sõidukulud tööle minemiseks lähevad liiga suureks ja neil ei ole mõttet rügada terve kuu sandikopikate eest. Toon kasvõi näite oma kodusaarelt Hiiumaalt. Enamus pakutavaid töökohti on Kärdlas, kuid paljud töötuid hetkeseisuga elavad Käinas või Emmastes. Käinast on Kärdlasse 20 km, Emmastest aga 40 km. Kui nad käivad 5 päeva nädalas tööl, peaksid nad iga päev sõitma Emmastest näiteks 80 km. Hiiumaa bussiliiklus ei ole väga tihe. Viimane buss Kärdlast Käina ja Emmaste poole väljub kell 7 õhtul. Tööpäevad kestavad seal aga enamasti kauem. Seega tuleb neil sõita tööle autoga. Oletame, et auto keskmine kütusekulu on 8 l/100 ja kütuse hind 1,35. Kui nüüd natukene arvutada, saame teada, et juba ainult kütuse peale läheks neil kuus 173 eurot ja seda siis, kui nad ainult kodust tööle ja tagasi sõidavad.
Tartu Kutsehariduskeskus Turism Eestis Referaat Koostaja: Toomas Hunt Juhendaja: Silja Mall 16.10.2009 Tallinna vanalinn Pilt Jutt Tallinna vanalinn on Eesti kõige populaarseim koht mida turistid külastavad. Tallinna vanalinn kuulub alates 1997. aastast UNESCO Maailmapärandi nimekirja. ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklik...
EESTIMAA VALITSEMINE: Rootsi aeg erinevatel aegadel Vene aeg, kinnistub 1710 kinnistumine, 1645, 1629 ning 1561. Halduskorraldus Jäi kahe kubermangu vahel Linnaõigus: Võru linnale, kokku 12 jagamisele. Põhja-Eesti koos linna. Seoses asehalduskorraga nelja maakonna: Läänemaa, (1783- 1796) lisandus Paldiski Virumaa, Järvamaa, Hiiumaa maakond. Liivimaal lahutati Pärnu ja Harjumaa-Eestimaa maakonnast Viljandimaa ja Tartu kubermang, keskus Tallinn. maakonna lõunapoolne osa, mis 1784 Poola käest vallutatud alad rajatud linna järgi sai nimeks ning Põhja Lätist kujunes Liivi Võrumaa. Narva jäi edasi Peterburi, kubermang keskusega Riias. Pihkva Setumaa kubermangu. Lisaks Pärnu ja Tartu
Men suits were similar to the North Estonian ones, in southern areas the colour was natural brown, in contrast to the northern indigo. The islands Traditional dress varied in this region in each island, on Saaremaa in every parish. There were many similarities with Swedish costumes. In Saaremaa, the everyday item of head-wear for women was the stocking cap. According to custom, married women wore the stocking of their cap on the right shoulder, maidens on their left. In Hiiumaa women wore sleeves, in Saaremaa shirts and waistcoats; in Muhu the formerly popular sleeves persisted only as elements of bridal costume by the 19th century. Women headdress varied from linen cloth to shaped caps, and fur or woollen winter hats. Overcoats and mens suits were of natural brown or black, or grey.
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
·Virumaa kirjandusauhind. ·Võitnud Tuglase novelliauhinna kolmel korral 1996 aastal, 2002 aastal ja 2007aastal. ·Pälvinud Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali preemia proosa kategoorias.Kirjanduspreemia sai proosa ,,Naised ja pojad" eest. Preemia suurus oli 40 000.- ·A.H.Tammsaare nimeline kirjanduspreemia Looming: Kirjanikudebüüdi tegi novelliga ,,Lõppematu tee", mis ilmus Elva ajalehes Uus Tee 1958 aastal Esimesed luuletused ilmusid samuti ajalehes, seekord aga Hiiumaa omas 1959 aastal. Tegi ka Mart Raua tutvustuse ,,Noorte hääles" 1960 aastal. Esimene raamat äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus".
