piirkonnad ei osale sellise info taastamises, pigem on taastamisel aktiivse parem dorsolateraalne prefrontaalne koor ja parietaalsagara posterioraalsed… Pikaajaline implitsiitne mälu - Implitsiitne mälu – mitteteadlik, tahtmatu mälu – õpitud osused, tingitud reaktsioonid ja lühiajalised tegevused nt keel, motoorsed oskused jms Praimimine - Eksperimentaalne tehnika mille puhul kasutatakse stiimulit et muuta närvisüsteem tundlikuks sama või sarnase stiimuli hilisemale esitamisele - Gollini test – uuritavale näidatakse mittetäielikke pilte ja küsitakse mis seal on. Näidatakse järjest selgemat pilti kuni ära arva. Mõni päev hiljem tunnevad inimesed tavaliselt selle pildi juba varem ära. Praimimise klassikaline näide - Antakse ette sõna algused või puuduolevate tähtedega sõnad ning uuritavad kalduvad puuduolevad tähed asendama vastavalt sellele millega nad hiljuti on kokku puutunud - ….
Ebakorrektselt raamatupidamiskirjendid parandatakse paranduskirjetena, mis peab sisaldama viidet parandatava kirjendi järjekorra numbrile. Kui parandus ei põhine alg dokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. Parandusdokumendi kohustuslikud rekvisiidid: – nimetus (õiend) – number – tehingu majanduslik sisu – paranduse sisu – varasemat algdokumenti v raamatupidamise kirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale dokumendile v kirjendile Tüüpilisemad vead raamatupidamises: 1. debiteeritavate ja krediteeritavate kontode summad ei ole võrdsed 2. valede kontode kasutamine 3. valede summade kasutamine kassast viidi panka raha- 1000 D: Pank 100 K: Kassa 100 4. ühe tehingu mitme kordne kajastamine kontodel 5. arvutus või süsteemi vead 6. arvestus põhimõtete ebakorrektne rakendamine 7. pettus 8. info varjamine Parandused dokumentides:
alastiolekusse? Kuidas täiskasvanud reageerivad, kui laps räägib rumalasti/ropult? Liialdatud tähelepanuavaldused panevad aluse hilisemate lähisuhete probleemidele. Lapseeas pannakse paika ka väärtushinnangud, siin on vanemate roll väga tähtis. Milline on lähisuhete kvaliteet? Milline on lähisuhe vanemaga? Seksuaalsus laiemalt võttes. Põhiline on seksuaalkasvatus kodus, millel on pikaajaline mõju hilisemale seksuaalsusega seonduvale. Vormitakse välja väärtussüsteemid. Kui seksuaalteemad on tavaline jututeema, siis suurema tõenäosusega diskuteerikase ka hilisemas eas. Tänapäeval on küll isade tähtsus lapse kasvatamisel suurenenud, kuid enamasti teeb seda siiski ema. Ole proaktiivne (tõstata ise seksuaalsusega küsimusi, eriti enne kainikuiga, kui laps seda teinud ei ole). Seksuaalsus on loomulik osa elust, vasta rahulikult küsimustele eakohaselt
–1880. aastail iseloo- mustavad baltisaksa kõrgkultuurist lähtuvate ja sellele vastanduvate eesti soost haritlaste identiteediotsingud. Olukorras, kus talurahvas määratles end peamiselt maaomandi kaudu, sai lähedus paikse küla- kultuuriga üsna enesestmõistetavalt ka tekkiva rahvusliku intelligentsi enesemääratluse lähtekohaks. Toonane huvi talurahva maailmapildi ja elukorralduse vastu ning selle kirjalikud väljundid on pakkunud rikka- likku ainest hilisemale looduskirjutiste traditsioonile. Jakob Hurda poolt 1870.–1880. aastatel algatatud rahvaluulekogumise aktsioonide käigus kirjutati üles rohkesti loodusega seotud suulist pärimust. Temaga sama- aegselt üle-eestilist rahvaluulekogumist korraldanud Matthias Johann Eisen, hiljem ka Eesti Rahvaluule Arhiivi esimene juhataja Oskar Loorits tegelesid aktiivselt pärimuse mõtestamisega, kinnistades arusaama eest- laste erilisest suhtumisest loodusesse.
Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Praiming puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka 39 selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismidest me ise ei pruugi olla teadlikud.
