Märgaladeks loetakse soid ja nii looduslikke kui ka kunstlikke veekogusid, mille sügavus ei ületa 6 m. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Ramsari konventsioon ja Eesti – liikmeks alates 1993. 10 Ramsari ala. Kõige esimene oli Matsalu rahvuspark. Veel on Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu. Berni konventsioon - tegeleb Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsega. Kaitsta Euroopa looduslikke looma- ja taimeliike ja nende elukeskkonda. Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele. Lisa IV – käsitletakse püügivahendeid. EESTIS: karu, ilves, hunt, valge-toonekurg.
Kuna Eestis tegutses endiselt palju Punaarmee diversante ning sakslastel nappis tagalavägesid, siis otsustasid nad 2. augustil eestlaste võitlusgrupid ümber formeerida politseiliste ülesannetega "Omakatiseks". Selle peaülesanneteks kujunesid vahiteenistus ning maa puhastamine punaarmeelastest ja teistest punategelastest. Pärast Eesti mandriala langemist sakslaste kätte jätkusid lahingud Eesti saartel. Sakslased vallutasid 5. oktoobriks Saaremaa ja 21. oktoobriks Hiiumaa. Järgnevalt jäi Punaarmee kätte Eesti aladest veel vaid Osmussaar, mille garnison 2. detsembril evakueeriti. 6. detsembril saabusid saarele Saksa väeosad ja sellega oli esimene Nõukogude okupatsiooniaeg Eestis ka lõppenud. 7 1. juulil nimetas Saksa julgeolekupolitsei Eestit esimesena okupeeritud idaaladest juudivabaks
_ Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega tegeleb Eestis rahvuslik Ramsari komisjon, kes on määranud ka rahvusvahelise tähtsusega märgalad. _Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine.Matsalu RP juba teine KKK (2006-2016). EESTI RAMSARI ALAD _ Matsalu RP 1994 (1976) _ Vilsandi RP - 1997 _ Soomaa RP _ Alam-Pedja LKA _ Nigula LKA _ Endla LKA _ Muraka LKA _ PuhtuLaelatu LKA _ Nehatu LKA _ Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA _ Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA _ Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 _ Sookuninga LKA 2006/2008 CITES'I I LISA _liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 5 000 looma- ja 28000 taimeliiki. _ Nt ahvid, kullilised, kakulised jpt _Eestis: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009)
Antsla Gümnaasium LIIS TENNO 9.a klass EESTI OKASPUUD Uurimistöö Juhendaja:Õp. HALJA HALJASORG Antsla 2008 1 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 3 1.okaspuud.............................................................................................................................................. 4 2.harilik mänd......................................................................................................................................... 5 3.harilik kuusk.....................................................................................................................................
Brussilov. Ent ka Brussilovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud Ajutine Valitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvel eetevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid 1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. 4.3.Sõda merel Mida kauem sõda kestis, seda rohkem muutus see kurnamissõjaks. Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud, Saksamaa üritas omakorda läbi lõigata sisseveetavatest kaupadest sõltuva Inglismaa varustusteed. Järjest rohkem kasutati allveelaevu. 1915. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks, kus Saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused. 7. mail 1915 uputas
The country's highest point is the Suur Munamägi (318 m) in the southeast. Estonia has many lakes. Most are very small the largest is Lake Peipsi. There are many rivers in the country. The largest are the Võhandu (162 km) and Pärnu (144 km). Estonia also has numerous bogs and coastline marked by numerous bays, straits, and inlets. Two largest islands are large enough to constitute their own counties: Saaremaa and Hiiumaa. England is north from France, surrounded by the Atlantic Ocean from the west and North Sea from the east. The highest peak in Great Britain is Ben Nevis (1343 m). The largest river in Great Britain is the Severn. 5) England: Scafell Pike, low hills and plains, the rose, the Pennine Chain, very little dry land Scotland: wild landscapes, large areas of untouched lands, Ben Nevis, lochs, mountains, sheep, ancient castles
84. Mis eesmärgil võeti vastu Ramsar konvektsioon - Ramsari konvektsioon, täpsemalt Rahvusvahelise tähtsusega märgalade konvektsioon, on vanim tänapäevastest riikidevahelistest looduskaitsealastest lepetest, mis sõlmiti eesmärgiga võtta kaitse alla tähtsamad märgalad, sest nii Euroopas kui ka mujal olid paljud märgalad juba kuivendatud või kahjustatud ega olnud sobivad rändlindude peatuspaikadena. 85. Nimeta Ramsar alad Eestis - Matsalu, Vilsandi rahvuspark, Hiiumaa laiud, Käina laht, Nigula raba, Soomaa rahvuspark, Piirisaar, Emajõe suursoo jm. 86. Müra mõju tervisele - Müra põhjustab organismis nii psüühilisi kui ka füüsilisi häireid. Psühhoakustilised mõjud häirivad eneseväljendust ja suhtlemist. Müra võib vähendada vaimse töö võimet. Käitumist mõjutavad häired põhjustavad pelglikkust, loidust ja agressiivsust. Müra põhjustab organismis nn. "põgene või võitle" reaktsiooni, mis on tugev stressireaktsioon.
