Kultuuri elukorraldus sõjakas. Arenenud aga ka ülemere kaubanduslikud suhted Süüria, Egiptus, Sitsiilia. Leitud omapäraseid maa-aluseid kaevushaudu, kuppelhaudu (sarnasus idamaade haudehitistega). Ehitusmälestistest silmapaistvamad kindlustatud väljastpoolt lihtsad ümarehituslikud paleed, hiigelsuurtest 5m kiviplokkidest ringsed linnamüürid (Tirynsi kindlus Peloponnesose poolsaarel) legendides kükloopide kätetööd..Linnuse keskne pikergune ruum (megarin) eelkäijaks hilisemale kreeka templile. Eriline tähelepanu kindlustatud väravatel kuulus Mükeene lõvivärav: kolm suurt kivitahukat all ja ülal nende peale toetuv kolmnurkne kiviplaat, sammastele toetuvad 2 kõrgreljeefiks tahutud elukat. Paleede sisekujundus toretsev rikkalikud luksuslikud friisid, freskod,sambad kaetud sõjasaagiks saadud kullaga. Maalidel leitud sarnasust Egiptuse Uue Riigi ornamentikaga. Sama stiil ka kreeta eeskujudel. Ka kunstnikke kutsuti Kreetalt
6. Mis on Kreeta (minoiline) kultuur ja Mükeene kultuur? 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Homeros, Hesiodos 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Sophokles, Euripides, Aristophanes 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Menandros, Theokritos, Aratos 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Lukianos, Athenaios, Plutarchos 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikaline ja hellenistlik periood? 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsenud ladina keel. Antiikkirjandus on paljude kirjanduszanride looja (dramaturgia, eeposed,
kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5- aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Õpinguaastad (1797-1813) Schumanni looming Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne. 1
Ei möödunud nädalat, mil kodus poleks korraldatud kontserte. Juba 5-aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooridirigent (kapellmeister-organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schuberti lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna- ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli
(Vaga 1999: 103) 3. ETRUSKI ARHITEKTUUR Ainsad etruskide säilinud arhitektuurimälestised on nende nekropolid (umbes 6. sajand eKr), mis asuvad pemiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias .Enamik muid ehitisi oli tõenäoliselt puidust ega ole säilinud. Olulisemad arhitektuurimälestised, mis etruskide ajast säilinud on, on kõigest mõned ümarakaarelised linnaväravad (näiteks Perugias) ning mõned müürijupid. Etruski ehitised olid suurel määral eeskujuks hilisemale rooma arhitektuurile. Roomlased kasutasid varase arhitektuuri perioodil näiteks etruskidelt üle võetud lihtsat templitüüpi, mida küll tervikuna ei ole säilinud, kuid roomlaste meenutuste põhjal on neist tehtud rekonstruktsioon (Lisa 3). Etruskide lihtne templitüüp meenutas üksikosadelt kreeka templit, kuid oli ülesehitatud teistsuguste proportsioonidega. Lihtsat templitüüpi iseloomustavad järgmised tunnused:
neutraalseks. Sõja järel ilmusid Kawabata kolm vast kõige tuntumat teost: "Yukiguni" ("Lumine maa"; 1947), "Sembazuru" ("Tuhat kurge"; 1951) ja "Yama no oto" ("Mäe hääl"; 1954). Kawabata uuendas Jaapani kirjandust, eemaldudes seni traditsiooniks olnud realistlikust stiilist. Oma varajastes töödes eksperimenteeris kirjanik sürrealismiga (stiil, mis on hiljem edasi kandunud läbi kogu 20. sajandi Jaapani kirjanduse), lõplikult tuntuks sai ta siiski tänu oma hilisemale impressionistlikule kirjutamislaadile. (wikipeedia materjal :P) Mishima Yukio kodanikunimega Kimitake Hiraoka (14. jaanuarr 1925- 25. november 1970), oli üks Jaapani 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Mishima kirjutas oma karjääri kestel 40 romaani, luulet, esseistikat ning kaasaegseid kabuki- ja no-näidendeid. Ta oli kolmel korral esitatud Nobeli preemia laureaadiks. ,,Kuldne tempel", ,,Pärast banketti" Jaapani uus Luule Tanikawa Shuntar (15.12
1030. aastal korraldas vene suurvürst Jaroslav Tark eestlaste vastu suure sõjakäigu ja vallutas Tarbatu (Tartu) linnuse, pannes sellele nimeks Jurjev. Justinianus Ida-Rooma keiser 527565 . Peeti Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. Justinianuse eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine. ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest. Karl Suur - Frangi riigi kuningas ja Rooma ehk Frangi keiser. pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. sõjaliselt äärmiselt edukas Augustinus - oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor. Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost William Vallutaja - oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all)
