jälgitav. Tähtede füüsika 1. Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostada? Hertzsprung-Russelli diagramm näitab spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse vahelist seost. Koostamine: ühele teljele kantakse spektriklassid ehk temperatuurid ja teisele teljele absoluutsed tähesuurused. Iga täht saab endale diagrammil oma punkti vastavalt temperatuurile ja absoluutsele tähesuurusele. Diagrammil tekivad piirkonnad: ülihiiud, punased hiiud (külmad, suured ja võimsad tähed), punased kääbused (väikeste mõõtmetega külmad tähed), valged kääbused (väikeste mõõtmetega kuumad tähed), põhijada tähed (Päike on ka peajada täht). 2. Mis on peajada? Peajada kulgeb Hertzsprung-Russelli diagrammil ülevalt vasakust nurgast alla paremasse nurka. Peajada tähed on tasakaaluseisundis olevad tähed, st täht toodab sama palju energiat oma sisemuses, kui ta kiirgab välispinnalt maailmaruumi. Tasakaaluseisundis ollakse väga
Mererööv huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid. Nii kujunesid viikingite salgad . VII ja eriti IX sajandist hakati rüüstama poliitiliselt killunenud LääneEuroopat. X sajandil. 12) Kirjeldage muinasskandinaavlaste maailmapilti. Tooge näiteid, millest räägivad nende saagad ja kangelaseepika? Nad austasid loodusjõude, päikest ja loodusobjekte ning ka esivanemaid. Maailm oli asustatud paljude müütiliste olenditega nagu nt: ohtlikud hiiud, trollid ja naissõdalased valküürid Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad puudutasid taevast, kõige alumised aga põrgut. Inimesed elasid midgardis, seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu Jörmundgandr. Inimeste maailma kohal kõrgus Asgardjumalate elupaik. Üle mere oli Utgard kus elasid härmahiiudinimestele ja jumalatele vaenulikud gigandid.
Sheet1 12 jüngrit / apostlit Aabrahamlikud usundid Adonai ahimsa, ahinsa alkeemia anatman/anatta artha avataara Bar mitsva Bat mitsva Bhagavadgita bhikku/bhiksu bodhisattva braahman Brit mila Buddha Budistlik kesktee dao Daodejing Dhamma/Dharma dhyana Diasporaa digambara Diwali dukkha/duhkha dzina Eksodus Esseenid euharistia Fetis hadz Halaha halal haram haredim Hasem haskala Page 1 Sheet1 hassiid hinajaana Huppa Indiapärased usundid Izanagi jamantaka jarmulke Jesiva JHWH Jom-Kippur kabala kaliif kama kami kamidana karma kasrut khanda kippa konfutsianism kosser kotel Krisna Kvaasireligioon läänemüür Lao Zi Mahabharata Mahadeva mahajaana Mahavira Menora messias mezuza Midras MIsna Mitsvo mohel/moel moksa Page 2 Sheet1 monism monoteism Mosee nirvaana njingma nutumüür ordinatsioon Paabe...
1 - saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutat...
