Kronose vahel, viimasel abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled ,millest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Ka Zeusi vennad Hades ja Poseidon said oma sümbolrelvad selle sõja käigus. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka hirmuäratavate hiiglastega ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. Zeusist sai kõigi jumalate ja surelike ülemvalitseja.
POUSSIN 1594 1665. Sündis Normandias. Akadeemilise kunsti ja neoklassitsismi aluse panija. Hea haridusega. Maalidel kujutab antiikajast ja vanemast ajaloost pärilt sündmusi. Kujutab ka piibli stseene. Ta arvas et asju mis on vähem kui 400 aastat vanem, pole mõtet maalida. Pöörab palju tähelepanu taustale. Kasutab detaile antiikarhidektuurist. Maalis väga julgelt loodust. Aja jooksul muutuvad maalid ülevaks, väärikaks, rahulikuks. Hilisemad maalid on punase kumaga. Kujutas ka jumalaid ja kangelasi. Tema tööd saavad akadeemilise kunsti standardiks. "Veenuse sünd" , "püha perekond" LORRAIN 1600 1682. Prantsuse maalikunstnik. Ei olnud väga haritud. Filosofeerisid Itaalias Poussiniga kunsti üle. Tema maalidel on palju õhku, valgust, avatud ruumi. Meeldis kujutada pilvi ja taevast. Oli üks esimsi kes kujutas päikest. Väikesi inimesi lasi oma õpilastel maalida. Tuntuks sai erinevate sadamavaadetega. Püüdis luua
Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. (Hamlyn 1965: 106) Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled (thunderbolt and lightning), milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Ka Zeusi vennad Hades ja Poseidon said oma sümbolrelvad selle sõja käigus. (Hamlyn 1965: 106-108) Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. (Fink 2000: 285-286) Zeusist sai kõigi jumalate ja surelike
Ehtesepad graveerisid kaheksandi eestlaste kuhiksõlgedele; tolleaegsele lillornamendikale oli märk stiililiselt aga veel võõras. Peremärgina kasutati Tõstamaal ja Kuusalu kihelkonnas. Rist- Nõiamärkidena on kõige rohkem kasutatud risti. On olemas Kreeka rist, ladina rist, diagonaal ehk Andrease rist, Antoniuse rist, läbikriipsutatud otstega rist jne. On kaheldav, et peremärgina on rist viide kirjaoskamatusele. Mitmete allikate andmeil on Kihnus ristikujulised märgid hilisemad üldisest kirjaoskusest. Mida lihtsam on ristimärgi struktuur, seda rohkem tähendusi võib sellele omistada. Mida keerulisem, seda kindlamat tähendust ta omab. Eesti 19. sajandi ornamentikas on ristimotiiv üldlevinud. Sellel ajal oli märgi kasutamine seotud kristliku kirikuga, olenemata, et märki on kasutatud juba varajasel rauaajal. Rahvatraditsioonis aga on ristil maagiline kaitsejõud , ühtlasti on ta ka üldlevinud õnne märk. Haakrist ehk svastika-
Karl Suur keisriks. Nii oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse tuntuid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Järeltulevatele põlvedele jättis Karl Suur unustamatu mulje. Hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta ja paljud ülikusuguvõsad uhkustasid sellega, et Karl Suur olnud nende esiisa. Juba Karl Suure eluajal oli ta tuntud üle kogu maailma. Hoolimata keisri arvukatest järeltulijatest ei suutnud keegi neist riiki koos hoida ja see lagunes juba ühe põlvkonna jooksul. Keskaegsete inimeste meelest oli Karl Suur ideaalne valitseja. Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav
KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng,
Johann Voldemar Jannsen Tartu 2008 ÜLESKASVAMINE Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819 Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannsen saadeti karjaseks ümbruskonna taludesse peale seda kui tema isa 1826.a. suri. Alghariduse sai JVJ Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. Just tema soovitas Jannsenil õppida köstriks. TÖÖ Ta töötas esialgu köstri, koolmeistrina ja õpetajana. Alates 1838.a. töötas Jannsen Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis koolmeistrina kuni 1850.a. kolis Pärnusse kus töötas kuni 1863. aastani Pärnu Ülejõe vallakooli õpetajana. Köstriameti kõrvalt andis Jannsen välja eestikeelset kirjavara, keskendudes esialgu vaimulikule kirjandusele. AJALEHED Jannsen asutas 1857. aastal esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees mille tolleaegseks nimetuseks oli "Perno Postimees ehk Näddalileht". Ajaleht ilmus aastatel 1857 ...