jätma. 17. juunil 1940 okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti kirjutama alla Narva diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid Saare- ja Hiiumaa, Pakri poolsaar ja Pakri saared, Haapsalu, Tallinn ja Rapla. Relvajõudude ehituspataljonide poolt algas ka Raadi lennuvälja laiendamine Tartus. Nõukogude okupatsiooni ajal toimus Eestis mobilisatsioon, mille käigus mobiliseeriti 1941. aastal kokku umbes 50 000 eestlast. 22.juunil algas Vene- Saksa sõda, kus Punaarmee kandis hiiglaslikke kaotusi. Vastupanuta loovutati Lõuna- Eesti. Augusti keskel hõivasid sakslased Narva. Pärast nädal kestnud lahinguid jättis Punaarmee 28
01.1920 kell 10.30. rahuleping sõlmiti 2.02.1920-> NSV tunnistab EV iseseisvust, riigipiir, 15. milj, kuldraha kashjutasu. Venemaa loobus igavesest asjast igavesti nõudest Eesti alale. Baaside ajastu. Aud. 1939 õlmitud MRP otsene tulemus. Ajendik Poola allveelaeva Arzeli viibimine Tallinnas 15.09. 24.09 esitati. Baaside lepe sõlmiti 28.09.1939.-> osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud koalitsioonidest, lubati osutada vastastiku abi, mereväebaasid Saaremaa, Hiiumaa ja Paldiskisse. Punavägede suurusekd 25 000. EV säilitab suvenäärsuse. Tegelikult rajati baasid Rohukülla, Kloogale ja Laulasmaale, varulennuväljad Kehtnasse ja Kuusikule. Baaside sissemarss alguas 18.10. Peaminister Eenpalu astus tagasi, asemele Jüri Uluots. Junipööre 1940. 16.06 esitas NSVL täiendavaid nõudmisi. 17.06 marssis Eestisse 90 000 sõdurit-võim läks punaarmeele. 21.06 vaslitsusvastased väljaastumised. Sündmusi kordineeri A. Zdanov.üritati revolutsiooni
Petserimaa. 1918.1940 Eesti Vabariik 1940.1941 Nõukogude okupatsioon 1941-1944 Saksa okupatsioon 1944-1991 Nõukogude okupatsioon 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblastile liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga 1945 Eesti NSV jagunes 10 maakonnaks ja 236 vallaks. 1946.a loodi eraldi maakonnana Hiiumaa, 1949.a Jõhvi- ja Jõgevamaa. Loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati, maakondade asemele (13) loodi 39 maarajooni 1952-1953 ENSV on jagatud 3 oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu 1959 rajoonid reorganiseeriti 1961, 1962 uued reorganiseerimised 1991 Eesti Vabariigi taastamine 1992 uus põhiseadus, uus haldusjaotus (15 maakonda) Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused:
Geoloogi kinnitusel oli meteoriidi ja maapinna kokkupõrkel tekkinud plahvatus neli-viis korda võimsam kui seni suurim inimeste korraldatud plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus NSV Liidu korraldatud termotuumaplahvatus tekitas kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri. Neugrundi kraatri asukoht. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater, ringvalli harjalt 4-kilomeetrise läbimõõduga ja enam kui 0,5 km sügavune mattunud meteoriidkraater Hiiumaa kirdeosas, moodustus umbes 455 miljonit aastat tagasi ülem- Ordoviitsiumi aegses madalmeres umbes 100 meetri sügavuses toimunud, ligi 200-meetrise läbimõõduga, teadmata koostisega meteoriidi plahvatuse tagajärjel. Kraatri avastamine ja uurimine kujunes suurte meteoriidikraatrite uurijate esimeseks ja kõige tõsisemaks katsumuseks. Uurimuse lõpptulemuseks saadi teada, et tegu on väikese, maa sisejõudude poolt ülestõstetud kristalse aluskorra plokiga ehk plaantiklinaalse kerkega.
Esimesed Eesti asulad olid Pulli ja Lammasmäe. Maa jagunes kihelkondadeks (Revala, Virumaa, Harjumaa, Saaremaa, Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Sakala, Ugandi, Alempois, Mõhu, Vaiga, Soopooliste, Jogentagana) ja need jagunesid omakorda maakondadeks. Maakondi valitsesid vanemad, see amet pärines arvatavasti isalt pojale. Kui vaenlane tungis sisse siis kaitsis iga maakond ennast ise. Vaenlaste eest varjuti koos varaga linnustesse. Eestlaste peamiseks elastusalaks oli maaharimine. Lisaks pidasid mehed jahti põtradele, kobrastele ja hüljestele. Naised ja lapsed tegelesid korilusega.