Vaja lahendada: -fiktiivsed intervjuud, - mittekorrektsed ja vasturääkivad vastused, - mittetäielikud vastused, - ”ei tea” vastused või vahelejätmised. Kodeerimine tähendab küsimustiku iga rea andmete ümberkujundamist mingisse formaati, et edaspidi andmed tabuleerida või töödelda arvuti abil. Tavaliselt toimub kodeerimine küsimustiku väljatöötamisel. Mõningatel juhtudel on otstarbekas jätta kodeerimine hilisemale andmetöötluse ajale ja teha seda pärast andmete toimetamist. Kodeerimine võib olla andmete kategooriate määramine. Tabuleerimine. Selles andmetöötluse etapis korrastatakse kogutud andmed ja esitatakse need ühtselt. Kas käsitsi või arvuti abil ja kas valida ühe või mitme muutuja formaat. 8.3 Andmete analüüs Andmete analüüs on kogutud andmete korrastamine või neile formaadi andmine niisugusel viisil, et nad saavad mingi tähenduse. Analüüs vastab küsimusele – milline
seda iidset maad ja rahvast väga lähedalt. „Rolan Prantsusmaa 2009 H. E. Marshall Räägib isamaa armastusest. Jutustab Karl Suure (Frangi di riigi kuningas ning Rooma keiser al 800. Pani aluse kolmele lood“ hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia. Nimetas end Lääne-Rooma keisriks). Süžee algab vaenust Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Roland soovitab võõrasisal minna mauride (berberi hõimud,
Osisteks on (1) ruumilis-visuaalne ,,visanditahvel", milles talletatakse vahetu kujundiline info üldistatud kujul (skeemidena), (2) hääldusring mälus oleva sõnalise teabe ülekordamiseks, (3) tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Praiming puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismidest me ise ei pruugi olla teadlikud. Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine, mis valdavalt avaldub uue materjali
* Doorlased rändasid sisse ja nemad purustasid seni olnud Mükeene keskused ning sai alguse järgmine periood Kreekas, mille nimi oli tume periood. * Tume periood kestis 1100 e.Kr 800 e.Kr. * Kõik kultuurikeskused hävisid ja kadus kasutuselt kiri. * Sellest ajajärgust pole andmeid eriti, sest puudus kiri. * Kui uuesti jõuti kirja tasemeni, siis see uus ei olnud enam midagi lineaarkirja sarnast. * Tumedal ajal võeti kasutusele raua kasutamine, mis andis aluse hilisemale arengule. * Uuesti kõrgkultuuri tasandile jõuti umbes aastal 800 e.Kr(- 500 e.Kr) ja selle nimi oli Arhailine periood. * Toimus kolonisatsioon kreeklaste väljaränne vahemere ja mustamere rannikule. * Esimesena tekkisid agraarkolooniad, sest oli vaja põllumaad, millest oli jäänud Kreekas väheseks. * Teiseks tekkisid kaubanduskolooniad selleks, et Kreekasse tuua asju, mida nad ise ei tootnud ning samas oma enda toodangut turustada. * Hõberaha kasutamine 7 saj e
julmust. Teaduslik-fantastilised novellid põhinesid omaaja tehnikasaavutustel. Poe oli nendega kursis, kasutas ja loetles neid. Detektiivloodega saavutab Ameerikas suure populaarsuse, sest ta kirjutas neid enne Sherlock Holmsi, enne Connan Doyle. Kehtestas reeglid, mille alusel on tehtud neid jutte üle saja aasta. Tema jaoks on oluline kuriteo loogiline analüüs ja avastamise lugu. Lõi esmakordselt kirjanduses haritud intelligentse detektiivi kujul, kes on siis ka prototüübiks hilisemale Sherlok Holmsile. Sherlok pole mitte niisama detektiiv ja osav, vaid tal on ka kunstilisi kalduvusi, mängides viiulit. Poe novellides oli kurjategija, kes pidi ilmuma tegevusse novelli alguses. Oluliste tegelaste arv peab piirduma 10ga. Üle selle ie suuda enam lugu loogiliselt jätkuda. Tihti on meisterdetektiivi kaaslane, kelle ülesandeks on kirjeldada meetodeid, tutvustada lugejale eelnevaid sündmusi, ümber öelda, harilikult rumalam ja imetleb oma isandat
