ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. 10.- 11. sajandil tugevnes keskvõim Saksamaal ja Saksa- Rooma keisritena valitsenud Ottode ajal (Otto I, II ja III valitsesid üksteise järel 936- 10002) algas romaani stiilis kirikuarhitektuuri ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. Kultuuriliselt olid väga aktiivsed ka 12. Ja 13. sajand, linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg. Selle pika ja kultuuriliselt rikka ajastu muusikat tunneme paraku võrdlemisi lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järele tekkis 8.- 9. sajandil seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti väga suurel alal ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja pandud tekste veel sajandeid. Seepärast võib tänapäeval kergesti jääda ekslik mulje, otsekui
kõik kõigiga. Tehti ka katseid kõlvatust vähendada. Ilmus käsk, et teatris esinedes peavad näitlejannadel püksid jalas olema. Ellu samas see ei rakendunud, sest protesteerijate arvates polevat siis mõtet teatrisse minnagi. 1726-1743 viib Prantsusmaa poliitikat edasi kardinal Fleury. Peale tema surma kasvab kuninga armukeste mõju: markiis de Pompadour ja krahvinna du Barry. Kuningat riigiasjad ei huvita. Kõrgklassi hulgas on rokokoo hiilgeaeg. LOUIS XVI (1774-1792) Ausameelne, aga küllaltki saamatu ja tähtsusetu kuningas. Abielus Austria keisrinna Maria Theresia tütre Marie Antoinette`iga. Talle meeldib puutöö ja hiljem jahipidamine, riigiasjad ei köida. Abielu algaastatel õnnetu. M. Antoinette sukeldub pidudesse ja lõbustustele. Riigi väljaminekud kasvasid, sissetulekud jäävad samaks. Elatakse võlgu. Otsustab ellu viia reforme. Kutsub rahandusministriks Anne Robert Turgot (1727- 1781)
480 eKr tungis Kreekasse kuningas Xerxes, kellel õnnestus foiniikia laevastiku abiga vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähistel said aga pärslased jällegi hävitavalt lüüa, järgmisel aastal lõi spartalaste maavägi ka mandril pärslasi. Sõda kandus üle Väike-Aasiasse, kus ka sealsed linnad saavutasid iseseisvuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr). Pärast võidukaid sõdu pärslastega algas Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile kerkisid Ateena ja Sparta. Spartat iseloomustas range sõjaväeline korraldus, tema jalavägi oli konkurentsitult tugevaim. Sparta ümber koondusid paljud Lõuna-Kreeka linnriigid moodustades Peloponnesose Liidu. 5.sajandi Ateena oli demokraatlik. Kreeka suurim linn. Ateena juhtimisel moodustati Ateena Mereliit, mis pidi kaitsma Pärsia rünnakute eest. Tänu Liidu andamitele saavutas Ateena laevastik suurima võimsuse. 431-404 eKr toimus Ateena ja Sparta vahel Peloponnesose sõda
3. Keskmine riik : · 2000 eKr 1650 eKr. · Nomarhhid maakondade valitsejad. · Teeba tähtsaim usukeskus. · Elukutseline sõjavägi. · Allutati Nuubia põhjaosa. 1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased. 4. Uue riigi periood : · 1550 eKr 1075 eKr. · Välise võimsuse hiilgeaeg. · Palestiina ja Süüria allutamine. · Thutmosis III tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus. · Sõda Hetiitidega. Ramses II sõlmis rahulepingu, mille kohaselt Palestiina jäi Egiptusele, Süüria aga loovutati. Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest.
Trifoorium oli paksu müüri sees olev kitsas käik, avanes kesklöövi suunas . Trifooriumi asemel võis olla kitsas süvend empoorid. Kesklöövi ja nelitise vahel asus madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid.
Prantusmaa valgustust ning sõjalist ja teaduslikku arengut 16-19 sajandil. Välja on toodud ka mõndade isukute lühielulugu. Käesolev referaat on kokku pandud kooliõpiku tekstidest ning internetis leiduva info põhjal. Mingil määral sisaldab see ka autori enda teadmisi. Huvitavat lugemist! Sisukord Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustusideoloogia eelkäijad elalasid 17. sajandil, nende hiilgeaeg oli aga 18. sajandil. Üheks valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. See pani kahtlema ära kulunud tõdedes ja ülistas eelkõige inimmõistust. Sellist mõtteviisi tõi aga eriti esile Renè Descartes. René Descartes [rön'ee dek'art], ladinapäraselt Renatus Cartesius. Ta oli prantsuse filosoof ja matemaatik. Descartes õppis jesuiitide gümnaasiumis lugedes seal keelatud raamatuid. Descartes viibis tihti
3. Keskmine riik : · 2000 eKr 1650 eKr. · Nomarhhid maakondade valitsejad. · Teeba tähtsaim usukeskus. · Elukutseline sõjavägi. · Allutati Nuubia põhjaosa. 1650- 1550 eKr võimutsesid Niiluse deltas Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased. 4. Uue riigi periood : · 1550 eKr 1075 eKr. · Välise võimsuse hiilgeaeg. · Palestiina ja Süüria allutamine. · Thutmosis III tema valitsemise ajal saavutati suurim ulatus. · Sõda Hetiitidega. Ramses II sõlmis rahulepingu, mille kohaselt Palestiina jäi Egiptusele, Süüria aga loovutati. Diplomaatilised suhted Aasiaga. · Ülem-Egiptuse eraldumine Alam-Egiptusest.