Venemaa. Põhjamerega on Läänemeri ühenduses Taani väinade kaudu. Veevahetus Läänemerel on suuresti piiratud väinade tõttu, mille tulemusena jäävad kõik saasteained merre väga pikaks ajaks. Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, selle kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ja mandrijää. Mere suurimad lahed on Botnia laht ehk Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht. Suurimateks saarteks on Sjælland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland, Lolland, Hiiumaa ja Rügen. Läänemere pindalast võib keskmiselt jäätuda kuni 45%. Enamasti on talvel jääga kaetud. Botnia, Soome ja Liivi lahed ning Väinameri, samuti Stockholmi ja Ahvenamaa saarestikud. On ette tulnud ka terviklikku jäätumist, viimati aastal 1987. (Läänemeri, 2018) 1.2 Laevaliiklus Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) sõnul saavutatakse 90% maailma kaubandusest läbi transpordi merele. Läänemerel on tohutult tihe laevaliiklus. Kuni 15% maailma kaubaliiklusest
Mitm 3. p -vad, -väd: õleksivad ‘(nad) oleksid’, nähnuvad ‘(nad olevat) näinud’; Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga ‘olge’, ärgä ‘ärge’; Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema ‘oleme’), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita ‘olite’); 8 ä-harmoonia: viädä ‘viia’; Saarte murre Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne; Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal; Nn. rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel; Häälduslikud erijooned Laulev intonatsioon; õ – ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus; ä – 3 p33l ‘peal’; ä – å: ‘paks’; i > ü: püme ‘pime’; ng > ŋŋ: hiŋŋed ‘hinged’, löŋŋad ‘lõngad’; järgsilpides g, d: kadak : kadagu ‘kadakas’;
naine teinud oma mehe hauakünkale tema mälestuseks ja austuseks tule. Suits ja ving läinud aga mäes puhkavale Vanapaganale ninasse. Ta aevastanud nii tugevasti, et leegid ja kiirded paiskusid kõrgele üles. Hiiu, Saare ja Muhumaa olnud sel ajal veel üks saar. Nüüd aga Vanapagana aevastuse läbi kõrgele paisatud tulelondid ja leegid kukkusid üle väina sinna maha. Kuhu tuli maha langes, sealt põlenud maa ära ja meri asunud asemele. Nii tekkinudki need kolm saart: Saare, Muhu ja Hiiumaa. Et sellelt mäelt siis tõusnud niipalju kiirdeid (sädemeid), hakanud rahvas seda Vanapagana hauda kutsuma Kiireste mäeks. Vanapagana naine, kes seda tuld mehe haual teinud, ehmunud Vanapagana aevastamisest ja selletõttu tekkinud tulelontidest ja põgenenud suures hirmus minema. SuurTõllu poeg, kes parajasti koduõuel mänginud, silmanud põgenevat Vanapagana eite, haaranud kivi ja visanud talle järele. Kivi tabanud märki. Vanapagana naine saanud surma ja kukkunud merre. Temast
Tüvepikkus isastel 610- 1300 g, emastel 310- 600 g (sünnikaal 9-10 g ). Anaalnäärmed toodavad nõret, mida kasutab lõhnamärgistamisel aga ka enesekaitsel.( Euroopa imetajad) Leviala Pesitseb madalikualade metsamaastikel, samuti jõekallastel ja soistel aladel. Tihti talude ümbruses. Uru kaevab ise või võtab üle suurematelt närilistelt. Pesa vooderdab rohu ja samblaga. Tuhkur on laialt levinud kesk- ja lääne Euroopas, levinud ka kogu Eestis v.a Hiiumaa, kus hävimise põhjuseks on arvatavasti mink.( Loomade elu) Toitumine Eluviisidelt valdavalt öine. Toitub närilistest, konnadest, lindudest, vihmaussidest, putukatest,. Enim kasutab haistmismeelt. Loob toidupanipaiku. ( Loomade elu) Järglased Paaritumine toimub märtsis aprillini. Paaritumise ajal haarab isane emasel kaelast ja veab teda ringi. Paaritumine võib kesta kuni tunni. Suguküpsus saabub sündimisjärgsel aastal. Tiinus kestab 40- 43 päeva
KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad koh...