prostituutideks või paljastama end pornograafilistes teostes. Seksuaalne vägivald mõjutab oluliselt lapse arengut, kusjuures see ei avalda mõju mitte ainult lapse seksuaalsele arengule täiskasvanueas, vaid sel on mõju ka lapse füüsilisele, kognitiivsele, sotsiaalsele, emotsionaalsele ja moraalsele arengule täiskasvanueas. Seepärast ei tohiks abi osutajad keskenduda ainult lapse vahetule abistamisele seksuaalse vägivalla toimumise hetkel, vaid mõtlema ka tema hilisemale arengule (Baker 2000, 6) R. Maureri järgi on seksuaalne vägivald lapse osalus, tema nõusolekul või ilma, koos lapsest vanema pereliikme või väljaspool peret oleva täiskasvanuga seksuaalses tegevuses, mis on kavatsuslik ja meeldiv täiskasvanule, heteroseksuaalile või homoseksuaalile. See vägivald võib ulatuda nilbetest telefonikõnedest, sündsusetust lapse paljastamisest nagu lapse lahti riietamine, tema paitamine ja käperdamine, pornograafiliste piltide
novellid põhinevad omaaja tehnikasaavutustel. Poe on nendega kursis, kasutab ja loetleb neid, siia kuuluvad ,,Pudelist leitud käsikiri." Detektiivloodega saavutab Ameerikas suure populaarsuse, sest enne Sherlock Holmsi, enne Connan Doyle. Kehtestab reeglid, mille alusel on tehtud neid jutte üle saja aasta. Tema jaoks on oluline kuriteo loogiline analüüs ja avastamise lugu. Loob esmakordselt kirjanduses haritud intelligentse detektiivi kujul, kes on siis ka prototüübiks hilisemale Sherlok Holmsile. Sherlok pole mitte niisama detektiiv ja osav, vaid ka kunstilisi kalduvusi, mängib viiulit. Poe novellides on kurjategija peab ilmuma tegevusse novelli alguses. Oluliste tegelaste arv peab piirduma 10ga. Üle selle ie suuda enam lugu loogiliselt jätkuda. Tihti on meisterdetektiivi kaaslane, kelle ülesandeks on kirjeldada meetodeid, tutvustada lugejale eelnevaid sündmusi, ümber ütelda, harilikult rumalam ja imetleb oma isandat
90% moodustasid just talurahvas. Oma reformidega alustas ta Balti kubermangudest, sest sealsed euroopalikud olud võimaldasid muudatusi kiiremini ja valutumalt läbi viia. Juba 1802. aastal viidi Eestimaa kubermangus osaliselt Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil ellu regulatsioon, mida tuntakse selle esimese sõna järgi: "Iggaüks...", mis kehtestas talupoegadele pärimisõiguse, samuti asutati valla- ja kihlkonnakohtud, mis olid aluseks hilisemale talurahva omavalitsusele. 18041805 viidi ellu täiendavaid reforme, millega nii Eestimaal kui ka Liivimaal keelati talupoegade müümine maast lahus ja perekondade eraldamine. 1809. aasta seadusetäiendusega võisid talupojad ka maad osta, müüa ja pärida. Õiguslikus ja emotsionaalses mõttes olulisimad oli aga otsus pärisorjusest vabastamise kohta, mis Eestimaal leidis aset 1816. ja Liivimaal 1819. aastal. Talupojad
uued seadused). Taoline lähenemine ja valik võimaldas säilitada järjepidevust, kohandades ühtlasi norme muutunud oludele. Seega taas stabiilsuse ja dünaamilisuse vahekord. Epanagog 884-886 ilmus patriarh Photios,e (Fotias) juhtimisel koostatud peamiselt avaliku õiguse valdkonda reguleeriv Epanagog. Allikas sätestas keisri võimu kiriku ja patriarhi suhtes, andes viimasele samas õiguse keisri seadusi täiendada. Antud kogumik on aluseks hilisemale kirikuõiguse arengule idakirikus. Basilica 889 jõustus uus seaduste kogu Basilica, mis oli Bütsantsi viimane kodifikatsioon. Ta muutus ainsaks õiguse allikaks alates 12. sajandist. Kogumiku lähtekohaks oli CIC, kuid võrreldes viimasega oli Basilica kreekakeelne ja teistsuguse struktuuriga. Ta koosnes 60 raamatust, kuid CIC laialipillatud eeskirjad ühe asja kohta koondati siin ühte tiitlisse kokku. Tiitel algas tsitaadiga Digestast, millele järgnesid
Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist. Viljakas eas naiste arv - mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta. Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas): Arengumaades hakatakse sünnitama varem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale. Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasedusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) vähendavad sündimust. Kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed.