harudega. Tema läbimõõt on 30 000 pc ja paksus 2500 pc. Mass ca 2*1011 Päikese massi. Päikesesarnaseid tähti on Galaktikas ca 150 miljardit.Galaktika keskel (läätsekujuline ketas) asuvad suhteliselt nooremad tähed, ketast ümbritsevas piirkonnas asuvad vanemad tähed. Tähed koonduvad täheparvedesse. Hajusparved on Galaktika tsentri poole koondunud, kerasparved koosnevad vanematest tähtedest (punased ja kollased hiiud ja ülihiiud) ja jäävad galaktika tsentrist kaugemale. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile. Sellised galaktikate omavahelised kokkupuuted võivad
rndamise aega vi veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku ksitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturkivad, tegelased sama. leskirjutamine polnud sstemaatiline. Tegemist kahte tpi lugudega: hed on jumalatest rkivad lood, mtilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud mstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest plvedest hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, vivad elada kll kaua, kuid neid on vimalik tappa. Vitlus kib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see pab elu edasi viia. Lugude mte on, et tardumusest tekib jaeg, mis mjub hukutavalt. Tardumus on vsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lpeb see vljasuremise ja hukuga. See ei thenda ainult fsilist aktiivsust, vaid ka vaimset
luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing. Vanem Edda islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Ei ole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinevad eri aegadest. Arvatakse , et on kirja pandud 11-12 saj, kogumik koostati 13 saj. Mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest, tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. Teos ei peegelda ainult muinasskandinaavia, vaid kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende , mis ilmselt ulatuvad õige kaugele Kristluse eelsesse aega. Beowulf Nibelungide laul Usukirjandus Piibel on ristiusu kanoniseeritud pühakiri. Piibel koosneb 66 iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt läbi aegade. Piibel jaotatakse Vanaks Testamendiks(israeli tekke lugu) ja Uueks Testamendiks(Jeesuse lugu)
Tähed ja Galaktika Lähim täht -Centauris 4,3 ly Heledaim Siirius Päikesesüsteemi läbimõõt 0,003 ly Linnutee Galaktika läbimõõt 100 000 ly, paksus 2000 ly 1011tähte mass 3*1041kg Päike teeb ringi ümber galaktika keskpunkti 200 miljoni aastaga, kiirus 250 km/s Tähed Liiguvad üksteise suhtes mitusada kilomeetrit sekundis Erinevad tüübid: Peajada tähed e "normaalsed tähed" suurus ja heledus enam- vähem lineaarses sõltuvuses massist Punased hiiud suured, kuid madala temperatuuriga Valged kääbused väikese heledusega, kuid kõrge temperatuuriga Neutrontähed peamiselt neutronitest koosnev täht Noovad ja supernoovad plahvatavad tähed Mustad augud kvasarid Veel ettekanne teemad Universumi sünd: Suur Pauk Tähe sünd Planeeti sünd Tehiskehad .... Kuu Kuu on meile lähim taevakeha. · Kaugus keskmiselt 384 400 km Kuu orbiit on piklik(kaugus Maast ·
Kuid osa neist on ka võrdlemisi noored ja osa vanad. Kuid neis kõigis on piisavalt kütust - vesiniku. Kõige tähtsam omadus mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnentiku Päikese massist. Väikesed tähed on madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad põletavad oma kütust väga säästlikult. Värvuse- heleduse diagrammil paiknevad nad peajada alumises parempoolses osas. Hiiud Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suuremaid ülihiidudeks. Hiidude läbomõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi suurem kui Päikese läbimõõt. Kui Päikese asemel oleks ülihiid Betelgeuse - Orioni tähtkujust, siis Marss oleks selle ülihiiu sees. Hiid tähed on väga hõredad. Kui tavaliste tähtede tihedus on saamas suurusjärgus vee tihedusega, siis hiidude tihedus on sellest rohkem kui miljon korda väiksem. Hiidude väliskihid koosnevad gaasist, mis on hõredam kui õhk
Teekond 1 Reykjavik Pole suitsu ,,Suitsevas lahes" Esimest korda Islandile lähenedes viskas Ingolfur Amarson,maa esimene alaline asukas,oma kõrgeistmelised piilarid üle parda, et jumalad suunaksid need asunduse poole, mis nad tema jaoks valisid.Puutüved, kaunistatud nikerdustega, leidsid lõpuks oma tee suure laheni edela Islandil, kus udu tõusis kuumadest kohtadest taeva poole.Ingolfur kutsus oma uut kodu ,,Suitsevals Laheks" või Reykjavikiks.1786.aastal sai linn, millel oli vaevalt 200 asunikku, linna õiguse.Kui tahes sobilik see Ingolfurile võis tunduda, on nimi ,,Suitsev Laht" nüüdseks tõest kaugel.Kui väljaarvata masinate heitgaasid, on Reykjavik suitsuvaba tsoon.Kõik majad 108,000 elanikuga linnas,koos eeslinnadega, kus elab veel omakorda 60,000 inimest, on köetud maasoojusenergiaga.Mitmetest paikadest linna ümber paistab modernse ja avara pealinna väviliste katuse kohal olev õhk alati värske ja puhas. Kaks tsirkulaarset tuur...