poolel langes Kreeka Pärsia võimu alla, peale oluliste lahingute võitu tõrjusid kreeklased pärsaled ära. Kreeka hiilgeaeg (480-431): Ateena ja Sparta olid võimsaimad paljude liitlastega riigid Kreekas, kelle suhted olid pingelised. Ateena oli tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus, kus valitses demokraatia,
( võitis eri andmetel kas 5 või 6 korda järjest 632- 608 eKr maadluses), tema poeg Hetoimokles (saavutas peale isa veel 5 korda järjest võidud maadluses), Milon Krotonist (tuli a. 540 ja 532 516 eKr 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist (oli 488-476 eKr 8 korda, teistel andmetel 7 korda, parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164-152 eKr 12 korral staadioni- ja kilbijooksu). (vt Lisa 2.) Antiikolümpiamängude hiilgeaeg oli 6. ja 5. Saj eKr. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus.(Olümpiamängud 1980: 8) 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid Olümpiatraditsioonide alguse kohta on käibel hulgaliselt legende ja müüte. Ühes pajatatakse, et mängudele panid aluse Idaiose Herakles ja tema 4 venda: Epimedes, Paeonaios, Iassos ja Akessidas. Nad treenisid truult Zeusi kuni täisealiseks saamiseni. Seejärel lahkusid
eestlaste teadvusesse murdnud. Samas pole sellele ka väga reklaami tehtud. Vaatame Kindle't või Nooki. Üks on loodud ühe Ameerika juhtivama Internetipoe poolt, teine ühe juhtivama raamatupoe poolt. Kui aga kui Rahva Raamat või Apollo tutvustaks enda e-lugerit? Kuna e- lugerite populaarsus on võrdlemisi uus nähtus, ei toimiks see Eestis ka tõenäoliselt siis. Ja kuna raamatut kujutatakse ka mujal maailmas veel ette kaante ja lehtedega asjana, pole asi ainult Eestis. E-raamatute hiilgeaeg on kindlasti tulekul, kuid sinna on veel aega. Eelnevat kinnitab ka fakt, et e-lugerite suurimaks miinuseks peetakse kahjulikku mõju silmadele. E-tindi ja paberi tehnoloogiat täiustatakse pidevalt ja kuigi see ei asenda päris paberit ja tinti, tuleb kindlasti aeg, kui e-raamatud on silmadele kahjutud. Tabel 1 Tabel 2 Kokkuvõte Seda uurimustööd kirjutama asudes olin veendunud, et ma tean e-raamatutest üsna palju ja näen, kuhu inimkond selles vallas liigub
kolmeks. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida. Sellega hakkas riik lagunema. Seda kasutasid ära Araablased ning väga sagedasteks hakkasid muutuma Viikingite rüüste- ja vallutusretked Euroopas. *Valgustus Kujunemine, põhiseisukohad; Prantsuse valgustajad, nende vaated inimesele ja ühiskonnale, usule, riigi valitsemisele; Saksa valgustuse eripära, Herder Valgustus hakkas 17. sajandil Inglismaal ning levis sealt edasi mujale Euroopasse. Hiilgeaeg oli 18. sajand ja ühtlasi nimetatakse seda sajandik valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades elutõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned : 1) kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. 2) Teadmiste ainsaks allikaks on mõistus. 3) Tõsikindla teadmise jõudmiseni on vaja kahelda kõiges. 4)Ideaaliks sai ratsionistlik maailmakäsitlus. 5) Ideed muudavad maailma. 6) Inimühiskonnale oli eeskujuks loodus
asustasid vägivaldselt ringi alistatud rahvaid (Iisrael, Egiptus jt). Ka Babüloonias valitses mõnda aega Assüüria ülemvõim. · 7. sajand - Uus-Babüloonia riik. 7.sajandi lõpus lõi Babüloonia assüürlaste alt lahku ja purustas liitlasväe abil nende riigi. 612 eKr hävitati Ninive ja 609 eKr purustati Assüüria sõjavägi, ühes sellega ka riik lõplikult. Uus-Babüloonia riigi hiilgeaeg oli kuningas Nebukadnetsar II võimu all (605-561 eKr). Ajaloos on ta tuntud eelkõige suure ehitajana. Pealinnast Babülonist sai maailma suurim ja uhkeim linn, mis ümbritseti massiivse kindlusvööndiga. Linnas kerkis peajumal Marduki astmiktempel - Paabeli torn. Kuningalossi võlvide kohale katuseterrassidele rajati rippaiad. 597 eKr vallutati Juuda riik ja Jeruusalemm.