Seal kujunesid Johannes Semperi esimesed ühiskondlikud veendumused ja kirjanduslikud maitsekallakud. Sellest ajast on säilinud tema päevik, mis kajastab tookordse gümnaasiumiõpilase lugemiskirge, tema kirjanduslikku eneseväljendamise taret, kirjanduslikke maitsesuundi ning vaimset küpsemist üldse. Päevik on tunnistajaks, millises huvi mitmekesisuses ja viljakates kahtlemistes toimus teadlikule elule ärkamine, ning on ühtlasi aluseks olnud hilisemale mälestuste kirjapanekutele selle perioodi ajal. Noore inimese loomupärast armastust kirjanduse vastu sauri alla ja tambiti igava meetodiga, kus aine pähetuupimine oli esikohal. Õpetati vene, saksa, prantsuse, ladina ja algul ka kreeka, keelt, kuid kirjandust sellega seoses puudutati harva ja juhtumisi. Samas paistis noormehe heaks omaduseks olevat referaatide ja kirjandite kirjutamine, mida ta harrastas ohtrasti. Semperi kirjandeid loeti klassis sageli ette. Need olid pikad ja
7 Santa Constanza kirik Roomas, 4. sajandist Illustratsioon 5. Kristlikus arhitektuuris võeti samuti väga palju roomlastelt üle. Arhitektid kasutasid kirikute kavandamisel traditsioonilisi võtteid – nii sai ehitada odavamalt ja lihtsamalt. Ehituskunstis kasutati väga erinevaid stiile. Ühtset kirikutüüpi varakristlastel välja ei kujunenud. 4. sajandi esimesel poolel pandi alus hilisemale kirikuehituse traditsioonile. Selle perioodi ehitistest said eeskujud hilisematele. Kuigi monumendid, pühapaigad ja kirikud olid välisilmelt väga erinevad, täitsid nad sama eesmärki. Eesmärk oli pühapaikade, palverännakute sihtpunktide loomine. Samasugust, kultuslikku funktsiooni täitsid Rooma valitsejate mausoleumid. (Lassus 1966) Ka see näitab, kuidas püüti ühtaegu juurutada Jumala- ja riigikuulekust. Portree ja ikoonid Esimestel sajanditel kehtis kristlaste hulgas pildikeeld
on meie koolis õpilasi, kellel on raskuseid lugemise ja kirjutamisega. Pedagoogide hinnangul on lugemisel ja kirjutamisel oluline osa laste edaspidiseks edukaks õppetööks. Tänapäeva ühiskonnas on raske ülehinnata lugemisoskuse olulisust. Uuringud on näidanud, et lapsed, kes koolieas ei omanda lugemisoskust või omandavad selle puudulikult, ei omanda täielikku lugemisoskust kunagi. Puudulikult omandatud akadeemilised põhioskused kujutavad endast tõsist ohtu hilisemale edasijõudmisele koolis ja tööelus ning sotsialiseerumisele laiemalt. Sellepärast on vaja rohkem uurida spetsiifilisi lugemis- ja kirjutamisraskusi. Töö hüpoteesiks seadsin,et paljudel meie kooli algklasside õpilastel on raskused lugemis-ja kirjutamisoskuse omandamisel. Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, kui paljudel algklasside õpilastel on raskusi lugemise ja kirjutamisega ning kuidas neid lapsi koolis toetatakse. Töö kooseb kahest osast, teoreetiline ning praktiline osa
et ta valitseb fantaasiamaailma kauni näivuse üle. Peaksin põhijooneks näivust. Dionysoslik kunstitung sarnaneb joobumusele. Selle tundeliigutuse tugevnemisel kaob subjektiivsus kuni eneseunustuseni. See toimub uimastava joogi või kevade lähenemise mõjul, mis täidab kogu looduse rõõmuga. Kaob vaen ja sõlmitakse uuesti liit, inimese ja inimese vahel samuti ka inimese ja looduse vahel. Peaksin siin põhijooneks reaalset olemasolu, näiteks mainitud ürgloodus. Milline on Nietzsche mõju hilisemale esteetikale? Miks? Kunsti ei saa võtta objektina. Kunstnik on müstiline 'oma tahtest vabastatu' vahendaja. Vaataja on ühtaegu subjekt ja objekt. See vist tähendab seda, et esteetikas saab määravaks kogemus ise. Kogeja oma kogemisega nö taasloob kunstiteost... Millised on 20. sajandi kunstiesteetika(te) põhijooned? Ettevaatlik. Modernne kunst oli traditsioonivastane, vähe esteetikuid üldse kirjutasid midagi kunsti kohta
maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut valgustugevuse ning erineva tonaalsusega modelleerima. Toompea vaadet esineb ka teiste Laikmaa õpilaste töödes. Just Laikmaa ateljeekoolis maalis Triik pastellidega, hiljem on ta antud tehnikat viljelenud vaid paaril korral. Vaade Toompeale oma maalilisuse ning kohatises abituses on meistri katsetuste ja enesotsimiseaega kuuluv töö. Samas on antud linnavaates näha meistri hilisemale loomingule iseloomulikku juugendlikku kontuuri. Nii varajasi Triigi maale kohtab väga harva. Kunstnik jäädvustas oma maales ka oma kodakondseid, nende tööde hulka kuulub ka "Jakob Evaldi portree", millest valmis kunstnikul kaks varianti. Neist esimene, 1915. aastal maalitud, kuulub Tartu Kunstimuuseumi 10 kollektsiooni
,,Alevikõrts" jt). Kõrvuti noorusliku entusiasmi ja vaimustusega ilmneb Triigi loomingus kohati ka pessimistlikke jooni, millele vihjavad sellised tööd nagu ,,Märter", ,,Surma viis", ,,Surm ja väsinu". Eriti süvenevad pessimistlikud jooned Triigi töödes Esimese maailmasõja ajal ja sellele järgnenud aastatel. Triigi loomingut ei saa siiski vaadelda pideva tõusujoonelise arengukäiguna. Kui näiteks Kristjan Raua puhul loominguliselt viljakamad aastad langevad just kunstniku hilisemale eluperioodile, siis Triigiga on pigem vastupidi. Eriti pingelised ja sisutihedad olid just esimesed kümme-viisteist aastat tema loomingust. Ka hiljem ei kaota kunstniku pilk teravust elunähtuste analüüsimisel, kuid säärased suurteosed nagu Juhan Liivi, Ants Laikmaa ja Erna Vilmeri portreed lõi Triik võrdlemisi noore kunstnikuna. Tema varasemate aastate kunst on sisukas, probleemiderikas ja tugevaid kunstilisi elamusi pakkuv.(,,Kunst I" ; lk 28- 33).