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma k...
· Kitsad ja madalad väinad ei lase suuri laineid nõrgestamata läbi, kohaliku lainetuse areng on Väinamere väikese pindala tõttu piiratud. · Valdav lainetuse kõrgus on 0,3-0,75, harva kuni 1,2 m. Enamasti tekitavad lainetuse edela- ja lõunatuuled, mille aastane korduvus on 24-26%. · Kõige sagedamini esinevad Väinameres lained pikkusega 3-7 m ja kõrgusega 0,4-0,6 m. · Tugevama tuule korral ulatub lainetus põhjani, mis takistab lainetuse edasist arengut. · Avameres Hiiumaa lääne- ja looderannikul on lainetus märksa tugevam Kõpu poolsaare kohal (mere sügavus ulatub kuni 20 m-ni) küünib suurimate lainete kõrgus 4-6 m-ni. Ranna lähedal laine kõrgus väheneb. Näiteks Sõru ja Ristna kohal muutuvad laine elemendid järsult 4-4,5 m sügavuses vees. http://www.fimr.fi/fi/itamerinyt/fi_FI/aaltoennuste/# middle http://www.fimr.fi/fi/itamerinyt/fi_FI/aaltoennuste/#middle Hoovused
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) k...
06.04. 30.09.39-10.05.40 SBR, PRA- S 28.09.39 vastastiku abistamise pakt eesti ja nsvl 22.06.1941 hakkas saksamaa nsvl-i ründama. Sain teada et juunis 40 ründas nsvl eestit, lätit ja leedud. Saksamaa pidi ennem jugoslaavia vallutama kui ründas venemaad. Eesti II Maailmasõjas 16.01.2013 28.08.1939- Eesti oli nõugukude liidu mõju svääris 28.09.1939- Nõukogude liit sõlmis eestiga vastastiku abi pakt, neli kohta kuhu paigutati nõukogude väed: saaremaa, hiiumaa, rapla ja paldiski. 16.06.1940- nõukogute liit esitas eestile ultimaatiumi et tema juurde sõdureid ja ise tahtsid paikudada kuhu tahtsid ja valitsus pidi välja vahetuma. 17.06.1940- Laidoner pidi vastama ultimaatiumile, pidi ütlema et valitsus on nõus, nõukogute lii okupeeris Eesti, narva diktaat. 19.06.1940- žadnov saabus tallinna uue valitsuse inimeste nimetega. 21.06.1940- juunipööre st vahetati välja valitsus, uue valitsuse juht Johannes Vares Barbarus 14-15.07
a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude reziimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (pilt 1) kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni (pilt 2). Lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Vastupanu reziimile
* Eurütermne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Stenotermne liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga temperatuuri suhtes. * Eurühaliinne liik, kes on laia ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes. * Stenohaliinne liik, kes on kitsa ökoloogilise amplituudiga soolsuse suhtes. Populatsioon * Populatsiooniks ehk asurkonnaks nimetatakse ühe liigi kogumit teatud territooriumil, mille piirkonnas on võimalik vaba ristumine. Näiteks Hiiumaa rebased, Võrtsjärve angerjad. Igal liigil on levila ehk areaal, ehk maa ala, kus neid võib kohata. Populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus. Kasvav populatsioon. Kahanev populatsioon. Stabiilne populatsioon. * Keskkonna kandevõime kui palju suudab vastav keskkond mingeid liike ,,üleval pidada". S-kujuline kasvukõver. Organismidevahelised suhted * Sümbioos kahe erineva liigi kooseksisteerimine, kus mõlemad saavad kasu. Kujunenud välja evolutsiooniga
TÜ Eesti Mereinstituut soetas 2010. aastal GIS-serveri kuhu on üle kantud nüüdseks kõik instituudis kogutud ruumiandmed. (Kutser, T. 2010) 6 2011. aastal oli rannikumere kaugseire alaprogrammi tööülesanneteks satelliidiproduktide operatiivne laadimine GIS serverisse ning nende produktide avalikustamine kaardiserveri kaudu, satelliidi MERIS algoritmide kontroll Läänemere tingimustes ja Hiiumaa laidude piirkonna põhjataimestiku muutuste aegridade analüüs. (Kutser, T. 2011) 2012. aasta alguses edastati TÜ Eesti Mereinstituudi kodulehe kaudu kõigile huvitatud tarbijatele regulaarselt MERIS’e klorofüll-a, lahustunud orgaanilise aine ning hõljumi produkte ja satelliidi MODIS merepinna temperatuuri kaarte. Kahjuks kaotas Euroopa kosmoseagentuur satelliidiga ENVISAT, millel MERIS sensor paiknes, ühenduse aprillis ning