Taanile 3) 1569. a Lublini unioon Poola ja Leedu leping, millega loodi aadlivabariik e Rzeczpospolita 4) 1565-1577 eksisteeris nn Liivimaa kuningriik, eesotsas Magnusega, pealinnaks Põltsamaa 5) 1575-1576 vallutati Eesti ala Vene-Tatari vägede poolt, poolakad tõrjuti välja, Rootsile jäid vaid Tallinn ja Hiiumaa 11. Võrdle Eesti adrakohust Eestimaa Ülemmaakohtuga? Adrakohus Ülemmaakohus Mõistab kohut talupoegade väikeste Rängemad süüasjad ja kõik aadlike kuritegude üle ja tagab avalikku korda protsessid lahendati kubermangu tasandil 12. Millega algab Rootsi aja periood Lõuna- Eestis? Altmargi vaherahuga 1629 13
Just tänu sellele saavad ka mõned kooli lõpetanud endale töökoha just keskonnasõbralikus asutuses ning hea praktika juba õppimis ajal. Paljud ettevõtted pakuvad ka ökoturismi ning majutavad kliente just sellistesse kohtadesse, mis on keskonnasõbralikud. Eestis on selline ettevõte nagu ,, Eesti Energia ,, . Kolmandaks rühmaks on muud märgid, näiteks ökoturismi märgid , põllumajandus märgid ja mahemärgid. Üks neist on näiteks ,, Hiiumaa roheline märk ,, Tavaliselt mahepõllunduses toodetud tooted on natuke kallimad poodides ,sest nende tootmisega on rohkem vaeva nähtud. Tavaliselt on keskonna organisatsioonid endale saanud kindla nime selle järgi ,et kui palju on neil töötajaid. Näiteks mikroorganisatsioonis töötab kuni kümme töötajat, aga väikestes juba kümme- nelikümend üheksa töötajat. Suurtemates ettevõtetes töötab juba palju rohkem,
valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 65 90% valgalast metsad, märgalad ja järved. Valglal asuvad veel Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia. Läänemere kaldal asuvad riigid: Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Venemaa. 15 miljonit inimest elab rannikust kümne kilomeetri piires. Läänemere suurimad saared on Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa. Mere pinnavee soolsus jääb vahemikku ligikaudu 20 PSU (tuhandikosa) Kattegatis ning 12 PSU põhjapoolseimas Botnia lahes ja idapoolseimas Soome lahes, võrreldes 35 PSUga avaookeanides. Soolsuse tasemed varieeruvad vastavalt mere sügavusele. HELCOMi eesmärgid: - merepõhja puutumatuse taastamine ja säilitamine sellisel tasemel, mis tagab ökosüsteemide toimimise;
välja rahvuslik autonoomia Autonoomiaga ühendati Eesti- ja Liivima kubermangud, loodi eesti rahvusväeosad (lubati, sest Venemaa jätkas I maailmasõjas ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni) Eesti kubemangukomissar- Jaan Poska Moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan- Eesti Kubermangu Ajutine maakogu ehk Eesti Maapäev 1917. Aasta septembris vallutasid sakslased Hiiumaa, Saaremaa, Muhu. Oktoobripöördega haarasid juhtimise Petrogradis bolševnikud, juhiks sai Eestis Viktor Kingisepp Peagi selgus, et Eestis saavutatud autonoomiat, ei taheta asutada 1917. Aasta lõpuks kuulutas end Eesti Maapäev kõrgeimaks võimuorganiks Eestis Erilist muutust ei tominud, sest Maapäev aeti laiali, juhid kas vangistati või saadeti maalt välja Edasi tegelesid eesti rahvuspoliitikud Maapäevas salajaselt, illegaalselt
Rootsi aeg sai alguse peale Liivi sõda. 1561. aastal alistusid Rootsile Viru-, Harju- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti. 1583. Aastal sai Rootsi Venemaalt Pljussa rahuga Lääne-Eesti ja Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga aastal 1645 sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, kuid 1620. Aastateks oli aga rahvaarvkahanenud vähemalt poole võrra. Kuid alates Rootsi aja algusest taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti ning 1695. Aastaks oli inimesi juba 350 000 – 400 000. Rahvaarvu
seisak J.Antropov 1982-84 K. Tsernenko 1984-85 Hilisstalinism hilisSTALINism - Repressioonide jätkumine. - 1/10 tööjõust oli GULAGi laagrites. - Küüditamine 49. aasta küüditamine - 46/47 suur põud. EESTI NSV Loovutati Narva jõe tagused alad, mis läksid Leningradi oblastile ja Petseri ümbrus läks Pihkva oblastile Vene föderatsioonis. Eestis säilisid maakonnad ja vallad. Algselt oli 11 maakonda: kadus petserimaa, juurde tekkis Hiiumaa, Jõhvimaa, Rakvere, 1950-90 oli tegemist rajoonide ja külanõukogudega. 39 rajoonist jäi alles 15 rajooni. 1952-53 organiseeriti ka eesti aladele oblastid: Tallinna, Pärnu, Tartu oblast. Kõige olulisem roll oli kommunistlikul parteil. Kõik otsused vastavalt kommunistliku partei esimesele sekretärile. Valitsus oli täidesaatev organ. Ülemnõukogu presiidiumi esimees oli vormiliselt riigipea, aga tegelikult esimehel sellist rolli ei olnud. Ülemnõukogu ehk parlament
Nii Anna, Taaniel, Marfa kui ka Aleksander on Frau Brunhild Schuleri S. järve ääres asuva hotellpansioni asukad. 2002 "Raadio" – Teos räägib eesti rahvusest filmitegijast, kes naaseb kodumaale, olles enne seda elanud 10 aastat Pariisis. Eestis olles mõistab ta glamuurse Prantsusmaa ja „külma“ ning „halli“ Eesti erinevust 2009 "Paradiis" – Teos räägib intiimse loo ühest kohast kaugel Hiiumaa lääneservas, nimelt Kõpu poolsaarel asuvast Kaleste külast. Aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu. 2012 "Mandala" - Romaani keskmes on Kirjanik/Metsavaht, kes asub elama nn Kollasesse majja – mõisa kõrvalhoonesse, kus ta
kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk Sõrve säärel 1941. aasta sügisel. Foto SMF SMF 3865: 81 Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel. Ülaosa varemeis. Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg". Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke ,,Gotha", Soome lahe sulges ,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 2427, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi lahes ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevu ning takistada sisenemist ja väljumist Soome lahest
Põhja-Eestis aga, eriti Tallinnas, vaadati rohkem Taani ja eriti Rootsi poole, kellelt loodeti saada paremaid tingimusi kaubanduseks. 1561. aastal hõivasidki rootslased Toompea, misjärel kuningas Erik XIV-le alistusid kohe ka Tallinna linn ning Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad. Kuigi vahepeal oli Rootsi suure osa neist aladest Venemaale kaotanud, suutis ta sõja lõpuks need endale taas hõivata ning nii jäid Rootsile Hiiumaa, kogu põhjapoolne Eesti ja lisaks veel Ingerimaa. 1600-Poola-Rootsi sõda ja Altmargi vaherahu Kuna ei Poola ega Rootsi polnud olukorraga Eesti- ja Liivimaal lõplikult rahul, siis algas 1600. aastal võitlus uuesti. Rindejoon käis Riiast Paideni ja kumbki pool otsustavat edu ei saavutanud. Sõjaga kaasnes näljahäda, mis räsis enim talupoegi. Mõneks ajaks jäi sõjategevus Eestis soiku, sest nii Poola kui Rootsi keskendusid vallutussõjale Venemaa vastu
eriti nende pesitsusperioodil, elu- või sigimispaigas ning rännuteedel. Igaühel on kohustus hoida loodus puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igameheõiguseks. Kaitsealade tutvustus ja näited Kaitseala tüüp Nimetus Rahvuspark Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula Looduspark Haanja ja Otepää looduspargid. Hiiumaa laidude kaitseala jt. Looduskaitsealad Matsalu, Viidumäe, Nigula, Endla, Alam Pedja jt. Programmiala Lääne Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala. Keskonnakaitse Tähtsamad keskkonnakaitset reguleerivad seadusandlikud aktid ja tutvustus: 1.Üldleping Läänemere keskkonnakaitse kohta. Selle eesmärk on kaitsta Läänemerd. 2. Merekaitse üldleping
Soldatite Saadikute Nõukogud. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga J. Tõnisson. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud SõjaRevolutsioonikomitee kätte. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema
Topic Estonia, Tallinn The Republic of Estonia is the northernmost of the three Baltic States on the eastern shore of the Baltic Sea. To the east Estonia borders on Russia and Lake Peipsi and on the south on Latvia. The area of Estonia is 45 100km2, its coastline is 774km long. The geography of the land is surprisingly varied. Islands make up 9,2 per cent of Estonian's total territory, the largest islands are Saaremaa, Hiiumaa and Vormsi. The highest point is Suur Munamägi, which is 317m high. Estonia has a surprisingly mild climate for an area so far north. Sea winds keep the weather from becoming very cold or hot. The population of Estonia is 1.5 million. Of this number 62 per cent are Estonians. Estonians speak the Estonian language, which is closely related to Finnish. Estonia's flag has three horizontal stripes. The blue stripe at the top of the flag represents the sky
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM Cyrillus Kreek Referaat Juhendaja: Silver Tamm Jevnika samofalova Cyrillus kreek helelooja Tallinn 2010 SISSEJUHATUS......................................................................................3 1 ELULUGU 1.1 LOOMING..............................................................................................4 1.2 KOORIMUUSIKA 1.3ORIGINAALLOOMING........................................................................5 1.4 INSTRUMENTAALTEOSED 1.5 ÜLDINE INFO 2 LISAD ..............................................................................................6 KOKKUVÕTE.......................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS................................
EESTI MAASTIKE ISEÄRASUSED Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku. Paetasandikud (Põhja- ja Lääne-Eestis). Paekivist aluspõhja katab 0,5 m rähkne moreen. Kohati pinnakate puudub ja paljanduvad paeplaadid. Looduslikele aladele on iseloomulikud loometsad, puisniidud. Moreenitasandikud (Kesk-ja Kagu-Eestis, Pandivere, Sakala kõrgustik) on lainjad, kohati madalad kühmud ja orud ning pinnakatteks on jääaegadest mahajäänud kivimurendirohke saviliiv või liivsavi. Esinevad mullad on viljakad ning kasutatakse põllumajandusmaastikena. Loodusliku taimkattena esinevad salu-, laane-, palumetsad. Esinevad üksikud järved. Jääjärvetasandikud (Vahe-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi nõos, Kagu-Eesti, Lääne-Eesti) on tasased alad, mis jääaja lõpul on olnud järvevete all. Nende pinda katab saviliivad ja savide kihid. ...