monarhiaga riikide valitsejad. Analoogne valitsuspoliitika jätkus pärast Richelieu ja Louis XIII surma, kui järgmiseks tegelikuks riigijuhiks sai kardinal Jules Mazarin, kes valitses noore Louis XIV eest kuni oma surmani 1661. aastal. Richelieu ja Mazarin suutsid oluliselt tõsta Prantsusmaa välispoliitilist prestiizi, sekkudes protestantide poolel Kolmekümneaastasesse sõtta, mille tulemusel sai riik valdusi isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa domineerimisele Euroopas. Nende ajal kujunes merkantilistlik majanduspoliitika ja range klassitsistlik kultuur, mis avaldus nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas, kus nõuti täpsust, napisõnalisust ja selgust. Domineerima pääses ratsionalism, mille olulisim edendaja oli ilmselt René Descartes. Saksamaa Friedrich II peetakse meheks, kes tegi Preisimaast suurriigi. Seni oli see olnud küll üks
Veel 1919. aasta aprilli lõpul või mai algul allkirjastab Tammsaare Käthe Weltmanile saadetud postkaardi "Teie A. Hansen" tutvus oli seega veel teietamise järgus (Tammsaare kirjad siin ja edaspidi "Kogutud teoste" 18. köitest). Napilt kuu aega hiljem, 28. mail saadab ta neiu Weltmanile hoopis isiklikumates toonides kirja, millest ilmneb, et Käthe on Tammsaarele Koitjärvele külla tulemas, kuid kirjanik püüab neiu tulekut tolle pakutud ajast hilisemale lükata. "Parem oleks vististe nii 15. juulil tulla, siis saaks ehk osagi heinatööst mööda ja minul oleks rohkem vaba aega," teatab Tammsaare. "Ma pean igatahes neid aitama, sest nemad on minule ikka vastutulelikud olnud ja on ka seda tulevikus" (jutt käib vend Jüri Hanseni perest). Veel loeb kirjanik samas kirjas neiule, keda ta alles kuu aega tagasi teietas, peale päris õpetlikke sõnu: "Ma tahaksin ainult ühte: et Sa meelerahu leiaksid, hästi puhkaksid ja
Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamikirjendi järekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (paradusdokument). Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile. Kui tehing, mille kohta kirjutati välja arve ei toimunud või toimus väiksemas mahus, koostatakse kreeditarve üldise korra ja numeratsiooni järgi ning üks eksemplar saadetakse ostjale. 3. DOKUMENTIDE KÄIVE JA SÄILITAMINE Raamatupidamisse saabuvad algdokumendid kuuluvad kohustuslikult kontrollimisele nii sisuliselt kui ka vormilisetl raamatupidaja poolt, kes koostab raamatupidamise alg- või koonddokumendile lausendi (lausendid).
magamise- ja ärkamise kava ja järgima magamisega seotud soovitusi, mis võib neil aidata olla hommikul puhanumad. Näiteks on soovitatav voodis mitte telekat vaadata või pikalt lugeda, see vajaks täpsemat uurimist. Varasemalt on leitud, et koolitundide alguse ideaalne kellaaeg võiks olla kell 9, mis sobiks nii lastele kui ka nende vanematele, kes sõidavad hommikuti tööle. Siis minu uuringu käigus selgus, et koolitundide oluliselt hilisemale algusajale lükkamine poleks mõistlik, mis on kooskõlas sellega, et õpilased on umbes kella 9 ja 10 ajal kõige aktiivsemad, mis on hinnanguliselt umbes teise tunni aeg. Kuna ainult vanemas vanusegrupis noorte tunnid algasid pigem hiljem ehk poole üheksa paiku ning nad tundsid end rohkem puhanuna kui nooremate vanusegruppide liikmed, siis võiks see olla täiesti sobiv aeg koolipäeva alustamiseks.