augustil 1990 seadusega Riigilipu ja vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. Eesti Hümn "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Ta kirjutas selle viisi Johan Ludvig Runebergi luuletuse ,,Meie maa" (,,Maamme") muusika jaoks. Laul muutus Soomes rahvuslauluks. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule 1869. aasta alguses Johann Voldemar Jannsen. Jannsenile oli eeskujuks Hiiumaa Reigi koguduse õpetaja Gustav Felix Rinne 1868. aastal ilmunud laul "Hioma - ehk issamaa laul". Eestis lauldi seda esimest korda esimesel üldlaulupeol, mis toimus 18.20. juunil 1869. aastal. 1884. aastal Otepääl Eesti rahvuslippu õnnistati, jäi ainukese isamaalise lauluna kõlama "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis sai 19. sajandi lõpul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli
Eesti soodes esinevad haruldased ja ohustatud taimekooslused ● Liigivaene madalsoo - kollase tarna kooslus - Peamiselt Ida-Eestis ● Liigirikas madalsoo ○ Ääristarna kooslus - Lääne- ja Loode -Eesti, levila loodepiir ○ Padutarna kooslus - Lääne- Eestis ○ Raudtarna kooslus - Läänesaartel, levila põhjapiiril ○ Mõõkrohu kooslus - Läänesaartel, Lääne-Eestis, levila põhjapiir ○ Mustja sepsika kooslus *- Lääne Saaremaa, Hiiumaa, Levila põhjapiir ○ Tõmmu nokkheina kooslus * - Loode Eestis ○ Lubika-pääsusilma kooslus - Lääne-, Kirde-, ja Põhja-Eestis ● Õõtsik-madalsoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel ● Allikasoo ○ Pruuni sepsika-skorpionsambla kooslus - Lääne-Eestis ja läänesaartel ○ tömbiõielise loa kooslus * - Lääne-Saaremaal, levila kirdepiir ○ Raudtarna kooslus (C
lõpuks okaspuumetsadega) • u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe • keskmine vanus 56 a. 2. Eesti metsavarud. (Test 3 küsimused) a) Eesti metsavaesem maakond on Tartumaa b) Soomes omadatakse kõige rohkem Eesti metsamaad c) Viimase 20.aasta jooksul on vähemalt poole võrra kasvanud: Haab, Sanglepp, Hall Lepp pindala. d) Kõige metsasem maakond on Hiiumaa e) Viimase 50.aasta jooksul on vähenenud MÄNNI pindala. f) Kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast Pärnu/Pärnumaa g) Eestis metsaga metsamaad ilma Peipsi pindalata 48.2%. 3. Metsade klassid, tüübirühmad ja kasvukohatüübid (sh teha neil kolmel jaotusel vahet). Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsade keskkonnatingimused, taimkate (rinnete kaupa). Loometsad- Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn,
Kodres, K. (2005). Eesti kunsti ajalugu 2 1520-1770. Tallinn: Sihtasutus Kultuurileht. Liivik, O., & Dubovik, B. (2011). Tallinna kirikud (ajalugu ja restaureerimine). Tallinn: Pakett AS. Maiste, J. (1996). Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst. Nutt, N., & Maiste, J. (2005). Tartumaa mõisad. Tartu: Printon. Praust, V. (2008). Tartumaa mõisad. Tänapäev. Raam, V. (1993). Eesti arhitektuur 1 Tallinn. Tallinn: Valgus. Raam, V. (1996). Eesti arhitektuur (läänemaa, saaremaa, hiiumaa, pärnumaa, viljandimaa). Tallinn: Valgus. Raam, V. (1996). Eesti arhitektuur (Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa). Tallinn: Valgus. Raam, V. (1999). Eesti arhitektuur (Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa). Tallinn: Valgus. Raid, N. (1981). Tartu vanemaid ehitisi. Tallinn: Eesti raamat. Särg, A. (2006). Harjumaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo. Särg, A. (2009). Valgamaa mõisad ja mõisnikud. Tallinn: Argo. http://www.valgapraostkond
22. septembril sisenesid NSVL tankid Tallinna, pärastlõunaks oli Tallinn punaväelaste käes. Järgnes kogu mandriosa okuüeerimine: Viljandi, Pärnu, Paldiski, Haapsalu. Viimasedki Saksa väed olid lahkumas, vastupanu ei osutatud. Eesti sõjamehed korraldasid omal käel viimast vastupanu. Virtsu langes alles 26. septembril, tuhanded eestlased said võimaluse pageda üle mere. 1944. aasta septembris kulmineerus Suur põgenemine (Eestist lahkus 80 000 inimest). Punaarmee vallutas ka Hiiumaa, Muhu ja suurema osa Saaremaast. Sõrves suured lahingud. Taasiseseisvumiskatse Saksa okupatsiooni ajal püüti vältida otsest koostööd Saksa võimudega. Hoiduti kõigest, mis võiks kahjustada kommunismivastast võitlust. Taolist suunda pooldas eriti rahvuslaste vanem põlvkond. Koonduti endise pemainistri Jüri Uluotsa ümber. Noorem põlvkond lõi illegaalseid gruppe, millest enamik tegutses iseseisvalt.