1982. a. anti välja varem kasutamata jäetud materjalidest koostatud album Coda. Coda tähendab muusikalises terminoloogias lõppu. 1994. a. ühinesid peale üürikesi soolokarjääre taas Robert Plant ja Jimmy Page ning andsid koos välja albumi Unledded. John Paul Jonesi selle albumi tegemise juurde ei kutsutud. Tema on peale Led Zeppelini lõppu produtseerinud selliseid esinejaid nagu R.E.M. Progressiivne (intellektuaalne) rock, jazzrock ja fusion. Progerocki kui nähtuse hiilgeaeg oli 1970. aastate algupoolel, mis oli muusikas suurte ideaalide ja lootuste ajastu. Need ideaalid oli nii suured, et vaevalt niisugune avaralt haarav lootusega segunenud fantaasia enam kunagi rockmuusikasse naaseb. See oli puhang, mis jättis olulisi jälgi järeltulevasse muusikasse ja kuulajatesse. Nende stiilide kaks tähtsamat eeldust olid: pillimeeste üldine mängutaseme tõus ja stuudioelektroonika ning pillide täiustumine (süntesaatorid). Ideid ammutati erinevate
raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Poseidoni tempel Akropol antiikajal Propüleed Paestumis, Lõuna- Itaalias Templiarhitektuur Ateena Akropol Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv
Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab ,,jõgedevahelist maad". Need kaks jõge on Eufrat ja Tigris. Mesopotaamia oli loodusvaradelt üsna vaene. Peamine tooraine oli savi, mida leidus rikkalikult, teataval määral ka datlipalme ja pilliroogu. Tigrise ettearvamatud üleujutused tekitasid sageli suuri purustusi. Puitu, metalle jm tuli hankida välismaalt. See põhjustas Mesopotaamia tsivilisatsiooni leviku, kuid samas ka võõraste sagedasi sissetunge. Põlluharimine ei toimunud ainult viljakal poolkuul. Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, m...
ühtisid palju ja mõlema elutööks oli rahvaviiside taaselustamine. Erinevalt teistest tõid nad rahvaviisidess sisse midagi uut ja põnevat ning muutsid selle nii rahvale rohkem meeldivaks. Mõlemad olid oma töös väga täpsed ja põhjalikud, kohati muutusid nende laulud ise raskesti esitavateks. Erinesid nad aga kohati aga oma elustiili ja iseloomu poolest. Mart Saar oli oma teoste esitamises ja levitamises julgem ja aktiivsem. Cyrillus oli tagasihoidlikum ja väitis, et tema teoste hiilgeaeg tuleb alles aastakümned pärast tema surma. Majanduslikult oskas ka Kreek ennast paremni ära majanda ja organiseerida kui Saar. Mõlemad heliloojad on andnud endast väga suure panuse Eesti muusika ajalukku. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Riiklik Kirjastus, Eesti heliloojad ,,Mart Saar", Tallinn 1964 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Mart_Saar 3. http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Saar.html 4. http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/composers/saar/elu.htm 5. http://www.emic
LOOMING: 1826-,,Küsimused"; ,,Närusus"; ,,Krahvinna Jutta"; 1851-,,Oktoobris 1849" Järeldus: Tüüpilise romantiku elulugu: TAUST: rikkamast perest HARIDUS: haritud, lõpetamata, kõrgem, väga tugev enda harimine SUHTED VANEMATEGA: väga halvad, pinged (,,must lammas" peres) AMETID: pealesunnitud, püsimatud, välja saatmised, sõjavägi ERILISUS/OMANE VEIDRUS: igaühel oma, eriline saatus, erilised sündmused kodumaal LOOMING: alustamine nooremas eas, hiilgeaeg enne surma, eriline... ,,Meie aja kangelane" M.Lermontov (1839) Maksim Maksimõts oli alt üles ,,kerkinud" kapten Vene ohvitser Kaukaasia põliselanikke allutades mõistis nende vabadusjanu. Nad mõistsid nende vabadust, kuna olid ise sellest ka kirjutanud? Kahetine sekkumine: allutan nad oma tsaarile kahtlen oma tsaaris... Petsorin lootis Belalt täielikku puutumatust lääne tsivilisatsioonist. Bela oli n-ö metslane. Kaukaasia
· 1837 Aurutrammid New Yorgis · 1881 elektritramm Saksamaal (Simens) RÖÖBASTRANSPORT EESTIS Raudtee liiklus: o 1870 Paldiski (sõjasadam) Peterburi raudtee o 1899 Riia Pihkva o 1890 Tapa Tartu Valga o 1931 Tartu Petseri o 20. September 1924 Tallinn-Nõmme elektriraudtee Tramm 1918 seiskus hoburaudtee 1921 13. mail mootortramm Vene turg Kadriorg 1934 november elektritramm Pärnu maanteel EESTI RAUDTEEDE HIILGEAEG MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU Sisepõlemismootor soojusmasin, milles kütus põleb mootori sees. (kasutegur 60% ja rohkem) Välispõlemismootor kütus põletatakse väljaspool mootorit. (kasutegur 10%) KÜTUSE JÄRGI Gaasimootor Bensiinimootor Diiselmootor TAKTIDE JÄRGI Kahetaktiline Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12) Boksermootor Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor
