Ooperid: Julius Caesar, Alcina. Orkesrisüit: veemuusika.) Tema teostes peegeldub ülevus ja pidulikkus. 7. Kunstnik: Rembrandt ,,Õine vahtkind`` Teadlane: I. Newton sõnastas gravitatsiooni seaduse. Ajalugu: Toimus 30. Aastane sõda. Kirjanik: John Milton poeem: ,,Kaotatud Paradiis`` 8. 1632. Aastal asutati Tartu Ülikool XVIII saj I poolel tekkis eesti keelne ilmalik kirjandus. Lossiarhitektuuri hiilgeaeg Kadrioru Loss 9. Tantsusüit, Concerto Grosso, oratoorium, fuuga, passioon, kantaat. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 10. Fuuga - polüfoonilise muusika täiuslikum vorm, kasvas välja kaanonist J.S.Bach, R.Tobias, P. Süda. 11. Vaata vihikust 12. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr
LÄÄNE-EUROOPA KUNST VARAJASEL KESKAJAL 4.-6. saj toimus Euroopas hõimude liikumine (Suur rahvaste rändamine). Kõige võimsam ja püsivam oli Frangi riik, mis kujunes 5.-6. saj. Ulatus Pürenee mägedest kuni Reini jõeni. Esimene dünastia Merovingide dünastia (481 -751) . Sel ajal hakkasid arenema feodaalsuhted. 7. saj kaotab sisetülide tõttu suure osa oma territooriumist. Küllalt kõrgel järjel oli metallitöötlemine (relvad, ehted, tarbeesemed). Neid kaunistati stiliseeritud ornamendiga, väga levinud olid loomamotiivid. Eriti kasutati paelornamenti. Kloostrites kirjutati ümber käsikirju ja säilitati neid (skriptoorium). Raamatutesse suhtuti suure lugupidamisega, neid kaunistati. Käsikirjade jaoks kasutati pärgamenti väga tugev ja vastupidav. Unustati ära kivist ehitamine. Järgnes Karolingide Dünastia, 8.-10.saj. (Karl Suur 742-814), see oli Frangi riigi hiilgeaeg. Riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Belgia, Holland, Lääne-...
Sellega anti talupoegadele palju vabadust juurde ja piirati mõisnike võimu nende üle. Kahjuks halvenes kiiresti linnade olukord. Nimelt kaotati neil linnaõigused. Rootsi riik hakkas tegema mitmeid ettekirjutisi ja sekkuti ühe enam linna juhtimisse. Oma iseseisvuse suutis vaid Tallinn kindlustada. Linnades elasid enamasti vaid Rootsi või Saksa kaupmehed, eestlasi oli väga vähe. Kiiresti arenes kunst ja haridus Rootsi ajal. Sel ajal oli baroki hiilgeaeg. Tänu Martin Lutheri reformdele hakati tõlkima Piiblit Eesti keelde. Rootsi ajal elasid mitmed kultuuritegelased, tänu kellele arenes haridus rahva seas. Aastal 1630 loodi Tartus Akadeemiline Gümnaasium Johan Skytte poolt, sellest kasvas välja aga juba 1632. aastal Tartu Ülikool. Sel ajal elas ka B.G. Forselius, kes tasuta õpetas talupoisse, et need omakorda edasi õpetajateks läheksid. Samuti pandi sel ajal kirja palju grammatikareegleid 1637. aastal
Töötades oma teise ooperi "Un giorno di regno" kallal, suri ta naine. Ooper oli ebaõnnestumine ning Verdi langes sügavasse kriisi. 1942. aastal esietendus ooper "Nabucco", mis tõi Verdile üle-euroopalise kuulsuse. Seejärel tekkisid Verdi teostele poliitilised alatoonid, sest ta oli tugev Itaalia ühendatud kuningriigi pooldaja. 1940. aastatel sai alguse Verdi suhe Giuseppina Strepponiga. Nad abiellusid 1959. aastal. 1940. aastatel oli Verdi loomingu hiilgeaeg. Sellest ajast pärinevad ooperid nagu "Ernani", "Macbeth", "Luisa Miller" jt. Oma hiilgeaastate lõpul, 1851. aastal esietendus üks Verdi tuntuimaid teoseid ooper La Traviata. 1851 1853 esietendusid ka tema teised kaks kõige tuntumat ooperit: "Rigoletto", "Trubatuurid" 1860. aastatel suurenes tema poliitiline tegevus ning ta valiti isegi rahvuskogusse ja hiljem ka senaatoriks. Kuuekümnendate silmapaistvaim teos oli "Don Carlos" Üks Verdi nimekas ooper on ka "Aida",
Lõuna-Ameerika kõrgkultuurid Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ning Lõuna- Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Geograafiline asukoht Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I aastatuhandel eKr, sellel ajal tekkisid ka nende esimesed suuremad asulad, millest arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Maiade hiilgeaeg oli 300-800 pKr, sellel ajal olid nad kõige paremini arenenud kultuuriga Kesk-Ameerika rahvas. Pärast maiade hiilgeaja lõppu tõusid Kesk- Ameerikas esile asteegid. Nad asusid Texcoco järve ümbruses ja selle soisel saarel, kuhu rajasid oma pealinna Tenochtitlani. Samal ajal tõusid esile Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal Inkad. Riigi valitsemine ja ühiskonna struktuur Maiadel oli valitsejaks kuningas ning ühtset riiki neil ei tekkinud. Nende ühiskond oli
