Soomusrong NR.1 Soomusrong nr. 1 Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860datel aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Punaarmee käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongid on tänapäevaks kadunud väeliik. Nüüdsed sõjad neid enam ei vaja. Eesti Vabariigi sünni juures oli neil aga väga kaalukas osa. Peab tegema väikese täpsustuse, sest
Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik. 2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr. Nende osa Egiptuse ajaloos on suur, kuna nende sissetung Egiptusesse tähistab Keskmise riigi lõppu ning pärast hüksoslaste väljatõrjumist algas Uue riigi periood, millest sai Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. 3. Vaarao oli kogu Egiptuse vaidlustamatu isand ning kõik toimus tema määramisel. Oma võimu teostas ta ametnikkonna abil, mille mõjukam osa kõrgem ametnikkond koosnes suursugustest aukandjatest. Nende seast määras vaarao maakondade asevalitsejad nomarhid, kelle ülesanneteks oli viia ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja vajadusel koguda sõjaväge. 4. Usk oli egiptlaste elus väga suurel kohal. Vaaraod peeti päikesejumala Ra
Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas palju maid.Hellenismiperioodil levis Vahemere idarannikul kreeka keel ja kultuur ning kujunesid Kreeka linnad, mille seas oli tähtsaim Aleksandria Egiptuses.Hellenismiperioodi suurriikides valitsesid peaegu piiramatu võimuga kuningad.Kreeka linnriigid allusid Makedoonia kuningale.Kreeklasi mõjutas idamaa rahvaste religioon. Võeti omaks Idamaa jumalaid, sobitades neid omadega.Hellenismiperiood on Kreeka teaduse hiilgeaeg. (astronoomid usukusid et ma on kerakujuline.)(Archimedes-kuulsaim füüsik ja leiutaja.) (Matemaatik-Eukleides).
-Kasutati 5-7 astmelisi heliridu -Ühe-kui ka mitmehäälsus 3.Vana-Kreeka -Muusikat õppisid kõik vabad inimesed -Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk *Hellenismi ajajärk -Aoidid e. kutselised laulikud (arhailine ajajärk) -Rapsoidid e rändlaulikud (arhailine ajajärk) -Kultus - ja eepilised laulud -Arendati välja nomos ereeglite kogum -Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg (tr olevat saanud alguse ditürambidest ja komöödia pöörastest sigivuslauludest) -Muusikast sai iseseisev kunst -Tuli Muusikateooria -Laadidele pani lõpliku aluse ptholemaius -Apolloni kultus: lüüra, kitara, formiks -Dyonisuse kultus:aulos, barbiton, süüriks, -Vana-Kreeka pillid:paanivile, süüriks 4.Vana-Rooma -Lähtuti vana-rooma muusikapärandist -Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes -Orkester esines iseseisvalt -Muusikas hakati kasutama nii täis kui pooltoone
*tragöödiad (klassikaline ettekandmine) *silmapaistvaimaks zanriks luule (luulekeskus Aleksandria) *hellenistlik poeesia Aleksandria luule tähelepanu elegantsel stiilil ja eruditsioonil *luule pidi pakkuma naudingut · Filosoofia *tähelepanu inimeste isiklikele hingevajadustele *Epikuros surma pole mõtet karta kuna pärast surma pole midagi. Filosofeerimine aitab inimesel kõike mõista ja vabastab hirmust · Teadus *Kreeka teaduse hiilgeaeg *Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *Tähtsaim teaduskeskus Aleksandria *Kruvi, seadus veeväljasurvest, kivi ja nooleheitjad, geomeetria põhitõed jne. Etruskid ja Rooma riigi algus · Etruskid *Elasid itaalia loodeosas *Päritolu teadmata *Tähestik alfabeedi järgi *7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki *Olid head meresõitjad, kardetud piraadid ja käsitöölised.' · Etruskite religioon
1. Etruski kunst Etruskid elasid Appenniini poolsaare põhja ja keskosas ja nende hiilgeaeg jääb umbes 8-3 saj. e.Kr. Tähtsaimad linnad asusid Po ja Arno jõgede kallastel. Isegi Rooma kuulus mõnda aega nende võimu alla. Selle eest vihkasid roomlased etruskeid nii, et pärast nende asuala vallutamist hävitasid kõik, mis hävitada sai. On säilinud väheseid kirjalikke muistisi, aga neid pole suudetud siiani tõlkida. Ainsaks tõsiseltvõetavaks etruskide säilmeks ongi nende hauad, kune neid roomlased ei puutunud. Hauakambreis on
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdis...
