Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
(Saitanov. 2004: 12) Keskaeg jaotatakse kolmeks perioodiks. Esimene on varakeskaeg, mis kestab 5.-10. sajandini. Sellele perioodile omistatakse feodaalse korra kujunemist, naturaalmajanduse esinemist, feodaalset killustatust ja ka linnade kujunemist perioodi lõpu poole. Teine on kõrgkeskaeg, mis kestab 11.- 13. sajandi lõpp. Sellel ajal kujunes täielikult välja seisuslik korraldus, rahamajandus areneb, tsunftikäsitöö õitseaeg ja algab tsentraliseeritud riikide teke. Viimane on hiliskeskaeg, mis kestab 14.- 16. sajand, mille vältel hakkavad esile kerkima uusajale omased tunnused. (Wikipedia: ,,Keskaeg2") 3 2. KUNST KESKAJAL Kunsti puhul on arvatakse keskaja kestvuseks 5.-15. sajandit. Selle perioodi kunst jaotatakse üldiselt neljaks: varakristlikuks, Bütsantsi, romaani ja gooti kunstiks. Kogu keskaja kunsti läbivaks teemaks oli kirik ja usk. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.1. Varakristlik kunst
Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg 1. Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. a. Algkodu: · Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. · Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. · Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. b
2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kas...
apostlik tegevus, õpetuse sõnum, organisatsioonide ja kogukondade kiire tekkimine 13. Keskaja piiritlus 5- 15 saj, renesanssi ja antiikaja vahe etapp, varakeskaeg (5-11 saj) feodaalse korra kujunemine, valitseb naturaalmajandus, perioodi lõpul linnade kujunemine, feodaalne killustatus, kõrgkeskaeg (11- 14 saj lõpp) valitseb feodaalne korraldus, kaubanduse areng, rahamajandus, algab tsentraliseeritud riikide teke, hiliskeskaeg (15- 16 saj algus) kapitalistliku majanduse tekkimine 14. Keskaja inimese mudel J. Le Goff`i käsitluses Ühiskond läbi imbunud religioonist, jumalaeitajaid praktiliselt ei leidu, inimene keskaja antropoloogikas- jumala loodud olend, inimeses peitusid kaks olendit: loodud Jumala näo järgi ja aeti pärispattu langemise tagajärjel paradiisiaiast välja, hinge ja keha vastuoluline liit, vastandite ühiskond (hea/halb, ülev/madal),
1. periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII. saj. alguses.
KESKAEG I KESKAJA PERIODISEERIMINE: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Varakeskae 5.-10.saj · Suur rahvasteränne ja Lääne-Rooma riigi hääbumine (476 g a). · Barbaririikide kujunemine Euroopas. · Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a). · Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked. · Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. · Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine. · Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a). · Ri...
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks pe...
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
avastamine 1492a). Eestis: 13. saj Liivi sõda(1558a) keskaja perioodid (nende iseloomustus): 1) Varakeskaeg (5.-11. saj) linnaelu ja kaubanduse hääbumine, agraarsusel põhinev naturaalmajandus, ristiusu levik. Pime aeg. Kirikutegelased taunisid võistluslikke vaatemänge, ideaaliks said asketism(enesepiiramine) ja eraklus. 2) Kõrg- e. klassikaline keskaeg (11.-13. saj) põllumajanduse areng, mitmed sotsiaalsed ja poliitilised muutused, feodaalne ühiskonnakorraldus 3) Hiliskeskaeg (13.-16. saj algus) vaimse ja kultuurilise murrangu aeg Lääne-Euroopa riikides. Renessanss. feodalism- poliitiline ja sotsiaalne süsteem, mis põhines lojaalsusel ja reguleeris aristokraatide vahelisi suhteid feodaal e. läänimees e. vasall- läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes rüütel- väikefeodaal, kes oli kohustatud teenima oma maaisanda sõjaväes Hansa Liit- 12. saj lõpus Põhja-Saksamaal ja Läänemere ääres asuvate linnade loodud liit