1. Rahvapärased ja analüütilised žanrimõisted võivad olla üsna erinevad. Mille poolest erineb arusaam müüdist rahvapärases kasutuses (mida kohtame sageli ka meediatekstides) ja folkloristlikus kirjanduses? Kuigi sõnal “müüt” ei ole kindlat definitsiooni on tänapäeval müüt hoopis teise tähenduse omandanud. Mina defineerin müüti kui narratiiv,mis seletab kuidas miski meie maailma tekkis (mis sarnaneb folkloristliku kirjanduse mõistmisega), kuid tänapäeval peetakse müüti ka kui midagi,mis ei ole tõsi. Tihtipeale kasutatakse viimast müüdi mõistet näiteks ajakirjanduses, kus sõna müüt tähendabki valet. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Läbiaegade on müüdikäsitlemine muutunud, sõna ”müüt” Vana-Kreekas tähendas juttu või kõnet. 6 saj eKr muutus müüdi tähendus kui mõistukõneks, millega algas allergoolinine müüdikäsitlus. 5 saj eKr tähendas müüt udujuttu ning 3 saj eKr tärkas euhemerism, mille malle kasutati ka ...
kloostrikultuuri ning enamus osa saarest langes nende võimu alla), samuti röövretki Vahemerele (peamiselt lääne osadesse). Nad kujutasid Euroopale suurt ohtu, kuna nad põletasid linnu, röövisid ning tapsid inimesi. 14)Skandinaavlaste maailmapilt ja uskumused. Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Nende arvates oli maailm täidetud mitmesuguste müütiliste olenditega nagu näiteks inimestele ohtlikud hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valkrüüd (kogusid lahinguväljadelt langenud sõjameeste laipu ning toimetasid nad hukkunud sõdalaste valda Valhallasse). Skandinaavlased nägid maailma kolmeosalise puuna; ülemised oksad ulatusid taevasse, juured aga põrgusse. Seda peeti universumit toetavaks raamistikuks. Inimesed elasid keskel, mida ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu Jörmungandr. Inimeste kohal asetses jumalate elupaik, kus vikerkaaresild viis otse allmaailma
4.1.2. Islandi saagad Kirja pandi 13. sajandi teisel poolel ja üldiselt see koondab laule, mis on pärit 11.-12. sajandist. Islandi saagade peamine teema oli ka sõjakäigud ja lahingud, kuid leidub ka muude teemadega lugusid. Analoogselt Iirimaaga võttis ka Island ristiusu vastu rahulikult ja seega toimus üleminek paganluselt kritlusele ilma suurema verevalamiseta. ,,Vanem Edda", sealne vanim eepos kajastab maailma loomist, kus tegelasteks on jumalad, aasid ja hiiud. Kuid peale mütoloogilise poole, sisaldab ,,Vanema Edda" ka lugusid inimestest. (Talvet, 1995 : 31-36) 4.2. Kurtuaasne kirjandus Kurtuaasne ehk rüütlikirjandus oli keskajal esimene kirjandusliik, mille puhul oli teada autor. 12. ja 13. sajandil oli Lääne-Euroopa juhtuv ühiskonnaklass rüütelkond. Rüütel ei olnud enam ainult sõjamees, vaid ka õukonnategelane, kes pidi oskama olla nii sõjamehelikult osav ja truu alluv isandale kui ka viisakas ja kombeline härra
vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. 2. Islandi eepika: Vanem Edda on Islandi vanade eepiliste laulude kogumik. ,,Vanem Edda" ei ole kindla süzeega tervik, vaid koondab 11.12. sajandil kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks on jumalad aasid ja vaanid , hiiud, kes kehastavad kurje jõude, kangelased, müütilided loomad. Eddaluule on säilinud mitmes käsikirjas. Eddalaulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, 6
Õpetasid teisi, dominiiklased rajasid koole. Naised tahtsid näida lahked ja õiglased, seega nad jagasid palju toitu. Parim variant oli anda toitu kerjusmunkadele, kust dominiiklased saidki oma põhitoidu kätte. b)Skandinaavlaste muistne maailmapilt Skandinaavlased austasid loodusjõude, eriti päikest.loodusobjekte(puid,jõgesid,allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid.Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olendidtega ( ohtlikud hiiud, trollid ja naissõdalased valküürid).Skandinaavlased jaotasid oma jumalad kaheks AASIDEKS ja VAANIDEKS- kes omavahel võitlesid kuid nüüdseks leppinud.Tähtsamateks jumalateks olid sõja-japäikesejumal Odin, piksejumalThor ja viljakusjumal Frej.Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades.Loomade ohverdamise kõrval toodi vahelka inimohvreid. Skandinaavlased kasutasid Taanist vastuvõetud Ruunikirja,mis koosnes 16 tähemärgist