(2)mesopotaamias ja egiptuses 3. Nimeta esimeste riikide tekkimiskoht (maa + mis jõgi neist aladest läbi voolas) Ateena ja Sparta 4. Nimeta kolm Mesopotaamia alal antiikajal riiki/riike omanud rahvast. Peab küsima 5. Millised kirjatüübid olid kasutusel sumeritel ja millised Egiptuses? Kiilkiri-sumerid , hieroglüühvideks egiptus Kes leiutasid ratta?--- sumerid . 6.Millist tüüpi riigid olid sumeritel? (kaks märksõna) Peab küsima 7.Millal oli Vana-Kreeka hiilgeaeg ja kes olid nende põhivaenlased? (480-431 a. eKr.) / kartaagolastega, 8.Nimeta kolm Vana-Kreeka riiki. Peab küsima 9. Kellel oli antiikse (Kreeka, Rooma) demokraatia tingimustes õigus riigivalitsemises osaleda? meestel 10. Kes oli Aleksander Suur, mida ja millal ta korda saatis (pikem vastus)? Aleksander suur oli edukaim väejuht ja ta käis õjaretkedel. 11. Kes oli Rooma põhikonkurent võitlusest ülemvõimu pärast Vahemere lääneosas? Kladiaator 12
Sissejuhatus · Saabusid koos teiste barbaritega Suure Rahvasterändega · Lääne-eurooplastele normannid, venelastele variaagid · Algselt tegelesid kaubanduse, põlluharimise, kui aga maa otsa sai, asusid rändama, röövima ja rüüstama · Hiilgeaeg 8.-11. sajand · Arenenud laevandus Viikingite laevad · Tugevad ja kiired, lameda põhjaga, olid mast ja raapuri. · 9.-st saj.-st kasutasid kiilu · Kasutasid kolme sorti laevu: 1) Kalapaadid (kasutati ka kauplemiseks) 2) Knarrid aeglased, madala põhjaga kaubalaevad 3) Pikklaevad suurimad ja kiireimad, 20-25m pikkused, kasutati röövretkedel, mahutasid 80 inimest (piltidel)
. Levik 17 saj. PÄRISBAROKK- Sündis Roomas, Itaalias Bernini- Teosed:1)"Apollon ja Daphne"2 jooksevad,üks muutub puuks 2) "Altarikuju Püha Theresa eksaas" kuldvihma all. Piirjoonteta, valguse, varju vastu huvi. Barokkmaal tekkis Itaalias. Diagonaalsuund Caravaggio- Sai tuntuks sest kasutas keldriluugivalgust. FLAAMI Rubens- kõige baroklikum (täidlased inimesed,rõhutas küllust). HOLLAND tõetruu. Olustikumaalid. Tekkisid meremaal ja loodusmaal, 17saj. Rembrant- noorusaeg oli tema kusnsti hiilgeaeg, hiljem sügav ja sünge. HISPAANIA Diego Velazquez- Annab edasi esemete materjali, õhu. põhiliselt maalis õukonnas Teosed:1)"Las meninas"õuetaamid. BAROKK EESTIS Raekoda, Kadrioru loss VANAKLASSITSISM PRANTSUSMAAL, INGLISMAAL. Esines palju sümmeetriat. Nt: Versailles´i loss- kuulsaim ehitis
• Olid vaaraole kõige lähemal seisvad isikud • Vaid nemad oskasid kirjutada ja lugeda • Jälgisid vaaraode seaduste täitmist • Preestrite ülesandeks oli jumalatega ühenduses olemine • Kõige rohkem oli talupoegi • Tegelesid põllutöö ja loomakasvatusega • Maksid riigile kõrgeid makse • Käsitöölised • Orjad • Sõdadest kaasavõetud vangid • Tegid kõike, mida oli vaja teha • Üldiselt oli Egiptus rikaste ühiskond Uus riik – Egiptuse hiilgeaeg • Umbes 1570-1070 • Tänu mitmetele tugevatele valitsejatele rikkuse ajastu: • Thutmosis III • Laiendas Egiptuse riiki lõuna poole • Korraldas rohkem sõjaretki, kui keegi teine Egiptuse valitsejatest • Annetas templitele rikkusi juurde • Ramses II (1279-1213) • Ka Ramses Suur • Egiptuse ajaloo kuulsaim ja võimsaim valitseja • Alistas hetiidid • Pühendas väga palju aega ehitustegevusele • Uus pealinn Per-Ramses
Kreeta-Mükeene periood 2000-1100 ekr(minoiline tsiv ; mükeene) Tume ajajärk 1100-800 ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) Arhailine periood 800-500 ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus (Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) Klassikaline periood 500-338 ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg; Peloponnesose sõda; Sparta ülemvõim; Makedoonia sõda ) Hellenismiperiood 338-30 ekr(uus ajajärk; Aleksander II). ||Minoiline- lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. ||Mükeene- sõjaline üleolek (hobused&kaarikud), Kreeta saare vallutus, mionoilisest võeti omaks lossikultuur, lineaarkiri, kreetane olme. Kreeka Homerose Ilias (lugu Achilleuse raevust ja selle tagajärgedest), Odüsseia(eksirännakutel mehe naist kositakse, tapab kõik). Usupidustused- pillimängu, laulu või spordivõstlused. Delfi oraakel- Püütia istus templi tagumises ruumis...