periood oli 5.-9. saj, sel perioodil domineeris Bütsants. Tekkis Frangi riik. Kiriku võim tugevnes. 2. periood kestis 9.-11. saj ja oli suur kriisiperiood - Euroopat rünnatakse igalt poolt. (viikingid ja araablased) 2)Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed. Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja kirik on saavutanud oma võimu tipu) Seevastu on 14. saj suur langus - laastab katk ja kliima jaheneb. 3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid)
Kristluse populaarsus peitus sõnumis, lai levik seisnes õpetuse sisus. Misjonärid lõid algelise kirikuinstitutsiooni- kogudused. Populaarsuse põhjuseks misjonäride usu levitamine. Kristlus rõhutab lihtsa inimese vajadusi ja usku. Vaesuse, tõrjutuse teemat (,, Mäejutustus"). Kristlusest saab järgmise ajastu dominantne tunnus. 13. Keskaja piiritlus 1)Varakeskaeg 5-9saj (5-15 saj, antiikaja ja renessansi vaheline etapp.) 2) kõrgkeskaeg 9-11 saj 3) Hiliskeskaeg 11-14 saj Keskajal valitseb vaimupimedus. Usulise müüdid jäid kõrvale. Usutakse loogilisi tulemusi. Kirev ajastu kultuurilises pildis. Kestab 1000a. Toimuvad modernistlikud arengud ja muutused. Keskaega peetakse küll vaimupimedaks ja süngeks ajajärguks, kuid samas toimuvad ka arengud, mis panevad aluse edaspidisele- rahvaste ränne, kultuuride segunemine, sõjad-vallutused, rahvusriikide teke, koolisüsteemi algus, feodaalkorra kujunemine. Ristiusu levik
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole 3) Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga 4) Paavstide ja kuningate ainuvõimu tülid 5) Seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik poliitiline kord. Feodalism e. läänikord Keskaja ajaline piiritlus: Keskaja alguseks peetakse 476. aasta...
EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492).
Miks? Alamseisusest inimestel oli palju suurem võimalus tõusta ülikuks tänu rüütlikultuurile. Ühiskond oli jaotunud vasallideks ja senjöörideks, viimastele anti truudusvanne vanaajal seda ei toimunud, püüti saada jõuga võimule. Teise inimese tapmist peeti autuks. Elukohti kindlustati (tekkisin linnused), et ennast ja oma lähikondlasi kaitsta. Abielu eesmärk oli rohkem sõlmida perekondade vahel liite, kui lasta armunutel koos elada. HIliskeskaeg 1347-1349 katku 1. kõrgaeg Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Pariisis sureb kuni ¾ linna elanikest. Talupoegade rahutused maksude tõstmise tõttu: 1358 Zakerii ülestõus, 1381 Wat Tyleri ülestõus. 1337-1453 saja-aastane sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. 1455-1485 rooside sõda. Valged ja punased roosid, atentaate on palju, mõlemad perekonnad 1485. aastaks rüüstatud, võimule tuleb hoopis Lancasterite perekonna kauge sugulane Henry VII Tudor 1453 sõda lõpeb Prantsusmaa võiduga
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
Karolingide impeerium langeb. Katoliikluse ja roomakatoliku kiriku esiletõus. Kujunevad välja katoliikluse egiidi all romaani ja germaani kultuur. 2. Vahekeskaeg · 11.saj algusest 14.saj teise pooleni. Õitsenguperiood võrreldes varasema ja hilisema epohhiga. Tõuseb esile 13.saj- kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust. 3. Hiliskeskaeg · Kliima halvenemine, Saja- aastase sõja puhkemine ja 1347-1369 Euroopat laastanud katk. Toimub demograafiline tagasilöök. Ideoloogiline kriis, mille tulemusel toimub 16. sajandil reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. 4. Varauusaeg ... Aeg, mil religiooniks on kaliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismilfeodaaltsivilisatsioon. FEODAALTSIVILISATSIOON
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