Parem seotud rohkem episoodilise mälu taastamisega kui vasak. Mis on implitsiitne mälu ja millised on implitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse. Mitteteadlik ja tahtmatu mälu – õpitud oskused, tingitud reaktsioonid ja lühiajalised tegevused nt keel, motoorsed oskused (rattaga sõitmine) jms. Pigem alt-üles. - Hõlmab enda all ka praimimist. Stiimul mis muudab närvisüsteemi tundlikuks sama või sarnase stiimuli hilisemale testimisele. Ajupiirkonnad – kogu ajukoor ja basaalganglionite struktuurid. Väikeaju ja sellega seotud motoorsed piirkonnad (premotoorne koor, taalamus) - Motoorne koor – eksperimentaalsete uuringutega on leitud et Implitsiitse teadmise omandamine nõuab motoorse korteksi plastilist ümberorganiseerimist mis eksplitsiitse õppimise korral ei ilme. Väikeaju – motoorsel õppimisel oluline roll väikeajul mis saab sisendeid kortikaalsetest motoorsetest aladest läbi taalamuse
Tinglikult kolmas liin, mis areneb, on radikaalsem eksperimenteerimine, mida igas novellikogus näha. Kõige iseloomulikum näide ei tulegi välja, üks pealkiri "Läbi ulmamaastike" müütilised dimensioonid, teksti radikaliseerumine. Valton sel ajal kui rahvuslikud motiivid tugevnevad 80ndate algul, avaldab kõige radikaalsema proosateksti "Arvid Silberi maailmareis" 1. variant 1981, 1984 uus variant. Rõhutatult realismist kaugenemine. Üleminek hilisemale loomingujärgule 80ndate lõpus, "Masendus ja lootus" 1989, peegeldab Siberi aegade kogemusi. 90ndad ja nullindad - liigtootmine. Kvaliteet langeb. 60ndate teine pool - 80ndate teine pool - lühiproosa kirjanduslikus keskmes, kirjanduslooliselt suhteliselt vääramatu tõsiasi. Mats Traat. s. 1936. Tartumaalt. Ainuke kirjanikuks õppinud kirjanik. Alustab luuletajana esimeses luulekassetis. Kui see
Livius Andronicus – kuulus kreeklane, kes kasutades kreeklaste tekste lavastas esimese tragöödia ja komöödia. Need olid värssides, kuid roomlased jätsid ära koori. Vähenes tantsuplats, võeti kasutusele rohkem dekoratsioone. Miim – kehakeel oli veiderdav Atellaan – näitemäng, kus olid teatud tüüptegelased, tüüpsüžee tehti nalja kaasaja üle, improvisatsioon Plautus – osutus geniaalseks komöödiakirjanikuks, kelle looming sai ise allikaks hilisemale euroopalikule draamakunstile. Ta kirjutas vaid komöödiaid, millest meieni on jõudnud 21. Tema eeskujudeks olid uusatika komöödia loojad ning sageli kasutas ta kontaminatsiooni ehk mitmest näidendist/tekstist ühe kokku kirjutamine (kokkusulatamine). Tema komöödiaid: “Potikomöödia”(vaene vanamees leiab kullapoti ning kaotab meelerahu, peites seda aina ühest kohast teise), “Pseudolus”, “Amphitruo”, “Sõjavangid”.
Frangi riigi majordoomus. Karl Martelli poeg. Saavutas osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk- Euroopas ja tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi riigi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Tema sõjad: langobardide vastu, kellelt võttis Itaalia krooni (774); avaaride; vastu, kelle ring'i ta väev purustasid (795); sakside vastu, kelle alistas ja ristiusustas pärast julmi sõjakäike (774-799); bajuvaaride vastu, kelle alad liitis oma riigiga (788); muhameedlike ja kristlike hispaanlaste vastu, kellelt vallutas Hispaania margi.
-orgaanilise aine hulk ja koostis varieeruvad tugevalt. Kõige kõrgemad väärtused on reostunud veekogudes. -valdavalt on pH vahemiku 6,5 – 8,5. Vesi on nõrgalt aluseline. Põhjalähedastes veekihtides on pH reeglina madalam Ilmastiku mõju -õhutemperatuuri kõikumise osas täheldatakse 7-10 aasta pikkuseid perioode -sademete osad on märgatavad 25-30 aastased regulaarsed tsüklid -kevad on Eestis nihkunud varasemale, sügis hilisemale ajale Väikejärvede kaitse -looduskaitse alla võtmine pole seni suutnud hoida järvi eutrofeerumise, mudastumise ega ka kinnikasvamise eest -praktiliselt kõigi järvede troofsus kasvab -järvede muutumise peamiseks põhjuseks on valgla kaitse-printsiibi eiramine. Ei piisa ainult kallaste katsest. Eriti raske on kaitsta varjatud valgla järvi, mille veekogumisala kindlakstegemine vajab geoloogilist uurimist.