· Tekkisid uut tüüpi metallist ja klaasist kattetarindid. · Esimesed metallrajatised olid sillad. Esimesed malmsillad ehitati Inglismaal. ( 1779.a. Coalbrookdale 30,4 m pikkune kaarsild üle Severni jôe; Sunderlandi 72 m sild üle Weari jôe). Sillad · 1825.a. avati Inglismaal esimene raudteeliin Stocton-Darlington. · 1830. alates algas raudteevõrgu väljaehitamine ja järgneva tel aastatel ehitati arvukalt raudteesildu, millest hilisemad olid juba terassillad. · Metalli omaduste uurimine, arvututeooria arenemine, tarindusviiside täiustumine lubas inseneridel hakata rajama suure sildeavaga sildasid. · 1850.a. rajati Britannia sild üle Menai väina. Selle talasilla kogupikkus oli 350m. (insenerid W.Fairbain ja R.Stephenson). · 1873-91.a. rajati Shotimaal algupärase konsoolsôrestikuga · Forthi sild; kolme 521m laiuse avaga ja kogupikkusega 2528 m, sõidutee kõrgus merepinnast oli 46m.
Maad) orbiit: 778,330,000 km (5.20 AU) Päikesest diameeter: 142,984 km (ekvatoriaalne) Temperatuur:234 f kuni 260 f Jupiteri pilved Usutakse eksisteerivat kolm erinevat kihti pilvi, mis koosnevad ammoniaakjääst, jää ning vee segust. Siiski, esialgsed tulemused Galileo sondilt näitasid ainult ähmaseid tunnuseid pilvedest, kuid sondi sisenemiskoht oli ebatüüpiline. Maapealsed teleskoobivaatlused ja hilisemad vaatlused Galileo orbiitjaama poolt vihjasid, et sondi sisenemiskoht võis väga hästi olla sellel ajal Jupiteril üks kõige soojemaid ja kõige vähem pilvisemaid piirkondi. Jupiteri pilvedes nähtavad eredad värvid on arvatavasti Jupiteri atmosfääris olevate lisaelementide peente keemiliste reaktsioonide tagajärg, võibolla sisaldades väävlit, mille ühendid võtavad enese peale laia värvigamma, kuid selle pole täpselt teada.
Audentese Erakool Madis Loorents Itaalia keel Kodune kontrolltöö Juhendaja: Õp. Ingrid Palm Koostaja: Madis Loorents Tallinn 2008 1. Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda ning romaani keelte hulka. 2. Itaalia keele sugulaskeelteks on hispaania, portugali, prantsuse ja rumeenia keel, mille algkeeleks on ladina keel, mis on kirjalikult säilinud siiamaani. Ladina keel on arvatavasti ainuke algkeel, mis on tänapäevani säilinud just sellisel kujul. 3. Itaalia keele kõnelejaid on umbes 70 miljonit ning ametlikuks riigikeeleks on ta riikides nagu Sveits, Vatikan, San Marino, 4. Itaalia keele leviala on väga suur, sest kõnelejaid on nii Euroopas, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, kui ka Lõuna-Ameerikas. Suurem osa kõnelejaid on Euroopas. 5. Nagu eelnevalt öeldud on itaalia keele algkeeleks ladina keel, millest hakkasid lahku kiskuma erinevad romaani keeled umbes 9.-10. sajandil...
surmani", ,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Üht eesti laulu", ,,Mõtted Toomemäel". Seal on ka loodus- ja armastuslüürikat: ,,Emasüda", ,,Oh räägi", ,,Ja õues on kevade" jt. ,,Emajõe ööbiku" luuletustes elab Koidulasügavalt kaasa kodumaa saatusele. Ta ülistab isamaaarmastust, Eestit, emakeelt, muistset priiust, kannatab vabaduse kaotamise ja pika orjaaja pärast, seostab lootuse tärkamise Eestimaal tsaari ja Jumala tahtega. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Neiski jäi ta truuks valitud teemadele. Elu lõpus muutus Koidula luule tumemeelsemaks: esile tõusis igatsus kodumaa järele, soov saada maetud Eesti mulda (,,Jutt", ,,Igatsus", ,,Enne surma Eestimaale!") Tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid, mis sündisid peamiselt praktilistest vajadustest. Nimelt puudusid J.V.Jannseni asutatud ,,Vanemuise" seltsil etendamiseks sobivad lavateosed. 1870
abiks ka titaanid. Lõpuks andis Gaia oraakel Zeusile nõu kutsuda appi koletised, kelle Kronos oli Tartarusse lukustanud. Zeus küll kahtles, kuid võttis ikkagi nõuannet kuulda. Sõda lõppes Zeusi võiduga ja Kronos koos titaanidega kupatati igaveseks allilma, kus neid valvasid samad koletised, kelle Kronos ise varem luku taha oli pannud. Selle sõja jooksul sai Zeus kükloopide käest ka kõuemürina ja välgunooled, milledest kujunesid tema peamised relvad ja hilisemad sümbolid. Kuigi maailma valitsemine oli loosiga langenud Zeusile ja tema vendadele, pidid nad ülemvõimu tagamiseks võitlema ka gigantide ning sajapealise koletise Typhoniga. Ka vennad isekeskis jagasid mõjualad omavahel ära loosi teel, nii sai Zeus õigus valitseda taevast, Poseidon merd ja Hades allilma. 1 ZEUSI ABIELUD Kreeklaste peajumal oli kolm seaduslikku abielu. Esimene abikaasa oli tal Metis, ,,kes teadis
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. ...
· Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused · Paljud punktid puudutavad ka perekonda · Rohkesti on ette nähtud surma- või ihunuhtlust · Seadused on kiilkirjas raiutud 2,25 kõrgusse basaltsambasse, need lasti panna avalikkudesse kohtadesse · Seadused olid nii karmid seepärast, et inimesed neid ikka jälgiksid ja end korralikult üleval peaksid · Hammurapi seadused polnud küll esimesed, kuid kõige põhjalikumad. Paljud hilisemad valitsejad võtsid need oma seaduste koostamisel eeskujuks Hammurapi seadused · See algab nii: Mina, Hammurapi, olen võrratu kuningas · Mees oli oma naise isand ja käskija. Tema otsustas ka seda, kellega tema lapsed suureks saades abielluvad · 1. Kui keegi kahtlustab kedagi tapmises, aga pole võimeline seda tõestama, peab ta süüdistaja surema · 22. Kui keegi röövimiselt tabatakse, peab ta surema · 195
UIBULEHELISED- PYROLACEAE Sugukond uibulehelised (Pyrolaceae) oli varem kanarbikulaadsete seltsi kuulunud taimede sugukond. hilisemad molekulaargeneetilised uuringud näevad neid pigem kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnas. HARILIK SEENLILL- Monotropa hypopitys Seenlill on oma nime saanud sarnasusest seentega. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel ka näiteks kääpalilleks ja parilaseeneks. Tal pole üldse klorofülli ja seega ka rohelist värvust. Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred. Tema lehed pole sellised nagu tavalistel taimedel, vaid need on muutunud soomusetaolisteks.
aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks, millest igaüks pidi ülal pidama ja varustama ühe laeva, tavaliselt 20 paari aerudega. Viikingiretkede, aga ka laeva juhiks oli kuningas või pealik. See kuningas oli tavaliselt ise tüürimees, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Lääneteel retkesid peamiselt hilisemate taanlaste ja norralaste esivanemad, Idateel hilisemad rootslased. Just Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas Heinrich Schl...
Roomlased võtsid suures osas kreeklaste müüdid omaks ning samastasid paljud nende oma itaalia jumalad kreeka Panteoni jumalustega. Tänapäeva kirjanduses kasutatakse jätkuvalt allusioone kreeka mütoloogiale. Ka mütoloogiat ennast võetakse köitva kirjandusena. Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga. Kristlus tõrjus muinasroomlaste religioonid täielikult välja. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Et religioon oli juba enne kirjaliku traditsiooni algust palju muutunud, siis ei tundnud selle algset kuju ka kõige varasemad religioonist kirjutanud vanarooma autorid, näiteks õpetlane 1. sajandist eKr Marcus Terentius Varro. Teisi klassikalisi
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Muusikateraapia Uurimistöö Koostaja: Katleen Süld Klass. G1K Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Muusikateraapia……………………………………………………………………..4 1.1 Mis on muusikateraapia?………………………………………………………….4 1.2 Muusikaravi meditsiinis?…………………………………………………………4 2. Muusikaterapeud…………………………………………………………………….5 2.1 Kes on muusikaterapeud?………………………………………………………..5 2.2 Kus saab õppida muusikaterapeudiks?………………………………………….5 2.3 Mida teeb muusikaterapeud?…………………………………………………….5 Kokkuvõte……………………………………………………………………………….7 Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………8 2 Sissejuhatus Muusikateraapia on teraapiavorm kus patsient kuulab muusikat võimängib ise mingit instrumenti. See on maailmas väga laialt levinud teraapi...
nüüd pääseb õhk majas jälle liikuma. Kuigi ilus valge stukkdekoor on kannatada saanud ja hallitab paljudes kohtades. Säilinud on ka palju üksikdetaile - tiibuksed, aknad, ainulaadsed kremoonid, kahhelahjud, stukkdekoor. Hoone vajab palju parandamist, eriti viimistluse seisukorrast. Fassaadilt tuleb eemaldada lahtine krohv, viimistlemisel kasutada lubimördil põhinevaid segusid. Vajalik on lammutada ka kõik hilisemad juurdeehitused. Välja on vaja vahetada aknaraamid, peauks on vaja restaureerida ning puuduvad otsaküljeuksed kavandada stiilianaloogiate põhjal. 6 Kokkuvõte Riisipere mõis on nii ajalooliselt kui ka arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, kuid nagu me järeldada võime on praegu kogu hoone interjöör ja ka eksterjöör väga halvas seisus. Läbi ajaloo on oma panuse
Kui patsiendile määratakse antiretroviirusravi, tuleb alguses arsti juures käia tihedamini. Patsiendi vastupanuvõime nakkustele võib nõrgeneda CD4-rakkude hulga vähenemisel ja kõrge viiruse hulga korral veres. Seetõttu võidakse patsiedile määrata ravi HI-viiruse vastu, mille eesmärgiks on suurendada organismi vastupanuvõimet, vähendades viiruste hulka patsiendi organismis. Ravi on kavandatud kestma elu lõpuni. Ravimite tarvitamisel võivad esineda kõrvaltoimed ja hilisemad toksilised kahjustused, mida pole võimalik täielikult vältida. Peamisteks kõrvalnähtudeks on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, nõrkus, unehäired, kõhuvalud, peavalu ning erinevad lööbed. Ravi kavandatakse individuaalselt patsiendi jaoks, kombineerides mitut erinevat ravimit. Mõnikord võidakse seoses kõrvalnähtudega ravi katkestada või mõni ravim asendada teisega. Ravi alustamiseks ja teostamiseks saab patsient toetust oma arstilt.