kirjaoskuse germaani rahvastele. Islandi paganlik eepika säilitas oma sisu üsna suure täpsusega, ristiusu kõlblusideedel neis muinasgermaani müütides erilist kohta pole. VANEM EDDA (Edda=luuleõpetus. Vanem=et eristada 13.saj ilmunud luuleõpikust) –Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Kirja pandud 11.-12.saj, kogumik 13.saj. Koondab eri aegadest pärit laule, mis sisaldavad uskumusi ja legende Kristuse-eelsest ajast. TEGELASED: vanimad jumalad hiiud, jumalad aasid(kõige tähtsamad), jumalad vaanid, müütilised olendid (alfid, nornid jne), valküürid, Skandinaavia tähtsaim jumal Odin, vaenlane Loki – ükski tegelane pole läbinisti hea või halb, igalühel nõrkusi ja tugevusi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad. Teos kujutab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutusi maailmast, uskumisi ja legende. Maailm tehti hiid Üümiri lihast
Juta(Vanemuise tütar), Koit ja Hämarik. Metsa, vee ja õhu vaimud. Tema käsitlus toetub Kalevalale, millele ta lisas eesti etümoloogia. 21. Mille poolest sarnanevad ja erinevad K.J. Petersoni ja Fr.R. Faehlmanni eesti mütoloogia "panteonid"? Petersonil olid erineva astme jumalad: Esimese astme: taevajumalad, pikne/kõu, Maaema, laulujumal, päike, kuu, tähed, Karu (Ot) ja maajumalad (turri, hisi). Teise astme jumalad ehk nümfid, deemonid. Seejärel tulid hiiud, kangelased ja muinasjutulised kuningad ning nende järel müütilised loomad. Faehlmannil oli ainult üks peajumal Vanaisa/Taara/vana. Teised olid tema pojad/kangelased ja nende järeltulijad. Mõlemad esinevad aga müütilised olendid. Faehlmani puhul olid sellels vee, õhu, maa ja metsa vaimud. 22. Millal ja mis põhjustel tekkis taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. Taaralaste liikumine ehk taarausk kujunes välja 1920.-1930. aastatel, siis sõnastati nende põhimõtted
Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagadesse teatud mõjusid ja motiive. Saagad proosa vormis, kuid poeetilise rütmiga. Põhja- ja Lõunaiiri saagad. Island: Vanem Edda. Koondab laule, mis pärinevad eri aegadest ja tihti ka räägivad teineteisele vastu. Kirja pandud XI-XII sajandil. Pajatavad maailma tekkest. Jumalad hiiud. Sõjakangelaste manala Valhalla, valküürid. Peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast. Peajumal Odin, äikesejumal Thor. Surmavaen ja halastamatu kättemaks. Pole läbinisti häid või halbu tegelasi. Kangelaslaulud – inimestest kangelased, kuid ka nemad on seotud müütidega. Aines suures osas pärit Lõuna-Saksa aladelt. Pole riime. Anglosaksi eepos: Beowulf. VII saj lõpp-VIII saj algus. Sündmused Taanis ja Lõuna-Rootsis
Kool Tähtede vanuriiga Referaat Koostas: Minu Nimi 15 X Aasta SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 TÄHTEDE ELU VIIMASED HETKED...........................................................................4 VALGED KÄÄBUSED.................................................................................................. 5 SUPERNOOVAD .......................................................................................................... 6 HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM ..................................................................9 HR-DIAGRAMM- TÄHTEDE MÕISTMISE VÕTI........................................................10 TÄHTEDE VANUS...........................................................