Antarktika kohalt välja. Asemele tuleb alumistest kihtidest madalama osoonisisaldusega õhk."(Avaste 1990,lk. 51) Antarktika osooniauk suudab ka ise oma eluiga pikendada. Osooniauk püsib Antarktika kohal kuni polaarse antitsükloniaalse keerise lagunemiseni, mis järgneb õhu piisavale soojenemisele. "Et õhk soojeneb stratosfääris peamiselt neeldumise tõttu osoonil ,lükkub keerise lagunemine osooniaugu olemasolu korral paar kuud hilisemale ajale."(Eerme 1992,lk. 9). Oluline on ka küsimus, kas osooniaugu tekkimine Antarktika kohal on lokaalne sündmus, või mõjutab see Maa osoonikihti globaalselt. Antarktika kevade lõppedes, peale antitsükloniaalse keerise lagunemist liiguvad tema üksikud tükid kaootiliselt poolustest eemale ja rikastuvad osooniga. Kõrgustel 12-25 km vähenenud osoonisisaldusega kiht võib seega sel viisil küündida K.Eerme(1992) andmeil koguni 20-ndate laiuskraadideni. "Seda kinnitab ka S.P
võimeline kujundama uusi seoseid nii sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet. arvutis modeleeritakse inimeste ja loomade mäluprotsesse. Praiming impliitsed mälunähtused Suur osa mällu salvestatatavast ja õpitavast on omandamise ja taastamise hetkedel teadvustatud tunnetuslikult transparentne. selline teadmine on eksplitsiitne oskame aru saada ja teistele kirjeldada. Praimingu puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selle eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. (rida sõnu pähe jätta küsime üle, siis sõnafragmendid neid tuntakse paremini ära ka siis kui see oli eraldi sõnana,
Palju fantastilist. RM-d paistavadki silma palju üleloomulikuga. Ajaloolist reaalsust pole vaja otsida. See on eraeluline ja müütiline, laiemat ühiskondlikku tausta võib ainult aimata, aga see ei mõjuta sündmuste kulgu, vaid tegusid ja kulgu juhib ajatu müüt. Kangelaslaulud ei ole romaanid. Romaan tulebki esmakordseöt prantsusmaalt rüütliromaanidega. Pikad teosed, mis jutustavad rüütlite seiklustest ja armastusest. Seiklus ja armastus on kaks olulist märksõna. See on eeskujuks hilisemale romantilisele kultuurile. 19. saj es poolel romantismis on tähtis nähtus muinasjutt. Siis avastati uuesti just keskaja kultuur. Ja muinasjuttude struktuur pärit RM-dest. Algseslt tähendas romaan romaani keeles kirjutatut, sest just sealt tekkis romaan. Selge on see, et tähtsaimaks tunnusjooneks on tema eraelulisus ja väga rikkalik kujutlus ja seiklus. Laienes eriti saksamaale, osalt inglismaale, vähem hispaaniasse. Edasi läheb sujuvalt renessanssi
Praiming märgib inimese võimet omandada palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Kaheks praimingu alaliigiks on pertseptiivne praiming ja kontseptuaalne praiming. Pertseptiivne praiming tugineb varem kogetud konkreetsete tajutavate tunnuste soodustavale mõjule hilisemale mälust teabe ammutamisele. Kontseptuaalne toiming tugineb aga varem kogetu ning hiljem meenutatava semantiliste seoste mõju kaudu. Anomaalsed mälunähtused: - Alzheimeri tõbi - Joobemälulünk - Amneesia ehk afektiseisund Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused Mälu mahtu iseloomustab mälu infosisaldus kompades Mälu täpsus ehk moondumiskindlus on iseloomustatav kahes plaanis – kuivõrd täpselt suudab keegi
püüdsid oma õpetuste juurutamiseks rahvakeelses kirja-ja trükisõnas võistelda vihatud luteri esindajatega. Säilinud pole jesuiitide katekismusi rekatoliseerimise perioodist 16. saj lõpul Lõuna- Eestis, kuid tervikuna on säilinud ladinakeelne katoliku kiriku käsiraamat "Agenda Parva" (1622), milles teatud osad paralleelselt saksa, poola, läti ja lõunaeesti keeles. Esimese lõunaeesti keelt sisaldava raamatuna on teos kõige varasemaks trükiseks, mis viitab hilisemale kahe kirjakeele võitlusele Eesti alal. Kirikukirjanduse väljakujunemine algas reformatsiooni tulekuga 16. sajandi alul ning omandas tähendusliku koha katoliiklike ja luterliku seisukohtade vastasseisu aegadel. Rahvakeelne jumalateenistus eeldas eestikeelsete jutluste, palve- ja laulutekstide olemasolu. 1630 asutati Tartusse ja 1631. aastal Tallinnasse gümnaasiumid, nende juurde trükikojad. 1632. aastal asutati Tartusse ülikool - Academia Gustaviana. Rootslased pidasid vajalikuks, et igas
Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist. Viljakas eas naiste arv - mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta. Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas): Arengumaades hakatakse sünnitama varem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale. Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) usk võib keelata pereplaneerimist, põhjustades seega laste rohkust. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasedusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) vähendavad sündimust. Kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed.