aluseks. Sama sõnum ilmutati ka varasemate saadikute kaudu, kuid nemad moonutasid neile usaldatud sõnumit. Seega on Koraan Jumala sõna veatuks väljendajaks. Koraan jaguneb 114 suuraks (Koraani peatükk), kus käsitletakse mitmeid teemasid. Esmalt ilmutatud suurad keskenduvad Jumala ainulisusele, Jumala rollile ajaloos, Muhammadi rollile Jumala saadikuna, viimsele kohtupäevale nind vajadusele aidata teisi inimesi. Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi, nagu perekond, abielu ning Mediina kasvava umma e kogukonna legaalsed, eetilised ja sotsiaalsed probleemid. Moslemid usuvad, et Koraan säilitati igavesest ajast alates tahvlitel Jumala juures, kuni ta otsustas selle tervikuna ilmutada. Koraanis antakse käsk pidada dzihaadi ning järgida selle pidamise põhimõtteid. Sõna dzihaad tuleb araabia keelest ja tähendab ''püüdma'' või ''püüdlema.'' Üheks võimaluseks on võitlus
Neil sündis 2 last: Claude ja Paloma. Järgnesid mitmed lühisuhted ja afäärid: Picasso ei olnud inimene, kes hoiaks oma südame ainult ühele ja ainsale. Kunstnik oli tänu oma laiale sõpruskonnale kutsutud osalema ka mitmetes filmides, millest ta ei loobunud. Filmides mängis ta peamiselt iseennast. Ehedamaiks näiteks võiks tuua "Orfeuse testament", aastal1959 valminud linateos. Picasso töid on sageli kategoriseeritud erinevatesse perioodesse. Ehkki tema kunstnikukarjääri hilisemad tööd on sageli vaidlustatud erinevate perioodide suhtes. Sellest hoolimata saab eristada järgmisi perioode: Sinine periood (19011904), perioodi iseloomustab süngus, sinisetoonilised maalid on mõjutatud peamiselt tema Hispaanias olemisest ja reisimisest, sügavat mõju töödele avaldab ka tema lähisõbra surm. Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomiakujutamine
Valdemar II Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170 28. märts 1241) oli Taani kuningas 12021241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16. sajandi keskpaigani Läänemere piirkonnas domineerinud Taani suurriigi mõjukamaid valitsejaid. Ta sündis Taani kuninga Valdemar I (11571182) ja Polotski Sofia teise pojana. 1188. aastal Schleswigi hertsogitroonile tõusnuna vallutas ta Taani kuninga vasallina Elbest põhja pool asuvad saksa linnad (Hamburgi, Lübecki) ja vürstiriigid (Holsteini, Mecklenburgi jm). 1202. aastal sai ta oma venna, lastetult surnud Knud VI järel Taani kuningaks. 1204 tagas ta Norra tunnustamise kuningriigina. Ta korraldas 1206. aastal koos peapiiskop Anders Suneseniga sõjakäigu Saaremaale ning 1210. aastal Preisimaale ja Sambijasse. <- Valdemar II pitsat Dannebrog langeb taevast Lindanise lahingu ajal 15. juunil, 1219. Kunst...
EGEUSE KULTUUR JA KUNST Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja:Aimar Rolf Klass:10.Klass Avinurme 2010 http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg EGEUSE KULTUURIST Egeuse mere piirkonnas kujunes 3000 a. eKr. välja õitsev tsivilisatsioon. Selle 3 keskust (piirkonda) on: 1) Küklaadide saarterühm (Kreeta saare ja Mandri-Kreeka vahel); 2) Kreeta saar minoiline keskus. 3) Peloponnesose poolsaar (eelkreeka e. hellaadilise kultuuri keskus). EGEUSE KULTUURIST Just Egeuse mere saartel ja rannikul tekkis Euroopa vanim kõrgkultuur egeuse kultuur Egeuse kultuur ehk Kreeta-Mükeene kultuur Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur EGEUSE KULTUURIST Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas Heinrich Schl...
