ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: · Alahinnati ohtu, kriise. (Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse). · Sõda romantiseeriti (oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. Sarajevo asus A-U-le kuuluvas Bosnias, kus atendaadi sooritas Serbia terrorist. Venemaa asus toetama A-U surve alla sattunud Serbiat. Saksamaa õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa võttis seda sõjakuulutusena, esitades Venemaale ja selle liitlasele Pr-le ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsiooni tühistamist. Kui seda ei tehtud, kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914 algul Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides ühtlasi kallale ka Belgiale. Belgia neutral...
Muistsed jumalad ja uskumused Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid, et maailm lõi jumalad. Enne, kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Muistsed kreeklased olid ühed suuremad müütide loojad Euroopas. Nad andsid isegi sõna millega me tähistame tänapäeval neid hämmastavaid lugusid jumalatest, kangelastest, inimestest ja loomadest. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Ateena filosoof Platon välja sõna mythologia, eristamiseks jumalikest tegudest pajatavaid fantaasiarikkaid jutustusi kas siis üleloomulike või tavapäraste sündmuste tõetruust kirjeldamisest. Kuigi ta elas ajastul, mis oli oma olemustest muutumas üha teaduslähemaks ning hoiatas ka õpilasi selle võrgutava lumma eest. Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime ja nii edasi. Selleks, et i...
levis ristiusk mis peagi sai ametlikuks riigiusundiks ning pani ühtlasi ka aluse kristliku kirjanduse tekkele. Impeeriumi kriis süvenes. Puhkes kolooniate, talupoegade ja orjade ülestõuse. Suure mõju omandasid riigi teenistuses olevad germaani sõjapealikud. Aastal 476 kõrvaldasid germaanlased troonilt viimase keisri ja Lääne-Rooma riik lakkas olemast. Seda nimetatakse ka antiikkirjanduse lõppaastaks Kokkuvõte See ajajärk oli hiilgav kõnemeeste ja riigmeeste jaoks. Lood klassikaline kirjanduskeel, ladina keel. Hiljem hõbedasel ajajärgul hakkas Rooma ühiskond allakäima ei suutnud enam ohjata nii suurt impeeriumi. Aristokraatia oli hääbumas tekkisid asemele ülikud provintsitest. Vaskne ajajärk ehk nn Rooma impeeriumi lõpp. Tulid nähtavale rooma kirjanduse languse tunnused. 3-4 sajand laostus täielikult. Rooma impeerium Page 4
Venemaa vastu 3) Võrrelge sõjaliste blokkide riikide sõjaplaane · Saksamaal oli suurim sõjaline koosseis · Kaks sõjalist liitu: Antant ja kolmikliit · Antant tundus suurem ja paremini valmistunud sõjaks kui kolmikliit · Antantil oli parem ja suurem sõjaline varustus (laevastik) 4) Milline oli ühiskonna suhtumine sõtta? · Oldi arvamusel, et sõda on kiire, romantiline, ülev ja hiilgav. Oldi isegi sõdade poolt 5) Milline oli propaganda roll sõja puhkemisel? · Kõik riigid pidasid ennast juba võitjatena · Saksamaa pidas ennast juba võitjaks. Plakatil kujutas ta juba, kuidas Eurooplased on pikali ja saavad lüüa · Oma rahvale taheti juurde anda lootust ja julgust, vastaste jaoks aga taheti selgeks teha, et on tugevamad ja võidavad Igapäevaelu suuresõja ajal (1914-1918)
1799. aastal pöördus Napoleon Prantsusmaale tagasi ja haaras seal võimu. Ta saatis valituse laiali ja määras kolm ametnikku, keda nimetati konsuliteks, riiki juhtima. Napoleon määras iseennast esimeseks konsuliks ja valitses Prantsusmaad järgmised 15 aastat. 1804. aastal lasi ta end keisriks kroonida. Napoleon väejuhina Napoleon tegi paju kauakestavaid reforme, kehtestas uusi seadusi, lõi parema haridussüsteemi, reorganiseeris valtuse ja riigipanga. Napoleon oli hiilgav väejuht, manööverdades oma vägedega kiiresti ja rakendades lahinguis uudseid taktikalisi võtteid. Ja tema sõjavägi oli väga suur, sest Robespierre oli kehtestanud värbamissüsteemi, mille kohaselt kõik täiskasvanud mehed olid sõjaväekohuslased. Armees oli 1799. aastal 750 000 sõdurit ning aastail 1803-1815 liitus sellega veel 2 miljonit meest. Seda suurt jõudu püüdis Napoleon ära kasutada Euroopa vallutamisel. Napoleoni sõjad Napoleon võitis 1805
Kõige peal oli paks mullakiht, mis võimaldas seal kasvatada ka suuri puid. Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett. Artemise tempel Ephesoses Artemise tempel Ephesoses, tuntud ka kui Diana tempel, on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis on üks seitsmest maailmaimest. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. See asus Ephesoses ja seda ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal. Esimene ehitus Artemise tempel oli üks oma aja suuremaid, esimene tempel ehitati umbes 800 eKr. Teine ehitus Ristkülikukujuline tempel oli pärast teist ehitust 115 m pikk ja 46 m lai. Templi põhiplaan koosnes pearuumist ja sammaskojast. Kaks rida massiivseid sambaid pikkusega 20 m ja
1) Maailm 20saj. alguses. Suurriigid: USA, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa. · Tahtsid saavutada võimalikult suurt mõju kogu maailmas. · Hoolitsesid vähe arenenud rahvaste eest(levitada tsivilisatsiooni saavutusi). · 1905 Norra saab iseseisvaks · 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised. Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tug...