10 sajandil aga vallutati nad ja saadi võim egeuse merel tagasi ning laiendati piire väike-aasias. 11 sajandil hakaksid bütsantsi vastu võitlema türklased, kes vallutasid nende piirid väike-aasias, elanikkond hakkas üle võtma islamiusku ja rääkima türgi keel, b palun abi Lääne-Euroopalt, see tõi kahju, sest langes ise frankide kätte, 13 sajandil taastati küll võim, aga mitte enam kunagine hiilgus. 14 sajandil vallutas Türgi riik lõplikult Bütsantsi (1453) Hiilgeaeg oli keiser Basileuse I ajal, siis oli nende käes ka Bulgaaria. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, eksisteeris ka aristokraatlik senat, nõuandmiseks, nähti ainult pidulikel sündmustel. Keisri nimetas ametisse senat, armee ja rahvas. Algul polnud keisrivõim päritav, keiser ise määras järeltulija. Uue keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh. Langusajal hakkas ametikoha pärandamine. Bütsantsi sõjaväe moodustasid palgaarmee
· Vana Testament pole ajalooallikas, vaid usutunnistus ehk ajalugu nii, nagu see oleks pidanud olema ja nagu seda usuti olnud olevat. Piiblitekste saab kasutada ilmalikus ajalooteaduses ainult tingimisi ja fragmentaarselt. · Mesopotaamia ruumis oli maailma loojaks jumal El-naispool Asera; Baal-sõja- ja viljakusjumal; Mot- allilm · Heebrelased tõid kaasa jumala Jahve · 10. 9. Saj eKr Iisraeli ja Juuda kuningriikide tekkimine · 8. Saj eKr Iisreali hiilgeaeg · 722 eKr Assüüria allutab Iisreali ja hävitab Samaaria · 7. Saj eKr Juuda hiilgeaeg · 597 ja 587/6 eKr Babüloonia vallutab Juuda ja hävutab Jeruusalemma · 5. Saj eKr- 70 pKr Teise templi periood ehk Pärsia, hellenistlik ja rooma aeg. · Diasporaa- juudi kogukond, mis ei asu kodumaal. · Heebrea piibel- Tanak · Toora(õpetus)+ Nebiim(prohvetid)+ Ketubim(kirjad) · Kristlus kasutab heebrea piiblit osa oma õpetusest · Tanak-i on tõlgitud
aasta lõpuni, muutudes päev-päevalt aina ägedamaks ja verisemaks. Verisemaks peamiselt enamlastele. Eriti ägedad lahingud toimusid rahuläbirääkimiste ajal, kuna edu korral oleks neil olnud põhjust meilt soodsamaid tingimusi välja kaubelda.Sõjategevus Narva rindel oli muutunud positsioonisõjaks, kus soomusrongid said oma dessantide ning kuulipilduja- ja suurtükitulega kaasa aidata vaid oma tegevuspiirkonna ulatuses. Püsiva rinde tõttu oli soomusrongide hiilgeaeg möödunud. Eesti- Vene rahuleping 25. juulil 1919 tegi Venemaa Eestile ettepaneku rahuläbirääkimiste alustamiseks, millesse Eesti pool suhtus kui sõjalisse propagandasse. Kuigi Eesti valitsus nõustus hiljem läbirääkimiste pidamisega Pihkvas, ei andnud need tulemusi.Uus rahuläbi- rääkimiste ajajärk algas uue, Jaan Tõnissoni poolt juhitava valitsuse moodustamise järel. 19. novembril sõlmiti Tartus leping pantvangide vahetamise küsimuses ning lepiti kokku vaherahu
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 1991 Tartu Ülikooli olulisemad töölõigud 1918- 1940 I maaailmasõja lõpus oli TÜR-s ainult umbes 26 000 27 000 köidet, kuna raamatukogu fondid olid sõja eest Venemaale evakueeritud. 1918-1919 üritas ülikooli raamatukogu taastada katkenud välisvahetussuhteid, kuid veel see ei õnnestunud valitseva poliitilise olukorra tõttu. Esimesed raamatud laenati Eesti asutustelt. Esimese trükise välismaale laenutas ülikooli raamatukogu 1920.aastal. Esimesed kirjad, mis puudutavad bibliograafiaalast tööd, pärinevad samuti aastast 1920. 1.01.1920 sai raamatukogujuhatajaks klassikalise filoloogi haridusega Fr. Puksoo, kellest kujunes raamatukogu juhatajaks oldud aastate jooksul Eesti raamatukogunduse rajaja. Puksoo tubliks abijõuks oli väike, aga väga kohusetundlik ja südamega asja juures olev töökollektiiv. Juba 1921. aastast taasavati raamatukogu lugejatele, kuid see oli palju tööd ja enese...
ehk Akkadi keel. Valitses u 59 aastat, aga see võib ka liialdus olla. Tema järel tuli Naram Sin. Tema valitsusajal oli mässud ja riik kuivas natuke territoriaalselt kokku. Esimese Mesopotaamia valitsejana lasi end jumalikustada. Hakati panema jumala nimest tuletatud pärisnimesid. Samas ta polnud nii karismaatiline. U 2000 Akkadi riik lagunes ja linnriigid iseseisvusid. Gutid tungisid sisse ja ühendasid uuesti ja pealinn läksi Uri. Algas Uri III dünastia ehk sumeri viimane hiilgeaeg, Ur-Nanima ja Sulgi. Nende ajal oligi hiilgeaeg, mida tegi üks või teine, ei ole tuvastatav. Sumeri päritolu valitsejad. Valitsus tsentraliseerutud, neile allusid asevalitsejad. Kuningatele pühendatud hümnid, kus neid kujutati jumalatena ja ideaalsetena. Nüüd templid allusid raudselt kuningale ja moodustasid riigi majanduse keskse osa. Sellest ajast on säilinud ka esimene seadusekoodeks- Sulgi koodeks. Nad panid ka vanu muistendeid vms kirja, et oma jumalikku päritolu rõhutada.