Hiljel lisandus kahestaadioni jooks, pikamaajooks (24 staadioniringi, ehk 4,7 km) ja viievõistlus. Juurde tulid ka kontaktsporidialad nagu maadlus, rusikavõitlus ja pankraaton (maadlus ja rusikavõistlus koos). 680.a e.m.a lisati mängude kavasse veel ka kaarikute võidusõit ja veel hiljem hobuste võidusõit. Võistlused kestsid vaid ühe päeva, kuna algselt võisteldi üksikutel spordialadel. Alade lisamisega pikenes ka olümpiamängude kestvus. Hilisemad mängud kestsid koos pidustusega 5 päeva. Esimesel päeval toimusid pidustused, rongkäigud, pidulikud õhtusöögid ja kohtunike ja võistlejate tõotuste ütlemised. Teisel päeval toimusid kuulutajate ja pasunapuhujate võistlused ja noorukite võistlused kõikides alades. Kolmandal päeval toimusid juba suured kuulutamised ja tutvustamised. Sel päeval võistlesid mehed jooksudes, rusikavõitluses, pankraationis, ja viievõistluses
ning enesetaju. Tunnetusliku tasakaalu uurimused väidavad, et hoiakud muutuvad, kui inimesed püüdlevad tunnetusliku kooskõla säilimisele. Hoiakute muutmise mõõtevahendideks on Likerti skaala, semantiline diferentsiaal, sotsiomeetria, Bogarduse sotsiaalse distantsi skaala ja intervjuude analüüs. 6. Konflikt ja koostöö Varased agressiivsuse teooriad lähtusid oletusest, et see on inimesele kaasasündinud iseloomuomadus, mis pole geneetiliselt siiski aga kinnitust leidnud. Hilisemad teooriad on vaadelnud agressiivsust sotsiaalse nähtusena, mis on tekkinud kas sotsiaalsest õppimisest või frustratsioonist. Kaasaegsed psühholoogid näevad agressiivsust tulenevat pigem tegurite kombinatsioonidest kui üksikpõhjustest. Eelarvamust seletavad teooriad individualistlikku või sünnipärasuse mudelit (võimukas isiksus, sotsiobioloogia, sotsiokultuurilised seletused, mille hulka kuulub patuoinaks tegemine ning sotsiaalne samastumine).
käivaks võitluseks. ,,Preili Julie" 1888 jutustab aadlineiu ja toapoisi suhetest. Painav psühholoogilise draama ,,Surmatants" 1901 tegevus toimub väikesel saarel, kus suurtükiväekapten Edgar ja ta naise Alice'i kakskümmend viis aastat kestnud abielu on muutunud tõeliseks õuduseks. Uudses näidendis ,,Unenäomäng" on Strindberg kasutanud prantsuse sümbolismi ja saksa uusromantismi võtteid. Hilisemad loomeperioodi teosed keskenduvad meeste-naiste suhetele. Nukumaja- See draama käsitleb abieluteemat. Aktsiapanga direktor advokaat Helmeril, tublil ja ausal mehel, on pealtnäha ideaalne perekond ja musterkodu. Ta armastab oma võluvat naist Norat. Kogu näidendi sündmustik on tegelikult järg kaheksa aasta tagusele loole, kui Helmer haigestus ja pidi lõunasse ravile sõitma. Nora oli siis raha laenamiseks võltsinud vekslil oma sureva isa allkirja
AESTIDE MAA ESTONIA Paljudele tundub uskumatuna, et juba vanad roomlased teadsid sellisest maast, nagu Estonia ja selle maa elanikest aestidest. Kes seda ei usu ja ikka vastu raiub, et eestlasi ei olnud veel paar sajandit tagasi olemas - oli vaid "maarahvas", kes end nii kutsus, see ei tea tegelikult olulist osa meie ajaloost ja arvatavasti ei tahagi teada, sest mis kord juba sisse juurdunud, seda enam kergelt ei muuda. Et aga huvilistel ja olulisel osal Eesti rahvast oleks asjast ülevaade, siis toon siinkohal ära mõningad Edgar Valter Saksa leitud vihjed ajalooallikatele: T. Hodgin, "Cassiodoruse kirjad", London, 1886, lk. 546: "Haestid või aestid - need on Tacituse aestid, asuvad siiani selle maa, mida ikka veel kutsutakse Estonia, lõunapiiril". R. Pauli ja B.Thorpe, "Alfred Suure elu", millele on lisatud Alfredi Orosiuse anglo-saksi versioon; London, 1893, lk. 558: "Eastland - ostide, estade maa Estonia". Vanad Islandi saa...
Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Kristjan Raua looming oli põnev ja mitmekülgne, pidevalt muutuv ja arenev. Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve. Rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel said tema loomingu aluseks. Sajandi lõpus tegi ta realistlikke olustikupilte. Hilisemad joonistused käsitlevad üldinimlikke igipõliseid teemasid nagu igatsus, armastus ja üksindus. Kristjan Raua tähtsaim loominguallikas oli ,,Kalevipoeg" (Lisa1). Esimesed Kalevipoja- ainelised joonistused valmisid juba 1913-1917. Raud suutis tabada eepose meeleolu ja vaimu, väljendada rahva unistusi ja tõekspidamisi. Tema loodud muinasmaailm on suursugune , ülev ja monumentaalne. Kristjan Raua teostega illustreeriti ,,Kalevipoja" 1935. aasta juubeliväljaanne.