o Episoodiline mälu- mälu meiega juhtunud sündmuste kohta, episoodid, teave sündmuste kohta, kus on inimene ise osalenud. o Protseduuriline mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks, nt paelte sidumine, nööpide kinnitamine. o Välklambimälestus (flashbulb memory)- midagi, mis tuleb meelde väga järsku. Nt mõnest õnnetusest o Praiming- eelenevalt omandatud teabe mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele Mäluprotsessid: o Salvestamine e kordineerimine- sõltub materjali analüüsi sügavusest, kuivõrd mõtestatuks suudame materjali endale mõelda; sõltub konkreetsete sündmuste toimumisest ja selle tajumisest (kas, ma saan aru, mis on juhtunud, kas ma pean seda oluliseks jne) Aktiveerituse suunatus omandamisele: Tahteline või tahtmatu omandamine;
viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). 8 Parandusdokument peab lisaks raamatupidamisõiendile sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja - kirjendile. Raamatupidamise sise-eeskiri Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, ettevõtte kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja
Osa neist pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutati, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse. Paljud liitusid äärmuslike liikumistega, F. T. Marinetti ja mitmed teised itaallased näiteks Mussolini fasismiga, paljud vene kubofuturistid aga bolsevike revolutsiooniga. Futuristlik liikumine jättis kõige olulisema jälje oma ideedega, eriti pideva uuenemise rõhutamisega. Manifestid ja kärarikas reklaam said nii mõnelegi hilisemale avangardismi voolule eeskujuks. Futuristide teosed ise on aga siiski oluline samm abstraktse kunsti poole. Vladimir Vladimirovits Majakovski (19. juuli 1893 Bagdathi14. aprill 1930 Moskva) oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Lisaks sellele oli ta oma aja väljapaistev dramaturg, stsenarist, rezissöör, kinonäitleja, kunstnik, ajakirjanik ja toimetaja. Vladimir Majakovski lõpetas oma elu enesetapuga, olles 36 aastat vana. Ta on maetud Moskvasse, Novodevitsje
koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö. Talle jäi alati vööraks kontsertlik hiilgav virtuooslikkus ja akadeemiline teoretiseerimine. Ta loomingu allikaks jääb just Viini mitmekülgne "tänavamuusika", seltskondlikud ja rahvatantsud, linna ja rahvalaul ning intiimsete muusikaõhtute isetegevus. Schubert ilmutas juba varakult hämmastavat andekust. Ta õppis ruttu mängima mitut pilli. Juba 11
Kreeka maalikunsti saame imetleda tänapäeval vaid vaasimaalidelt. Vaasidele maaliti homerose eeposed, müüdid jumalatest, ka olmeelu ja spordivõistlused. 7 maailmaime hulka kuuluvad kreeklaste poolt artemise tempel, hallikarnassose mausoleum, aleksandria tuletorn Vana-kreeka kultuuri tähtsus-teatrikunst oluline osa arengus, filosoofia, templite põhiplaanid eeskujuks, inimmõistuse väärtustamine-teadus arenes, olümpiamängud, vana kreeka kunst aluseks hilisemale kunstile. Vana-rooma Kunst saab alguse rooma linna rajamisest 753ekr. sabiinitarid toodi linna ning linn hakkas võimsalt kasvama, sellega sai rooma suursugusus alguse. Aegade jooksul arenes linna ümber võimas riik, mis laiendas trerritooriumi eelkõige naabrite arvelt. Keisririigi ajaks on rooma impeerium, mille sisemereks on vahemeri. Rooma rõhutas oma suursugust ehituskunstis. Etruskidelt oli omandatud võlvide ja kaarte ladumine, ka kuplite ladumine. Roomlased
oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias. 17. Villa Rotunda 1567.a. vastab renessansiideaalile, kõik neli külge ühesugused, igal küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel. Andrea Palladio - (1508-1580.a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks. Tema ehitiste üldjoon on klassitsistlikult range ja järgib läbi-kaalutletud proportsioone, fassaadikujunduses ei kas. dekoratiivseid elemente. Suur mõju hilisemale klassitsismile. 18. Tempietto asub Roomas, San Pietro in Montorio kloostri õues. Kahekordne hoone antiikse ümartempli laadis, alumisel korral dooria sammastest ümbriskäik, kogu hoonet kroonib poolkuulikujuline kuppel. Ehitas Donato Bramante. II skulptuur 1. Nicola Pisano - 1225-1284.a., Itaalia skulptor, üks tema esimesi töid oli Pisa baptisteeriumi marmorkantsel, millel on ühendatud antiikvormid gooti elementidega, lähtus antiikeeskujudest ja jäljendas
laagrid ja praktikumid. Kunstiajaloo programmis on ka kultuurimatk välismaale. Iga 12.klassi õpilane teeb vabal valikul lõputöö, mis koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Terve klass koos valmistab lõputööna ette ulatusliku näidendi. Waldorf-meetod vaatleb õpilast tema arengus, püüdes vastata küsimusele, missugust kasvuetappi ta parajasti läbib, missuguseid impulsse ta sel perioodil vajab, mille suhtes on ta vastuvõtlik ja kuidas on vastaval arenguetapil võimalik hilisemale alust panna. Õppeaine ainus ülesanne ei ole teadmiste andmine, vaid eelkõige õpilase arengu toetamine. 12.aasta vältel õpitavad õppeained Baaskirjaoskuse arendamine Emakeel - rääkimise harjutamine, keele väärtustamine, kodumaise kirjandusega tutvumine Kirjandus - muinasjutud, legendid, vana testamendi lood, vana-skandinaavia ja kreeka mütoloogia, maailmakirjanduses tunutd raamatud. Matemaatika - kõik harud