olid väiksemad, abielu= sotsiaalne võit. Kõlblusprobleeme tekitas suur vallaliste osakaal linnades. Põhitegevused olid käsitöö ja kaubandus, veekogude läheduses ka kalastamine. 8. Keskaja lõpuks kujunes kaks suuremat kaubanduspiirkonda: Vahemere-kaubandus ja Hansakaubandus. Iseloomusta eelpoolnimetatuid: missugused piirkonnad olid sellesse haaratud? Missuguste piirkondadega kaubeldi? Misugune osa oli Eesti linnadel? Hansakaubandus Lääne ja Põhjamerd hõlmav ala. Hiilgeaeg oli 14. sajnandil, kui sinna kuulus enamik Londoni-Novgorodi joonele jäävaid sadamalinnu. Hansalinnade hulgas olid ka tänapäeva Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi. Esimesed moodustasid olulised kaubanduslikud tuiksooned. Vahemere-kaubandus Euroopa, Idamaade ja Põhja-Aafrika alad. Hiljem laiendasid alasid Madalmaadesse ja Põhja-Euroopasse. 9. Iseloomusta kolme märksõna või fraasiga keskaja teadust. Teadmised ja teadus toetusid antiigi alusele
harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu- nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonest arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. 2. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 e.Kr - 323 e.Kr (sureb Aleksander Suur) Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e.Kr ja see ajajärk seostub eelkõige kuulsa Ateena riigimehe Periklese nimega, sest just siis algasid tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile, kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Akropolile kerkis Partheon ( pühendatud jumalanna Ateenale), mis on täiuslikem dooria stiili näide. 3. Hellenistlik aeg - 323 e.Kr - 30 e.Kr ( sureb Kleopatra )
Sajandi teisel poolel andis Isini valitseja Lipit-Istar (1934 1924) tervikliku sumerikeelse seadustekogu. 19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna- Mesopotaamia võimsaim riik kuni Babüloonia suurriigi rajamiseni Hammurabi poolt. Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina. Vana-Assüüria riik tekkis 20. sajandil linnriigina Mesopotaamia põhjaosas, Tigrise keskjooksul. Tähtsaim keskus oli Assur. Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Samsi- Adadi valitsusajal (1813 1781). Samsi-Adad vallutas läänepool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse. 1758-55 alistas Babüloni kuningas Hammurabi Assüüria Babüloonia ülemvõimule. Mari riik Mesopotaamia loodeosas Eufrati keskjooksul oli olnud arvestav jõud juba III aastatuhendel. Allus seejärel Akkadile ja Uri III dünastiale, mille languse järel taastas
· U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. · Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). · 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): · Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. · Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. · Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. · Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. e. Hellenismi periood (338-30 eKr)
oliivkasvatus. Ühiskond Patriarhaalne 12 aristokraatlikku Linnriigid Kreeka suurpere linnriiki elulaad ja kultuur Päritolu Indoeuroopa Tundmatu rahvas Kreekast tulnud hõimud Väike-Aasiast kolonistid. 3. Rooma ajaloo põhiperiood. a. Kuningate aeg (753-509 eKr) · Etruskide hiilgeaeg. · 7 kuningat, kellest 3 viimast olid etruskid. · Rooma valdused olid linna lähiümbrusest Tiberi jõe suudmeni. · Rooma linna väljaehitamine. · 510 eKr kuningavõim kukutati rahvaülestõusuga. b. Vabariik (509-30 eKr) · Riiki juhtisid senat ja valitavad riigiametnikud. · 265 eKr langes kogu Itaalia Rooma võimu alla, alistati etruskid ja kreeklased. · 3 Puunia sõda Kartaagoga ülemvõimust Vahemerel (264-146 eKr)
Vana riik 2650 · Sisemise ühtsuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg. 2100 · Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. eKr · Giza püramiidid ja Sfinks. Keskmine riik 1950- · Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast. (pln Teeba) 1650 · Asevalitsejate tähtsuse kasv. eKr · Allutati Nuubia riik ulatus 2 kärestikuni. Uus Riik 1550- · Välise võimsuse hiilgeaeg Thutmosis III vallutas 1075 Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni. eKr · Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber. · Sõjad hetiitidega. Hilis-Egiptus 1075 · Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao) 525 eKr ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid). 3. Egiptuse ühiskonnakorraldus kujutas hierarhilist püramiidi: A