Mõnes mõttes näitasid ristisõjad paavsti ja kiriku tugevat mõjuvõimu euroopa rahva üle. Paavst andis samuti ristisõdijatele mitmeid privileege, nende patud anti andeks, nende varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla, nad vabastati sõjategevuse ajaks kõigi võlgade tasumisest ja surma saanuid ootas paradiis. Enamus ja tähtsamad neist, peeti küll 10-13 sajandin,i kuid pärast seda kuulutati isegi mitu ristisõda. Pärast seda muidugi, jäid need hilisemad ristisõjad väiksemateks ja ei osaletud enam nendes nii palju. Ristisõdu ei peetud ainult pühal maal, vaid ka balti maadel, ja kuulutati eestlaste, lätlaste, liivlaste ja teiste paganatest rahvaste vastu. Põhiliselt osalesid balti rahvaste vastu ristisõdades ainult sakslased. Ristisõjad näitasid minu meelest Paavsti ja kiriku suurt mõjuvõimu rahva ja kuningate üle kõrgkeskajal mis oli kiriku mõjuvõimu üks tipp perioodi. Paavsti käskude ja palvete peale kohe
Goethe leidis enda jaoks ka Shakespeare'i. Tegeles ülikoolipäevil luuletamisega, talle oli iseloomulik armastuse teema, nagu noortele meestele ikka. Goethel on olnud palju naisi, armumisi, kes teda on inspireerinud, elamused on teda õhutanud luuletama. Nooruspõlveluule ei ole nii tähendusrikas, aga märk oli juba maas. Esimene suurem tuntus oli tal näidendiga ''Götz von Berlichingen''. · Aadlik/rüütel esindab ''Tormi ja tungi'' kangelast, kellest hilisemad ''Tormi ja tungi'' tegijad võtsid eeskuju. See oli vastuliikumine valgustusele, mis ülistas mõistust. Teadmised ei aita meil elus hakkama saada, loomeinimesed väärtustasid tunnetuslikku poolt. ''Tormi ja tungi'' kangelane hakkab nende põhimõtete vastu võitlema. Goethe rüütel teeb sama, ei lepi ülekohtuga, vaid hakkab võitlematõe ja õiguse eest. Varsti ilmus temalt romaan ''Noore Wertheri kannatused'' aastal 1774. · Vooruseks oli romaani lühidus
Tema stiil ja värvi kasutus, ei mõjutanud ainult Itaalia renessansi kunstnikke, vaid ka lääne kunsti tulevaid põlvkondi. Tiziani pika elu jooksul tema stiil muutus pidevalt, ning tema huvi värvide vastu süvenes. Tema hilisemad tööd ei pruugi sisaldada sama erksaid, erendavaid toone nagu tema varajased tööd, kuid nende vabal pintslikasutusel ja polükromaatiliste modulatsioonide nüanssidel puuduvad järeltulijad lääne kunstis. Tema portreede põhjal tolleaegsetest valitsejatest ja teistest tuntud isikutest saame otsustada nende välimuse üle. Ta on jäädvustanud Karl V, Paulus III, Prantsusmaa kuninga François I ja Hispaania kuninga Felipe II
Islami viis sammas Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: · Usutunnistus (Shahdah ehk sahada) · Palvus (Þalh ehk salat) · Annetamine (Zakh ehk zakat) · Paast (Þawm ehk saum) · Palverännak (Hajj ehk hadz) Õpetuse alused Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust, et Jumal on ainus (monoteism). Ent minevikus on hilisemad põlvkonnad islami õpetust moonutanud ning ilmutatud pühakirja rikkunud, nii et oli põhjust saata uus saadik. Muslimid usuvad, et Muhammad oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi muslimid püüavad teha kõik, et Koraani kaitsta ja austada, usuvad nad, et Koraan on tervena säilinud ja jääb
Kontserdi arvustus Advendikontsert kellamuusikaga 13. detsembril kell 17.00 toimus Tartus, Pauluse kirikus advendikontsert. Esinesid Arsis´e erinevad rühmad: täiendõppe 1. rühm, täiendõppe 2. rühm, tüdrukute ansambel ja Tartu kellade ansambel. Kõikide rühmade dirigendiks oli Mari Tooming. Rahvas hakkas kohale voorima juba poole viiest. Kui kell oli saamas juba paari minuti pärast 17, olid kõik vabad kohad hõivatud ja hilisemad tulijad seisid ukse juures püsti. Paar minutit pärast viite õhtul algaski kontsert. Kontserdi kava oli koostatud niimoodi, et järjest esinesid erinevad rühmad. Vähem aastaid õppinud rühmad enne ja rohkem õppinud hiljem. Enne iga uue rühma laval esinema hakkamist luges üks neiu rahvale järjejutuna jõuluteemalist lastejuttu väikesest tüdrukust ja tema jõuluootusest. Kirikus oli meeleolu loomas kaks suurt valgustitega ehitud jõulukuuske, mille taga seisid kaks seitsmeharulist
Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Restaureerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuukviimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda. v
Materjali kogumine: · Nõuded keelejuhtidele informandid vanad, paiksed, puhta keelekuju rääkijad · Murdepäevikud kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus, sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs. · Lindistused vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine. · Tõlkemeetod keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda. · Otsesed küsitlused, küsimustikud materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre...