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korralavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmuse toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana- Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist. Müüte üritati seletada. Euhemeristlikud, sotsioloogilised, psühholoogilised, allegoorilised seletused, loodusnähtustel ja vaimsetel väärtustel põhinevad seletused. Euroopa- euhemerism ja antiigist võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused. Maadeavastusega seotud uue materjali lisamine, indiaani ja antiikkultuuri võrdlused. Müütide kaudu inimkonna arengu mõtestamine. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline...
Inimese isikupära kandija oli hing, ilma selleta ei saanud keha elus olla. Usuti ka hauatagusesse ellu, ning oli kujunenud oma matmiskombestik. Surnute hinged aga jäid edaspidi mõjutama oma elava perekonna elu ja käekäiku. Muinasusk oli tihedalt seotud loodusega. Animism. Kogu loodust peeti samaväärseks ja omataoliseks. Looduses esines vaime, haldjaid. Need hoidsid ja kaitsesid loodust. Tihti nimetatakse Tõnnu, Pekot, Tarapitat, Ukut. Neile lisandusid ka muistsed hiiud, kangelased. Vaimudele ja haldjatele ohverdati. Kujunesid välja kindlad ohvriallikad, ohvrikivid, hiied, mis olid pühad paigad. Sealjuures oli oluline eestlaste "püha päev" neljapäev. Ohvriandideks olid tavaliselt piim, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel puhkudel loomad või vangistatud vaenlased. Tähtis koht muinasusundis oli ennustamisel ohvriloomade surmamisega (parem-vasak külg). Lisaks oli oluline ka nõidumine ja ravimaaagia. Ristiusk
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
Leif-Eriku juhtimisel jõuti välja ka Põhja-Ameerikasse. Viikingite retked lõppesid, sest ristiusk levis ka Skandinaaviasse. Linnad kindlustati, kuninga võim levis. 7. VIIKINGITE USK JA KULTUUR Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid jms) ning esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega (trollid, ohtlikud hiiud, valküürid). Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige ülemised oksad ulatusid taevasse, tema kõige alumine juur puudutas põrgut. Kõike seda ümbritses maailmameri, kus elas hiiglaslik madu. Pärimuse järgi pidi maailm hävima hea ja kurja viimses võitluses. Skandinaavlastel oli palju jumalaid, kes jagunesid kahte perekonda Aasideks ja Vaanideks
ristimise kaudu NÄITED: 10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub. Eestlaste ainujumal Taara, Vanaisa eh Vana Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne, Viboane (kõik Kalevala); Koit ja Hämarik; Kalev oma abikaasaga Kangelaste järeltulijad: Kalevipoeg (Kalevide, ka Sohni); Endel, Ilmarine poeg; Juta, Vanemuise tütar Hiiud: nõid oma kolme lapsega; metsa-, vee-, maa- ja õhuvaimud (algjad, maa-alused, hännad jms) Põrgu: kurat oma käsilastega Faehlmann tutvustas eesti laulujumalat Wannemunne (hiljem Wannemuine) 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsis. 1840. aastate teisel poolel, mõni aeg pärast suhtlemist Elias Lönnrotiga Tartus, lisas Faehlmann laulujumalale kaaskonna (Ilmarine, Lämmeküne, Wibboane), kelle nimed meenutasid «Kalevala» tegelasi
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