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
merebioloogid , olgugi , et üks on botaanikuks diplomeeritud . 7 Kas võib öelda , et pojad on läinud isa jälgedes ? Vaat ei tea . Ega lindu pea õpetama paned kuldnoka puuri ja talle ei pea tekste ette lugema ega meloodiaid vilistama . Ta haarab õhust selle , mida kuuleb . Kas need on isa jäljed ... võib-olla siis on , võib-olla on see olnud ahvatlev . Olin vahendaja see ,kes sokutas , võttis kaasa . Puhkuse ajal käisime ikka perega koos Hiiumaa laidudel . Mis siis veel , kui niisugune keskkond inimest ei mõjuta? Ka mu tütar on valinud keskkonnakaitse . Kas planeerite oma tuleviku tegemisi ette ? Mida tahaksite veel teha ? Mul ei ole eesmärke . Nõustun Nanseninga , kes ütles , et pole nii oluline , kus inimene asub , vaid missuguses suunas ta liigub . Eesmärk selgub , kui sa lähed . Sa tunned ära need paigad , kuhu oled teel , ning kui ükskord pärale hakkad jõudma , siis ka tead , miks sinna teel olid
Ajalugu Muistne Vabadusvõitlus (1208-1227): · Lõpetas muinasaja Eestis · Eestis 8 maakonda, Hiiumaa asustamata · 12. sajandil jätkus sakslaste edasitung, mis oli alanud 9. sajandil juba · 1143. rajasid sakslased Läänemere lõunakaldale Lübecki linna, mis muutus merekaubanduskeskuseks · Muistne Vabadusvõitlus oli osa Balti ( Liivi) ristisõjast, mis omakorda oli osa palju suuremast Rooma paavstid Eesmärgid: · Paavstid olid huvitatud nii maisest kui vaimsest ülemvõimust kogu tuntud maailmas.
Läänemeri, Väinameri, Atlandi ookean, Vahemeri, Must meri, Põhja-Jäämeri, Põhjameri, Norra meri, Valge meri, Barentsi meri, Kaspia meri, Joonia meri, Türreeni meri, Egeuse meri, Marmara meri. Väinad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur väin, Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin, Taani väinad, La Manche e Inglise kanal, Gibraltar. Lahed Liivi, Soome, Pärnu, Matsalu, Kolga, Narva. Neemed Purekkari, Ramsi, Nordkinni, Marroqui, Roca. Saared Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kassari, Naissaar, Kihnu, Väike-Pakri, Suur-Pakri, Ruhnu, Abruka, Vilsandi, Piirissaar, Prangli, Osmussaar, Vohilaid, Aegna, Vaindloo, Nootamaa, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta, Küpros, Teravmäed, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Gotland (Ojamaa), Öland, Ahvenamaa, Kanaarid, Assoorid. Poolsaared Pärispea, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Pakri, Viimsi, Juminda, Skandinaavia, Koola,
võib turbiin puruneda. Kasulikum on ehitada suuremad tuulikud: 17m tuulik toodab 75kW, 126 m tuulik 7500 kW energiat. Kui 2007 aastal saavutas tuuleenergia 5. koha, siis aastaks 2016 oli see 2. kohal suurimatest energiatootmismahtuvustest. 10st suurimast tuulepargist 8 asub USAs. Suurim mere tuulepark asub UK rannikul. 41. Tuuleenergia ressurss Eestis, suuremad tuulejaamad. Probleemid tuuleenergia tootmise arendamisel Hiiumaa näitel. Tuuleenergia koguvõimsused (MW) Eestis on alates 2002 tasemest 2,25 MW mitmekordistunud, jõudes 2014 aastaks 302,7 MW-ni. Suurimad tuulepargid asuvad Paldiskis, Narvas, Aulepas, Aseriarul, Viru-Nigulas. Hiiumaa rannikule tahetakse rajada Euroopa suurimat meretuuleparki. Kohalikud oleksid mööndustega nõus juhul, kui nad saaksid odavamat elektrienergiat. Kalatööstus kardab, et müratundlik räim kaob rannikumerest ja seega peaks firma uksed sulgema