mõjutanud ei oleks. 20. sajandi suurkunstnik suri 8. aprillil 1973 ning maeti Vauvenargues pargi surnuaeda. Matuste juures oli kummaline, et tema oma lapsi ei lastud osalema neil peiedel. On isegi teada Pablo Picasso elu viimased sõnad. Need kõlavad drink to me, mis peaks eesti keelde panduna tähendama `jooge minu heaks'. Looming Picasso töid on sageli kategoriseeritud erinevatesse perioodesse. Ehkki tema kunstnikukarjääri hilisemad tööd on sageli vaidlustatud erinevate perioodide suhtes, saab eristada järgmisi perioode: Sinine periood (19011904), perioodi iseloomustavad sinisetoonilised ja sünged maalid. Sellel perioodil mõjutas teda peamiselt sagedane reisimine ja tema hea sõba Casagemase surm. Teostel
hinduism 2011 rajaja · Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon · On palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone · Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti · Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena · Juured ulatuvad u 3000eKr aastat tagasi · U 3000-1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa e Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid draviidid Pühad kirjad Vanimat ja usuliselt kõrgväärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veeda tähendab usulist ja püha teadmist. Ilmutatud kirjutised sisaldavad pühade meeste püha õpetust, mida preestrid suulise pärimusena täpselt säilitasid. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1. VEEDA HÜMNID sisaldavad sanskritikeelseid ohvri-, palve- ja ülistuslaule ning erinevateks puhkudeks mõeldud loitse. 2. BRAHMA RAAMATUD on tihedalt seotud veeda raamatutega, kuna nad tutvusta...
motoriseeritud, sisepõlemis- või elektrimootoriga mudelid. Seda tüüpi masinad, kus tuli käsitsi vändata, ilmus kõige esimene USA's 1846.aastal. 1851.aastal leiutas James King trumliga pesumasina, kuid see oli veel käelisel jõul töötav masin. 1858. aastal patentis Hamilton Smith pöörleva pesumasina. See oli ümmargune, töötas mõlade abil liikumapandava veega ning oli suur edusamm pesumasinate arengu suunas. Hilisemad masinad, kus pesumasin töötas mootoriga, võeti kasutusele Ameerikas 1900.aastal, mille tootis välja Chicagos asuvas Hurley Company's ja seda kutsuti Thor'iks. See oli Alva Fisheri esimene konstrueeritud pesumasin, mida hakati massiliselt turustama, sest sellel oli ise tagasikäigule lülituv käigukast, mis vältis rõivaste kokkusurumist pesemise ajal. Müük edenes aeglaselt, sest selle masina miinuseks võis pidada elektrimootorit, mis oli
Esimesed romaanid 1926. a. ilmus ta romaan ,,Ja päike tõuseb" (,,And the Sun Also Rises"), mis räägib rühma Esimese maailmasõja järgsesse ,,kadunud põlvkonda" (Hemingway loodud mõiste) kuuluvate immigrantide sihitust elust Prantsusmaal ja Hispaanias. Selle kirjutamiseks sai ta inspiratsiooni oma reisist Hispaaniasse. Ta hakkas kirjutama ka lühijuttude kogumikku. Hemingwayl oli afäär Pauline Pfeifferiga ning Hadley sai sellest teada. Nad lahutasid abielu 1927. a. jaanuaris ning juba mais abiellus Hemingway Pauline'iga. Pauline oli Arkansasest pärit, ta pere oli jõukas ja katoliiklik. Enne abielu otsustas Hemingway hakata katoliiklaseks. Pauline kirjutas artikleid Vogue'i ja Vanity Fairi. 1928. a. kolis paar Key Westi, et alustada oma kooselu. Hemingway jätkas lühijuttude kirjutamist ning oli õnnelik, kuid varsti sooritas ta isa enesetapu. Hemingway oli väga kurb ning see inspireeris kirjutama romaani ,,Kellele lüüakse hingekella", mida h...