Sellele taustale ehitas Cervantes näidendi süzee. Reaalsed tegelased segunevad allegoorilistega: Hispaania, Duero jõgi, Sõda, Nälg, Haigus, Kuulsus. Enne kui endalt elu võtta, tapavad Numancia mehed oma naised, et nende sugu ei saaks roomlastega seguneda ja edasi kanduda. Vaheldumisi näidatakse kord sissepiiratud linna, kord roomlaste laagrit. Teos on tragöödia algusest lõpuni. Üle kõige väärib tähelepanu Cervantese pöördumine rahvusliku ajaloo poole. Sealjuures pole teemaks hiliskeskaeg, mis järgnevalt sai hispaania rahvusdraamas lausa üldvalitsevaks, vaid rahvuse esiajalugu. Näidendi esimese vaatuse tulevikunägemuses kangastub katoliiklik Hispaania Felipe IIga eesotsas. See on patriootiline teos, pühendus isamaale ja selle kuulsusrikkale ajaloole, nii nagu oli olnud portugallase Camõesi eepos "Lusiaadid" (1572). Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris
☼essmärk:historiseerida lugemist, lugemine on ajas muutuv nähtus, lugemine on aktiivne dialoog tekstiga, tähendusloome teksti kallal, ajaloolised muutused ☼ kollektiivne lugemine:ühiskonnas eksisteerivad lugemiskonnad, mis on seotud kindale lugemisviisile (Tammsaare vs Пушкин). Lugemisajalugu: kaks aspekti 1. empiiriline lugemisajalugu:Euroopas on loetud kõva häälega sajandeid: neid pidigi kõva häälega lugema; tühikuid polnud (raskendatud lugemine) ☼ hiliskeskaeg (14.-15. saj) vaikne lugemine, sisehääl; kirjavahemärgid ☼ lugemise asend: seisuslik positsioon ☼ lugemises on põimitud sotsiaalsed ja soolised eristused ☼ lugemine oli haruldane oskus 2. teoreetiline:sisuline tõlgendamine ☼ kuidas on tekste eri kultuurides tõlgendatud, s.t. loetut mõistetud? ☼ peamised uurimisprobleemid: erinevad lugemise ‘ootushorisondid’, erinevad lugemisstrateegiad, erinevad tähendusloome viisid
Constantianus ristiti surivoodil. 380 keelati paganlus. 527 565 Justianus, kelle ajal kujunesid doktriinid. Kirik riigi aluseks. Kirik ise kui riik, kui võim, mis pretendeerib sellele, et olla ülemuslik kõigi valitsejate suhtes. Keskaja kirikulugu periodiseeritud mitmel moel. · Keskaegne kirik kujunes Karolingidest kuni 11. sajandi keskpaigani, kujunesid välja põhialused. · 11. saj keskpaigast kuni 13. saj lõpuni omandab kirik universaal -monarhia jooned. · Hiliskeskaeg kirik kui tsentraalne organisatsioon, riikide (regionaalsete organite) ja kiriku põrkumine. Poliitilised vatsuolud kiriku organisatsiooni sees. Nt paavstide ja kirikukogude vastasseis, Õhtumaa kirikulõhe. 21 Reformatsioon oli üks lahendus kohalike valitsejate ja tsentraliseeritud kiriku vastasseisule. Katoliikluse pea on Rooma paavst, paavsti võim =paavsti primaat. Võimu alus Matteuse peatükist 18 19 reast
valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema
Algselt langesid toidukaupade hinnad, neile järgnesid käsitöötoodete omad. Majanduslangusele on kaks selgitust: Monetaristlik mündi hõbedasisaldus ei olnud enam seotud selle väärtusega Demograafiline põllumajanduse efektiivsus kasvas, sööjaid oli aga vähe ja seega tekkis palju ülejääki, mis tõi kaasa selle odava hinna Käsitöös on aga inimesi vähe ja nõudlust palju, seega toimub palkade tõus. Väidetakse, et hiliskeskaeg on palgatöölise hiilgeaeg sissetulek kasvas 15. saj lõpuni. Seda üldist pilti on aga detailsed uuringud kõigutanud. 15. saj tööline elas aga paremini kui 16. või 17. saj oma, sest toiduhinnad olid madalamad, palk parem. Elatustase langes pärast 15. sajandit. Hiliskeskajal oli raha rohkem linnades kui maal ja telliti rohkem ehitisi. Ilmikute kätes koondus raha üha vähemate isikute valdusesse, suurenes rikaste ja vaeste erinevus
helgem ja hämar stiil(keerulised värsivormid ja riimiskeemid)/ ,,tume" ja ,,selge " stiil. Tume stiil tekkis vastukaaluks selgele stiilile mitmemõttelisus, haruldased värsivormid. Tollal olid teatud vormid rangelt seotud kaanoniga st teatud vormil teatud sisu. 4. Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (KA, MKL). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule). Villon (KA, MKL, Testament) Rahvaluule ja hispaania romansid · Paljudes Euroopa paikades oli hiliskeskaeg suur rahvaluule õitseaeg. Üks mõjurikkamaid nähtsui Euroopa kirjandusloos oli Hispaania romanss. Mujal avastati rahvaluule romantismiga, siis Hispaanias pandi seda kirja juba 15. sajandil. 16. saj ilmus rohkelt romansikogusid e romanseerosid. · Romanss oli eepiline luuletus, milles räägiti rahvusliku ajaloo värvikamatest seiklustest; keskaegse ajaloo suursündmustest (rekonkista), hispaanlaste ja mauride vahekord piirialadel