Tallinna Tehnikakõrgkool 8 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 Mitut maakonda läbivale kõrvalmaanteele numbri määratlemisel lähtutakse selle maakonna koodist, kust tee algab. Antud kõrvalmaantee numbris sisalduv maakonna kood jääb muutumatuks kogu maantee ulatuses. b. Teenumbrid maakonniti: · 11xxx - Harjumaa · 12xxx - Hiiumaa · 13xxx - Ida-Virumaa · 14xxx - Jõgevamaa · 15xxx - Järvamaa · 16xxx - Läänemaa · 17xxx - Lääne-Virumaa · 18xxx - Põlvamaa · 19xxx - Pärnumaa · 20xxx - Raplamaa · 21xxx - Saaremaa · 22xxx - Tartumaa · 23xxx - Valgamaa · 24xxx - Viljandimaa · 25xxx Võrumaa Tallinna Tehnikakõrgkool 9 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012
Teosed · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Julius Oengo (1935. aastast Julius Õngo; pseudonüümid J. Oro ja Oro; 16. märts 1901 Hiiumaa, Suuremõisa vald, Harju küla ametlik surmaaeg 25. august 1941, arvatavasti Paldiski) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Julius Oro esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Laste Rõõm, mille tegevtoimetaja ta 19231934 oli. Hiljem töötas ta Vasalemmas õpetajana. Julius Oengo on kirjutanud üle 400 luuletuse, millest 40 on viisistatud, ja mitukümmend lasteraamatut. Temalt on ilmunud ka luuletuskogud täiskasvanutele-merelaineliste poeemide ja luuletuskogude kaanel nimi J.Oengo
neolõnga sissekudumist ning sissepressitud seelikuvolte. Alates 19. sajandi keskpaigast hakati kandma ka põikitriibulisi ja ruudulisi seelikuid, eriti rohkesti Läänemaal, kus neid kooti punasel põhjal mitmesugustes ruudukombinatsioonides. 20. sajandi algul hakati mõnes kihelkonnas (Lihula, Kirbla) seelikule tikkima madalpistes õiemotiive. Üldse kandsid Lääne-Eesti naised rahvarõivaseelikuid kaua, igapäevarõivana 20. sajandi keskpaigani. SAARED Kolme suurema saare - Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu rõivastus kujunes Mandri-Eestiga võrreldes mitmeti erilaadseks. Naiste ülikonnale olid iseloomulikud kurrutatud (kuumade leibade abil plisseetaoliselt volti pressitud) seelikud. Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandi I poolel Saaremaal ja Muhus põikitriibulisteks. Hiljem tulid moodi pikitriibulised seelikud. Põlle kandsid saartel ka täiskasvanud neiud ja see oligi eeskätt piduliku ülikonna osa.
Liivi lahe rannikumadalik Urve Varik 10.A Asend • Asub Pärnu maakonnas. • On pinnamoe suurvorm ja Eesti edelapoolseim maastikurajoon, hõlmab Pärnut, Kihnut, Ruhnut ja Manilaiud. http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe :EtP%C3%A4rnu_maakondcoa.svg %20rannikumadalik_asendiskeemver2.png Maastikurajoon • Kuulub meresaarte ja rannikumadalike maastikurajooni. http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Meresaarte ja rannikumadalike teke • On kujunenud Läänemere vee alt vabanenud ja kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal. • Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa vabanes mere alt. • Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning meretekkeliste pinnavormide põimumine. http://entsyk...
FAMOUS ESTONIANS Markus Ohtla Ken Koolmeister Koit Toome Born on the 3. January 1979. Koit Toome is an Estonian singer and musical actor. In March 2010, he released his first studio album, named "Kaugele siit" ("Far from here") Koit Toome has also embarked on a voice acting career, dubbing animated films. He provided the Estonian voice for Lightning McQueen in the Disney movie Cars. Ott Sepp Born on the 29. June 1982 he is an Estonian actor, singer, writer and television presenter Born in Tallinn, Sepp graduated from the Estonian Academy of Music and Theatre in 2004 and began performing at the Estonian Drama Theatre in 2005. Since 2006 he has been a principal actor at the Vanemuine theater in Tartu. Sepp has had prominent roles in Estonian films such as Names in Marble (2002), Malev (2005) a...