õitega, / taevas hiilgab sinikattes - / kust see kõik? Ütelge! - / Kuningas ju jälle tulnud, / õitsev kuning kevade!" Uni sümboliseerib siinkohal pikka talve, mis on lõpuks mööda saanud. Kevade tulekut kirjeldatakse kui kuninga saabumist, kelle auks hakkab loodus tärkama. Sel ajal läheb ümbrus vaikselt roheliseks ja kõik nagu ärkaks uuesti unest. "Rohupõõsad teda võtvad / vastu halja ehtega, / linnukoorid kiitust tõtvad / tema vastu hõiskama, / viimne rohukõrs ka hüüab, / hiilgav kastetilgake: / "Kuningas on jälle tulnud, / õitsev kuning kevade!"" Mõlema autori luuletustes on kevade saabumist kirjeldatud vägagi kujundlikult. See annab luulele palju juurde ning kannab hästi kirjaniku tundeid edasi. Koidula kujutas kevadet kui saabuvat kuningat ja samamoodi kasutas Liiv isikustamist: "eluvaimud lehvitavad: / kevade on meie ees." või näiteks " lahti iga lille silm, / järvel lained helendavad,". Kevad ei tähenda alati ainult rõõmu ja õnne
..............................................7 KASUTATUD ALLIKAD... .......................................................................8 SISSEJUHATUS Reedel, 27. veebruaril 2009 kell 19:00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Strauss II operetti "Viini Veri". "Viini Veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav snapaar "kongress tantsib!". Muusikaline dramaturgia: Afolf Müller jun. Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavameister: Mairo Madiste Etenduse juht: Rein Taidla OSADES:
AJALOO KT! 1) Esimese maailmasõja põhjused?! *suurriikide vahelised vastuolud (Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, Balkanil põrkusid Venemaa ja A-U huvid) ; *sõja ülistamine (levinud arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav); *Rahvusvaheliste institutsioonide puudumine (ei olnud, mis oleksid võinud korraldada suurriikide juhtide kohtumist jms) 2) Esimese maailmasõja ajend?! 28.06.1914 tappis serbia rahvuslane, Gavrilo Pricip, A-U troonipärija Franz Ferdinandi. 3) Saksamaa, Venemaa ja Inglismaa sõttaastumine. Saksamaa kuulutab sõja Venemaale 1.08. 1914, kuna Venemaa ei tühistanud mobilisatsiooni.. Kuna Inglismaa oli seotud liitlaslepetega nii Venemaa kui ka Prantsusmaaga kuulutab ta sõja Saksamaale. Inglismaa peamiseks sõtta astumise põhjuseks oli Belgia neutraliteedi rikkumine! 4) Itaalia, Bulgaaria, Türgi ja Rumeenia I maailmasõjas?! ...
