja Tänapäev jooga; Mahatma Gandhi (+1948) Budism Buddha nimi mis anti Siddharta Gautamale, kes elas 6. - 5. saj eKr budismi rajaja Kaks peamist koolkonda: theravaada budism ("vanemate õpetused"), mahajaana budism ("suur sõiduk"), budismi nn uus tõlgendus, levis arusaam bodhisatvast, kes on virgunud, samuti muudeti algset Buddha õpetust Neli üllast tõde: kannatus on olemas, kannatusel on põhjus, kannatusele saab lõpu
terviklik teekasvatuspiirkond. Assami teed nimetatakse ka India teeks - mägitee tugeva maitsega ja linnaseid meenutava aroomiga, punakas-pruuni tõmmisega. Assami tee on üldiselt kange ja vürtsikas, teda segatakse meelsasti noortest teemaadest pärit kergemate sortidega. Assami tee on Inglise või Ida-Friisi traditsiooniliste segude põhjaks. Oma kanguse ja vürtsikuse tõttu sobib ideaalselt hommikuseks ergutajaks. Assami teele sobib lisada ka suhkrut ja piima. Darjeeling - Kõrgmägede tee Himaalaja nõlvadelt Darjeelingi piirkonnast. Valmistatud tipulehtedest, mahedamaitseline, kuldkollase tõmmisega. Hinnatakse kõikidest teedest kõige kõrgemalt. Tee pehme maitse avaldub ainult kvaliteetse, pehme veega. Hea darjeelingi tunneb ära peene lillelise, muskaatse aroomi järgi. 5 Referaat „Tee“ Hanna Seeder 3 Roheline tee
Sisalvaagnalised dinosaurused 1) sauropoodid neljal jalal herbivoorid 2) teropoodid kahel jalal karnivoorid Lindvaagnalised dinosaurused kõik taimtoidulised 1)ornitopoodid valdavalt kahejalgsed 2)marginotsefaalid neljajalgsed, "kraega" 3)tyreofoorid neljajalgsed, rüüga KAINOSOIKUMI AEGKOND algas 65,5 milj.a.t. Ajastud: · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t. · NEOGEEN 23-2,6 m.a.t. · KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t. · PALEOGEEN 65,5-23 m.a.t. · India laama kokkupõrkumine Aasia laamaga ning Himaalaja teke, P-Ameerika eraldub Euroopast, sild Aasiaga, eralduvad L-Ameerika, Austraalia ja Antarktika · Kliima soe ja niiske, troopiline, ajastu lõpul jahenemine · Imetajate ja lindude kiire areng, imetajad vallutavad vee ja õhu, primaatide teke · Ajastu lõpul rohttaimede laialdane levik Kontinendid veel rohkem sarnasest asetuses tänapäevaga. Kasu väljasuremisest said imetajad. Nende areng. Enne elasid arvatavasti väga peidetult ning olid väga väikesed.
võib eri paikades erinev olla Vaimse elu elamiseks 4 usulist teed: bhakti tee (pühendumine), karma tee (teod), dzhjaana tee (teadmine) ja meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee Ahisma printsiip oluline: elu on püha, kunagi ei tohi ühtki elusolevust tappa Lehmad on pühad, lehma tapmine on võrreldav hindu pühamehe braahmani tapmisega Hinduismi palverännakud: Ganges, Himaalaja Tänapäev jooga; Mahatma Gandhi (+1948) Budism Buddha nimi mis anti Siddharta Gautamale, kes elas 6. - 5. saj eKr budismi rajaja Kaks peamist koolkonda: theravaada budism ("vanemate õpetused"), mahajaana budism ("suur sõiduk"), budismi nn uus tõlgendus, levis arusaam bodhisatvast, kes on virgunud, samuti muudeti algset Buddha õpetust Neli üllast tõde: kannatus on olemas, kannatusel on põhjus, kannatusele saab lõpu
vee kuhjumine rannikule tugeevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Nt: Eestis 2005a jaanuar 2. Üleujutused 3. Kiire lume sulamine 4. Linnade kasv- vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke 5. Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine- muudab veerežiimi 6. Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine 7. Metsade ulatuslik maharaiumine Himaalaja nõlvadel, kust saavad alguse suured mussoonkliimaga alade jõed Mõju inimestele Positiivne: 1. Üleujutuste taandumisel viljakas pinnas Negatiivne 1. Ehitiste ja teede jne hävimine 2. Inimohvrid 3. Üleujutustega kaasnevad maalihked Maalihked Pinnasekihi liikumine künka või mäenõlva raskusjõu mõjul Põhjustajad: 1. Paduvihmad või kestvad sajud Vooluvee ja lainetuse osa pinnavee ja reljeefi kujundamisel Rannaprotsessid: Põhjused: 1