Vähenes kunstitellijate osatähtsus ning kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbi põimunud kunstinähtused, siiski on nad eri tasandite või eri tüüpi mõisted. Klassitsism tähistab kindlate vormitunnetustega stiili, romantism on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Vanakreeka ja rooma kunsti mõju hilisemale läänemaisele kunstiajaloole pole kunagi lakanud, kuid huvi antiigi pärandi vastu on läbi elanud tõuse ja langusi. Seni suurim huvi tõus klassikalise pärandi vastu algas Euroopas 18. saj II poolel. Kunstis väljendus see stiilina, mida nim klassitsismiks. 18. saj on nim valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetuvasse maailmakorda ja harmooniasse
Põld- piimohaka massilise esinemise korral on sobivaim koorel hanijalgkultivaator agregateerituna äketega. Põhuga tugevasti saastatud põldude koorimiseks tuleks kasutada tüükultivaatorit agregateerituna randaali sektsiooniga. TALITERAVILJADE KÜLV on teiseks oluliseks tööks sügisel. Tähtis on õige külviaeg. Vaatlused ja katsed on näidanud, et Põhja-Eestis on talirukki optimaalseks külviajaks külviaeg nihkuda 5...7 päeva hilisemale ajale. Viljakatel ja keskmise viljakusega muldadel võib talivilju külvata elltoodust mõni päev hiljem ja madala viljakusega muldadel 4...6 päeva varem. Augusti alguses ja septembri lõpus oktoobri alguses tehtud külvid võivad 80...90% tõenäosusega äparduda. Taliteraviljade suure ja püsiva saagikuse eelduseks on kvaliteetne seeme. Külviks tuleks kasutada eelmise aasta lõikusest saadud seemet. Vahetult enne külvi koristatud seemne kasutamisel on saagikus jäänud 3...24%
Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanrideks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappella, pillid olid keelatud. Muusika areng toimus eelkõige kloostrites, seal anti muusikaharidust, kirjutati ja säilitati laule. Kogu professionaalne kunst pühendati jumalale. Tähtsus hilisemale keskaegsele kultuurile: ??? Mõisted: Basiilika - pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Psalmilaul kirikulaul, mille tekst pärineb Vana Testamendist, Psalmitekstide laulmist nimetatakse psalmoodiaks
juhtimisel koostatud kõigi liturgiatekstide uus kogu, mis sai aluseks uus-Rooma liturgiale. Gregorius oli tugevalt häiritud iiri munkade poolt frankide territooriumil toimuvast misjonitööst ja kloostrite rajamisest. Aastal 596 otsustas Gregorius saata ühest Rooma kloostrist rühma munki Kenti paganliku kuninga Ethelberti juurde tegema misjonitööd, mis suundus hiljem langobardide ja anglosakside juurde. Nii lõi Gregorius misjonitöö alustamisega seal eeldused roomakatoliikluse hilisemale vastuvõtmisele. Kirikuriigi loomine (Teine konspekt) Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi (Patrimonium Petri), samuti oli ta Rooma linna valitseja. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga (tol ajal oli Itaalias valitsemine väga segane). Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist
a. Üheks rahvusluse keskuseks kujunes Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), kes muuhulgas 1884.a Otepääl õnnistas esimese sini-must- valge lipu. Uuele rahvuslikule tõusule panid aluse J. Hurt ja Villem Reimann. Hurt algatas 1888.a üleeestilise rahvaluule kogumise, Reimann aga karskusliikumise ja Eesti kultuuriloo teadusliku uurimise. MAJANDUSE ARENG EESTIS 19.SAJ LÕPP 20.SAJ ALGUS Selle perioodi edusammud panid majandusliku alusele hilisemale Eesti iseseisvumisele. Perioodi iseloomustasid : · Raudteede ehitamine. Esimene liin, Narva-Tallinn-Paldiski valmis 1870.a. 1876.a ehitati Tapa- Tartu liin, mida mõned aastad hiljem pikendati Valgani. Kolmas tähtis liin sidus Pärnut Valgaga, neljas Tallinnat Mõisavahega, (see liin läbis ka Viljandit). Et Valgast läks läbi ka Peterburi-Riia raudtee, tekkisid siinsetele tootjatele soodsad tingimused kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga.