Püüdis läbi viia ka riigipööret, kuid tal puudus rahva poolehoid ja ka kuninga toetus. 4. Honore Gabriel de Mirabeau sündis 1749 ja oli tuntud ka kui krahv. Oli Prantsuse revolutsiooni algusaja juhte. Suri haigusesse, mis võis tuleneda tema meeletust elutempost ja veelgi intensiivsemast tööst. Ta suri vaid 42 aastasena ja oli leinatud kogu rahva poolt. Ei pooldanud vabariiki vaid konstitutsioonilist monarhiat, oli täielikult absolutismi vastane. Oli hiilgav kõnemees ja teda kutsuti ka isamaa isaks. Ta saavutas suure poolehoiu. Ta tahtis revolutsioonile pidureid peale tõmmata ja tegi kuningakojaga leppe. Teda hakati pidama reeturiks kui sellest teada saadi. 5. Jean Paul Marat 1743 aastal sündinud arst ja ka poliitik, kui ka radikaalne ajakirjanik. Ta kirjutas ajakirja, kus ta peaiselt avaldas filosoofilisi ja poliitilisi töid. zirondiinide pooldaja charlotte corday tappis ta. 6
sellele anda seaduslik vorm, et igapäevaelus saaks sellest ka rõõmu tunda. Samas on terve rida täiesti seaduslikke tegevusi millega raha teenida, kuid kui maksud jätta maksmata, siis on tulemuseks jällegi ,,must raha." Paratamatult tekib küsimus, kas ,,must raha" ja rahapesu käivad alati koos? Millise piirini ollakse lihtsalt maksudest kõrvalehiilija ja kustmaalt algab võimalik rahapesusüüdistus? See on koht, kus vandenõuteoreetikutel avaneb hiilgav võimalus väideteks, et tegelikkuses taandub kogu suurejooneline võitlus lihtlabaseks klaperjahiks maksudest kõrvalehiilijatele ning kogu initsiatiiv tuleb USA-st. Siinkohal ei hakkaks pikalt vandenõuteoreetikuid analüüsima kuigi ka see osa teemast on päris huvitav. Selge on see, et läbi aegade on seadusliku äri kõrval eksisteerinud ka ebaseaduslik ning pole mingit alust arvata, et tulevikus saab olema teisiti. Pigem võiks
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Kolmikliit Saksamaa, Austria, Ungari, Itaalia Eesmärgid · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad · Austria-Ungari Balkan (Serbia) · Itaalia Mõjuvõim · Türgi Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antant Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Eesmärgid · Prantsusmaa Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maro...
Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esin...
võeti kasutusele ristiusk, pidi Vladimir vägisi ristiusustama. Kiievlaste ristimine toimus Dnepri jões. Järkjärgult jõudis ristiusk ka teistesse Venemaa linnadesse. Kirik kujunes Venemaal tugevaks jõuks. Ehitati kloostreid, kirikuid ja võeti kasutusele ka slaavi tähestik. Sajanditeks jäi mõjutama Vene kultuuri Bütsantsi kultuur. 10. Jaroslav Tark vene valitsejana Suurima õitsengu saavutas KiieviVenemaa Jaroslav Targa valitsemise ajal aastail 10191054. Jaroslav Tark oli hiilgav valitseja ta tugevdas riiki nii sisemiselt kui ka välimiselt, ta püüdis laiendada riigi piire. 1030. aastal tuli ta oma väega ka KaguEestisse, võitis eestlasi ning rajas Tartu linnuse kohale oma kantsi, millele anti Jaroslavi ristinime järgi nimeks Jurjev. Kuid kauaks Vene võim eestisse seekord püsima ei jäänud 1061. aastal aeti venelased siit minema. Jaroslav Targal oli suuri teeneid Kiievi linna kindlustamisel ja kaniks tegemisel
õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, kuna ta huvitus üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Samaaegselt jätkas ta ladinakeelse kirjavara lugemist ja tutvus hispaania kirjandusega. Üldiselt omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Moliére'i ka Pariisi tänavatel etendusi andvad veiderdajad ja komödiandid. Aastal 1643 asutas ta teatritrupi L´Illustre Théâtre (kuulus, hiilgav teater), kus tema kaaslaste hulka kuulus Béjart'ide perekond, Madeleine Béjart'ist sai Molière'i lavapartner ja sõbratar. Teatritruppi aga ei saatnud Pariisis edu, see tuli 1645. aastal sulgeda ja Moliére pandi võlavanglasse. Rändtrupi aastad Kui Moliére võlavanglast vabanes, hülgas ta oma seisuse ning liitus põlatud komödiantidega, astudes ühte Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi. Enam kui kolmteist aastat rändas trupp mööda linnu
Ajalugu, I ms ja Venemaa ÕPIKUST I ms põhjused : 1. alahinnati ohtu, suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusesse, ega pingutanud piisavalt selle ära hoidmiseks.2. sõda romantiseeriti, usuti, net sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3.rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 4. sõjale mõtlemine osutus kaalukamaks, kui diplomaatia. ( tehnika areng, rünnaku kiirus) Maailmasõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juuni 1914 ( must käsi org)Saksamaa õhutusel kuulutas AU Serbiale sõja( PÕHUSED : võitlus tooraine allikate, turgude ja mõjupiirkindade pärast ning S ja I konflikt); vene mobilisatsioon, millele esitas S ultimaatumi, et nad selle tühistaks
seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. 1. Alahinnati ohtu. Suuriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimallikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt. 2. Sõda romantiseeriti. 20.saj algul oli levinud veel kujutelm,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Seetõttu leidus mitte ainult sõjaväelaste ja relvatöösturite, vaid kogu Euroopa lihtahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse üõnevusega ootasid. 3. Rahvusvahelise kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia' Maailmasõja ajend Kui Austria- Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914
ära, Odysseus. Pöördume laevale tagasi!" Oh, oleksin ma neid ometi kuulda võtnud!Ei," vastasin mina, ,,me jääme siia. Vaatame, kes selles koopas elab."Jäimegi sinna ja asusime sööma. Olime just lõpetanud, kui kuulsime kõva mürtsu: see oli hiiglane, kes viskas saabudes maha suure kandami puid. Ta ajas karja sisse, lükkas röögatu rahnu koopasuu ette ja hakkas oma kitsi lüpsma.See oli turris karvaga hiiglane, nina kohal keset laupa ainult üks silm, õel ja hiilgav. Kujutage siis ette hirmu, kui ta selle meie peale suunas!,,Kes te olete, võõramaalased?" küsis ta meid märgates. Astusin ette ja vastasin: ,,Kreeklased. Sattusime siia juhuslikult ja palume sul meile külalislahkust osutada." Järgnes midagi kohutavat: vastuse asemel sirutas kükloop välja kämbla, haaras kaks minu meest kinni,litsus vastu maad surnuks ja pani nahka! Mõtlesin talle mõõgaga kallale tormata, aga ma ei teinud seda, sellest poleks midagi kasu olnud
· psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele · kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse) · valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust · alahinnati ohtu riigimehed ei uskunud, et sõda kujuneb nii suureks ja laastavaks. Pigem puhkevad piirkondlikud sõjalised konfliktid. · sõja romantiseerimine levinudoli kuijutelm, et sõda on hiilgav ja romantiline. Sõda oodati põnevusega. · puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid · Franz Ferdinandi tapmine annab Austria-Ungarile ettekäände õiendada arved Serbiaga · Austria-Ungari sai toetust Saksamaalt · Saksamaa soovis algatada suuremat sõda rünnata Prantsusmaad enne, kui see oli jõudnud sõjaks valmistuda · Wilhelm II oli veendunud, et Venemaa jääb tekkinud konfliktist kürvale, mistõttu pole
Siiski põimub 15. sajandil nendega veel gootipärane tinglikkus, naturalim ja kalduvus müstikasse. Saksa kunstis ei tunta huvi kangelasliku isiksuse vastu nagu Itaalias, tähelepanu all on erinevate karakterite jäädvustamine ja jutustamisoskus. Erilise tähtsuse omandab graafika. Esimene saksa meister, kelle kujutamisviis on renessansipärane, on HANS HOLBEIN vanem. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See oli lühike, kui hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos, mis vältas ainult 16. sajandi I veerandi. Sajandi alguses segunesid kohalikud kunstitraditsioonid itaalia kunsti mõjudega itaalialik suurejoonelisus põimusid saksaliku ekspressiivse ja daramaatilisusega. 16. sajandi II veerandil algasid usupuhastus ja talurahvasõjad, mis lõhestasid maa pikaks ajaks. Kunstis hakatakse püüdlema uue, suurejoonelisema kujutamisviisi poole, otsima tunnete ja elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi
saavutada maailmas suuremat võimu. Imperialismi ilminguiks olid nii koloniaalimpeeriumide teke kui lihtsalt majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlikud riigid püüdsid teine- teisele näidata oma võimu, kohta ja tähtsust maailmas. Esimese maailmasõja puhkemist ei üritanud suurriigid takistada. Nemad tahtsid sõda, et saavutada oma eesmärke ning näidata teistele riikidele oma võimu. Polnud sõjavastasust. Ka lihtrahvad arvasid, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav ehk soovisid sõda. 40 aastat oli Euroopa olnud sõjast vaba. Rahuaeg näis lihtrahvale, peamiselt noortele, igav ning sõda oli nende jaoks hea võimalus end teostada, midagi teha. Lisaks polnud 19. sajandi algul rahvusvaheliseid organisatsioone ega polnud samuti diplomaatilist suhtlemist. See tähendab, et oli vaid sõjaline mõtlemine riikide poolt ja polnudki kedagi, kes oleks seadnud omale eesmärgiks sõja vältimise. Sõda alustati niisama, keegi ei üritanud sekkuda ega säästa