Venemaa kuulutas välja Liivimaa kuningriigi ning Magnus krooniti Liivimaa kuningaks.1570. aastal saabus Magnus Vene väe ja mõisameestega Tallinna alla, aga kuna puhkes katk, siis muutus piiramine tõsiselt rängaks. 1571. aastal läks Magnus oma saksa üksustega Liivimaa kuningriigi pealinna Põltsamaale. Hoolimata plaani nurjumisest andis tsaar Magnusele armu. 1573. a toimus piiramine suurte kaotustega Paide ümber, Rootsi võimu alla oli jäänud vaid veel Hiiumaa ja Tallinn. Otsustav vaatus toimus 1577 aastal, kui toimus Tallinna teine piiramine vene-tatari 50 000 liikmelise väe poolt. Kuid tallinlased olid kindlad ja pidasid vastu vaenlaste kivikuulidest ja süütepommidest hoolimata ning kaitsesid ennast. Venelased hõivasid Põltsamaa ja Liivimaa, kuningriigiga lõpetati näitemäng. Tallinna piiramise ajal koostati u 400 mehest vägi, mille juhiks valis raad Ivo Schenkenbergi, ta hakkas tegema välkrünnakuid vaenlaste aladele
lahing kestab 10 kuud, prantslased ei tagane nende juht Petain. Juuli-nov toimus Somme lahing kus kasutati esimest korda lennuväge ja tanke. Ida rinne: Venemaa plaan oli purustada saksamaa Ida-Preisimaal kuid Tannenbergi lahingus said venelased hävitavalt lüüa. Võitluses Austriaga hõivasid venelased Galiitsia ja Lvovi. Sakslasi saatis edu 1915a lõpuks rinne stabiliseerus. Venemaa ja saksamaa korraldasid kordamööda pealetungi edutult lõpuks 1917a vallutasid sakslased Riia, Saaremaa, Hiiumaa. 1918 vallutab saksamaa veel Eesti, Põhja- Läti, Valgeneve, Ukraina. 3.märts 1918 Bresti rahu millega Venemaa loobub ka Taga-Kaukaasiast. Saksa väed maabuvad Soomes ja aitavad võimule valged. Sõda merel: Suurim laevastik Inglismaal. 1915 kuulutab Saksamaa välja piiramatu allveesõja mille eesmärgiks oli plokeerida Inglismaa. Hävitati kõik laevad mis Inglismaale lähenesid. 31.mai 1916 toimus Taani ranniku lähedal Jüüti merelahing
on säilitanud piparkoogid, mida ostetakse poest ja valmistatakse ise. Tänapäeval on võimalik valida erinevate vormide vahel, samuti on valida, kas teha suhkruvõõbad ise või osta poest. Jookideks morss ja mahlad, õlu, vahuvein, viimasel paaril aastakümnel ka glögi. Kuna maitsvat õlut on tänapäeval laias valikus poest saada, siis suurte jõuluõllelaaride valmistamine, mis oli tavaline veel 1980. aastatel, on jäänud märgatavalt vähemaks. 20. sajandil olid eriti kuulsad Saaremaa ja Hiiumaa murdjad koduõlled, millele kanguse tõstmiseks ja pähehakkamiseks mõndagi hulka segati. Enamasti oli sekkapandav õllemeistri saladus. Vanal ajal visati jõulukahja õlgedele, saunakerisele, kaevu, ja loomadele. Lääne-Eestis ja saartel käisid mehed õlut otsides, lauldes ja juteldes ringi veebruari alguseni. Munadepühad - Munad ja munavõi; õigeusu aladel, kuid 20. sajandil laiemaltki, pasha ja kohupiim. Saiad. Tingimata aga lihatoit, sh vasikapraad
Maastikurajoon kuulub alati kindlasse maastikuvööndisse, arenedes spetsiifilistes atsonaalsetes tingimustes (nt. paelavamaal või akumulatiivsel kõrgustikul). E. Varep on eristanud maastikuprovintsides 24 maastikurajooni. MADALEESTI I PõhjaEesti: · PõhjaEesti rannikumadalik · PõhjaEesti lavamaa · Kõrvemaa · KirdeEesti lavamaa · Alutaguse II LääneEesti: · Hiiumaa ümbritsevate saartega · Saaremaa ümbritsevate saartega · Ruhnu saar · LääneEesti madalik · Pärnu madalik III Võrtsjärve nõgu: · Võrtsjärve madalik IV Peipsi nõgu: · Peipsi äärne madalik KÕRGEESTI V LahkmeEesti: · Pandivere kõrgustik · Türi voorestik · KeskEesti tasandik · Vooremaa VI LõunaEesti:
novembris vandusid Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop truudust Sigismund II Augustile. Lõuna-Eesti Poolale, Liivi ordu lakkas olemast. 1561. saabus piiskop Magnus uuesti Saaremaale Saare-Läänepiiskopkondliideti otseselt Taaniga. 1570.-1571. Magnus ja vene väed piiravad Tallinna, ei valluta. 1572.-1573. Ivan Julma juhtimisel vallutas vene vägi Karksi ja Paide, Koluveres said lüüa. 1575.-1576. vallutas Magnus vene-tatari vägede abil peaaegu terve Eesti va Tallinn ja Hiiumaa 1577. vene vägi piirab 7-nädalat Tallinna, aga ei valluta. 1579. Poola vallutab Stefan Batory juhtimisel venelaste käest tagasi Lõuna-Eesti 1581. Rootsi vallutab Pontus De la Gardie juhtimisel tagasi Põhja-Eesti 1582. Jam Zapolski rahuga läheb Lõuna-Eesti ametlikult Rzeczpospolita võimu alla. 1583. Pljussa vaherahuga Põhja-Eesti ametlikult Rootsile Liivi sõda lõppes. 1600. algas uuesti sõda Liivimaa pärast. Kõigepealt olid edukad rootslased, siis poolakad. 1625