Motett elas vaimuliku lauluna ka väljaspool kirikut. Tuli ette ka piduliktõsiste ilmalike tekstidega motette. Endiselt võis moteti aluseks olla laenatud viis, kuid järjest harvemini. ·Ilmalik polüfooniline laul kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem. Tekstides valitses 15. sajandil prantsuse keel, hiljem tulid selle kõrvale itaalia, saksa, inglise ja hispaania keel. Polüfoonilise laulu hiilgeaeg oli 16. sajandil. Nooditrüki leiutamine andis talle linnakultuuris väga laia leviku. Nooblimate laulude, prantsuse sansooni ja itaalia madrigali kõrvale ilmusid sel ajal ka palju lihtsamad, rahvalikku laadi laulutüübid. Laulustiil erineb oluliselt ka maade kaupa. Imitatsiooniline polüfoonia, kaanon ja kolm peamist polüfooniavõtet Imitatsiooniline polüfoonia on polüfoonia tüüp, kus hääled ei vastandu enam üksteisele tempode ja rütmikaga
usnagi autonoomseks ning ajaloo jooksul 10,11,12 sajandil oli perioode, kus oli täiesti iseseisev. Galeegi keelel oli tähtsus eelkõige kõnekeeles, kirjakeel oli põhiliselt ladina keel. Esimesed galeegi keelsed tekstid on küll pärit alles 12. sajandist. Ladina keel jäi kultuuri, administratsiooni, liturgia ja õpetamise keeleks. 12. sajandil tekkis iseseisev Portugali riik. 12-14. sajand oli geleegi keele kui luulekeele hiilgeaeg. Täpsemini galeegi-portugali keele kui luulekeele hiilgeaeg. Galeegi-portugali keeleks nimetatakse keskaegset portugali keelt, millest lahknes galeegi keel ja portugali keel. Portugali keel sai portugalis ametlikuks keeleks, samal ajal kui galeegi keel hakkas pärast keskaega hääbuma ning seda ei kasutatud. Seetõttu on galeegi keeles säilinud palju sõnalõppe, mida peetakse tänapäeva portugali keeles arhaismideks. Galeegi keel kui luulekeel- kogu Ibeeria poolsaarel va kataloonias. Galeegi keeles luuletasid ka paljud autorid
MASINA ja KEEMIATÖÖSTUS Tööstuse jagunemine Vanad harud (toiduaine-, tekstiilitööstus, laevaehitus - 18-19 saj.) Uued harud (auto- ja keemiatööstus - 20saj) Uusimad harud ( mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin jm.-20 saj lõpp) Masinatööstus (MT) Eristus sepatööst 18saj MT vanad harud : vedurid, laevad, raskerelvad, mäetööstuse seadmed jm Masinate tootmine töömahukas ja materjalimahukas, tööjõult ei nõuta kvalifikatsiooni paigutust mõjutab tooraine ja tööjõukulud. Masinatööstus (MT) MT uued harud on : autotööstus ,kodumasinate tootmine Tänapäeval põhiline koopereerumine ja spetsialiseerumine Toodangu alusel jagatakse (aparaadi-/ elektroonika jm tööstus) või eristatakse transpordivahendite tootmist (nt laevaehitus) Maailma suurim tööstusharu Keemiatööstus (KT) Eelkäijaks nt.seebi valmistamine 12saj. KT vanad harud on: kaalisoola , fosforiidi kaev...
a. eKr. kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord IV. Klassikaline periood u 500-338 a. eKr. · Kreeka.Pärsia sõjad 500-478 a. eKr. 6. saj. 2. poolel langesid Kreeka polised) linnriigid ) A-A läänerannikul Pärsia võimu alla · 480 a. eKr. Pärsia kuningas Darelose sõjakäik Kreekasse, sai lüüa Maratoni lahingus · 480 a. eKr. tungisid Kreekasse Xerxese väed, Salamise merelahingus purustasid Ateena ja Sparta väed Pärsia laevastiku, aasta hiljem ka maaväed · Kreeka hiilgeaeg 480 a. eKr. -431 a. eKr. - Sparta ja Ateena suhted pingelised · Ateenas dem. riigikord . Perikles , lihtrahva osa suurenemine riigi elus · Ateena - tähtsaim maj. ja kult. keskus · Pelopollesose sõda 431 a. eKr. - 404 a. eKr. , Sparta purustas Ateena · Sparta ülemvõim 404 a. eKr. - 371 a. eKr. kogu Kreekas · 371 a. eKr. purutasid Teeba polise väed Sparta armee · Makedoonia tõus 359 a. eKr. - 338 a. eKr. , maked . Elasid p-Kreekas, kuningas Philippos 2. ,( 359 a. eKr. - 336 a
Suhted linnriikide vahel olid tihti vaenulised ning siseolud olid enamasti samuti rahutud ning ebastabiilsed. Tehti riigipöördeid ja võimuhaaramasi. Spartas oli aristokraatlik kord, Ateenas tuli demokraatia võimule. /// Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad 500-478: 490 aastal koraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse, said ateenlastelt Maratoni lahingus lüüa, 480 a tungis uuesti Pärsia ning sai Ateena ja Sparta juhtimisel lutti. Pärslased tõrjuti välja Keeka hiilgeaeg 480-431: Ateenas kujunes välja demokraatlik riigikord. Riigi eesotsas seisis rahva seas populaarne Perikles. Siseoludes tugevdati lihtrahva osalemist riigiasjades. Ateenast kujunes Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404: Vastuolud Ateena ja Sparta vahel olid nii suured, et puhkes sõda. Hulk aega püsis jõude tasakaal: Ateena meres ning Sparta maal, kuid lõpuks Sparta võitis
Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas). Sophoklese tegevusaeg. Kujunes kaks võimukeskust Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid). Esialgu oli tugevam Ateena
Millised muutused toimusid inimeste Milline oli Itaalia helilooja Goivanni maailmavaates 14.saj? Pierluigi da Palestrina elu ja looming? Keskpunktiks ei olnud enam Jumal, vaid Paestrina muusikat iseloomustab kõigi inimkeskne elutunnetus. Tekkis humanism. vahendite äärmine tasakaalustatus ja Kunstis ilmnesid ilmalikkuse süvenemise korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjus tentensid. Irooniline hoiak kirikusse. looming võrdlemisi konservatiivselt. Kunstmuusika arenes seni kirikusfääris, Peaaegu kogu looming on vaimulik. nüüd loodi ilmalikku kunstimuusikat. Hüljati sälilinud üle 100 missatsükli ning suurel askeetlik iluideaal. Inimest nähti vaimu ja hulgal motette, Magnificateja teisi kirjalkke keha harmoonilises tasakaalus. Rõhutati teoseid. Madrigalid ka. Elu-oma sajandi 1 inimese isikupära ja sidet loodusega. väljapaistvaim...