pidid elatist otsima kaubandusest ja mereröövist. Röövsaaks huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid, kellest paljud varustasid oma kulul laevu ja mehitasid neid saagihimuliste meestega. Nii moodustusid viikingite salgad. · usund ja kultuur Skandinaavlased austasid lodousjõude, eriti päikest, loodusobjekte(puid, jõgesid ,allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asutatud paljude müütiliste olenditega, kelle seal olid näiteks hiiud, mäevaimud trollid ja naissõdalased valküürid- Viimased kogusid lahinguväljadel langenud sõjameeste laipu, et toimetada nad võitluses hukkunud sõdalaste valda Valhallasse. Maailma pilti nägid nad ilmapuuna. Ülemised oksad ulatuvad taevasse ja alumised okasd põrgusse.Inimesed leasid Midgardis, seda ümbritses maailmameri, kus elutses hiiglaslik madu.Inimeste elupaiga kohal elutses jumalate elupaik. Maailma pidid hävima hea ja kurja viimses võitluses ragnarökis.
saj Konstantinos (Kyrillos) ja Methodios, kes paavst Clemensi maiseid jäänuseid otsisid (861. a), samuti olid nad slaavi tähestiku rajajad KESKAJAL ei tegeletud arheoloogiaga, leidusid ei osatud õigesti RENESSANSSIAJASTUL tõlgendada - kivikirved kui välgunooled, Rooma aja Veenuse alustatakse antiikaegsete skulptuur - paganlikkuse iidol, mille pihta tuleb sülitada/kiviga esemete kaevamisega. visata, megaliitkalmed jäänukid ajast, mil elasid tõelised hiiud, Eesmärgiks vaid ilusate asjade põldudelt leitud savipotte peeti maa sees elavate päkapikkude leidmine ja eksponeerimine, kätetööks või et nad on kasvanud istutamise tulemusel enda kodu ehtimine KUULSAMAID ARHEOLOOGE Sageli peetakse I tõeliseks arheoloogiks sakslast JOHANN WINCHELMANNI (1717-68) - tal Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) õnnestus Pompeijs tehtud "rüüstekaevamistel" esemeid uurida ja koostada uurimustöö antiikkunsti ajaloost. 9
Ainekursuse “Müüt ja mütoloogia” (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2016] 1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad ja vägilased, kes korraldavad kosmost ja panevad paika praeguse maailmakorra. Sündmused toimuvad minevikus. Ülesandeks on seletada asjade algupära. Väljendavad kollektiivseid uskumusi, kogemusi ja väärtusi. Müüt on lugu, mis on kellegi jaoks tähenduslik. Rituaalkuidas müütide ajel käitutakse. Müüdi määratlus ÕS’is: pärimuslik kujutelm millegi tekkest: ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm. Ülo Valk: sakraalne lugu, kauged ajad, jumalad-vägilased-kosmoloogia ehk asjade teke ja praeguse maailmakorra teke. Espak: kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste usus ja kujundlike vahendite abil. Vana-Kreekas o...
Romantikute seas saidki ülipopulaarseks ,,Ossiani laulud". Islandi eepika Kenning - vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund, nimisõna asendamine väh 2sõnalise ümberütleva ühendiga. Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on ,,Vanem Edda"(XI-XII saj, käsikiri XIII), millel pole kindlat süzeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tyli vaanidega; räägitakse kääbustest- seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Gemaani müüdid tunduvad tänapäeval julmad ja toored jumalate vahel on tavaline on surmavaen ja kättemaks, milles pole
Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele...