Ameerika on läinud ajalukku kui jäätee leiutajatena. Aastal 1904, Louisianas pakuti maailmanäituse käigus esmakordselt rahvale jääteed. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) „Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis.“ (Wikipedia) Tee sordid ja tootmine „Kõik teesordid - roheline, must, valge ja oolong - saavad alguse ühest ja samast teepõõsast. Teelehti korjatakse käsitsi iga 7 kuni 10 päeva tagant. Jahedamas, näiteks Himaalaja kuulsal Darjeeling mäejalamil kasvanud teepõõsad "kõnnitakse" läbi iga 21 päeva tagant, sest varem ei saa teepungad lihtsalt valmis. Siin kasvanud tee peen ja kordumatu aroom meenutab professionaalsetele degustaatoritele Muscat-marja, roose ja tsitruselisi puuvilju ning seda teed juuakse isegi Inglismaal ehedana - piimata.“(Eesti Ekspress) 5
Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk.....................................................................................................................................
Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks nii värskelt kui ka kuivatatult Banaan maitseb hästi, palju erinevaid kasutusviise Basmati riis - pärit Himaalaja mäejalamilt, Põhja-Indiast. Kitsas ja pikateraline riis on tuntud oma peene maitse ja lõhna poolest (peale keetmist on tunda kerget pähkli maitset) ning hindikeelne sõna "basmati" tähendabki hästi lõhnavat, aromaatset Barbecue - (barbeque) on küpsetusviis madalal temperatuuril spetsiaalses BBQ-ahjus. Bataat - magus kartul, troopilisest Ameerikast pärinev mitmeaastane taim söödavate, kuni 25 kg raskuste juuremugulatega. Bataadist valmistatakse jahu, tärklist, piiritust jm
planeedi sisemuse poole. (soojusringlus) 8. Laamade kokkupuute võimalused, nende liikumissuunad, kaasnevad nähtused ja näited. ookeanilaamade lahknemine e spreeding - laamad liiguvad üksteisest eemale, magma tõuseb ja jahtub vees ära, Põhja-Ameerika ja Euraasia laama lahknemisel keskahelikus on noored kivimid sukeldumine e subduktsioon - raskem laam sukeldub kergema alla (mandrilised), tekivad mäed, nt. Himaalaja mäestik - ookeaniline laam sukeldub mandrilise alla, kivimite sulamisega kerkib magma ja tekivad pinged, maavärinad nt. Jaapanis laamade nihkumine - laamad liiguvad samas suunas kuid eri kiirusel, 9. Kirjelda vulkaanide eri tüüpe ja too näiteid: a. kihtvulkaanid, mandritel ja laamade sukeldumisvööndites tekkivad, lühikesed laavavoolud,
keemiatööstus. Põllumajanduslikus kasutuses 25% territooriumist, millest 61% põllumaad ja 38% looduslikud rohumaad. Veidi üle poole kogutoodangust annab loomakasvatus (piim, liha ja munad) ning kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti ning kartulit. Oluline koht on ka Lätit läbiva Venemaa transiidi teenindamine. SKT-st annab põllumajandus 4%, tööstus 22% ja teenindus 74% (2005). India India Vabariik asub Lõuna-Aasias India ookeani ja Himaalaja mäestiku vahel. Piir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga. Pindala 3 287 263 km2 ja elanikke 1 129 667 500 (2007). Pealinn on New Delhi, India on jagatud 28 osariigiks ja 7 territooriumiks. Riigikeeled on hindi ja inglise keeled, rahaühik india ruupia. India on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarne föderatiivne vabariik. Riigipeaks on tseremoniaalse osaga president, kelle valib 5 aastakse valijameeste kolleegium.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