Linnuse ehitamist alustati ilmselt piiskop Jakobi valitsemisajal (1322–1338). Tööd katkesid arvatavasti Jüriöö ülestõusu (1343–1345) puhkemisel. 14. sajandi lõpust kuni 15. sajandi alguseni rajati lisaks 13. sajandist pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür, sest tulirelvad arenesid ja Kuressaare linnus vajas tugevdamist, sajandi keskel ehitati müür kõrgmeaks ja rajati suurtükitornid. Hilisemad vallid ja bastionid on säilinud tänaseni, võimsaim neist on põhjabastionil paiknev 1971.–1972. aastal restaureeritud suurtükitorn 1470. aastaist. 1980. aastate 1. poolel taastati 37 meetri kõrgusel olev välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik. Seda mööda oli hea liikuda linnuse ühest 43 meetrisest küljest teise, nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tőrjudes. Kaitsetorni kőrval on kahekorruseline nooltekoda e
akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugusemaks ja pidulikumaks. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee Ilmalike hoonete kõrval rajati ka kirikuid. Mantuas asuva Sant' Andrea (Püha Andrease) kiriku looja Leon Battista Alberti (1404-1472) sai tuntuks, kui põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid. Itaalia vararenessansi skulptuur Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402, mil nooruke kullassepp Lorenzo Ghiberti (1378--1455) võitis Firenzes kujurite võistluse. Ta elutööks, millele kulus 50 aastat, sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti teine uks tuli nii kaunis, et Michelangelo nimetas seda hiljem "paradiisi väravaks". Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide
Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Reustareerimine I v Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuukviimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud tollane restaureerimispraksis kaugeltki alati täpsetele uuringutele ning siin näeme palju ka vaha fantaasiat. Parast fassaadide ennistamist kavandati ka siseruumide restaureerimist, kuid plaanid lõikas läbi Esimene maailmasõda. v
Kuidas on ühendatud AD-muundurmõõtesisend? AD-muunduri mõõtesisend on ühendatud jadamisi. Mitme bitiline on mõõtetulemus? Mõõtetulemus on 10-bitiline. Millistesse (mitme bitilistesse) registritesse laetakse mõõtetulemus ja kuidas? Mõõtetulemused kantakse 2- ja 8- bitilstesse registritesse Kuidas mõõtetulemust programmis kasutatakse? Mõõtetulemus kuvatakse programmis 8- ja 2-bitilisena. Kõige pealt 8-bitiline arv , mille moodustavad hilisemad mõõdud ning 2-bitiline , mills moodustavad 2 varasemat mõõtu. Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel.
Fifth level Rembrandt. Dr. Tulpi anatoomialoeng. Peamised zanrid - Maastikumaal Rembrandt looming arened aga tõusujoones. Murrangulised teosed on ,,Kadunud poja tagasitulek" ja ,,Öine vahtkond". Viimaste eluaastate teosed on tema loomingu tipp. Rembrandt. Püha Perekond. Peamised zanrid - Maastikumaal Click to edit Master text styles · Hilisemad tesed on Second level Third level vabad, näiliselt Fourth level juhusliku Fifth level kompositsiooniga, lihtsad ja monumentaalsed. · Valgus muutub mahedamaks, hajuvamaks, käsitluslaad järjest
Kuna lõõtspill saavutas Eestis suure populaarsuse, hakkasid siinsed meistrid pilli edasi arendama ja kohandama omasse muusikatraditsiooni; vastavalt arenes ka pillimängustiil. Sündis eesti lõõtspill. Eelmise sajandi lõpuaastail valmistati Eestis mitmeid erineva konstruktsiooniga ja eri materjalidest lõõtspille. Kõigi aegade tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo (18751959), kelle meisterdatud kauni särava kõla ja ülihea häälespüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder, Kalju Sarnit, Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: August Teppo, Karl Kikas, Kalju Sarnit, Richard Reino, Aivar Teppo, Ants Taul, Juhan Uppin, Toomas Oks, Enrik Visla, Ain Lindvest, Margus Laugesaar, Asso Int jt. Lõõtspill on nime andnud mitmele ansamblile. Tuntuim ehk kolme väikese pilliga alustanud Väikeste Lõõtspillide Ühing, lõõtsamuusikat mängivad ka Tuulelõõtsutajad ning
see, et nende algust ja lõppu ei saa kunagi täpselt ennustada. Klimatoloogid on kokku leppinud, missugustes tingimustes üks või teine aastaaeg algab, nii nagu tehakse kütteperioodi algusegi puhul. Võib öelda, et kogu elu (sealhulgas põllutööd) oleneb suurel määral klimatoloogiliste aastaaegade kulgemisest. Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist. Varakevad algab siis, kui maapind on lõplikult vabanenud lumikattest ja kestab kuni kasvuaja alguseni, mil õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +5 °C. Kevad on kasvuperiood enne suve algust, püsivate temperatuuride vahemikus 513 kraadi. Suvi algab siis, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama
Teema 8 EESTI KESKAEG Linnad, kaubandus ja käsitöö 1. Rahvused ja seisused keskaegses Eestis: Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimi...
ning lõhnab tugevalt ja aromaatselt. (Bioedu, taimed 2015) KASVATAMINE Tema kasvatamine pole kuigi keeruline. Seemneid võib külvata nii varakevadel aprilli lõpus kui sügisel augusti lõpus - septembri alguses. Seemet ei kaeta mullaga, kuna kummel vajab idanemiseks rohkesti valgust. Piisab, kui seeme kergelt käega mulda suruda. Kevadised külvid võib niiskuse hoidmiseks ja idanemise kiirendamiseks katta ka kattelooriga. Teekummeli külvamine ridadesse teeb hilisemad hooldustööd - rohimise ja harvendamise - olulisemalt lihtsamaks. Harvendamist ei maksa peljata, hõredamalt kasvanud taimed harunevad tugevamalt kui tihedalt kasvanud taimed ning annavad rohkem õisikuid. Teekummeli kasvukoht võiks olla päikseline või veidi varjuline. Liialt varjus kasvades on õitsemine kasin. Mullaviljakus võiks olla keskmine kuni kõrge, eelistatumad on kerged ja vett hästiläbilaskvad mullad. Mullaviljakuse parandamiseks võib enne külvamist mulda segada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