SISSEJUHATUS Valgusajastu mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. aoliste nimetustega taheti väjendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Valgustusideoloogiaeelkäijad ja esimesed valgustajad elasid 17. sajandil, selle hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida on nimetatud ka valgustussajandiks, kuid vastav mõtteviis ulatus ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitlilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof René Descartes. Seega oli valgustus kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. 18
suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijaga. 1865. aastal asutas Tartusse laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. 1870. aastal 24.juunil Vanemuise Seltsi 5.aastapäeval kanti Tartu ette Lydia Koidula näidend ''Saaremaa onupoeg''. Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Tartu aastaid nimetatakse ka Jannseni tippaastateks. LAHKHELID Jannsenite hiilgeaeg oli Perno Postimehe aegadel. Palju aitas Jannseni langusele rahva silmis kaasa ka Carl Robert Jakobsoni eemaldamine "Eesti Postimehe" autorite seast, kuna viimane oli ajalehte 1860te II poolel ajutiselt mõnevõrra radikaliseerinud. Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama. 19. sajandi teisel poolel levinud teooria, mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt ära ostetud, et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelepärast juttu, leidis
Alternatiivid Eesti energeetikas Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jääb kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla ning ei ole seetõttu nii laialt kasutatud. Eestis alustati põlevkivi tööstuslikku kaevandamist 1916. aastal. Kaevandamise hiilgeaeg jäi 1980. aastatesse. Sellest ajast saadik on põlevkivi tootmismahud vähenenud, hind on aga tõusnud kordades. Seesuguse fossiilse kütuse kaevandamine ja kasutamine Eesti peamise energiaallikana on kaotamas oma praktilisust. Põlevkivi ei ole jätkusuutlik ega efektiivne. Eestil on vaja alternatiivi. Eestimaad ei ole õnnistatud energiaefektiivsete maavaradega. Geograafilise paigutuse tõttu puudub Eestil ka võimalus päikselt energiat ammutada. Tuulegeneraatorid on kallid ega
Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate orgu 1.Vaarao võim oli piiramatu. Ühiskonna toimise süsteem- Maat. 2.Preestrid- kõige haritum ja võimsam kiht, õpetasid lapsi. Templite juures olid koolid. 3.Ametnikud- kohtunikud, ülemklass, sõjajuhid ja asevalitsejad. 4.Kirjutajad- alamad ametnikud, jälgisid töötegijaid, arvestasid välja maksud 5
kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina, Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal, S6jad egiptlaste ja hetiitide vahel. Neid peioode ühendab see, et usukeskus oli Teeba. 2. Egiptuse ühiskond oli r6hutatult traditsiooniline ning rangelt hierarhiline. Riigi tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Kuningavõim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele,preestritele. 2.1. Maaühiskond=linnu oli vähe; suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal.
Evolutsioon Elu tekkimise seisukohad: -teiselt planeedilt -elu tärkamine kohapeal -loomise teooria Karl von Linne – eluslooduse süstematiseerimine (rühmitas organisme välistunnuste järgi, sõna liik ja liikide ladinakeelne nimetamine) Erasmus Darwin – I kes oletas, et liigid võivad muutuda Georges Cuvier – paleontoloogia rajaja PM (teadus, mis uurib maakeral elanud ja väljasurnud organismide kivistisi FOSSIILE) 1.mida sügavamal paiknevad kivimind, seda rohkem erinevad tänapäevastest 2.organismide massilist väljasuremist põhjustavad katastroofid 3-väljasurnud organismide asemele lõi looja keerukama elu Jean-Babtiste Lamarck – I tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väl...