saj allutati Babüloonia Assüüria ülemvõimu alla · 721705 eKr vallutati Iisraeli riik · 680669 eKr vallutati Egiptus; Assüüria saavutas oma suurima territoriaalse ulatuse · 668627 eKr lasi Assurbanipal kokku koguda kuulsa Ninive raamatukogu UusBabüloonia riik (626539 eKr) · 626 eKr lõi Babüloonia Asüüria alt lahti hävitati pealinn Ninive; purustati Asüüria sõjavägi ja seeläbi ka Asüüria riik lõplikult · 605561 eKr UusBabüloonia hiilgeaeg rajati Paabeli torn, rippaiad (Nebukadnetsar II) · 597 eKr vallutati Jeruusalemm, likvideeriti Juuda riik; 586 eKr hävitati Jeruusalemm · Järgneb Pärsia ülemvõimu periood Riigikorraldus kuningad · Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülem, kohtumõistja, seaduseandja, talle alluti · Kuningas pidi tagama alamate heaolu, riigi julgeoleku; arvestama kõrgkihiga · Kuningavõim seisis jumalate kaitse all, esines pidustustel jumalana, kuid ise nad
MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu Uus riik (1500 1000 eKr ) hiilgeaeg, palestiina ja süüria ning nuubia nende võimu all, palgasõdurid, orjapidamine, preestrite võim kuninga kõrval( lõpuks preestritel oma riik) Hilis-Egiptus ( 1000- 500 eKr) Ühiskonna korraldus: - rangelt hierarhiline Kuningas ehk Vaarao piiramatu võimuga valitseja, tema isik ja võim olid jumalikud, pistrik sümbol, ülempreester, määras ametisse preestrid, Tal oli AMETNIKKOND kõrgemasse ametnikkonda kuulusid peamiselt vaarao
ja ei lasknud plaanidel läbi minna. USA läks tagasi oma isolatsioonipoliitika juurde, jäid vaid majanduslikud sidemed. USD kujunes maailmavaluutaks, sest neil oli majanduslik võim ja valuuta oli kullastandarti alusel. Elatustase tõusis Võeti kasutusele konveiermeetod tootmises LAENUPROPAGANDA – sisendati inimestele et neil on kindel töö ja laen saab kindlalt tagasi makstud. American Dreami hiilgeaeg. Ameeriklased andsid humanitaarabi paljudele riikidele, sealhulgas ka Eestile. (ravimid, toiduained, esmatarbekaubad) H. Hoover, kes seda korraldas on saanud eesti aukodaniku tiitli. SUURBRITANNIA demokraatlik riik 1920ndail aastail hakkas mõranema ka Briti Impeerium. Juba 1919. aastal kuulutas end iseseisvaks Iirimaa, mille tagajärjel toimus Inglise–Iiri sõda (1919–1921)
Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbarite riikide teke ja häving, püsima jäävad ainult tugevamad, Frangi riigi õitseaeg, Bütsantsi (Ida- Rooma) hiilgeaeg. Hakkavad kujunema feodaalsuhted, üsna rahutu aeg, kus sõditi palju, vallutati palju maid. Kõrkkeskaeg (11-13 saj) kujuneb lõplikult välja feodaalsüsteem, tekivad uuesti linnad, tänapäevaste linnade tuumikud, ristisõjad, kristluse invasioon, Paavsti võim kiriku peana kõige suurem, kujuneb omapärane linnakultuur, rüütlikultuur, keskaegse filosoofia tekke aeg (seotud väga tiheedalt usuga), gootika hiilgeaeg. Perioodi lõpus
liigid välja surnud. 21. sajandil on maailm lõhenenum kui enne. Inforiigid jätkavad kiiret edasi liikumist samal ajal kui arengumaad vaevlevad ülerahvastatuse käes. Puudust tuntakse meditsiinist, toiduainetest, haridusest ja meile kõigile elementaarsena tunduvast joogiveest. Esimene maailm annetab küll raha ning palju noored sõidavad sellistesse piirkondadess vabatahtlikeks, kuid reaalset abi jääb siiski väheks. Uus aastasada on tehnoloogia arengu hiilgeaeg. Leiutatud on kõikvõimalikke elektroonilise vidinaid, mis üheltpoolt lihtsutavad elu, teiselt poolt komplitseerivad seda. See ajastu esitab meile palju väljakutseid ning inimestel tuleb taluda rohkelt pinget ja toime tulla mitmete erinevate katsumustega. Seetõttu on alanud sajaka kodanik pidevalt stressis ning psüühhikahaiguste arv on mitmekordistunud. 21. sajandil on siiamaani olnud positiivseid
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