Tsivilisatsiooni teke 3000 a eKr tekkisid sõltumatud riigid: Alam- ja Ülem-Egiptus Vana riik 27.-21. saj eKr --püramiidide ehitamise aeg, kokku üle 50 (Dzoseri, Hufu, Hafra, Menkaura) --sisemine ühtsus > ühtne riiklik religioon > rõhutati vaaraosid --üks varaseimatest tsivilisatsioonidest ning oli ka kõige pikaajalisem Keskmine riik 20.-17. saj eKr --kaubanduse ja käsitöö hiilgeaeg > ei oldud enam nii isoleeritud > Vahemeri --Teeba valitseja ühendas riigi (riigijumalaks sai Amon) --vallutati Nuubia, lõunapiiri kaitseks ehitati kindlustatud linnad Uus riik 16.-11. saj eKr --kõige sõjakaim etapp Egiptuse ajaloos --armee loomine > kehtestati kontroll riigi üle, vallutati maid --Ülem-Egiptuses kujunes vaaraodest sõltumatu preestrite riik Hilis-Egiptus 11.-6. saj eKr
Peale Kiku langemist reduktsioon (tagasi ostmine). Elu linnas ja maal: Keskajal oli rikkus tulnud kaubandusest, sest eesti asukoht oli super. Veeti palju vilja välja. !7.sajand Eestist hakkas kujune Rootsi Viljariik, kuid idakaubandus langes, paljud eesti linnad jäid kiratsema. Mõned linnad kaotasid oma õigused. Kaup hakkas mujalt läbi liikuma. Tartu sellest kasu ei saanud ja sead ei muutnud isegi ülikooli asutamine. Ka Tallinna õitseng oli möödas. Narva tõus, hiilgeaeg. Narval läks nii hästi, et arutati ta muuta teiseks pealinnaks Stockholmi kõrval. Seal tsunftikord. Esimesed manufaktuurid. J. De la Gardie asutas sinna klaasimanufaktuuri. Kuna sõdu eriti polnud sai eesti üle oma kriisist. Rahvaarv kasvav loomulik ja mehaaniline iive. Palju sisserändeid. võeti üle sisserändajate kombed ja riietumise. 1656-1658 Vene-Rootsi sõda. Vene tahtis Eesti ala, kuid feilis ja sõlmiti 1661 Kärde rahu. Rootsi aja lõpuks oli ½ miljonit. Talupoegadele
Tuntud rüütlipärimused on "Legend kuningas Arturist", Graalist, Parzival, "Tristjan ja Isolde *rüütlikultuur- Turniirid,Rüütlid olid elukutselised sõjamehed,Proovile pandi ennast jahiretkedel ja turniiridel (e. Sõjamängud),Algul peeti väikeseid lahinguid pealtvaatajatele rüütlisalkade vahel, järk- järgult asendati need kahevõitlusega,Kirik suhtus taunivalt. b)jaroslav tark(978-1054) *Tema valitsemisaeg Vana-Vene riigi hiilgeaeg,Riigi valdused ulatusid Mustast merest kuni Läänemereni,1030 vallutas Tartu,Abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred abiellusid Ungari, Prantsuse ja Norra kuningaga,Lasi koostada seaduskogu "Vene õigus",Jarisleit Lombakas varjaagid kutsusid teda nii!oli Rjurikovitside soost Vene valitseja, 9871010 Rostovi vürst, 10101036 Novgorodi vürst, 10161018 ja 1019 1054 Kiievi suurvürst. Ta kasutas palju varjaagide ehk viikingite sõjalisi teeneid, eriti Novgorodis. 1030 (6538)
.................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Rüütlite seisus kujunes välja 10.-11.sajandil, kuid võib öelda, et nende tegelik hiilgeaeg jääb hoopis kusagile 12.-13.sajandisse. 12.sajandil hakkavad valitsejad keelama rüütliks lüüa neid noormehi, kes ise ei põlvne rüütlist. Seega võib järeldada, et alates 12.sajandist on ka rüütliseisus päritava loomuga ning alamast seisusest pärit inimene sinna ei pääsenud. Alates 16.sajandi algusest hakkavad hobustega sõdurid lahinguväljalt kaduma ning need asenduvad inimestega, kes kasutavad piikide asemel juba arenenud tulirelvi.
Siiski peetakse neid teineteisest sõltumatuteks: Kesk-Ameerika-maiad ja Andide-inkade tsivilisatsioonid. Kesk-Ameerikas algas Olmeegidega, kes olid Mehhiko lahe lõunarannikul- tuntud kivipeade kujutiste järgi, mis pärinevad teisest ja esimesest aastatuhandest ekr. Sealt hakkas see levima kõikidesse suundadesse nt Mehhiko mägismaale, kus kujunes Monte Apal??. Mehhiko kiltmaal esimene suurem asula Teotihuacan-kuu püramiidid. Hiilgeaeg 6-8 saj pkr. Kolmas suund ida poole, kus kujunesid välja Maiade linnriigid. Seal ka maiade hieroglüüfkiri. Maiade hiilgeaeg lõppes u 10 saj, kus linnriikide kese kandus Jukatani poolsaare põhjaossa. Põhjapoolsel Mehhiko alal kujunes Asteekide kuningriik pealinnaga Tenochtitlán. Seega siis asteegid ja maiad pigem selle tsivilisatsiooni lõppfaas, eriti asteegid, enne neid ikka pikalt seal tsivilisatsioon olemas. Peruu põhjapoolses osas u 2700-2600 ekr
Orkester esines ka iseseisvalt ning muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes. 2) KESKAEG 5.-13 sajand Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Varakeskajal kujunes läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Kultuuriliselt olid väga aktiivsed 12. Ja 13. Sajand, linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg. Üleüldiselt oli rahvas väga jumalakartlik. Tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus noodikirja järgi tekkis 8. 9. Sajandil seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti väga suurel alal ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu. On põhjust arvata, et kogu keskaja jooksul eksisteerisid erinevad muusikavaldkonnad, mis olid üksteisega tihedas kontaktis, kirjalike allikate nappuse tõttu on seda muusikakultuuri aga raske täpsemalt kirjeldada.