Nahkhiir (die Fledermaus) Retsensioon 11B Diane Parmas Johann Strauss (18251899) Johann Strauss noorem sündis 25. oktoobril 1825. Tema isa, kuni XIX sajandi keskpaigani valsikuninga tiitlit kandnud Johann Strauss vanem, ei soovinud näha oma poega mitte muusiku, vaid pankurina. Sellele vaatamata tegeles noormees salaja viiuliõpingutega. Alles siis, kui Johann vanema ellu tuli uus naine, sai 17-aastane noormees pühenduda ema toetusel täielikult heliloojakarjäärile. Ta õppis kontrapunkti ja harmooniat professor Joachim Hoffmanni eramuusikakoolis, täiendades end helilooja Josef Drechsleri juures ning õppides viiulit Viini Hofoperis balletirepetiitorina tegutsenud Anton Kollmanni käe all. Juba eluajal pärjati ta tiitliga "valsikuningas" ning tema 169-st orkestrile loodud valsist on suurem osa tänaseni populaarsed. Strauss noorema loomingus arenes valss armsast talupoeglik...
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
Terrasse ühendasid roosast ja valgest lihvitud kivist trepid. Nende kõrvale oli paigutatud keerdpumbad, mille abil orjad pumpasid aedade kastmiseks vahetpidamata Eufratist vett. 3. Artemise tempel Ephesoses (Kreeka keeles või Artemision), tuntud ka kui Diana tempel, on jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis on üks seitsmest maailmaimest. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. See asus Ephesoses (tänapäeva Selçuk'i lähedal, Türgi aladel) ja seda ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal. Artemise tempel asus vana linna - Ephesose - kõrval. Umbes 50 km lõuna pool asub moodne sadamalinn Ýzmir Türgis. Esimese templi hävitas 7. sajandil eKr. üleujutus. See restaureeriti umbes 550 aastat eKr. Projekt valmis kümne aastaga
Käesoleval hooajal tantsivad meeste-naiste paarid folk- või kantrimuusika järgi. Vabatantsu kategoorias esitavad uisutajad kava nende endi poolt valitud muusika järgi ja kõik liigutused peaksid väljendama muusika karakterit. Originaal- ja vabatantsudes on lubatud kasutada ka vokaalmuusikat. Kasuks tuleb hea uisutamistehnika ja ka isikliku kontseptsiooni näitamine ning oskus seda kõike kunstiliselt esitada. Lõpugala Lõpugala on pingeliste võistluspäevade hiilgav finaal ja suur show. Iga kategooria viis parimat koos võõrustajamaa tippesindajatega uisutavad uuesti publiku ees. Sageli on selleks ette valmistatud ka eraldi programm, kus muusika, valgus, kostüümid on vähemametlikud, esinetakse pingevabamalt, et näidata oma kunstilist annet ja kavade ainulaadseid elemente ilma kohtunike ja hindamiseta, eesmärgiks publikule meeldiva elamuse valmistamine. Iluuisutamise terminoloogia ja elemendid
Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purutasta Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Valla päästa maailmasõda, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisvalt. Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõna on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas palju neid, kes sõda lausa soovisid ja hirmuseguse põnevusega ootasid. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudmine polnud 1914.a aastal organisatsiooni, mis oleks korraldunud kiirest suurriikide liidrite kohtumisi. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914. Venemaa asus toetama Austria-Ungari
E.B.White ,,Charlotte koob võrku" ESIMENE OSA:Charlotte koob võrku. Perekond Arable pidas loomi.Nende seal sündisid põrsad,kellest üks oli nii äbarik,et tal polnud lootustki ellu jääda.Seepärast otsustati ta tappa.Peretütar Fern palus oma vanemaid seni,kuni sai põrsa omale.Ta hakkas teda lutipudelist toitma ja pani talle nimeks Wilbur.Kui põrsas oli paar kuud vana ja tublisti kosunud müüdi ta Ferni tädile ja onule.Fern hakkas tal seal laudas iga päev külas käima.Ta sai aru loomade keelest ja talle meeldis nende juttu kuulata.Wilbur leidis laudast omale sõbra.See oli ämblik nimega Charlotte.Kui Wilbur sai teada,milleks teda kasvatatakse(et tappa ja ära süüa)sattus ta paanikasse ja hakkas nutma.Charlotte otsustas teda aidata ja midagi välja mõelda,et Wilbur ikka elle jäetaks.Ta hakkas oma ämblikuvõrgu sisse kuduma erinevaid sõnu sea kohta(vahva notsu,hiilgav,vapustav).Rott Templeton,kes elas Wilburi söögiküna al...