Peajumal Zeusi auks hakati korraldama Olümpiamänge 1. Olümpiamängudest arvestati aega (776 a eKr) Hakkab vaikselt levima demokratia Tihenesid välissuhted Idamaaga Eriti tuli Kreeklastel suhelda tol ajal kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastena Klassikaline ajajärk (500-338 eKr) Valitses demokraatia Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg Kreeka-Pärsia sõjad Poliste õitseaeg Hellenismiperiood (338-30 eKr) Algus: 338 eKr Aleksander suure vallutustega/Makedoonia kuningas vallutas Kreeka. Lõpp: 30 eKr Viimase hellenismliku riigi Egiptuse vallutamine Roomlaste poolt. Võimule tuli Aleksander suur Vallutas Pärsia Sõdalasteks olid kodanikud Kreeka keel ja kultuur õitseb väljaspool Kreekat Aleksandri impeeriumis
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju
Kõik kirikud tunnistati võrdseiks. 1700 -1721 - Rootsi, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa vahel Põhjasõda (Liivimaa läks Venemaale). Esimesed Euroopa elanikud siirdusid Ameerikasse. Eesti: XVII sajandil oli Eesti Rootsi Kuningriigi koosseisus. 1632 asutati Tartu ülikool. Bengt Gottfriede Forselius lihtsustas eesti keele kirjaviisi ning lõi seminari rahvakooli õpetajate väljaõppeks. Sai alguse eesti rahvakool. XVIII sajandi I poolel tekkis eestikeelne ilmalik kirjandus. Lossiarhitektuuri hiilgeaeg (Kadrioru loss). Kus tekkis, mida tähendas (tõlkes). Barokk tekkis Itaalias 16 -17saj; sõna barrocco pärineb portugali keelest, tähendab ebakorrapärast, lapergust pärlit. 18. sajandil sai sellest pilkenimi: ebaloomulik, liialdav. Mõiste barokk võeti kasutusele 20. sajandil. Händel (1865 -1759) II abielust. Meeldis orelil katsetamine, valitseja palus isal Händel muusikat õppima panna (Itaalias). Esimesed tööd pärast 1695. aastat. Pidas isa surma
enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism [mai tea mis see on] Hagia Sophia 537 ehitati Konstantinoopolisse. Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk Rjurik varjaagi pealik, kes väidetavalt kutsuti venelasi valitsema. 862 sai võimule Novgorodi linnas. Vladimir vene vürst, lasi end koos kaaskonnaga ristida 988. aastal ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Ta on ka õigeusu pühak. Jaroslav Tark Vova järglane. Tema ajal oli hiilgeaeg. Riigi valdused Mustast merest Läänemereni. Vallutas 1030 Tartu ja nõudis andamit. Lasi koostada kirjaliku seadustekogu "Vene õigus". Riigi tekke teooria Venelased kutsusid varjaage "Meie maa on nii suur ja külluslik, aga korda temas pole! Tulge ja valitsege meid!" Rjurik läkski ja valitses 862. Pärast teda oli Oleg 882. Druziina Vürsti peamine sõjalise, administratiivse ja kohtuliku võimu tagaja. Vürsti sõbrad. Bojaar praegu pole mul küll õrna aimugi kes see olla võiks.
490. aastal ekr korraldas Pärsia kuningas Dareions sõjakäigu Kreekasse, kuid sai ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa. 480. aastal ekr tungis Kreekasse Pärsia kuninga Xerxese hiigelvägi. Kreeka linnriikide väev Spata ja Ateena juhtimisel purustasid Ateena lähedal Salamise merelahingus Pärsia laevastiku ja aasta hiljem ka Pärsia maaväe. Pärslased tõrjuti Kreekast ja Egeuse mere piirkonnast välja. Kreeka hiilgeaeg 480-431 a ekr. Spartast ja Ateenast kujunesid võimsamad riigid Kreekas. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne poliitik Preikles,kes edendas laevastiku ja ateena võimsust,siseriigis aga tugevdas lihtrahva osalemist riigiasjades. Sparta ülemvõim 404- 371 a ekr. Sparta sõlmis liidu Pärsiaga ja domineeris kogu Kreekas. Teistes Kreeka linnade tekitas see vastuseisu, mis võimalda Ateenal oma jõu taastada
2at ekr tungisid It. Room esivanemad. pääs jõukad ja pühend R juht kitsas 1at ekr vanim asula. 8-5saj ekr allus perekondade ring e nobileet. kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks linnaks.510. ekr kunnide võim võisid kons asendada, kor kukutati.tek vabariik. Varane õigusmõistmist. Tsensorid end kons
levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale andis küll nime saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Valgustusfilosoofia üldjooned ja põhialused Valgustusajal oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus. Kujunes ratsionalism, mille kohaselt tõsikindlate teadmiste aluseks oli mõistus ja loogiline mõtlemine