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
vaid ladina keeles, nõuti vaimulike vallalisust, hapendamata leib, rooma katoliku kirik e läänekirik. Idakirik: püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus kohalikus keeles, vallalisust nõuti vaid munkadelt, hapendatud leib, kreeka-kat kirik e idakirik. 6. saj (keiser Justinianuse aeg) ja 9. saj (lõppesid kodusõjad ikonoplastide ja ikonoduulide vahel) Bütsantsi kunsti hiilgeaeg. SLAAVLASED: varaline kihist, põllumaj/alepõllundus, drusiina- vürsti väesalt, kellel olid teatud ül-d nt maksude kogumine, bojaar- jõukam feodaal Rjurik- varjaagide pealik, kes sattus Venemaale. variaagid- skand viikingid. Vürst Oleg 882 tekkis Vana-Vene riik keskusega Kiiev, 9 saj algas misjon ,,Jutustus möödunud sajandi aegadest" I vana-vena riigi kroonika, munk Nestor, 998. Vürst Vladimir võttis vastu venemaal ristiusu 1030. Jaroslav Tark vallutas Tartu, rajas sinna oma
Ajaloo periodiseering · Vana riik (u 1950-1650 eKr) valitsejate võimu kõrgaeg suured püramiidid Giza väljadel välissuhted hõredad · Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) riigi ühendasid taas Teeba linna valitsejad oluline osa riigi juhtimisel juba ka noomide asehalduritel noomidel Egiptusele kuulus nüüd ka lõunas asuv Nuubia Ajaloo periodiseering · Uus riik (u 1550-1075 eKr) välise võimsuse hiilgeaeg sõjaline tegevus valitsejate kõrval tõusis olulisele kohale preesterkond · Hilis-Egiptuse periood (u 1075-525 eKr) preestrite riik ka välisvalitsejad Vaarao · Piiramatu võimuga valitseja · Isik jumalikustatud · Tema võim on ka jumalate võim · Ra pojad · Eluajal Horos · Surnuna Osiris Vaarao Kõrgem ametkond: nomarhid, preesterkond, väepealikud Keskmise ja alamastme ametnikud:
Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond? Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile olid kerkinud Kreeka linnriikide seast Sparta ja Ateena. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim, ning Sparta ümber koondusid ka paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Spartalased kui ka nende liitlased toetusid eeskätt maaväele. Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas
2100 · Kujunevad tsivilisatsiooni olulisemad tunnused. eKr · Giza püramiidid ja Sfinks. Keskmine riik 1950- · Riigi taasühendamine, mis lähtus Teebast. (pln Teeba) 1650 · Asevalitsejate tähtsuse kasv. eKr · Allutati Nuubia riik ulatus 2 kärestikuni. Uus Riik 1550- · Välise võimsuse hiilgeaeg Thutmosis III vallutas 1075 Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni. eKr · Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber. · Sõjad hetiitidega. Hilis-Egiptus 1075 · Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao) 525 eKr ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid). 6.) Kuidas oli korraldatud perekonnaelu Vana-Egiptuses? Naise roll
Reformatsioon sai alguse 15-16. sajandi vahetusel Saksamaal keiser Karl V valitsusajal. Sel ajal kerkis esile mitu usulist ja kiriklikku probleemi esiteks valmistas peavalu muhameedlaste pealetung kristlikule maailmale, teiseks oli katoliku kiriku väline hiilgeaeg, kuid seespidiselt kirik kääris. Probleemiks oli jumalasulaste ilmalik elu, isegi paavstid ja piiskopid ei pidanud kinni tsölibaadireeglist ning levis pahesid. Kiriku välise sära säilitamiseks, diplomaatilise tegevuse ja usutegelaste ülalpidamiseks olid kiriku kulutused erakordselt suured ning kui kümnisest ei jätkunud, hakati kirikuameteid müüma ja ostma; levisid ka indulgentsid e patukustutuskirjad (raha eest kustutas kirik inimese patu ja kindlustas koha paradiisis).
Ateena laevastik ja maaväed rüüstasid vaenlase tagalat Teisel sõja-aastal puhkes sisse piiratud Ateenas katk ja suri ka Perikles Sõja kulgemine Ateena oli nüüd nõrgenenud, kuid sõda jätkus Nurjunud sõjaretk Itaaliasse 40 tuhandest ateenlasest mehest pöördus tagasi mõnikümend Nüüd oli Ateena sunnitud Sparta rahutingimused vastu võtma Perikles 495 - 429 eKr Ateena riigimees Kõige edukam riigimees, Ateena hiilgeaeg Kindlustas demokraatia Ateenas Pärines aristokraatlikust suguvõsast, hoolimata sellest oli ta demokraat Tugevndas mereliitu kõigi vahenditega valiti ta alates 443 eKr 15 korda esimeseks strateegiks Suri katku Sokrates 469-399 eKr Vana-Kreeka filosoof Elas ja õpetas Ateenas Valitsus mõistis ta üle kohut,tema õpetamine kutsuvat noortes esile lugupidamatust ning polise poolt tunnustatud jumalate salgamist Ta mõisteti surma