Uimastite tarvitamise ennetamine haarab endasse kolm olulist teemat nõudlus uimastite järele, uimastite pakkumine ja uimastite tarvitamisest või müügiga tegelemisest tulenev kahju. Ennetustöö kõige otsesemas tähenduses tegeleb uimastite nõudluse vähendamisega. Seega on eesmärgiks saavutada olukord, kus inimestel puuduks vajadus uimasteid kasutada, et uimastite tarvitajaid peale ei kasvaks ning et laste ja noorukite esmane kokkupuude uimastitega lükkuks võimalikult hilisemale ajale. (Laste ja noorukite sõltuvusprobleemid, 22.12.2010) 2 TUBAKASÕLTUVUS Tubakasõltuvus on mürgituse vorm, tubaka kuritarvitamisest tulenev narkomaania. Tubakasõltuvus puudutab nii tegelikku suitsetajat kui ka teda ümbritsevaid inimesi, sest see tekitab passiivse tubakasõltuvuse, mis seisneb mittesuitsetaja puhul kellegi teise tubakasuitsu tahtmatus sissehingamises. Tubakasõltuvus tähendab ülemäärast tubakatarbimist sigarettide, sigarite või 4 piibutubaka vormis
toonase koolisüsteemiga. Mõisteti, et lapsed vajavad teistsugust kooli. Waldorfkoolide eesmärgiks on õppimine vastastikuse koostöö ja abistamise kaudu. Taiplikumad õpilased õpivad rohkem, kui neil on võimalus aeglasematele õpilastele midagi selgitada. Ka viimased õpivad paremini, kui nad ei ole sõltuvad ainult õpetaja seletustest. Ülesannete ühine lahendamine erineva tasemega õpilastest koosnevates rühmades on eelharjutuseks hilisemale kutseelule, milleks juba kool peaks ette valmistama. Eesti waldorfkoolide rajajate üks eesmärk oli sobitada omavahel nõudmised, mida esitab tänapäeva ühiskond lastele ja pakutav haridus Waldorfkooli erinevus seisneb selles, et õppekavas on võrdne tähtsus nii teadmis-, tegevus- kui kunstiainetel. Intellektuaalne õppimine, käsitöö ja kunst, draama, muusika, liikumine on õppekavas tähtsad ja omavahel põimunud. Nendes koolides rõhutatakse hoopis teisi asju, kui tavakoolis
vajadusel abi ja toetust Hansa Liit- kaubalinnade liit. Kokkutulekutel otsustati sõjaja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisi jne. Islam- usk, mille ainujumalaks on Allah. Selle rajas Meka kaupmees Muhamed. Koraan- Islami pühakiri Kalifaat- Kalifaat oli islamiriik 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech- oli frankide kuningas 481.511. a ja Frangi impeeriumi rajaja Karl Suur- oli Frangi riigi kuningas alates 768 pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Innocentius III- Rooma paavst, taotles ilmaliku võimu allutamist kirikule, algatas 4. Ristisõja. Muhamed- Islami usu rajaja. 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus- 395 seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas Lõpp 1492 Kolumbus avastas Ameerika või
17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Islam- Muhamedi kuulutatud usk Koraan- islami püharaamat Kalifaat- araabia riik, mida valitses moslemite valitseja 2. Kes oli, mida tegi: Chlodovech- frankide kuningas, kes laskis end ja oma kaaskonda ristida, ning surus usku peale ka oma rahvale Karl Suur- frangi riigi valitseja, Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Innocentius III- oli kõige võimsam paavst keskajal, ta kuulutas välja neljanda ristisõja, juhtis võitlust ketserlusega Muhamed- oli islamiusu prohvet, Meka kaupmees Muhamed kuulutama uut usku, islami usku. 3. Millal toimunud ja millist sündmust loetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476.aastal ja lõpuks Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492
inimestele. Kuigi ta vanemad keelasid haiglas ringi hulkuda, meeldis Dostojevskile hulkuda ringi haigla aias ja veeta aega koos patsientidega ning kuulata nende jutte. Fjodor Dostojevski isa, Mihhaili, suhtus oma lastesse väga despootlikult. Üks jutt räägib, et pärast tööd tal oli kombeks teha uinak, lapsed aga, kes seisid ümber tema voodi hiirvaikselt, pidid tema ümber kärpsed ära tapma. Tema isa domineeriv käitumine omas suurt mõju tema hilisemale loomingule. 1837. aastal suri Fjodor Dostojevski ema, Maria, tuberkuloosi ja Fjodor saadeti koos oma vennaga Peterburgi Sõjaväelisse Ehitus Akadeemiasse. Seal talle õpetati matemaatikat, mida ta tegelikul põlgas. Samas õppis ta seal ka Shakespeare´i, Pascal´i, Victor Hugo ja E.T.A Hoffmanni kirjandust. Ta sooritas eksamid edukalt ja sai 1841. aastal volituse. Sel aastal olevat ta kirjutanud ka oma kaks esimest romantilist etendust, mis pole aga säilinud.
parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. Bilansikirjete sisu : Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse.
Kiriku tähtsus tõusis (tast sai kultuuri säilitaja ja ühendaja), hakkasid segunema Rooma ja barbarite seadused, rahvad seguneid (kujunesid välja tänapäeva euroopa rahvused), keeled segunesid (tekkisid romaani ja germaani keeled). 4)Karl Suure keisririik. Frankide võim jõudis haripunkti Pippin Lühikese poja, Karl Suure, valitsemise ajal. Ta laiendas riiki pea kõikides suundades: Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja Madalmaad. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Karl Suur pidas end otseselt Rooma keisri järeltulijaks. Hispaanias sõdis ta araablastega ning alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Kõige rohkem vaeva nõudis germaanlaste alistamine tänapäeva Saksamaal, see lõppes suurejooneliste küüditamistega ja massiliste sakside hukkamisega. Paavst kuulutas ta keisriks, taastades nii keisrivõimu Lääne-Euroopas. Karlil
1)Pilet nr.1 a) reformatsiooni põhjused ja algus. Martin Luther ja tema õpetus *Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. *Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskaja lõpul.Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Pahameelt suurendas katoliku kiriku allakäik.Paavstidehuvid muutusid üha ilmalikumaks,nad sekkusid päevapoliitikasse.Erilist pahameelt tekitas indulgentside müük.Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal,kus poliitilise kill...