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed
Kreeklaste poolt ehtitatud templid on lihtsad ja loogilised. Üldpildis valitseb rahulik harmoonia, kõik sulandub kokku. Kreeka arhitektid üritasid alati leida kuldse kesktee, vältides liialdusi ja äärmusi. Korda pidasid kreeklased väga tähtsaks. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides. Tänapäeval pole aga kahjuks värvidest midagi järel. ATEENA AKROPOL Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg algas 5. sajandil e.m.a. Sel ajalb toimusid Ateenas suured ehitustööd. Ehtitustööd käsid vanal kindlusemäel Akropolil. Akropol oli Ateena pühapaik, kus asus mitu templit, altarit, erinevaid kujusi, mälestustahvleid ja riigikassa. Akropoli viis linna keskväljakult lai trepp ning trepi lõpus oli väravehitis ehk Propüleed. Akropoli pea ehitiseks oli Athenale pühandatud Parthedoni tempel, millest oli juttu ka ennem
Naabermaadega läbikäimine oli hõre, kujunesid välja enam vähem kõik tsivilisatsiooni tunnused.Laguned sisesegaduste tagajärjel.Keskmine riik ( u.1950-1650 eKr.)- riigijuhtimisel oli tähtis koht noomide asehalduritel, kelle tahet tuli austada ka kõigevägevamal valitsejal.Kuninga võim läks oma maa piiridest kaugemale- Egiptusele oli allutatud lõuna pool asuv Nuubia.Niilise deltasse tungised Aasiast hüksosklase.Uus riik ( u.1550-1075 eKr.)- Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Kaarikuvägi kogus jõudu; Egiptuse kuningad alistasid Palestiina ja Süüria.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond. Tekkis kuningatest mitte sõltuv preestrite riik.Hilis-Egiptuse perioood ( u.1075-525 eKr.)- Egiptuses võimutsesid võõra maised valitsejad, kuid sellest hoolimata kujunes elu endiste tavade järgi. Egiptuse ühiskond Kõik pidi toimuma vaarao määramisel.Võimu teaostamiseks vajas ta suurt ja võimukat ametnikkonda
ametid, riiki tuleb juhtida kõige hinnaga · Thomas More "Utoopia" reisiromaan. mees õppis kirjandust, parlamendiliige, sai lordkantsleriks, kuulutas iseend Inglise kiriku juhiks, hukati , pani aluse anglikaani kirikule. 9. inglise renessanssi teatri aluseks on antiikdraama, esialgu suured sissesõiduhoovid, mille õuel oli lava, publik rõduddel ja seinte ääres, lavakonstruktsioon keerukas, dekoratsioone vähe, palju lava efekte. Hiilgeaeg Elizabeth I ajal. Marlowe blankvärss(proosaline värss) , linna teatrid- avalikud ja erateatrid, esimene avalik Burbagei The Theatre. Etendused ilma vaheajata tegevuspaiga ja ajakohta andis infot dialoog, etendused päeval, samal kellal, kuni 2,5 h, lavateos ei anna elamust vaid esitab poeetilist tõde, naiste osas noored poisid, loozid ja rõdud
Valgustusajastu võttis kasutusele saksa filosoof XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. väljendada inimkonna väljumist Kuningavõim omandas nüüdsest enneolematu vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile
arenes kehasisene viljastumine. Kambriumiajastul tekisid esimesed keelikloomad.Seejärel arenesid kiiresti selgrootud loomad. Devoni ajastul hakkasid maismaad asustama uued eluvormid, näiteks kahepaiksed, kivisöeajastul ilmusid roomajad.Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osatähtsus, uueks struktuuriks olid seemed. Keskaegkonna ajastul ilmusid esimesed algelised imetajad, samuti dinosaurused. Juuraajastu oli roomajate hiilgeaeg, ühest roomajate harust arenesid välja linnud. Kriidiajastul toimus õistaimede levik ja surid välja dinosaurused. Imetajate kiire evolutsioon toimus uusaegkonnas. 7. Loodusliku valiku vormid ja tagajärjed Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Selle põhjuseks on organismide geneetilised erinevused ja ressursside piiratus. Vormid: stabiliseeruv ehk säiliv valik- see soosib keskmiste tunnustega isendeid,