TÄIENDA · Kaali kraater 16.10.13 Hiiumaa · Aluspõhi ja pinnamood o Siluri ja Ordoviitsiumi lubjakivid, kuid paljanduvad vähe o Suure osa pinnakattest moodustavad liivad (seetõttu väga metsane) o Suurim pinnavorm on Kõpu kõrgend (68 m üle merepinna, Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim koht) · Veestik o Nõrgalt välja kujunenud, jäänukjärved (laisid), Tihu järved Tihu järved on Hiiumaa suurimad järved o Esineb karsti aga vähe · Asustus o Vadavalt rannikul o Hiiumaa siseosa on asustatud väga jõredalt · Hiumma ja ümbritsevad saared (Vohilaid, Heinlaid, Väinamere saared). Ka Vormsi kuulub Hiiumaa maastikurajooni hulka o Kas Kassari on saar? · Kõpu poolsaarel saab leida erinevate etappide rannamoodustisi, mis tähistavad Läänemere erinevaid arenguetappe
suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. 1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude reziimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (13; Joonis 1) kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni (Joonis 2). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. 6
keda toetasid merelt ristlejad Leipzig (ristleja) ja kergeristleja Emden. Saarte nõukogude kaitse ohvitserid ja komissarid lahkusid enne viimaseid lahinguid oma väeosadest Mõntu sadamasse, et poolsaarelt põgeneda. Maha jäänud punaüksustes võttis maad peataolek ning korralagedus ja need andsid end sakslastele vangi. Kokku võeti saartel vangi üle 15 000 punaväelase. Saagiks saadi umbes 300 suurtükki ja miinipildujat. Operatsioon Siegfried Hiiumaa vallutamiseks algas 12. oktoobril meredessandiga üle Soela väina. Evakuatsioonile lootvad punaväelased võitlesid kohati suure ägedusega. Sellele vaatamata langes saar 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte. Viimase Eesti maaalana jäi Punaarmee kontrolli alla Osmussaar, mille kaitsjad evakueeriti meritsi Kroonlinna 2. detsembril 1941. Üksikud omakohtu ja vastuhaku juhtumid · 12. veebruar 1941 Tapal tulistati kohaliku garnisoni sõjaväelast leitnant Pissarevi ja
Põltsamaa Ühisgümnaasium METEORIIDIKRAATRID EESTIS Uurimistöö Koostaja: Katre Küppar 11B Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater...............................................................................................
Rootsiaeg Eesti ala läks Rootsi võimu alla mitmes etapis: 1) 1583 P-Eesti läks Rootsile Pljussa vaherahuga 1 osapool Rootsi, teine Venemaa. 2) 1629 Altmargi vaherahu, L-Eesti. Pärast Rootsi-Poola vahelist sõda (varasem Rootsiaeg kuni 1629). 3) 1645 Brömsebo rahu Saaremaa, Rootsi ja Taani vahel rahu. 4) Ruhnu saar 1660 Oliva rahuga Poolalt Rootsile. Enne Liivi sõda rahvastik 280 000-300 000 (1550.a), 1620.a 100 000-140 000, 1695.a tõusis jälle 350 000-400 000, 1698.a langes 300 000-350 000, 1710.a 170 000-120 000. Rahvaarv langes, sest 1) oli 2 sõda Liivi ja Poola-Rootsi, 2) 17.saj alguse nälg (1601-1603), sest ikaldus. 1620ndaks aastaks 75% taludest olid tühjad, ilma elaniketa. Rahvaarvu suur langus Harjumaal ja Kesk-Eestis, Saaremaad puudutas see vähem. Rahvaarvu tõus, sest 1) loomulik iive oli positiivne, 2) sisseränne sisse rändas vähemalt 10 rahvuse esindajaid. Ülekaalus soomlased (põgenesid siia, sest siin ei võetud sõjav...
Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendati ametlikult Taaniga 1721. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. 7. augustil 1720 võitis Vene laevastik Grönhamni lahingus Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas 10. septembril (30. augustil) 1721 sõlmitud Uusikaupunki rahu. Rootsi loovutas sellega Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Eestimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja Viiburi. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter 1714 oli vallutanud. Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles 1732. 4.Sõja tagajärjed Põhjasõja tulemusel sai Hannover Bremeni ja Verdeni, Preisimaa Vorpommerni, Taani õiguse võtta Rootsi laevadelt väinatolli ja Venemaa vaba pääsu Läänemerele; Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa läksid Venemaa koosseisu. Venemaast sai Euroopa suurriik uue pealinnaga Läänemere ääres
Eesti Maapäev kuulutas end 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast selle otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. 4. Oktoobripööre ja Eesti Töörahva Kommuun (ei haaranud kogu territooriumi) 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka eesti väeüksused. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre, millega haarasid võimu bolsevikud. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel. Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre oli Tallinnas ja Petrogradis novembris 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse.
1. Inimese kui liigi kujunemine. Esimesed inimasustuse jäljed Eesti aladel. Eesti muinasaja periodiseerimine. Inimene kujunes esiajal ehk muinasajal. Australopiteekused kujunesid 4,2 mln a tagasi. Nad võtsid kasutusele tööriistad 2,6mln a tagasi, samuti võtsid nad kasutusele kirja. Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et ...
Hiiumaa Ametikool Väikeettvõtlus Käesolev töö on koostatud Siret Tara poolt Radisson Blu Hotell Tallinna kohta Suuremõisa 2012 SISUKORD: 1.ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST................................................................................................3 1.1Ettevõtte nimetus, asukoht ning põhitegevusala................................................................3 1.2Ettevõtte ärinimi, omandivorm, ettevõtte majandamise mudel.........................................3 1.3Ettevõtte kinnisvara haldusstruktuur, haldajate ja haldamise iseloomustus......................3 1.4Ettevõtte äriidee, visioon, missioon...................................................................................4 1.5Ettevõtte juhtimisstruktuur.......................................................................................
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
Frederik II – Taani kuningas, kes saatis Saaremaale oma asehalduri Hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail: Rüüstas mitmeid piirkondi mandril Ostis Kuremaa ja Tallinna piiskopi ametikohad 1570 Liivimaa Kuningriik, keskusega Põltsamaal, kuningaks oli Hertsog Magnus 1570. alustas koos vene vägedega Tallinna esimest piiramist 1575-1576 õnnestus Magnuse venelastel vallutada pea kogu Eesti ala va Tallinn ja Hiiumaa, kuid tüli Ivan IV-ga lõpetas kuningriigi eksistentsi Magnuse seotus Saaremaaga: 1559. aastal Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile – Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taani kuningale Frederick II, valitsema asus seda tema vend Hertsog Magnus, sellega lakkas eksisteerimast Saare- Lääne piiskopkond ja see liideti otseselt Taaniga 1561. aastal rootslased Põhja-Eestis- rootslased ajasid poolakad
väljundvõimsus aga 10 MW-ni. 20. sajand tõi aga varsti lõpu tuuleenergia laiaulatuslikule kasutamisele ning andis rohelise tule moodsatele energiaallikatele nagu nafta ja elekter. Alles pärast esimest õlikriisi hakati jälle tõsisemalt mõtlema tuuleenergia taaskasutusele. Tuuleenergia kasutamisele kaasaegsete generaatoritega pani Eestis alguse Eesti ja Taani Keskkonnaministeeriumide ühisfinantseering. Koos Biosfääri Kaitseala Hiiumaa keskusega ning Taani firmadega püstitati 1997. a. septembris 150 kW-ne näidistuulejaam Hiiumaal Tahkuna neemel. 11. oktoobril 2002. a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne tuulepark- Virtsu Tuulepark, millega astute suur samm edasi perspektiivse ja loodussöbraliku energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. 2005. a märtsis valmis hetkel Eesti suurim tuulepark Pakri poolsaarel. Pargi koguvõimsuseks on 18,4 MW. Masti kõrguseks 80m ning tiivikute läbimõõduks 87 m.