Tema üleskutsel põletati kohalikes kultustes kasutatavaid fetiseid ja ka ristiusu sümboleid. c. Tema sõnade kohaselt olid Jeesus, Neitsi Maarja jt Kongo päritolu d. Antoniaanlik ketserlus vaibus kui portugallased põletasid Beatrice tuleriidalkristluse langus Benini linnriik 1. Lääne-Aafrika rannikult leidsid eurooplased mitmeid kõrgelt arenenud kultuuriga rahvaid nt EDOD 2. Edod panid aluse võimsale linnriigile Beninile 3. Hiilgeaeg 15-17.saj kui toimus elav kaubavahetus eurooplastega. 4. Sellest perioodist pärinevad ka kõik kunsti tippsaavutused. a. Elevandiluu- ja puunikerdused b. Pronksivalu abil teostatud skulptuurid ja reljeefid c. Plastikast olid tuntumad valitsejate ja ülikute pronkspead ja kujud. 5. 16.saj suurenes Euroopa mõju 6. Suurem osa Benini kunstiteostest hävis Briti sõjasalga saagiks 1897.a rüüsteretke ajal. Asanti 1
Vana-Kreeka antiikaeg jaguneb neljaks perioodiks: arhailine ajajärk, klassikaline ajajärk, hilisem ajajärk ja Rooma võimu ajajärk. Arhailisesse ajajärku jääb kutseliste laulikute aoidide ja rändlaulikute rapsoodide tegevus. Nad esitasi eepilisi laule ja kultuslaule ehk hümne. Sellel perioodil arendati välja ka nomos (kreeka keeles 'reegel') muusikaliste reeglite kogum, mis reglementeeris muusikas kasutatavaid meloodiakäike, rütmi, helilaade. Klassikaline periood oli tragöödia hiilgeaeg. Aristotelese andmetel kujunesid tragöödia ja komöödia lauludest veinijumal Dionysose auks. Tragöödia olevat saanud alguse pidulikest kiiduhümnidest , komöödia pöörastest sigivuslauludest. Tragöödia tähendab tõlkes sokulaulu. Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Sellel perioodil sai muusikast iseseisev kunst. Kreeka helisüsteem jaguneb 3 astmeks.
Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori
Mis on valgustus? Valgustust võib käsitleda kui inimkonna vabanemist vaimupimedusest, mis tõstis pead juba 17. sajandil. Valgustuse hiilgeaeg kandus edasi 18. sajandisse ning võib väita, et valgustusajastule omane mõtteviis ulatus ka 19. sajandisse. Valgustuseks hakkas ajastut esmalt kutsuma saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis, kuigi valgustuslik mõtteviis oli välja kujunenud juba tunduvalt varem. Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse
LAULUŽANR - ŠANSOON Šansoon - meloodiline ja sentimentaalne või kiire ja lõbus soololaul. Kuula: „Montparnasse´i lapsed“ http://www.youtube.com/watch?v=qPooEg2QDs4 20. sajandi tuntumad šansoonilauljad olid Yves Montand, Charles Aznavour, Édith Piaf, Mireille Mathieu, Juliette Gréco jt. KUULSAD ŠANSOONILAULJAD Edith Piaf Yves Montand Mireille Mathieu ÕUKONNATANTSUD MENUETT JA GAVOTT Menueti hiilgeaeg oli 17.–18.sajand. See on ¾ taktimõõdus mõõduka tempoga ja kolmeosalises ABA-vormis tants. Eriti hästi väljendas menuett rokokooajastu graatsilist ja nõtket tantsukultuuri. Gavott oli algselt rahvatants, elav 4/4 või 2/2 taktimõõdus, iseloomulik on kahe veerandnoodiga eeltakt . LAVAMUUSIKA - BALLETT Prantsusmaa on kodumaaks klassikalisele balletile, mille eelkäijaiks said sealsed õukonnatantsud (farandool, gavott, courante,
välja teenimine. Sellistest inimestest on ka mingil määral kahju, sest kui kunagi peaks see nii lihtsalt tulnud varandus otsa lõppema, mida nad siis peale hakkavad? Paljud ei oskagi midagi peale hakata ning üritavad oma muret kuskile uputada. Hea näide on sellest paljud rikkad pärijad, kes on erru läinud just nimelt sellega, et on saanud narkootikumide tõttu üledoosi. Mis on kindel - ka nendel inimestel lõppeb kunagi hiilgeaeg ning tuleb tõtt vaadata reaalsusega. Kuid rohkem on olemas selliseid inimesi, kes tõesti näevadki vaeva selle nimel, et ennast ära elatada, tehes rasket tööd, mis toob leiva lauale. Selline toit, mis on ise ausalt välja teenitud maitseb ka kindlasti paremini. Üldse igasugused just ise saavutatud või teenitud asjad muudavad inimesed tuju paremaks ning annavad inimesele mõista, mis on elus tähtis ning mille nimel üldse seda kõike tehakse
sajand varauusaeg) Keskaja piirid: · tavapäraseim 476 1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse · piirid on kokkuleppelised, ei sobi kõikidele - nt Prantsusmaal 4. saj 1789 - nt Eestis 1208 1558 1) varakeskaeg 5. 10. sajand - Lääne-Rooma asemele uued riigid - kujunes feodaalkord - kiriku tugevnemine 2) kõrgkeskaeg 11. 14. sajand - kiriku hiilgeaeg - 1347 katkuepideemia 3) hiliskeskaeg ja varauusaeg 15. 16. sajand - renessanss, maadeavastused, reformatsioon Suur rahvasterändamine: · hõimude liikumine Euroopas 4. 6. saj - germaani ja slaavi hõimud st ,,barbarid" · germaani hõimud tungisid Lääne-Roomasse - Lääne-Rooma nõrk, Ida-Rooma tugev riik - doomino effekt Hiina aladelt hunnid - frangid, saksid, anglid, goodid, vandaalid jt. · tulemus:
Eriti kuulsaks on olmeegid saanud monumentaalsete inimpäid kujutavate kiviskulptuuridega. Kirja olmeegid arvatavasti ei tundnud. Tõenäoliselt põhjustasid olmeegi kultuuri levikut eelkõige kaubanduslikku laadi sidemed. Umber 400 aastat eKr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus, osa nende linnu hävitati, kuid nende kunsti ja püramiidtemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maia linnriigid Maia linnriikide hiilgeaeg jääb ajavahemikku u 300-800 pKr. Nagu teisedki toonased Kesk- Ameerika rahvad, õppisid maiad kasutama metalle. Künnipõllundusega alustasid Kesk- Ameerika rahvad alles pärast eurooplaste tulekut. Sellest hoolimata saavutas maiade arhitektuur, kunst ja vaimukultuur silmapaistvalt kõrge taseme, millele oli mõnes vallas raske leida võrdset kogu toonasest maailmast. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kunagi. Linnades olid kuningate residentsid ja templikompleksid
olemuse kujutamist. Hiljem arenes abstraktsionism 20. sajandi alguses kõrvuti teiste vooludega nagu fauvism, ekspressionism, kubism ja futurism, kuna need stiilid laenasid elemente ja mõjutasid üksteist. Esimene kunstnik, keda võib pidada abstraktsionistiks, oli Vassily Kadinski, seda stiili maalide pioneer, kes hakkas töötama sellel viisil 1910 paiku. Antud stiil arenes ja laienes rohkem De Stijl'i rühmas 1915-1920 aastate Hollandis, mida juhtis Piet Mondrian. Ometi abstraktse kunsti hiilgeaeg oli peale I maailmasõda ja 30datel oli see juba lääne kunsti peamine iseloomujoon, eriti Euroopas. Abstraktne kunst mõjutas Ühendriike alles peale II maailmasõda, kui abstraktne ekspressionism oli järgmine populaarne vool, nii maali, skulptuuri ja graafilises kunstis. Alates sellest ajst on see olnud üks kõige populaarsemaid ja hinnatumaid moodsa kunsti stiile, millel 21. sajandil olid oma austajad ja ikoonid. Vassili Kandinsky Sündis 1866
Sissejuhatus. Madalmaade vokaalpolüfoonia ja koos sellega ka kõrgrenessanssi hiilgeaeg lõppes 1520- aasta paiku. Sellele järgnev aeg kuni sajandi lõpuni ei toonud Euroopa muusikasse küll veel päris uut stiili, alguse said aga mõned arengusuunad.. Humanistliku hariduse tugevate mõjude tõttu nimetatakse seda ajajärku muusikaloos ka humanismiajastuks. 16. sajandil hakkas muusika lisaks jumalikule harmooniale e. abstraktsele esteetikale kujutama ka inimlikku ja käegakatsutavat: looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine. Ka 17
hariduse õpetajaks. Teotihuacan · Keskuseks lai põhjast lõunasse kulgev Surnute tänav. · Kuupüramiid tänava põhjapoolses osas · U 65 m kõrgune Päikesepüramiid tänava keskpaigas. · Tänava lõunapoolses otsas Tiivulise Mao tempel. Maiad · Elasid tänapäeva LõunaMehhiko ja Guatemala aladel · Rajasid tsivilisatsiooni, mis jõudis oma tippu ajal, mil Euroopas oli Rooma riik kokku varisemas. · Hiilgeaeg u 300800 pKr. Kultuur · Edukad maaharijad · Valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. · Leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku · Suured edusammud matemaatika ja astronoomia alal · Lõid keeruka kalendrisüsteemi Kultuur · Osavad käsitöölised kiviskulptuurid, kujukesed,
Makedoonia kuningas Aleksander Suur vallutas palju maid.Hellenismiperioodil levis Vahemere idarannikul kreeka keel ja kultuur ning kujunesid Kreeka linnad, mille seas oli tähtsaim Aleksandria Egiptuses.Hellenismiperioodi suurriikides valitsesid peaegu piiramatu võimuga kuningad.Kreeka linnriigid allusid Makedoonia kuningale.Kreeklasi mõjutas idamaa rahvaste religioon. Võeti omaks Idamaa jumalaid, sobitades neid omadega.Hellenismiperiood on Kreeka teaduse hiilgeaeg. (astronoomid usukusid et ma on kerakujuline.)(Archimedes-kuulsaim füüsik ja leiutaja.) (Matemaatik-Eukleides).
Silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead. U 400 eKr tabas olmeekide tsivilisatsiooni langus. Osa nende linnasid hävitati, kuid nende kunsti ja püramiiditemplite eeskuju järgisid Kesk-Ameerika rahvad veel aastatuhandeid. Maiad Maiad elasid Yucatani poolsaare vihmametsades juba I a.t eKr. Siis tekkisid nende esimesed suuremad asulad, millest peagi arenesid püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Nende hiilgeaeg jääb vahemikku 300-800 pKr. Maiadel valitses klassisüsteem. Ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel kunagi. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt kalendri järgi. IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt
laiskade vaimulike suhtes, keda lihtrahvas pidi ülal pidama. Ulrich Zwingli ja Johann Calvin olid reformaatorid, kes olid inspireeritud Martin Lutherist. Enamus reformaatoreid ( nt. Martin Luther, Zwingli ) olid indulgentside äri vastu. Samuti taunisid nad pühakute kummardamist, arvamust, et paavst on jumalik olend ning soovisid kirikualade võõrandamist. Reformatsioon oli kindlasti äärmiselt vajalik ning mitte miski ei sünni ilma põhjusta. Katoliku kiriku hiilgeaeg pidi kunagi vaibuma ning vaimulike patud välja tulema.