m. a. 6 korral, teistel andmetel 624--608 e. m. a. 5 korral maadluse), tema poeg Hetoimokles (saavutas 604--588 e. m. a. 5 korda olümpiavõidu maadluses), Milon Krotonist (tuli a. 540 ja 532-- 516 e. m. a. 6 korral esikohale maadluses), Astylos Krotonist foli 488--476 e. m. a. 8 korda, teistel andmetel 488--480 e. m. a. 7 korda parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164--152 e. m. a. 12 korral staadioni ja kilbijooksu). Antiikolümpiamängude hiilgeaeg oli 6. ja 5. sai. e. m. a. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus. Kristlik kirik pidas mänge paganlikeks ja keiser Theodosius I keelas need a. 394 m. a. j. Antiikolümpiamänge oli peetud 293 korral. Ajapikku hävis ka Olümpia (408. a. rüüstati templid, 426. a. andis keiser Theodosius II käsu need purustada). Olümpias korraldas esimesed väljakaevamised 1875--81 saksa arheoloog Ernst Curtius (1814-- 96)
Kronoloogia *Kun aeg:7 kuningat valitses üksteise järel, viimased Naise positisioon: osalesid pidusöökidel, tegid meestega koos 3 etruskid, etruskite hiilgeaeg It-s, aja lõpul kehtestati vabariik sporti Rooma linna sünd: kaksikud Romulus ja Remus arvatavasti *Varane vabariik: riigi eesotsas senat ning valiti konsulid, sõjad sõjajumal Marsi pojad, ema onu käskis lapsed jõkke visata, et etruskitega, võimu laienemine It-s, vastulöök gallialastelt, It täielik ennustuse järgi ei saaks poisid onu võimult kukutada. Vool uhtus vallutamine
Gootika: domineerisid feodaalsuhted seisusliku ühiskonna hiilgeaeg (inimesed olid seisuste piiridega rahul) feodaalne killustatus hakkas kaduma ja hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid lõppesid ristisõjad (1096-1270), idamaadesse toimunud sõjakäikudelt toodi kaasa ja tutvuti idamaise elulaadi, produktide, saaduste ja muu sellisega Must Surm (1348-50) mõjutas väga oluliselt inimeste mõttemaailma. linnade taassünd Mõjutab otseselt renessanssi. Perioodi lõpus mõjutas oluliselt trükikunsti(guttenberg) leiutamisega ja maadeavastused.
TSIVILISATSIOONI TEKE!!! 26. saj. eKr püramiidide Hufu, Hafra ja Menkaura teke. 14. saj. eKr valitsejad EHNATON (monoteism preestrite rolli vähendamine ühiskonnas, kunsti revolutsioon), NOFRETETE ja TUTANHAMON (puutumatus). 30eKr Egiptuse vallutamine Rooma poolt, tsivilisatsiooni lõpp. MESOPOTAAMIA: Mesopotaamia - ajalooline piirkond Lähis-Idas, Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Tsivilisatsiooni rajajateks sumerid, hiilgeaeg 3000-2500eKr, põlluharimine alates 7000eKr, savitsivilisatsioon, kõrge kultuuritasemega rahvas. Edasine lugu - *vanaajal üksikute riikide suurvõimu aeg: Pärsia-Makedoonia-Rooma-Araabia kalifaat-Mongolid-Türgi. *Pärast I ms iseseisvus, hiljem pidevalt riigipöördeid, sõjad omavahel. *tänapäeval peamiselt: Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Iraan..., vastuolud (rikkus/vaesus, rahutus/stabiilsus).
Reservkolooniad 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid? 1. 16.-18. sajandil kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks 2. 19. sajandil hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu 19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks 1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid Iseseisvad riigid impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele 2. Mahajäänud Lõuna riigid
Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters'i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke.Karl Martelli poeg Pippin lühike sai 751. aastal kuningatiitli, kuna ta läks Itaaliasse paavsti langobardide eest kaitsma. Tänu tema vallutustele tekkis kirikuriik. Pani aluse Karolingide dünastiale.Frangi riigi hiilgeaeg saabus Karl Suure valitsemisajal. Ta laiendas riiki ja sooritas 50 edukat sõjareke. Alistas Pürenee ps. põhjaosa, araablased edelas, kirdes saksid, kagus avaarid, lõunas langobardid. Kasutas põletatud maa taktikad. 800. a lahendas paavsti tüli ning ta krooniti Rooma keisriks.Frangi riik jagati Verdun'i kokkuleppega Karl Suure pojapoegade vahel kolmeks:Idast kujunes välja Saksamaa Lõunast Prantsusmaa Lõuna lagunes. 3.Feodaalkord: senjööri ja vasalli suhted
seesmiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud; kujundirohkus, allegoorilisus; mängulisus, mitmetähenduslikkus Barokkdraama- Pedro Calderon de La Barca (1600-1681) ,,Elu on unenägu", ,,Suur maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse kõikvõimsusesse; ratsionalistlik filosoofia- Rene Decartes, inimmõistuse kultus, ,,Cogito, ergo sum" Klassitsismi tunnused- eeskujuks antiikkultuur; kujunemist mõjutasid 1. Absolutism- võimu soov kontrollida kõike, kunsti pidi alluma kindlatele reeglitele 2. Ratsionalistlik
1820. aastatel edukad kontsertreisid Inglismaale, kirjutas oma esimesed teosed, ilmnes huvi müstika ja religiooni vastu. Peale isa surma jäi elama Pariisi. Luges palju (eriti Hugo ja Balzaci teoseid) ning sulandus Pariisi kultuuritegelaste seltskonda (puutus kokku Hugo, Balzaci ja Georges Sandiga). Olulisemateks muusikalisteks mõjutajateks olid Berlioz ja Paganini, hiljem ka Chopin. 1830. ja 1840. aastad olid pianistikarjääri hiilgeaeg andis üle mitme tuhande kontserdi üle kogu Euroopa, samuti esines Iirimaal, Rumeenias, Türgis, Venemaal ja isegi Eestis (Tartus), tema populaarsus oli tohutu, saalid olid kõikjal välja müüdud, Liszti kuulsus võttis kultuse mõõtmed (Heine nim seda lisztomaaniaks). Nende aastatega kogus Liszt endale ka korraliku varanduse, kindlustades end majanduslikult kogu eluks. Aastatel 1848-61 elas Weimaris
Arhailine ajastu- sealt pärinevad vanimad skulptorid, noormeeste kujud (kouros), neiud (kore). Ntks kouros, korde, vasikakandja. Klassikaline ajastu-kujurid lõid jumalakujusid ja kaunistasid templeid reljeefidega. Püüti kujutada kujusid terve ja tugevana, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Skulptorid oskasid hästi edasi anda liikuvust. Kujutati ntks olümpiavõitjaid. Ntks: Poseidon, ,,Kettaheitja" (Myron)," Odakandja"( Polykleitos), ,,Athena ,,(Pheidias). Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg. Hellenistlik skulptuur-skulptorid andsid hästi edasi emotsioone, suurepärane tehnika ja keerukamad poosid, hakati kopeerima vanasid skulptuure. Ntks: Pergamoni altari reljeefid, ,,Milose Venus", ,,Laokooni grupp", ,,Samothrake Nike" Vaasimaal Vaasimaali stiilid: 1)mustafiguuriline vaasimaal 2)Punasefiguuriline vaasimaal Vaasid: Amfora-õli ja veini säilitamiseks Hüdria-veekandmisnõu Krateer-selles segati veini 10)Olümpiamängud 776a.eKr Need oli ajaarvamise alguseks
Loodi elukutseline sõjavägi, mis tagas julgeoleku riigi piiridel. Levisid vask- ja pronksesemed, osati valmistada ka klaasesemeid. Umbes 1650 aastat eKr tungisid Aasiast Egiptusesse hüksolased. See sündmus tähistas Keskmise perioodi lõppu. 3. Uue riigi periood. Uue riigi ajal oli 18.-20. dünastia valitsemisaeg. 1550 aastat eKr ajasid Teeba valitsejad hüksolased Egiptusest välja ja taastasid riigi ühtsuse. Uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. Egiptlased olid hüksoslastelt õppinud hobukaarikute kasutamist. Leiutati veetõsteseadmed ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis-Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad oma võimule Palestiina ja Süüria. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas vaarao Thutmosis III ajal kes valitses 1468-1436 eKr. Suhted naabermaadega olid nüüd märksa tihedamad, kui Vana ja Keskmise riigi ajal
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: Inglismaa: Prantsusmaa: Euroopa tervikuna: Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioo...
Loodi suured püramiidid. Kujunesid v lja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisimad tunnused. l l Keskmine riik (19501650 a. Ekr) l T htsal kohal olid noomide asevalitsejad nomarhid. Nuubia allutati Egiptusele. H vis umbes 1650 a. eKr hüksoslaste sissetungi tagaj rjel. l l Uus riik (15501075 a. Ekr) l Egiptuse v lise vimsuse hiilgeaeg. Alistati Süüria ja Palestiina. Egiptusest sai suurriik. Elukutselise preesterkonna t htsuse kasv. l l HilisEgiptus (1075525 a. Ekr) l Tihti vimul vramaised valitsejad. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline: l Vaarao oli piiramatu vimuga valitseja, kelle isik ja vim olid jumalikud ja keda samastati mitme jumalaga.