13.saj levis Prantsusmaal 2 suurt teost, mida on muudesse kultuuridesse ümber kirjutatud. Roosiromaan ja rebaseromaan on sotsiaalse satiiriga, peegeldavad ühiskonnasuhteid ja koosnevad rahvatarkustest, propageerivad mõistust. Roosiromaani tegelased olid isikustatud, nt Hirm ja Ausus. Rebaseromaan oli loomaeepos, mida näiteks on mugandanud Kreutzwald. Rahva- ja hispaania luule. Paljudes Euroopa riikides oli hiliskeskaeg suur rahvaluule õitseng. Euroopa kirjandusloo mõjukas nähtus oli hispaania romanss. Kui mujal avastati rahvaluulet romansiga, siis Hispaanias pandi seda juba 15.saj kirja. 16.saj ilmus palju romanseerosid ehk romansikogusid. Romanss eepiline luuletus, kus räägiti rahvusliku ajaloo värvikamatest seiklustest, keskaegse ajaloo suursündmustest (rekonkista), hispaanlaste ja mauride vahekorrast piiril. Teemasid laenati ka kangelaslauludelt. Osa
(Lääne-ja Lõuna-Euroopast Kesk-Euroopasse) · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga (kogu kultuur keskajal on seotud ristiusuga) · Paavstide ja keisrite ainuvõimu taotlused (paavstid ei taha alluda keisritele ja vastupidi) · Feodalism ehk läänikord (seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik- poliitiline kord) Perioodid Keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (5-10.saj), kõrgkeskaeg ehk keskaja hiilgeaeg (11-13.saj) ja hiliskeskaeg (14-15/16.saj). Kõrg- ja hiliskeskaja vahel toimusid muutused, eelkõige katku tõttu. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid hõimud, keda üldkokkuvõtlikult nimetatakse keltideks. Keltide tekke kohta on kaks teooriat. Esimese kohaselt rändasid keldid oma asukohta ligi 1000 eKr ida poolt. Teise teooria järgi nad lihtsalt kujunesid kohalikest hõimudest välja. Keltide seas olid erinevad hõimud,
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
médiéval) Hilisantiigi kunst 2 vn. Tehnika taandareng, oskuste () kadumine Keskaja võimalik periodiseerimine Spolia: ,,Ianuse kaar" 18. saj. Varakeskaeg (5. saj. 11. saj.) Kõrgkeskaeg (11. saj. 14. saj. Spolia: ,,Ianuse kaar" tänapäeval lõpp) Santa Maria in Trastevere Hiliskeskaeg (15. saj. 16. saj. algus) Santa Maria in Trastevere Merovingid (5.-8. saj.) Kunagine väljend ,,Dark Ages" 1) 5. 15. saj. (,,keskaeg") Chlodovech I (u 466-511) 2) 5. saj. 11. saj. (,,varakeskaeg") 3) u 300700 (,,rahvaste Merovingid rändamine") ,,mõrvaga mahendatud despotism" Jacques Le Goff: J. Le Goff ,,mida paganatest
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad n...
välja lugeda rahvaste ja sotsiaalsete rühmade ajaloost, nagu nad tihenevad kultuurikujudeks, motiivideks, teemadeks, sümboliteks, ideedeks, ideaalideks, stiilideks ja tunneteks." 5) Ajaloo jaotamine perioodideks on teisejärguline ja meelevaldne tegevus. ,,Keskaja sügis" (1919) peateos Autori kinnitusel sündis raamat soovist mõista ja mõtestada Madalmaade maalikunsti (Van Eyckide looming) Üldisem soov ümberhinnata keskaja ja renessansi vahekorda. Hiliskeskaeg ei ole mitte uue algus, vaid vana lõpp. Teadlik ja isikupärane keelekasutus: autori sügavam eesmärk on siduda keelekasutus sedavõrd tihedalt maailmaga, et lugejal avaneks võimalus kujutatud tegelikkust justkui vahetult kogeda. EGON FRIEDELL (1878 1938) Kultuuriajaloo käsitlus Esseistlik, följetonlikkultuuriajalugu: eesmärk pole mitte niivõrd pakkuda uusi teadmisi kuivõrd suuri üldistusi, vaimukaid tähelepanekuid ja ootamatuid seoseid.