Pärast türklastele kaotatud Mohacsi lahingut (1526) langes suurem osa Ungarit Türgi kätte, ülejäänud Ungari alad ja Tsehhi läksid Habsburgidele. MAJANDUS Saksamaa majandust iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti märgatav oli Saksi-Tüüringi piirkonnas mäetööstus. Kaubatootmise töus ja maa soodne asend kaubateedel vöimaldasid kaubanduse jätkuvat edenemist. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. KIRIK JA VAIMUELU 16. saj oli katoliku kiriku hiilgeaeg: Konstanzi kirikukogu oli taastnud paavstivöim ühtsuse, ta pidas end körgemal keisritest ja kuningatest. See pöhjustas palju probleeme. 1) Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni tsölibaadist (abielukeelust) jm pahed. Osa vaimulikke nöudis kiriku puhastamist, kuid kirikul polnud vöimalik seda teha. 2) Kirikute ülalpidamine nöudis palju raha, kuid seda eriti polnud, enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati uus makse, kiriklike
õ) 192,27m 41. Roomas peeti kasvatuse tähtsaimaks 9. antiikaja viimased olümpiamängud eesmärgiks: toimusid aastal : Inimese harmoonilist arendamist v) 292 e. Kr Terve ja tugeva sõduri kasvatamist v) 393 e.kr Igapäevaste töövõtete õpetamist õ) 393 m.a.j 42. rooma impeeriumi hiilgeaeg oli 3.-2. sajandil eKr 10. rooma keiser , kes andis käsu hakata 2.-1. sajandil eKr pidama olümpiamänge roomas oli 1.-2.sajandil m.a.j Tiberius Theodosius I 43. Marathoni lahing toimus Lucius Cornelius Sulla 632.a eKr 543 a eKr 11. Tähtsuselt teised pidulikud mängud 490a eKr (olümp.mängude järel) Kreekas olid:
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
Küll aga ei jõua kaks hetkel tegutsevat vutifarmi katta ka kohaliku turu vajadusi. Alles siis, kui põhitoodangut annaks 10 - 12 000 põhikarja lindu (täismahus vutifarm), oleks toodangumaht piisavalt suur, et hakata mõtlema ka välisturule. Jaapani suuremates vutifarmides peetakse näiteks kuni 350 000 lindu. Jaapanis on põldvuti mune sajandeid toiduks kasutatud. Kodustatud linnu aretustöö algas seal sadakond aastat tagasi. Eesti põldvutikasvatajate hiilgeaeg oli 1980-ndatel aastatel, mil viis tollal tegutsenud vutifarmi tootsid kokku enam kui 20 miljonit muna aastas, mis kõik müüdi Venemaa biokombinaatidele, kus neist valmistati vaktsiine ja biopreparaate. Samuti müüdi Eesti turul suitsetatud vutte. Seoses Vene turu kadumisega lõpetasid ükshaaval tegevuse ka vutifarmid. Hetkel on Eestis vaid kaks tõuvutifarmi Ülo Pullisaare Järveotsa Põldvutifarm Leies ja Rene Treieri vutifarm Tartu maakonnas Äksis
Keisririigi ajal erinevate aegade jooksul vastu võetud seadused süstematiseeriti ja ühtlustati ning kujunes välja juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Ka hilisematel ajalooperioodidel (keskajal ja uusajal) on lähtutud rooma seadustest ning paljud neis sisalduvad põhimõtted kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula – saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid:
eg 13.saj kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a). Algas kuningavõimu tugevnemine. Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a). Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj). Paavstivõimu hiilgeaeg 12.-13.sajandi vahetusel. Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine. Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj). Hiliskeska 14.- Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia eg 15.saj (must surm).
Keisririigi ajal erinevate aegade jooksul vastu võetud seadused süstematiseeriti ja ühtlustati ning kujunes välja juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Ka hilisematel ajalooperioodidel (keskajal ja uusajal) on lähtutud rooma seadustest ning paljud neis sisalduvad põhimõtted kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid:
kuid suurem jagu tulutoovatest tehnikatest on sportvõitluse jaoks liiga ohtlikud. Vanemal ajal oli sportlik võitlus pärisvõitlusega tihedamalt seotud. Rahvusvahelisi spordiüritusi oli vähe ja peamine võimalus noorel atleedil ennast proovile panna, oli lahinguväljal. Keskajal hakati korraldama rüütliturniire. Turniiril võideldi nüride relvadega, eelnevalt kokku lepitud reeglite järgi ning võitja selgus vaenlase seljatamisel või punktide kokkuarvestamisel kohtunike poolt. Turniiride hiilgeaeg oli 14.-15. sajandil. Selleks, et turniiril mitte viga saada, mõtlesid 3 inimesed välja palju viise enese kaitsmiseks. 15. sajandiks kujunes välja plaatraudrüü, mis kattis täielikult kogu võitleja keha. Selles oli sportvõitlejatel ohutu üksteist materdada. Sportliku mõõgavõitlusega tegeletakse ka tänapäeval. Lisaks kultuurilisele aspektile, vanade tarkuste ja traditsioonide hoidmisel, on see ka füüsiliselt arendav spordiala. Nüüdseks