tuulikud mingist vaatepunktist puutukaga, värvida tornide alaosa ümbritseva looduse toonides või rajada madalad teeäärsed hekiribad, mis suunavad mööduja pilgu kõrvale (Kull 2004). Eestis töötab juba mitu tuulikut ja tuuleparki, mis on näidanud häid tulemusi meie oludes ja neid kerkib muudkui juurde. 1997. aasta 19.septembrist hakkas tööle Hiiumaal Tahkuna neeme tipus 150 kW tuulik, mille omanik on Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskus. Tuulik läks maksma 3,2 miljonit krooni, millest 80 % maksis Taani Keskkonnafond ja ülejäänud raha tuli Eestist. Eesmärgiks oli tuulikut eksponeerida ja selgitada, kas saame tuuleenergeetikaga hakkama. Töö käib arvuti abil ja inimese kätt juhtimise juures vaja ei ole kuni rikkeid ei tule. Maksimaalvõimsusega töötab tuulik tuulekiirusel 14 m/sek. Aastas prognoositi toodangut 300 tuhat kWh, mis on Hiiumaa elektritarbimisest alla 1%. Esimesel tööaastal
augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. Rahva arv vähenes oluliselt. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. 4. Rootsi aeg haldusjaotus, valitsemine, rahvastik, linnad, aadlikud, talupojad, eluolu, võimu tugevnemine Haldusjaotus Eesti ala jaotati kaheks kubermanguks; Eestimaa kubermang : (Põhja-Eesti) Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Liivimaa kubermang : (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Saaremaa, Pärnu, Tartu; Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem; Eestimaa keskus oli Tallinn ja Liivimaa keskus oli Riia; kubermange juhtis kuninga poolt määratud kindralkuberner Valitsemine Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu;
Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veebruaril 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema
Eesti Vabariik 1920-1940 Eesti piir TARTU RAHU 02.02.1920 ( N-Venemaa, Soome, Poola ) · sõjaeelne u. 47000, praegu u. 45000. 1944- 1945 Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast · sõja eel kuulus Hiiumaa Läänemaa koostisesse, praegu omaette maakond · sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus
11 Mis on laht? Mere osa, mis tungib sügavale maismaasse 12 Nimeta Eesti lahtesid (6) Narva, Kolga, Tallinna, Haapsalu, Matsalu ja Pärnu laht 13 Mis on saar Väiksem maismaa osa, mida ümbritseb igast küljest vesi. 14 Nimeta läänemere suuremaid saari (4) Gotland, Öland, Saaremaa, Hiiumaa 15 Nimeta Eesti saari (10) Vormsi, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Naissaar, Vilsandi, Pakri, Osmussaar, Aegna, Prangli. 16 Mis on Väinameri? Soome lahe ja Liivilahe vaheline ala 17 Mis on väin? Kitsas veeala, mis ühendab omavahel mere osi, lahutab aga maismaa osi 9.2 Rannik 1 Mis on rannajoon
"Sealpool nukrust", "Uppunud kell") "Käoraamat" Luuletusi 1956 - 1980 · Luuletustes korduvad sõnad: tuul, meri, lilled, aeg, kirjanik, Jumal, laps, kajakad jne. · Teemaks on loodus, eriti pööratakse tähelepanu veekogudele · Luuletustes on juttu palju aastaaegadest · Luuletustes esineb tuntud inimeste nimesid(nt. Alliksaar, Tuglas, Sang) · Kohanimed (Elva, Kihnu, Ruhnu, Hiiumaa, Saaremaa, Tartu jne) · Mõnedes luuletustes on sõnad ritta pandud, kuid sisu välja ei tule. · Luuletused on enamjaolt kurvad ja mõtlikud Karl Muru Kaplinski luulest · Jaan Kaplinski luulele on omane imeline kirgastumine ja rahu, nii et tundub nagu oleks see luule sõnastatud väljaspool head ja kurja. · Kaplinski peab üldjoontes kinni oma programmist ja veendumustest: luuleks on ainult see, mida teisiti ei saa sõnastada.
Talurahva riietus 19. sajandil Kati Kuustik Riietus ja selle tähtsus · Riietus erines kihelkonniti ja praegu on need riided tuntud rahvariiete nime all. · Rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. · Kui tähtis kandja päritolu ja elukohta märkiv rõivastuse tähendussisu oli, tõendab Saaremaa tava, mille kohaselt võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna rõivaid. Tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. · Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. · Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid · Ehteid ei kantud ainult ilu pärast. Need pidid kaitsma kurjade jõudude...
2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus Kuigi suuruselt on Läänemaa keskmine, siis seda ei saa öelda rahvaarvu kohta, sest 1.jaanuari 2009 aasta seisuga on Läänemaa rahvaarvult eelviimasel kohal Eesti maakondadest. Seal elab 27 366 inimest. Inimeste rohkuse poolest ületab Läänemaa ainult Hiiumaa. Ka rahvastiku tiheduse poolest on Läänemaa eelviimase kohal. Selle maakonna tihedus on 11,5 elanikku 1km2 kohta. Võrreldes Eesti keskmise tihedusega on Läänemaa tihedus on peaaegu, et 3 korda väiksem (Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 29,6 elanikku 1 km2). Pilt 2.Läänemaa vallad Kõige tihedamalt asustatud vald selles maakonnas on Taebla
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 11...