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline a...
varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest põlvedest – hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja hukuga
Alfheim (,,Haldjatekodu") on arvatavasti tänapäeva Oslo põhjaala piirkond. 7.7 Loodusvaimud Skandinaavia maastikku asustavad ka paljud loodusvaimud. Need vaimud möllasid mägedes ja liustikel hirmuäratavate härma-, tormi- ja tulihiidudena, kehastades salapäraseid ja ohtlikke loodusjõude. Raske jää ja lõõmav tuli olid nii kohutavad, et põhjamaade müütides möllasid hiiud kurjade ja halvaendeliste jõududena. Kuid teised vähem dramaatilised, aga sama tähtsad vaimud olid landvaettir ehk maavaimud, kes täitsid maad ja kaitsesid selle heaolu. Abivalmid ja pelglikud maavaimud ehmusid kergesti ning põgenesid viikingilaevade eest. Maa-alustest koobastest kaevandasid sünged kääbused kiiskavaid kalliskive ja metalle, rõõmsameelsed haldjad aga elutsesid metsades ja järvedes. 7.8 Maod ja lohed
Järgnenud kahetsuses lammutanud ta lossi ja ehitanud selle asemele kiriku. Surres palunud ta ennast matta kiriku ette, mitte kaugele peasissekäigust, kus ta patust põrmu kõik tallata võinud. Erinevus eelnevate variantidega seisneb selle, et vennad alustasid korraga kahe linnuse ehitamist, mille kohadki (Jõhvi ja Edise) on näidatud. Muus osas sarnaneb Tõnuristi ja na variandiga. Edaspidi näeme, et korraga kahte hoonet armastasid ehitada muistsed hiiud, kuigi nemad ehitasid hoopis kirikuid. M.Taube koondredaktsioon legendi eri variantidest on eelnevaga sarnane: "Paljude sadade aastate eest - nii jutustab saaga - elasid kaks venda ühest väljapaistvast soost, kes omasid mõlemaid naabermõisu, Ediset ja Jõhvit. Sel ajal kui üks neist kaugele sõtta läks, pidi teine kohale, kus praegu kirik asub, ühe kindla lossi ehitama. Kui vanem vend tagasi tuli, tekkis vendade vahel tuline tüli /Tüli põhjust jutustatakse erinevalt. Kadunud Parun
"Vanem Edda" leiti 1643. aastal. "Eddas" on palju kenningeid elik poeetilises vormis sõnalisi peitepilte (nt surnud sõdalane see, kes rahuldab vareste nälga). Mitmete kenningite loetelu on ühes eeposes, mil nimeks "Alviissi lugu". "Edda" ja põhjamaade kirjanduse ning ka kreeka mütoloogia vahele võib tõmmata paralleele, jumalate süsteem on mitmekihiline (Odin, Thor, Loki). Surnute kangelaste teispoolsus elik Valhalla. Maa all elavad kääbused elik alfid, vanimad jumalad on hiiud, kes sõdivad pidevalt aasidega. "Eddas" on laulud jagatud kaheks: 1). mütoloogilised loomislaulud 2). kangelaslaulud, mida on kaks korda rohkem kui esimesi. Jumalad on inimlike nõrkustega, pole surematud. "Eddas" antakse realistlikud maailma loomise võimalused, leidub ka maailmalõpu ettekuulutused. Enamik kangelaslauludest "Eddas" toetub lõunagermaanlaste pärimustele, kus ei ülistata ainult sõjasangarlust. Kangelaslikkus on iseenda ületamine ja võitmine. Au tuleb hoida.
eluterve keha, kui töövahendi levikut. Siiski on viimase 50-60 aasta vältel teinud tantsuteadus läbi märkimisväärseid muutusi. On välja kujunenud mitmed koolkonnad, mis uurivad keha ja 9 selle loomulikku olemist tantsu kui keha hüvanguks mõeldud kunsti jaoks. Nende eelkäijateks olid liikumispedagoogid ja tõsised asjaarmastajad, kellest nimetagem ära moderntantsu hiiud Humphrey, Limoni, kelle väljatöötatud tehnika oli üks esmaseid suunamuutusi rangest klassikast kehasõbralikumaks. Tantsust, kui eluterve keha hüvanguks mõeldud asjast rääkides ei saa mööduda Pilatese tehnikast ega Alexanderi printsiibist. Viimase kahe näite varal saab kindasti rääkida tehnikatest, mis ennetavad ja väldivad vigastusi, on kehasõbralikud ja annavad tantsijale lisateadmisi ning lihastugevust ka eraelus. Pilates natuke vähem kui Alexander.