Mägine maastik, mis on põlluharimiseks vähesobiv. Killustatud. Liigendatud rannajoon kaubasadamad ning kaitse merelt. Kaubateede ristumiskoht. Põhiperioodid: Kreeta-Mükeene periood ~2000-1100 eKr Tume ajajärk ~1100-800 eKr Arhailine ajajärk ~800-500 eKr Klassikaline ajajärk ~500-338 eKr Hellenismiperiood 338-30 eKr 3 Klassikalise ajajärgu ühiskond: Klassikaline ajajärk on Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Valitsemine oli demokraatlik. Valitsemisvormid: Rahvakoosolek, mis valis 500-liikmelise nõukogu, riigiametnikud (sealhulgas 10 strateegi ehk väejuhti) ja 6000 kohtunikku (vahetusid kuu aja jooksul, mis tagas nende erapooletuse ja pädevuse. Ühiskonna hierarhia: Ühiskond patriarhaalne Inimesed jagunesid vabadeks kodanikeks (=vaba, mees, täisealine, põliselanik) ja mittekodanikeks (=naine, ori ja metoig = võõramaalane/mitteateenlane)
laevastiku toetusel piki Egeuse mere pöhjarannikut, vallutades Pöhja- ning Kesk- Kreeka. 3. Salamise merelahing, 480 eKr, kus kreeklased said otsustav vöidu. 4. Plataia lahing, 479 eKr, spartalaste juhutud nii maa- kui k merelahingus said nad vöidu. Söjategevus kandus Väike-Aasiasse, saavutades ka seal söltumatuse. Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Pärsia södadele järgne s Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Sel perioodil kerkis Kreeka linnriikide seast esile kaks Sparta ja Ateena. Sparta, mida iseloomustas range söjaline iseloomustus kerkis juba Pärsia södade ajal esile. Tema tugevuseks oli jalavägi. Peloponnesose Liit Löuna-Kreeka riigid, mis toetused söjaliselt eeskätt maaväele. Ateena oli demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat suunas ning kujundas pikka aega silmapaistev riigimees Perikles. Ateenast sai kaubandus- ja kultuurikeskus. Tema tugevus oli laevastik
g ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a). · Algas kuningavõimu tugevnemine. · Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a). · Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj). · Paavstivõimu hiilgeaeg 12.-13.sajandi vahetusel. · Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine. · Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj). Hiliskeskaeg 14.-15.saj · Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia (must surm).
Keisririigi ajal erinevate aegade jooksul vastu võetud seadused süstematiseeriti ja ühtlustati ning kujunes välja juriidiline (õigusteaduslik) terminoloogia. Ka hilisematel ajalooperioodidel (keskajal ja uusajal) on lähtutud rooma seadustest ning paljud neis sisalduvad põhimõtted kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid:
pidurdas suhtlemist teiste maadega. Ajaloo põhietapid: Alam- ja Ülem-Egiptus olevat liitnud 3000 e.Kr. Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas Alam- ja Ülem-Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Kujunes hieroglüüfkiri. 1) Vana riik suhtlemine naabritega oli hõre. Rajati suured püramiidid. Vana riik lagunes sisesegaduste tagajärjel. 2) Keskmine riik alistati Nuubea. Tähtsat osa etendasid piirkondade asevalitsejad. 3) Uus riik Egiptuse hiilgeaeg, kui alistati Palestiina ja Süüria. Oluline roll oli preestritel. 4) Hilis-Egiptus sageli võimutsesid võõramaised valitsejad. Kestis üle 500 aasta Kuningavõim Vaarao ehk ,,suur maja" oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Vaarao oli Egiptuse kõrgeima jumala (Päikesejumala ,,Ra") poeg. Riigi ja ühiskonna korraldus Tähtsamate isikute seast nimetas vaarao maakondade asevalitsejad nomarh´id. Nende ülesandeks
Abassiidid (750 1258) Abbassiidid ehk Abbassiidide dünastia oli kaliifide dünastia, mis valitses Kalifaati 7501258. Dünastia rajas Muammadi noorima onu al-`Abbs ibn `abd al-Mulibi pojapojapoeg Ab l-`Abbs as-Saff, kes kukutas Omaijaadide dünastia Damaskuses (Süüria pealinn). Abbassiidide riiki nimetatakse Abbassiidide kalifaadiks ehk Bagdadi kalifaadiks, sest pealinn viidi 762 üle Damaskusest Bagdadisse (Iraagi pealinn). Abbassiidide hiilgeaeg oli 8. sajandi teine pool ja 9. sajandi algus, mil valitsesid al-Manþr, Hrn ar- Rashd ja al-Ma'mn. Abbassiidide valitsemisele tegi lõpu Hulagu, Hulagu väed Bagdadi vallutamas kes aastal 1258 rüüstas Bagdadit. Hulagu oli Tsingis-khaani
elulugu) Mesopotaamia usund(tänapäeva Iraagi aladel) Mseopotaamia tähendab jõgedevaheline (Tigris ja Eufrat). Mesopotaamia on maailma tsivilisatsiooni häll ning ala nimetatakse viljakaks poolkuuks kuna vihmapüüdev mäestik moodustab soodsad tingimused põlluharimiseks ja seega ka linliku kultuuri tekkeks. Põlluharimine sai Mesopotaamias alguse ~10 000 eKr. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad olid sumerid, kelle tsivilisatsiooni hiilgeaeg jääb 3. at eKr. Nad elasid tänapäeva Lõuna-Iraagi aladel. Sumerite tähtsus ajaloos: Esimesed, kes töötlesid vaske Võtsid esimesena kasutusele ratta Leiutasid ja kasutasid kiilkirja, mida tehti savisse kiiluga Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kis) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli kaitsejumal. Sumerite kõrval elasid mitmed teised rahvad, sh. semiidid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