Sissejuhatus Rahvuspargid ehk natsionaalpargid on erilise rahvusliku väärtusega alad looduse ja kultuuripärandi kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Karula, Soomaa ja Matsalu. Neist tähtsaim on Lahemaa rahvuspark, mis on terves Euroopas väga oluline. Lisaks rahvusparkidele on Eestis ka loodus- ja maastikukaitsealad. Näiteks Alam-Pedja Looduskaitseala, Endla Looduskaitseala, Haanja Looduspark, Hiiumaa Laidude maastikukaitseala, Kõrvemaa Maastikukaitseala jne. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0104/uudo.html Lahemaa rahvuspark Lahemaa on Baltimaade esimene rahvuspark. Rahvuspark asustati 1. juunil aastal 1971. See asub Põhja-Eestis. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim. Selle pindala on 72500 hektarit, millest 47410 hektarit maismaad ja 25090 hektarit merd. Rahvuspark on loodud Põhja-Eestile
Ulrika Eleonorale. otsustavamad aastad 9 · 20.-9. november 1719 rootsi rahu Hannoveriga. · 21. jaanuar 1720 Rootsi rahu Preisimaaga. · 29. veebruar uus Rootsi kuningas Frederik I. otsustavamad aastad 10 · 3. juuni 1720 Rootsi rahu Taaniga. · 7. august vene laevastik võitis Grönhamni lahingus. Põhjasõja lõpp · 10. september 1721 Uusikaupungi rahu. · Rootsi loovutas Liivimaa kubermangu, Ingerimaa, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala Kannase ja Viiburi. · Rootsi sai tagasi Soome. · 1732 Poola ja Rootsi ametlik rahu. Sõja tagajärjed 1 · Venemaa vaba pääs Läänemerele, uus pealinn Läänemere ääres. · Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel, osa territoorjumist ning Holstein-Gotlorpi kui liitlase. · Preisimaa võimsus kasvas. · Saksi-Poola nõrgenes. Sõja tagajärjed 2 · Eesti sai Põhjasõjas tugevakt kannatada. · 1700-1710 suur osa lahingutest Eesti pinnal.
The Estonians are a Finnic people, and the official language, Estonian, is a Finno-Ugric language closely related to Finnish, and distantly to Hungarian and to the Sami languages. The population of Estonia is 1.5 million. Of this number 62 per cent are Estonians. The geography of the land is surprisingly varied. Islands make up 9,2 per cent of Estonian’s total territory, the largest islands are Saaremaa, Hiiumaa and Vormsi. The highest point is Suur Munamägi, which is 317m high. Estonia has a surprisingly mild climate for an area so far north. Sea winds keep the weather from becoming very cold or hot. Estonia’s flag has three horizontal stripes. The blue stripe at the top of the flag represents the sky. The middle stripe of black stands for the land. The white stripe at the bottom symbolizes hope in the future. The president is the most powerful official in Estonia’s government
väiksem. 3. Jevgeni Ossinovski ettepanekul on regionaalse ebavõrdsuse vähendamise tarvis vaja hajutada riigi keskaparaadi töökohti maapiirkondadesse, viia osa riigiasutusi pealinnast välja ning luua võimalused 3000 inimese kaugtööks. 4. Liisa Oviiri sõnul vähendavad üürielamud regionaalset ebavõrdsust. Inimesed elavad seal, kus on mugav tööle minna, kus on hea panna lapsi kooli ning kus saab kerge vaevaga kätte kõik vajalikud teenused. Paraku on Eestis piirkondi, nt Hiiumaa ja Saaremaa, mille ettevõtjad on kurtnud, et töökoht on ja leiab ka töötajad, kuid elamispindu neile pole. Oviiri ettepanekul valmib 2020.aastaks Eesti eri piirkondadesse 6000 üürikorterit.
Tallinna Arte Gümnaasium KREEKA Referaat Koostaja(d): Kert Sakkeus, Anneli Torim Juhendaja: Vootele Hansen Tallinn 2015 Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) ...
· kohaliku lainetuse areng on Väinamere väikese pindala tõttu · piiratud. · · Valdav lainetuse kõrgus on 0,3-0,75, harva kuni 1,2 m. Enamasti · tekitavad lainetuse edela- ja lõunatuuled, mille aastane korduvus on · 24-26%. · · Kõige sagedamini esinevad Väinameres lained pikkusega 3-7 m ja · kõrgusega 0,4-0,6 m. · · Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuse · edasist arengut. · · Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksa · tugevam · Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib · suurimate lainete kõrgus 4-6 m-ni. · Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal · muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees. Hoovused · · Meie rannikumere hoovused on äärmiselt · muutlikud, sõltudes · tuulest · veetasemest · vee erinevast tihedusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