Baltimaad Jaan Tõnisson Postimehe väljaandja: kultuuri ja hariduse edendamine. Moodustas Eesti Rahvameelse Eduerakonna Konstantin Päts Teataja väljaandja: majanduse edendamine ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused: 1. alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse; usuti lühiajalistesse konfliktidesse 2. sõda romantiseeriti arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav 3. rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine ei suudetud korraldada nt suurriikide juhtide kohtumisi 4. sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia ei uuendatud julgepoliitikat olenevalt sõjatehnika tormilisest arengust; mobilisatsiooni kiire tehtavus Maailmasõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ersthertsog F. Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914.
Pythoni, kes elas kunagi Paranassose koopas. Madu oli hirmuäratav koletis ja võitlus oli ränk, kuid lõpuks jumala tabavad nooled tõid võidu. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios, s.t lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal", "valgusejumal" ja "Lüükia jumal". "Iliases" hüütakse teda Smintheuseks, kuid kas see nimo tähendas põldhiirte kaitsjat või hävitajat, pole teada. Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Kuid tegelikult oli päikesejumal Helios, titaan Hyperioni laps. Delfi Apollon oli heategev võim, otsene sidemees jumalate ja inimeste vahel, kes õpetas inimestele jumalate tahtmist teada saama, näidates neile, kuidas sõlmida taevalisega rahu; samuti oli ta ka puhastaja, kes võis süüdlastelt maha pesta isegi sugulaste vere. Siiski on ka mõningaid müüte, milles teda kujutatakse halastamatuna ja julmana ning (Hamilton 1975:24) tema nägu võis muutuda pimedaks nagu öö
Oskar oli seal enne mitu korda käinud, naine oli alati rõõmustanud, naernud ja talle isegi raha andnud. Nüüd tuli akna peale vaid teenija ja käskis hulkuritel ära minna. Nad lunisid nii kuis jaksasid, kuid teenija ei lubanud neid sisse. Rasmusel oli aga joogijanu ning ta läks sisse ja küsis klaasikese vett. Ta kustutas oma janu ära. Poiss sai aru, et selles majas polnud kõik päris korras. Vana naine oli ehmunud näoga ja pinges. Kui Rasmus välja läks, tuli talle hiilgav idee. Majal oli küljepeal üks aken, kust sai majja sisse ja see oli just praegu lahti. Ta lasi Oskaril ennast sealt sisse aidata ja nüüd kavatses ta välja uurida, mis selles majas toimub. See, mida ta kuulis, polnud aga üldse meeldiv. Ta sai aru, et seal on vargad, kellega teenija oli ühes kambas. Ta ronis aknast uuesti välja ja rääkis kõigest Oskarile. Nad jalutasid veel tükk aega ja püüdsid raha teenida ning hiljem kavatsesid kõigest miilitsale rääkida
Hispaania renessansis oli tähtsal kohal romaan. Eriti arendas romaani edasi Hispaania renessanssi ajastu. Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma. 1605. a ilmus "Don Quijote" 1 osa, mis tõi talle tuntuse kirjanikuna. Cervantes kirjutas raamatule...