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
a. kasutusele mõiste "keskaeg", paavst Paulus II raamatukoguhoidja; vaheaeg enne kaasaegseid inimesi Ajaloos puudub ühtsus, eri valdkondades eri kiirus, üks sündmus kuskil ei pruukinud midagi tähendada kusagil mujal. Keskaja periodiseering: · varakeskaeg 5.-11. saj. feodaalne killustatus, linnade kujunemine, naturaalmajandus · kõrgkeskaeg 11.-14. saj. seisuslik korraldus, rahamajandus, tsunftikäsitöö, kaubanduse areng, keskvõimuga riikide teke · hiliskeskaeg 14.-16. saj. algus kapitalistlik majandus turg määrab tootmise Feodaaltsivilisatsioon katoliiklus ja feodalism; katoliiklaseks olemine väga tähtis, vaenulikud teiste uskude vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kõigi hinges; feodalism ühiskonda korraldav normistik, lääniisanda ja vasalli suhted, sõjaliste teenete eest andis isand vasallile kaitset, toetust, annetas maavalduse; killustatus, konfliktid;
viimsepäevakohut), kus teda süüdistatakse seitsmendas surmapatus laiskuses. Ta mõistetakse süüdi isekatel motiividel välismaale põgenemises ja elutüdimuses, karistuseks on edasielamine. Igaüks seitsmest tunnistajast on süüdi ühes surmapatus: lisaks uhkuses, ahnuses, iharuses, kadeduses, apluses ja vihas. Kaitsekõnedest selgub vastupidine. Aastatel 1961-67 ilmus seitsmest raamatust koosnev ajalooline sari, tegevusajaks hiliskeskaeg. Ristikivi on kirjutanud just Euroopa ajaloost. Esimene ajalooline triloogia: "Põlev lipp"(1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963). Ise on autor neid nimetanud ajaloolisteks kroonikateks. "Imede saar"(1964) imiteerib utoopilist romaani. Raamjutustus, tegevusaeg 14. sajand. Müstifikatsioon. Allotria elukorraldus toob tegelikult esile 20. sajandi ebakõlad. Järgnes teine ajalooline triloogia, mida Ristikivi ise on nimetanud ajaloolisteks biograafiateks:
Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aa...
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" ...
Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus:
Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus:
Frangi riigi lagunemine ja invasioonide ajajärk. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj. Püha-Rooma keisririik. Ristisõjad. Linnakultuuri kujunemine. Tugeva keskvõimuga riikide tekkimine (Inglismaa ja Prantsusmaa) Saja-aastane sõda ja Must Surm. Hiliskeskaeg 15.-16. saj. Kriisid kirikus ja ühiskonnas. Lääne kristluse lähenemine. Tsentraliseeritud riikide teke. Rahvasterändamise aeg Germaanlaste ränded 4.-6. sajandil. Algkodu: Indoeurooplastena elasid Mustast merest Skandinaaviani. Jagunesid ida-, lääne- ja põhjagermaanlasteks. Eraldusid teistest indoeurooplastest aastatuhandete eest. Ühiskonnakorraldus:
standardset plaani, kasutades ära langevat vett ja vaadet üle oru. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 33 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 7. EUROOPA LÄBI KESKAJA Kronoloogia6 5.-11. saj - varakeskaeg 11. saj keskpaik...15. saj - klassikaline keskaeg 16.-17. saj - hiliskeskaeg 12.-16. saj - gooti stiil 14. saj - esimesed botaanikaaiad Itaalias Keskaja algust arvestatakse Euroopas u aastast 400. Tihti arvatakse, et antiikühiskonna ja -kultuuri hävitas Euroopas tormiline rahvaste rändamine. Ida-Rooma keisririigis jätkus see teatavasti edasi - bütsantsi kultuuri kujul. Mujal Euroopas, mis täitus aina barbaritega, ei olnud aga soodsaid eeldusi rikka pärandiga antiikkultuuri jätkumiseks, nagu see oli bütsantsi- ja islamimaades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