20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemeri - maailma suurim riimveekogu Mere pindala – 422 000 km2 Valgala pindala – 1745000 km2 Sügavus – 55 m (maksim 459m) Veehulk – 21000 km3 Veevahetus – umbes 2% aastas (25 a) Inimesi valgala – rohkem kui 85 miljonit Piirnevad riigid – Taani, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti, Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa saarestik 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mis teeb LÄÄNEMERE eriliseks ja kaitset vajavaks? 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere elustikku mõjutab järjest enam inimtegevus merel või meres otseselt (kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus,
oskustöölisi. 3 Selveri struktuur Joonis 1 4 2.2 Kaupluste struktuur Selveri ketis on jaotatud kauplused struktuuridesse A, B, C ja D. Struktuuridesse jaotamine lähtub kaupluse pindala suurusest ja käibe numbritest. A-struktuuri kuuluvad näiteks Järve (Tallinn), Kadaka (Tallinn) ja Pirita (Tallinn) Selverid. B- struktuuri näiteks aga Anne (Tartu), Ringtee (Tartu), Pelgulinna (Tallinn), Merimetsa (Tallinn). C-struktuuri kuuluvad näiteks Mai (Pärnu), Jõhvi, Hiiumaa, Punane (Tallinn) Selverid ja neljandasse D-struktuuri kuuluvad näiteks xxxxxxxxxxxxe, Kohtla-Järve, Valga, Põlva, Soldino (Narva) Selverid. Struktuurid võivad aegade möödudes muutuda, sõltudes käibe plaanide täitmisest. Käibe plaani ületäitmise korral võib kauplus tõusta struktuuriliselt astme võrra üles poole ning käibe prognoosi alatäitmise korral vastupidi. 2.3 xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur Kaupluse juhatajale alluvad: teenindaja-administraatorid;
1994 viies EV looduskaitseseadus 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted !!! 1997 kinnitati esimene Eesti keskkonnastrateegia ja Eesti metsapoliitika 1998 ilmus Eesti Punane Raamat 2000 allstate EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 10.05.2004 jõustus Looduskaitseseadus 2004 Matsalu rahvuspark 2009 alustas tööd Keskkonnaamet Kaitsealad Eestis 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa juhapuud 1927 Linnulaht 1930 Abruka mets rändrahn- suur kivi, mille diameeter vähemalt 1 meeter Mitu % Eesti territooriumis on kaetud kaitseaaladega? Maismaa 18% ehk 1/5, veealast Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis 2007 Eesti keskkonnastateegia aastani 2030 2007 Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised 1962 Rachel Carson “Silent Spring” 1972 ÜRO esimene Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis!! (väga oluline)
T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2 1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste.
T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2 1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala. 1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste.
Ramsari konventsiooni raames on loodud nimekiri rahvusvahelise tähtsusega märgaladest. Konventsiooni eesmärkidest tulenevate ülesannetega tegeleb Eestis rahvuslik Ramsari komisjon, kes on määranud ka meie eelistused nimetatud valdkonnas. rahvusvaheliste märgalade nimekirjas on 1702 ala kogupindalaga 152 985 664 ha. Eestist on nimekirja arvatud 11 märgala kogupindalaga 218 344 ha. Matsalu rahvuspark, Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja Piirissaar, Endla looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht, Muraka looduskaitseala, Nigula looduskaitseala, Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala, Soomaa rahvuspark, Vilsandi rahvuspark, Laidevahe looduskaitseala, WASHINGTONI KONVENTSIOON loomad, taimed müük Kirjutati alla 1973. a ja jõustus 1975. a. Seni on sellega ühinenud üle 100 riigi (Eesti 1993. a). Konventsioon kaitseb kaubitsemise läbi ohustatud taime-ja loomaliike, reguleerides nende sisse- ja väljavedu riigist riiki.
Inglismaa ja Prantsusmaa kandsid hoolt selle eest, et Taani võiks endale jätta Schleswigi Gottorpi-osa. See liidendati ametlikult Taaniga 1721. Muidu jäi kõik nii, nagu oli olnud enne sõja algust. 7. augustil 1720 võitis Vene laevastik Grönhamni lahingus Rootsi eskaadrit. Põhjasõja lõpetas 10. septembril (30. augustil) 1721 sõlmitud Uusikaupunki rahu. Rootsi loovutas sellega Ingerimaa, Liivimaa kubermangu, Saaremaa, Hiiumaa, Lõuna-Karjala, Karjala kannase ja Viiburi. See-eest sai ta tagasi Soome, mille Peeter 1714 oli vallutanud. Poola ja Rootsi sõlmisid ametliku rahu alles 1732.
Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekooli katuse all, kus Prido Under sai tööd õpetajana, ja hiljem Invaliidi uulitsas asuva invaliididekodu kurvas naabruses. Mälukaardile pidi jääma vaeste inimeste eluhallus, nagu seda hiljem luulessegi sadestus. Aga kusagil oli muinasmaa Hiiumaa, kust tulid ja oma linnaskäikudelt tagasi pöördusid Underite pere sugulased. Marie Under ise nägi Hiiumaad esmakordselt alles 9-aastaselt ja võttis sealt kaasa midagi helendavat kogu eluks. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused. Pärimusteated kõnelevad Marie Underi impulsiivsest loomusest, tema varasest lugemiskirest. Kooliaastad 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa
Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24. veebruaril 1918, mil Päästekomitee asus avalikult tegutsema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