19-20. sajandi massiline relvatööstuse areng ja tootmine tõi majandusele ainult seetõttu kasu, et nõudlus oli suur. Kui aga maailma valitseks liberalism, poleks relvadele enam nõudlust, sest vägivald pole kunagi lahendus. Liberalismi kodumaaks loetakse Inglismaad, mille riigikord ja majandussüsteem sarnanesid 18-19. sajand kõige rohkem liberaalsetele tunnustele. Edasi levis liberalism Ameerika Ühendriikidesse ning seejärel muudesse Euroopa riikidesse. Liberalismi hiilgeaeg jääb siiski 18-19. sajandi lõppu. 19. sajandi teisel poolel levima hakanud sotsialistlikud, natsionalistlikud, totalitaarsed ehk kokkuvõttes vasakpoolsemad valitsemisreziimid, tõrjusid liberalismi lihtsalt nurka. Politoloogia tundides on palju juttu tulnud demokraatiast ja üldse parempoolsetest riikide valitsemisreziimidest. Liberalismi võib väga hästi lugeda tänapäevase demokraatia eelkäijaks, sest maailmast pole kusagile veel kadunud kapitalism. Tänapäeva kapitalistlikud
rõõmustasid kui need mis õpetasid. Hellenismiperioodil kreeklased ei pööranud enam nii suurt tähelepanu poliitika vastu kuna siis kuulusid kkõik linnriigid ühtse riigi alla ja ühtseks poliitikaks, nii et ei olnud vaja inimestell nii sügavmõttelised olla poliitika suhtes ja said nautida vaba aega perega veetes, kas lapsi õpetades või millegi sarnasega tegeledes. Hellenismi period oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Mina arvan et selleks põhjuseks võis olla see et välismaal suheldi teiste teadlastega ja vahetati mõtteid mis aitasid neid mõlemaid oma edu saavutamas. Näiteks matemaatik Eukleides kes pani kirja kõik sensed matemaatilised toed mille abil me teame ka tänapäeval geomeetria põhialuseid. Hellenismiaja ühtsus võimaldas tal lähikondsetes polistes ringi liikuda ja vestelda teiste tarkadega nende mõtteid üleskirjutades.
1. Kreeka polised ja demokraatia Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid 2000-1400 eKr, legendaarse kuninga Minose valitsusajal, oli Kreeta saarel hiilgeaeg, seda kõrgkultuuri nimetatakse minoiliseks tsivilisatsiooniks. Perioodile oli iseloomulik losside esile kerkimine, neist tuntuim Kreetal oli Knossos. Hiljem hakkas ka Mandri-Kreeka jõudsalt arenema, ka sinna tekkisid suured, müüridega lossid, neist tuntum kuulsa lõviväravaga Mükeene. Kreeklased vallutasid seejärel ka Kreeta ning tõusid seeläbi ka Knossose valitsejaks. 12
16. Nimeta islami 5 sammast! (õpik lk 19) 1.peab tunnistama, et pole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet 2.viis korda päevas Allahi poole palvetama 3.paastukuul päikesetõusust päikeseloojanguni toidust ja joogist loobuma 4.vaestele almusi jagama 5.kord elus Mekas palverännakul käima 17. Kes on sunniidid ja šiiidid? Sunniidid on need kes eraldusid islami peavoolust, šiiidid on Ali toetajad 18. Selgita, miks Bagdadi kalifaadi aeg oli araablaste riigi hiilgeaeg! Kõik oli rahulik, kalifaadi maad olid rohkem arenenud 19. Tee selgeks vähemalt kolm näidet selle kohta, miks araablasi võib nimetada kultuurivahendajateks! Mida eurooplased araablastelt õppisid? Kirjandust, teadust, igapäevaelu korraldamist 20. Selgita mõisted: Mošee-moslemite palvepaik Minarett-mošee juurde kuuluv torn Imaam-palvejuht mošees Koraan-islami pühakiri 21. Nimeta kaks tähtsamat araablaste kirjandusteost! ´´Tuhat ja üks ööd´´ , koraan 22
Sõda oli põhjendatud, kui seda peeti enesekaitseks,õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel põhjustel alustatud sõda peeti ebaõiglaseks. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siis nende poolt esile kutsutud.Alates 1495. aastast peeti suurriikideks Prantsusmaad, Inglismaad, Austria- Ungarit, Hispaaniat,1721.aastast Venemaad ja 1740 aastast Preisimaad. Sama sajandi jooksul said Euroopas sõduriks 10-12 miljonit inimest. Palgasõdurite hiilgeaeg 15. sajandil hakkas keskaegse rüütliväe osatähtsus oluliselt vähenema ning asemele astus palgaarmee.Rikkkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata ja samal ajal vajas ka kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja ell pöördus valitseja sõjaväeliste eraettevõtjate poole pakkumisega vastu võtta rügemendiülema patent. See oli leping ,millega kohustati kindlaks ajaks moodustama palgasõdurite üksus ja tagama selle ülalpidamine
Periood: 5 saj 14 saj 5-7 saj Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