Neid kõnesid loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. Cicero kõnedest on kokku säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul). Sisuliselt jagunevad nad poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Parim kõnemees Cicero arvates on see, kes kuulajate vaimu nii harib, lõbustab kui ka sügavalt liigutab. Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. (Aava 2003: 22-23) Cicerost võtsid malli järgmised kuulsad retoorikud Quintilianus ja hiljem ka Püha Augustinus. (Kennedy 1998) Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest
(Internationale Ferienkurse für Neue Musik, Darmstadt) 1950ndate algusest kuni 1960ndate alguseni osalenud heliloojad. Pierre Boulez Mõjutas oluliselt 20nda sajandi muusikat. Oli dirigent, IRCAM (elektronmuusika stuudio) juht, algatas nüüdismuusika sarja. Tema õpetaja oli Messiaen, kellelt sai huvi rütmi vastu. Leibowitzilt huvi dodekafoonia vastu. Boulez arendas seeriatehnika edasi serialismiks. Kompromissitu modernist, sillutas tee hilisemale uuskomplekssusele. Serialism Ei erine dodekafooniast mitte põhimõtteliselt vaid kvalitatiivselt. Muusikakirjutamise meetod, kus seeriaks on organiseeritud peale helikõrguste ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon. "Struktuurid I" Esimene päris serialistlik teos. Radikaalselt organiseeritud kompositsoonisüsteem. Struktuuride seeria alus on võetud Messiaeni teosest. Boulez teeb seeriast 11 võimalikku transpositsiooni, paigutab tabelina. Siis teeb põhikujust peeblikuju
4. saj) Xenophon (5.4. saj) (suured ajaloolased) Platon, Aristoteles 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Õpetatud poeedid: Kallimachos ja Rhodose Apollonios. Epigramm. Bukoolika (Theokritos) Aleksandria filoloogid: Kallimachos, Zenodotos, Eratosthenes, Aristophanes Byzantionist, Aristarchos Samothrakelt 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? 12. Milliseid euroopa kultuuri hilisemaid perioode on antiikkultuur enim mõjutanud? Arutle. 13. Mis on eepilised vormelid ja mis oli nende funktsioon? Vormeliteooria (oral-formulaic theory) kasvas välja Homerose eeposte uurimisest 1920-ndate keskel USA folkloristikas. Milman Parry pakkus välja hüpoteesi, mille järgi Homerosele omistatud eeposed põhinevad kreeka laulikute suulisel traditsioonil. Vormeliteooria kesksed väited on: 1
kristluse leviku osas ka kõige tähtsamaks. Siiski saab Rooma esimese kristlasest keisri alles 4. sajandi alguses, enne teda valitseb Diocletianus. Diocletianus valitses aastatel 283-305, kummardas Sol Invictust ja vaenas kristlasi. Diocletianus püüdis endist Rooma hiilgust taastada ning tegi hulga reforme, millest osa hoopis süvendasid Rooma killustatust ja allakäiku. Viis riigi pealinna Nicomediasse, tänapäeva Türgisse, jättes samal ajal Rooma omaette arenema. Andis nõnda aluse hilisemale Rooma riigi lõhenemisele kaheks riigiks. Diocletianus reformis ka võimupärimissuhteid, kehtestas võimusüsteemi kahe augustuse ja kahe tseesariga. Pärast augustuse surma pidi võimule tulema tema tseesarist poeg, kuid reaalselt polnud augustused ja tseesarid omavahel sugulased ja võimuvõitluse probleem säilis. 297. aastal nõudis Diocletianus kõigilt sõjaväelastelt ja oma palee ametnikelt endale ohverdamist, ning kes ei ohverdanud, jäi oma ametist ilma
(Teleskoop.www). 1603. aastal rajati Roomas nelja noore mehe poolt esimene kestvama tähtsusega teadusühing Accademia dei Lincei. Ühingu nime mõtles välja Federico Cesi, kes sai ka selle juhiks. Cesi korraldas Galileo auks piduliku õhtusöögi, mille käigus mõeldi välja sõna ,,teleskoop" ja külalised uurisid ise uusi avastusi taevas. Kuna Galileo oli asunud ülikoolis õukonna teenistusse, ei jõudnud temani kohe kõik viimased teadusuudised. Pärast akadeemiasse valimist ja tänu hilisemale kirjavahetusele selle liikmetega nii Itaalias kui ka välismaal, oli ta kõigest paremini informeeritud kui kunagi varem (Stillman 2002: 84). 5.3. Kuu faasid Taevas paistab Kuu helendavaketta või sirbina (helendust põhjustab Kuule langev päikesekiirgus, millest Kuu pind 6-7% peegeldab), olenevalt sellest, kas Kuu valgustatud poolkera on täielikult või osaliselt Maa poole pöördunud. Kuu tüüpilisi nähtavaid vorme nimetatakse Kuu faasideks (Joonis 9).