oli keskmiselt edukas kõiges, mida tegi ning ei kõrbenud eriti ühegi ettevõtmisega. Bush Seenior (1989-1993) võttis enda peaeesmärgiks võidelda narkootikumidega, selle aktsiooni käigus kukutas Panama diktaator Noriega. Jätkuvalt püsis 1981. aastal avastatud AIDS-i probleem, 1992. aastaks oli üle 150 000 ameeriklase surnud AIDS-i. Ühes kommunistliku süsteemi kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemisega 1989. aastal sai otsa ka bürokraatliku kapitalismi aeg, mille hiilgeaeg oli Ühendriikides aastatel 19451975. Tema valitsusajal oli ka majanduslangus. Clinton (1993-2001) oli Ameerika uue, II maailmasõja järgse põlvkonna esindaja, kelle motoks sai 'Muutused USA-s viivad meid edule'. Tema valitsusajal sai USA-st maailma ainuke üliriik, võidukäigule asusid Microsoft, McDonalds, MTV ja muud sarnased Ameerikast pärinevad kultusbrändid. Võeti vastu uus maksusüsteem. Juba valitsusaja algjärgus pani alguse majanduskasvule. 1999
Joonis 1gujghikhuihu põhjamaa meest) ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega ning olid väga rikkaks saanud. Kuna aga viikingite arvukus suurenes ja maa otsa lõppes, olid nad sunnitud mujale rändama. Viikingid rüüstasid maid (eriti Inglismaad, Iirimaad, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikut), asutasid kolooniaid, tegelesid kauplemisega välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. 3 Spikrivabrik Savi 10.a klass 1. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille
Zeusi auks kogunesid võistlejad nii Kreekast kui ka kolooniatest, barbaritele olid aga mängud keelatud. Olid erinevad võistlused, millest prestiizikam oli staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu. Võitjad tõid kuulsust oma linnale, neid hinnati kõrgelt(püstitati ausambaid), linnas ootas neid vääriline tasu ja mõnikord võisid neist saada isegi mõjukad riigimehed. · Klassikaline ajajärk. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku. Sel perioodil kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, kus oli range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere juures paiknevaid linnriike. Ateena laevastik oli võimsaim kogu Kreekas. Ateena ja Sparta vahel oli suhted pingelised ning nende vahel tekkis Peloponnesose, mis sai Ateenale hukatuslikuks
Gizas. Riik lagunes sisesegaduste tõttu. Keskmise riigi (u 1950-1650eKr) ajajärk sai alguse Egiptuse ühendamisest. Riigi juhtimises etendasid suurt rolli noomide asehaldurid, nende arvamust pidi arvestama ka kõige vägevam valitseja. Allutasid Nuubia. Selle ajastu lõppu tähistab hühloslaste sissetung. Kui viimased olid välja tõtjutud, algas Uue riigi (u 1550-1075eKr) periood. Välise võimsuse hiilgeaeg, alistaseid Palestiina ja Süüria.valitseja kõrvale tõusis elukutseline preesterkond, lõpuks ei suutnud valitseja neid oma tahtele allutada. Uure riigi lõpuks kujunes välja kuningatest sõltumatu preestrite riik. Järgnes Hilis-Egiptuse (1075-525eKr) periood, nii mõnelgi korral välismaised valitsejad. Egiptuse aasta jagunemine põllutööde järgi. Üleujutuste periood (Sinine Niilus)- juuni/juuli- okt. Põlluharimise periood- okt/nov- veebr. Põuaperiood- veebr/märts- juuni.
Kas Vana Kreekas oli demokraatlik ühiskond Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit pärslaste üle lisas eneseusku, tõi oma sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse . Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seast eriti esile Sparta ja Ateena . Sparta,oli juba enne Pärsia sõdu tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim ja selles põhinev ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Sparta ümber koondusid paljusid Lõuna-Kreeka linnriikide ühendav Peloponnese Liit
Lacium-maakond Itaalia keskosas, kus hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Etruskid Itaalia loodeosas Etruurias elanud rahvas, kelle hiilgeaeg oli VII-VI saj eKr. Nad kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi põhjal ning nende kultuuri mõjutasid nii kreeklased kui foiniiklased. Etruskid olid väga head meresõitjad, neil oli kõrgeltarenenud metallitöötlemine ning ehituskunst. Etruskid said kuulsaks ka jumalike ennete tõlgendamise kunstiga ning nad pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna teke: Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas
Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a).Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj).Paavstivõimu hiilgeaeg 12.- 13.sajandi vahetusel.Linnade taasteke ja kaubanduse ning käsitöö areng. Tsunftikorralduse valitsemine.Mongolite-tatarlaste sõjaretked Ida-Euroopasse ja Vene vürstiriikide allutamine Kuldhordi poolt (13.saj). Hiliskeskaeg (14-15 saj) - Euroopat tabas 14.saj keskel katkuepideemia (must surm).Kirikulõhe katoliku kirikus (paavstide „Avignoni vangipõlv”) ja paavstide autoriteedi langus.Ketserlike liikumiste levik Euroopas (n hussiidid)
*Makedoonia riik kujunes põhja poole Kreekasse, riigi ulatus oli Indiani ja keskuseks oli riigil Babüloni linn. *Makedoonia kuningas oli Philippos II, kes tegi ka sõjareformi. Makedoonia suurriigi loojaks peetake, aga Aleksander Suurt, kes oli Philippos II poeg. *Makedoonia faalanks oli raskesti relvastatud sõjaväeüksus. Faalanksi iseloomustasid 6 meetri kõrgused odad ja hästi tihedalt seisvad jalamehed. * 338a eKr toimus Chaironeia lahing, kus Kreeka alistub, ning kreeklaste hiilgeaeg hakkab otsa saama. * 332 a eKr rajati Egiptusesse Aleksandria linn, mis sai nime Aleksaner Suure järgi. Linn on siiani olemas. *Makedoonia suurriik lagunes, sest (a) Aleksander Suur suri, (b) riigi territoorium oli liiga suur ja (c) väejuhtide vahel olid erimeelsused ning toimusid kodusõjad. *Hellenism on periood Kreeka ajaloos, kus Kreeka kultuur seguneb idamaade kultuuriga. Hellenistlikud linnas olid näiteks Aleksandria, Antiookia ja Pergamon.