10.saj. Islandit asustasid norralased. Ristiusk võeti rahumeelselt vastu 11.saj. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogu on ,,Vanem Edda" pole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab eri aegadest pärit laule. Kogumiku laulud on osalt vasturääkivad. ,,Vanem Edda" on proosa vormis luuleõpetus. Arvatavasti kirja pandud 11.12.saj, käsikiri aga 13.saj. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelased: jumalad hiiud ja nendega sõdivad jumalad aasid. Tegevuse keskmes on aaside ning vaanide (ka jumalad) tülid ning leppimised. ,,Vanemas Eddas" on palju müütilisi tegelasi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kus langenud sangareid kostitatakse õlle ning mõduga. Teos peegeldab nii muinasskandinaavia kui ka teiste muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmas, uskumusi ja legende. Halastamatu surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline.
või veel varasemasse aega. Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest põlvedest hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja hukuga
sajandil. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik kannab pealkirja ,,Vanem Edda", mis ei ole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab eri aegadest pärit laule. Muuseas, kogumikus sisalduvad laulud on paiguti ka üksteisele vasturääkivad. Arvatavasti kirja pandud 11-12 saj, kuid kogumiku käsikiri pärineb ilmselt 13. sajandist. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelasteks on jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. Tegevuse keskmes on aaside ning vaanide (samuti jumalasugu) tülid ning leppimised. ,,Eddas" on väga palju müütilisi tegelasi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kus langenud sangareid kostitatakse õlle ning mõduga. Teos peegeldab nii muinasskandinaavia aga ka teiste muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmas, uskumusi ja legende. Halastamatu surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline
Ei moodusta terviklikku käsitlust, kuid seostuvad omavahel, kohati vasturääkivad, tegelased sama. Üleskirjutamine polnud süstemaatiline. Tegemist kahte tüüpi lugudega: ühed on jumalatest rääkivad lood, müütilised ja teised on kangelaslaulud. Kangelaslaule on rohkem. Arvatakse, et kangelaslugudes on ajaloolist sisu, kuid aegade jooksul on omandanud müstilisi ja muinasjutulisi elemente, kaotanud reaalsustaju. Jumalaid on seal erinevatest põlvedest hiiud, nende vahel on vastuolu. Osad jumalad on surelikud, võivad elada küll kaua, kuid neid on võimalik tappa. Võitlus käib tardunud ehk mitteareneva ja muutuva ehk areneva suhtumise vahel, see püüab elu edasi viia. Lugude mõte on, et tardumusest tekib jääaeg, mis mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja hukuga
Kuningas, tema poeg ja võitlused Lõuna-Iiri: kuningas Finn, feinid, Finnil poeg Ossian – muistne laulik. James MacPherson – teda inspireerisid muistsed lood, „Ossiani laulud“, lõi loomingut edasi Islandi eepika „Vanem Edda“ – Islandi vanade eepiliste laulude kogumik. Eri aegade laulud 11. – 13. sajandist. Mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kultuuri. Arhailine, toores, julm. hiiud – maailma vanimad jumalad aasid – nendega sõjajalal olevad jumalad, noorem jumalasugu vaan – veel üks jumalasugu, vanem alf – kuulsad maa-alused kääbikud ja osavad sepad nornid – saatuse valdjatarid. Saatusejumalannad, kes otsustasid jumalate, hiidude, inimeste ja kääbikute saatuse üle Valhalla – sõjakangelaste manala 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