asemel teised- see on jälle preromantiline. R -l on romantikale suur roll. Samasugune on tema maailmapilt ka üksildases uitajas. Siin on samuti tuntav -kangelane tunneb end Maal nagu oleks võõral planeedil. Väärtustatakse ka üksildust. Oluline on ka see, et loodusesse minek on oluline ja loodusega tuntakse kooskõla ja see aitab inimesel elada. Sinna minnes tekivad inimesel mitmed mõtted jne. Teos on selline , mis on eelmänguks hilisemale romantismile. Siin ongi kaks tegurit. Taandumine loodusesse ja tõmbumine üksindusse- eraklus jne. Maailma nö selja pööramine. Jõuame Prantsuse sentimentalismi teemade juurde. Pr sentimentalism on suhteliselt hiline. Tal pole nii palju ajalist pinda, kui Inglise sentimentalismil. Gooti romaan eelneb romantismile. Gooti romaan on ajaviitezanr. Need on ka ajad, kus väga ranget vahet ei tehtud ja loeti neid ja teisi. See on see aeg,
isiksuse erinevused Arengulised erinevused Tervete ja kliiniliste indiviidide erinevused Populatsioonisisesed erinevused Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3. Arenguline psühholoogia: Arenguprotsesside mõistmine hilisema käitumise mõistmiseks ja ennustamiseks Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut. 4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused
stabiliseerib ühiskonda. Kodanikuühiskond piirab riigivõimu, s.t kaitseb majandust, kultuuri ja eraelu riigi liigse sekkumise eest. Poliitikat saab tänu kodanikuorganisatsioonide mõjutada teistegi vahenditega peale valimiste. Avavad poliitilisi võimalusi ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele. Kodanikuühiskond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime (kogemused aitavad kaasa hilisemale poliitilisele karjäärile) kodanikuühiskond levitab informatsiooni (vaba ajakirjandus, teabepoliitika) riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Majandussfäär. 4 Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid. Seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: mida (ja kui palju) toota?, kuidas toota?, kellele toota?. Viisi
62 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 63 Tegevus- mängulise kogemuse. End ümbritsevat maailma tunnetavad aastasena. valmidus ja Alus hilisemale tegevusvalmidusele pannakse juba lapse esimestel nad käte ja suu kaudu. aktiivsus. Alates teisest eluaastast jälgivad lapsed ümbritsevat kesk- eluaastatel. Tegevusvalmidus on seotud sooviga võtta võimalike konda ja esemeid intensiivsemalt, üritades neid uurida män- frustratsioonide ärahoidmiseks ise midagi ette. Frustratsiooni leevendamine gu kaudu, nad tahavad asju katsuda ning koost lahti võtta
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid......................................
(http://allmesopotamia.tumblr.com/post/15560534864/the-statue-of- hammurapi-nandor-wagner-1987-who) Herodotos (umbes 484 eKr – umbes 425 eKr ) Herodotos sündis kreeka koloonias Halikarnassoses (tänapäeval Bodrum) rikaste ülikute peres. Ta on Periklese-aegne kreeka ajaloolane, keda nimetatakse ajaloo isaks, pööras tähelepanu ka hilisemale ajaloole ja hakkas seda üles kirjutama. Tema raamat ``Historia`` jutustab Kreeka-Pärsia sõdadest, kuid selles on põhjalikult juttu ka kreeklaste ja pärslaste varasemast ajaloost. Herodotos on esimene kunstipärase historiograafia esindaja, kelle teos on säilinud tervikuna tänapäevani. Herodotos käsitles sündmusi, mis olid kesksed, poliitiliselt tähtsad ning endal läbi elatud
pikkune Grand Avenue, mis lõppes nn Teokarpide grotiga. Groti sissepääs oli kujundatud suure looma avatud suuna, see sageli kasutatav võte sümboliseeris sissepääsu allilma. Seest oli grott kujundatud karpide ja tigude kodadega. Aed järgis siiski ka prantsuse traditsioone, esinedes omaniku staatuse sümbolina ning fantaasia väljendusena. See aed esindab 17. saj romantilisemat ja vabameelsemat suunda, mis vastandus hilisemale Le Nôtre'i ratsionaalsusele ja äärmuslikule regulaarsusele pargikujunduses. LINNAEHITUS. Prantsusmaa oli teatavasti esimene riik, mis asus Itaalia renessansi vaimsust oma pinnal viljelema. Esialgu tegi ta seda Loire'i kõrgetel kallastel, kus François I ja Henri II rajasid ühe muinasjutulossi teise järel. Meie tunneme neid peamiselt Charles Perrault' muinasjuttude ja Walt Disney filmide kaudu, mille inspiratsiooniallikateks nad olid.
17.sajandi lõpul). Elavast keelest, mis seisis lahus puhtalt kirjanduslikust, hieroglüüfidest koosnevast raidkirjast, annavad meile kõige tõepärasema pildi säilinud rahvajutud, kirjad ning äridokumendid, kus kirjutajad lähtusid loomulikult kaasaegsest keelevormist, paljastades nõnda keeles toimuvaid muutusi. Vanaegiptuse keel (32/31 22 ss.) oli kasutusel Vana Riigi ajal. Nagu raidkirjadest näha, pakkus ta hilisemale ajajärgule kirjanduslikku eeskuju. Ehkki selle põhijooned säilisid, pidid moodsama kõne muutuvad vormid seda paratamatult mõjutama. Varasemad meile teada-olevad näited on esimese ja teise dünastia aega kuuluvad raidkirjad (steelid, annaalide tahvlikesed, pitserid napi teate või pealkirjaga) mis on siiski liiga lühikesed, et anda täpsemat ülevaadet antud perioodi keelest ja kõnest. Järgneb hulk raidkirju ning mõned kolmanda,
I teema. PÄRIMISÕIGUSE ÜLDISELOOMUSTUS. · testamendi- ja/või pärimislepingujärgne pärija ei võtnud pärandit vastu ja asepärijat ei 1. Pärimisõiguse üldmõisted olnud määratud, välja arvatud juhtum, mil kogu vara oli testeeritud (pärimislepinguga määratud) mitmele pärijale, osi määramata ja mõni neist ei võtnud pärandit vastu ( PärS § 1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks...