Kujunesid välja tsivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks Teeba tõusis riigi usukeskuseks Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik 1550a taastati riigi ühtsus uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg arenes sõjavägi Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal eraldus Ülem-E Alamast pealinn Teeba vaaraod maeti Kuningate orgu Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, tema võim oli jumalik. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Vaaraode võimu kõige suuremad kehastajad olid püramiidid. Egiptuse ühiskond oli hierarhiline, stabiilne ja traditsioonitruu, peenusteni reguleeritud. 1. Vaarao- piiramatu võim 2
Pompeiusega. Ta oli üks oma aja rikkamaid mehi. Pompeius oli Rooma riigi poliitik ja väejuht, kes on tuntud Gaius Julius Caesari vastasena. Caesar oli väejuht ja Rooma keiser, kes nimetas end diktaatoriks. 44. aastal eKr tapsid senaatoritest vandenõulased Caesari senati istungi ajal. Antonius oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht. Caesar ioluline poolehoidja Octavianus Augustus oli Caesari kasupoeg, kes 30. aastal eKr vallutas Egiptuse. Rooma valitseja, kelle ajal oli Rooma riigi hiilgeaeg. Constantinus oli Rooma valitseja, kes võttis vastu 2 tähtsat muudatust: ristiusu muutmine riigi usuks ja Constantinoopoli seadmine Rooma riigi pealinnaks. Romulus Augustulus oli viimane Rooma keiser, kes kukutati germaani väepealiku Odoakeri poolt 476. aastal. 3. Milliste eluvaldkondade jumalad olid ja millised Kreeka jumalad neile vastasid: Mars sõjajumal (Ares), teda peeti ka talupoegade ja karjuste kaitsjaks Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal (Zeus)
populaarseks üle kogu Ameerika, Down Hearted Blues tuntuim lugu. Peetakse USA üheks olulisemaks lauljaks, suri haigla trepil, kuhu ei võetud musti patsiente peale autoõnnetust. Emprisse of the blues, elutöö eest saanud Grammy + kantud kolme stiilikuulsuste seinale (rock'n'roll, varajane mõjutaja, bigbandide ja jazzi, bluesi hall of fame). Memphis Minnie (1897-1973), oli sooloesineja. Käsitles võrdselt nii kitarri, nuga, sigareid. 1935-1950 oli hiilgeaeg, oli üks esimesi, kes vahetas akustilise kitarri elektrikitarri vastu. Mustas muusikas on alati olnud olulised igasugused võistlused, siis oli ka bluesi esitajate vahel tavalised võistlused. Tema oli üks, kes need enamasti võitis. Maablues 1930-1940 Enamasti Missisipi alal, kutsutakse ka akustiliseks bluesiks, delta bluesiks. Son Haus (1902-1988), alustas karjääri baptistipatorina, 24-aastasena vahetas vaimuliku rüü
süüriks (14 eri vile) Jaguneb kolmeks perioodiks: *Arhailine ajajärk *Klassikaline ajajärk *Hellenismi ajajärk Arhailine ajajärk - Aoidid e kutselised laulikud - Rapsoodid e rändlaulikud - Kultus - ja eepilised laulud - Arendati välja nomos - reeglite kogum Klassikaline periood - Tragöödia hiilgeaeg (tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest e ditürambidest ja komöödia pöörastest sigivuslauludest) - Tragö’tes esitati soololaule ja laulvaid dialooge (vahelsus kooriga) - Tragö autorid: Sophokles, Aischylos - Komö autoreid: Aristophanes - Muusikast sai iseseisev kunst e musike - Muusade kunst - lauldes ettekantud luule (laul & luule) Muusika teooria:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