kuid selle mõju oli domineeriv ka järgnevatel. Eestis on see mõnevõrra modifitseeritud kujul endiselt väga populaarne. Seda illustreerivad kõige paremini Raoul Üksvärava raamatud, alates ,,Organisatsioon ja juhtimine sotsialistlikus majanduses" (1974) kuni ,,Organisatsioon ja juhtimine" kapitalistlikus majanduses (1992 ja 2004) (Rebane 2006). Fayol proovis arendada administratsiooni teadust juhtimiseks. Kontrastiks hilisemale eksperdile, Peter Druckerile, uskus ta, et on olemas kindel juhtimise teadus, mis on kohaldatud kaubanduseks, tööstuseks, poliitikaks, religiooniks, sõjaks või filantroopiaks. Ta polnud teoreetik, vaid oli üks esimesi praktiseerivaid juhte, kes kirjutas üles nimekirja juhtimise printsiipidest (Fayol Theory.. 2007). Fayol arvas, et tema printsiibid võivad olla kasulikud kõiki tüüpi juhtidele. Ta uskus, et
Loomi on kujutatud looduslähedaselt, kuid ometi stiliseeritult.Samast perioodist on huvitav näide veel Dhaulis asuv monoliitne elevandikuju, mis on ainult poolenisti kaljust välja raiutud, nii et jääb mulje nagu tuleks ta kalju seest välja. Paljude kunstiajaloolaste arvates on see üks vanimaid monumentaalse kiviraide näiteid Indias, võib-olla isegi vanemad kui Asoka sambad. Seda kummalisem on, et tal puuduvad igasugused välised mõjud ja oma stiililt on ta lähemal hilisemale plastikale kui eelmainitud sammaste skulptuuridele. Iseseisvate figuuridena on leitud veel puunümfide jakside kujusid, mille puhul on eriti tähelepanuväärne nende loomulikkus ja sarnasus tavalistele inimestele. Nende vormikuses ja sisemises pingestatuses on näha jätku Harappa traditsioonile. Palju on leitud ka pisiplastikat - inimpäid ja muid fragmente ja mille puhul on tegemist tõenäoliselt potreekujutistega annetajatest. 2.1 Sakraalarhitektuur
le Vau (1612-1670), Jules Hardouin-Mansart (1646-1708) andis lõpliku kuju lossile – aiafassaad ja külgtiivad ning sisekujundus; sisearhitektuuri ja dekoori loojaks oli Charles le Brun (1619-1690); aiakujunduse looja Andre le Notre (1613- 1700), kes töötas välja prantsuse pargi stiili. ● Versailles’ loss on pikerguse põhiplaaniga hoone kahe võimsalt eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Selline põhiplaan sai eeskujuks kogu Euroopa hilisemale palee- ehitusstiilile. Ehitis on monumentaalne, suurejooneline ja toretsev. Lossi üldpikkus on 580 meetrit. Aiafassaad on mõjuv oma vägevates proportsioonides, detailid on teostatud maitsekalt ja harmooniliselt. Veidi ebaühtlasemaks jääb linnapoolne fassaad, mida on 18. ja 19. sajandil ümberehituste käigus muudetud. ● Sisekaunistused on teostatud tüüpilises Louis XIV stiilis (toretsev ja pompöösne) Le Bruni juhtimisel. Parimad täiesti
Arengumaades on suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist. Viljakas eas naiste arv mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta. Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) - arengumaades hakatakse sünnitama varasem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) – usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasestusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) - vähendavad sündimust; kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed
rikkustega, kuid on arad ja alatud. Autori ja rahava lähedust kangelasega näitab ka see, et temast räägitakse kui “minu Cidist”. Kõik see kajastab hispaania eepose demokraatlikku vaimu. Hispaania kangelaslaul ei toonita küll kodumaa või hispaania rahvuse ideed, kuid on saanud ometigi Hispaania rahvuseeposeks. Cidist on loodud ka romansse ning Cidist pajatavate kroonikate ja vähemtähtsate kangelaslaulude motiivid on pakkunud ainest ka hilisemale kirjandusele. SAKSA: Kangelase individuaalsus Kangelane pole eksimatu „Nigelungide laul”- Wormsi kuningriigis valitseb Gunther, kellel on kaunis õde Kriemhild. Õe ilust pajatatakse lugusid. Need jõuavad Siegfriedi kõrvu. S on salapärane kangelane, kelle kasvatas üles võlusepp. Ta teeb endale ise mõõga, läheb lohega võitlema ja saab temast jagu. Lohe juurest leiab Nibelungide varanduse, millel on peal needus. Võitluse käigus satub talle suhu lohe veri ning
Ta uuris ja mõõdistas varemeid, interpreteeris klassikalise perioodi tähtsama teoreetiku Vitruviuse (elas 1. saj. e.m.a.) kümmet raamatut arhitektuurist. Viimaste ajendil kirjutas Palladio ("Neli raamatut arhitektuurist", 1570).Tema hooned on kaunistatud rohkete sammastega. Üle kõige valitseb sümmeetria ja harmoonia, millele on sageli ohvriks toodud ruumide otstarbekas paigutus. Palladio loomingul on olnud suur mõju kogu hilisemale arhitektuuri arengule, eriti klassitsismile. Tema loomingust mõjutatud ehituslaadi nimetatakse palladianismiks. Tema klassikalised hooned andsid renessansile humanistliku suuna, harmoonia ja sünteesi, mis mõjutas hiljem ka demokraatia arengut ühiskonnas. 11. Selgitada J. Winckelmanni osa antiigipärandi tutvustamisel Euroopa kultuuris. Kaks sakslast arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs
Väga tugev armee. Tohutud kaitseehitised. Majad ehitati ilma sideaineta. Mükeene sõdis pidevalt. Peale sõjapidamise ja jahi muid motiive kunstis polnud. 2. Homerose periood: 11.-9. saj. Tol ajal elas pime laulik Homeros ja ta koostas oma eepose. Kuningas ja kuninganna olid esimesed võrdsete seas. 3. Arhailine periood: 8.-6. saj. Periood, mil pandi alus Kreeka linnriikidele. Tekkisid käsitöö, kaubandus, merendus, rahandus. Hilisemale võimsusele aluse panek. Kreeka kolonisatsioon. 4. Klassikaline periood: 500-338. Mandri-Kreeka suurima võimsuse tipul. Ateenas kõrgkultuur. 338 makedoonlased vallutasid Kreeka. 5. Kreeka Makedoonia koosseisus e. bellenism: 338-146. Idamaade ja Kreeka kultuuri kokkusulamine. Roomlased vallutavad Kreeka. 6. Kreeka Rooma koosseisus: 146 eKr 395 pKr (kuni Rooma riigi lagunemiseni). Kui tekkisid Ida- ja Lääne-Rooma läks Kreeka Ida-Rooma koosseisu
hindamisraamat 1241, 1428. aasta Riia provintsiaalkirikukogu statuut, Piiskop Kyveli visitatsioonikorras (arvatavasti 1519), Balthasar Russowi kroonika 1578, uustrükk 1584, David Dubberhi volikiri 1586, Jesuiitide teated 16. sajandi lõpust ja 17. sajandi algusest, Dionysius Fabriciuse kroonika 1611, Franz Nyenstede kroonika 1609/1611, Tallinna sinod 1627, Johannes Gustlaf 1644 jne. Kokkuvõtvalt Kirjalikud allikad loovad diakroonilise silla läbi sajandite, annavad hilisemale pärimusele sügavama ajalise dimensiooni, näitavad nähtuste püsivust. Teavet on palju rohkem: ka teised rahvausu valdkonnad, paikadest iseäranis kabelikohad, ristid, matusekohad, ka sellised looduslikud ohvrikohad, mille puhul pole juttu puudest. Teabe iseloom: enamjaolt üldine taust, harvem andmeid konkreetsetest paikadest. Rahvaluule allikad Intensiivsem kogumistöö algab 19. Sajandi II poolele, kogujaiks õpetlased, kaastöölised
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult pr...
kõrval ka teist isandat sõjatööstust. [7] Esimese tuumaelektri tootmine on dokumenteeritud 20. detsembril 1951, kui Idahos, USA, pani eksperimentaalne reaktor EBR-1 helendama neli 200 W lampi. Esimene riigi elektrivõrku 12 ühendatud 5 MWe võimsusega Obninski tuumaelektrijaam APS-1 avati 1954. a. NLiidus, kus rakendati vesijahutuse ja grafiitaeglustiga kanalreaktorit AM-1. See Pu-tootmise reaktorist arendatu sai prototüübiks hilisemale RBMK reaktorile; Lääne vaste sellel reaktoritüübil puudub. [7] Lennukikandja reaktor, mis kasutas rikastatud uraani ning mille aeglustiks ja soojuskandjaks oli vesi, oli prototüübiks tänapäeval kõige levinumale ja ohutumale surveveereaktorile PWR. Esimene sellise reaktoriga tööstuslik 60 MWe elektrit tootev jaam valmis 1957. a. Shippingportis, USA-s. Analoogiline NL reaktor VVER lasti käiku 1964. a. Novovoronezis. USA-s töötati välja teine
viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument). (2) Parandusdokument peab lisaks käesoleva seaduse § 7 lõigetes 1 ja 3 sätestatud rekvisiitidele, mis peavad olema raamatupidamisõiendis, sisaldama paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja raamatupidamiskirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile. 4. Bilansikirjete sisu Raamatupidamiskohustuslane peab oma raamatupidamise aastaaruandes kasutama raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades, kus need detailsemalt lahti kirjutatakse
koostatud raamatupidamisõiend. 8 Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ei tohi kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend, kuupäevaga, millal parandus tehti, oma allkirjaga, tehingu majandusliku sisuga ja paranduse sisuga. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja kirjendile. Jooksva aasta ja eelnevatest perioodidest vajalikud kaustad, välja arvatud personalikanded, on vastavate registrit pidavate töötajate juures riiulitel. Algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat ja pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist
seisma silmitsi suurte valikutega. Kui farmeril ja tema perekonnal ei olnud võimalust oma etnilises piirkonnas edasi töötada, pidid nad leidma alternatiive ning adapteerima töömahukama reziimiga mis andis võibolla rohkem toitu ja võibolla ka rohkem raha. Selle evolutsioonilise maakasutuse jada postuleeris Boserup. Vähemlevinud strateegia oleks see, kui kombineerida osaajalist tööd farmis tööga linnas, kommunikatsiooniviis, mis eelneb hilisemale rändele. 4 Kuid kõige levinum lahendus maapiirkondades elada üle faas 2, tundub olevat väljaränne. 4 tüüpi sihtkohti on saadaval potentsiaalsele rändajale: linnad kodumaal, linnad areneva majandusega, maapiirkonnad ning pioneer-tsoon külalislahkes välisriigis. Oma sünnimaaga selles faasis oli suur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