Neljandat räägiti Leningradi oblasti lõunaosas, mõnes Oredezi jõgikonnas asuvas külas (Novinka, Tsastsa). Tänaseks on see hääbunud. 1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. Ajalugu Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib- olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Russi koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku. Isurite ja vadjalaste asuala oli sageli Novgorodi ning selle katoliiklike läänenaabrite (Vana-Liivimaa, Rootsi) vahelise sõjategevuse tallermaaks. 1478 ühendati kogu Novgorodi feodaalvabariik Moskva suurvürstiriigiga. Osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse, asemele toodi venelasi
neljakandilised kõrgele baasile toetuvad piilarid ja trepikäsipuude balustraad kõnelevad aga renessansi läbimurdest. Renessanssarhitektuurile iseloomulikku fassaadiliigendust näeb Chambord`i jahilossi arhitektuuris (1519-53), mille kolmekorruselise peaehitise ja nurgatornidega tiibhoonete mõjusamaks osaks on rikkalike kaunistustega kõrged katuseehitised (tornid, tornikesed, kõrged korstnad, katuseaknad) Huvi katuseehitiste, kõrgete katuseakende ja tornide vastu on iseloomulik ka hilisemale prantsuse arhitektuurile. Renessansitraditsioonide väljakujunemist võib jälgida ja Fontaineblau lossis, mille ovaalse siseõe poole väljuva fassaadi kujunduses on esmakordselt kasutatud kahekordse portikuse motiivi (1528, arh. G. Le Breton) Rikkalik ja väga renessansipärane on Fontaineblau interjöör, mille teostamisel oli suur os nn. Fontaineblau koolkonna esimestel meistritel, itaalia kunstnikel Primaticciol ja Rossol.
sügavama pinge vastu. Kaalul pole mitte üksnes meie elu, vaid ka hing." Andrew Sullivan, "See on ususõda", New York Times 7. oktoober 2001. http://ec.ut.ee/alar/artiklid/sullivan.htm Kuigi Locke'i usuvabaduse käsitlus lähtub kristluse (või monoteismi) ainuõigsusest ning piirdub peamiselt sektide omavahelise sallivusega (mutual toleration), on Locke omanud väga suurt mõju: hilisemale ja laiemale usuvabaduse mõistmisele (Milton, JS Mill, aga ka Prantsuse Revolutsioon) Ameerika Ühendriikide religiooni ja poliitika mõtestamisele (Ameerika revolutsioon, põhiseadus, `tänapäev'). Locke ja religioon · Puritaanlik perekond, anglikaani teoloogia, kogemused eksiilis (Holland 1683-88) 69 · Piibliuurija17
PDK-56 ja T-200 mootoril tuleb süütehetke seada eel- südamik hoiab näit. kruvikeerajat paigal. Järgnevalt pöö- süüteregulaatori vihtide suurima laialioleku juures, kulu- rame väntvõlli kergete vajutustega käivituspedaalile. Kui des nad kummitükikestega kinni. See katkesti kontaktid lahutuvad ja süütepooli südamik nõueJhtib siis, kui pole teada hilisemale demagneetub, kukub kruvikeeraja maha. See ongi kon- süütele vastavat dit (M2K-56 -- l mm, T- taktide lahutamise alguse signaaliks. 200 -- 2 mm). V a h e Id uvv o o l u generaatori s taat ori Nelj ataktilistel mootoritel reguleeritakse süütehetke s o o d s a i ma a s e n d i r e g u l e e r i m i n e . G e n e r a a - nagu eespool kirjeldatud
· grupiprotsessid; · töötajate individuaalsed omadused; · erinevad juhtimisstiilid; · juhi suhtlemisvilumused ja oskused; · sotsiaalsed suhted.65 Mayo jt. inimsuhete koolkonna teoreetikute uuringud viisid motivatsiooniteooriateni, mida omakorda loetakse inimressursi teooria aluseks. Motivatsiooniteooriate rajajateks loetakse Abraham Maslow'd, Douglas McGregorit jt. Vaatamata Maslow vajaduste hierarhia põhiprintsiipide toimimise hilisemale kriitikale, on see tuntuim ja mõistevaim 62 Bartol, K. Martin, T. Management. McGraw-Hill, 1991, lk. 55-58 63 Ergonoomika teadus, mis uurib inimest (inimrühmi) tööprotsessis töövahendite ja tingimuste optimeerimise eesmär- gil (ENE 2. kd. Kirjastus ,,Valgus", Tallinn, 1987, lk. 593) 64 Albanese, R. Management.South-WesternPublishing Company, 1988, lk. 50-53 65 Vadi, M. Grupid organisatsioonis. Tartu: TÜ Kirjastus, 2001, lk. 17-19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