Suurriikide blokid Kolmikliit:sõlmiti 1879.a Saksamaa ja Austria- Ungari vahel. 1882.a ühines nendega ka Itaalia. Saksamaa soovis uusi kolooniad, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril, hävitada ka Venemaa. Austria-Ungari tahtis tugevdada oma positsioone Balkanil(võidelda Serbiaga ning ka Venemaaga). Itaalia liitus selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest. Itaalia aga eraldus 20.saj algul, kui tal soojenesid suhted Prantsusmaaga ja tekkisid tülid Austria-Ungariga. Liitus Türgi(liitus novembris 1914), kes lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant:sõlmiti 1904.a Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Prantsusmaa ja Venemaa olid liidu sõlminud juba 1893.a. 1907.a sõlmisid Inglismaa ja Venemaa liidu. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning tagasi saada Elsassi ja Lotringit. Venemaa soovis vallata Konstantinoopolit(rünnakusuunaks Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari). In...
isegi kui naised ise süüdi polnud.Nt kui Zeus vägistas ja pettuse teel võrgutas.Peajumalanna kohtles neid kõiki ühtviisi. Ometigi teda austati igas kodus. Eileithyia, kes abistas naisi sünnitusel, oli Hera tütar. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud. 3. Poseidon (Neptunus). Oli meredevalitseja, Zeusi vend ja üldise tunnustuse poolest peajumalast järgmine. Kreeklased olid suured meremehed ja merejumal oli neile kõige tähtsam. Tal oli hiilgav palee keset merd, kuid teda võis sagedamini leida Olümposelt.Peale merede isandana, kinkis ta inimesele esimese hobuse ja teda austati nii selle kui ka veel paljude muude teenete eest. Tavaliselt kutsuti teda maaväristajaks ja teda kujutati alati kolmhark käes, millega võis ta väristada ja raputada, mida iganes ta soovis. 4. Hades (Pluto). Olümplaste kolmas vend, kes oli allmaailma ja surnute valitseja.Teda
Tal oli kuus (pool)õde-venda. Perekonnal olid laialdased sidemed kunsti- ja kirjandusringkondades. Iga võimaliku hetke veetis teadmishimuline tüdruk isa suurepärases raamatukogus tuhnides ja kirjutamisannet katsetades. Virginia jumaldatud ja tark isa pidas õigemaks kodus antavat haridust. Ta oli tütre igapäevane vestluskaaslane nende tunde vältavates analüütilistes aruteludes. Pealegi ei saanud vaimukuse ja loovusega hiilgav Virginia oma soo tõttu astuda ülikooli nagu tema kaks venda. Hilisemas elus suurt mõju avaldasid Woolfile aga eeskätt lapsena kogetud tragöödiad. 1895. aastal suri Woolfi ema, 1897. aastal poolõde Stella Duckworth, Aastal 1891 pandi tema 21- aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945. 1904. Aastal suri isa ning 1906. aastal vend Thoby. Saadud vapustuste tulemusena kannatas Woolf kogu ülejäänud elu sagedaste depressioonihoogude all
1794. Aastal sai temast Jena ülikooli filosoofiaprofessor. Üheks tema sealseks kolleegiks, ajalooprofessoriks, oli kirjanik Schiller, kellest sai Fichte sõber. Sõbraks sai ka Goethe. [2] Filosoofiaprofessori kohalt pidi Fichte aga ateismitüli pärast sealt lahkuma juba 1799. Ta siirdus Berliini, kus pidas suure eduga avalikke loengud. Kui Preisi pealinn sai ülikooli, valiti ta selle professoriks ja esimeseks rektoriks. [1] Fichte oli hiilgav lektor ja esialgu saatis teda suur edu. Paraku oli teda nuheldud raske iseloomuga tõre ja paindumatu, õpetajana karm, kolleegina okkaline ning aja jooksul eemaldusid inimesed temast. Tema karjäär kubises tülidest ja tagasiastumistest. Enamik tema kirjutistest on erakordselt raskestiloetavad; siiski ühel eluhetkel, mil ta arvas, et hakkab edaspidi elatist teenima vabakutselise kirjamehena väljaspool ülikooli, sai ta maha lihtlugejale
küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes 2. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Barokkooperit iseloomustab: · Hiilgav õukondlik lavateos · Toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon · Muusika oli ainuvalitseja, tekst ei olnud oluline · Pealiskaudne väline hiilgus oli ühendatud sügava väljendusrikkusega · Numbriooper · Rohkelt tantsunumbreid · Tegelaskujudeks rikkama klassi esindajad või antiiksete müütide tegelased Barokkooperi loojad Itaalias: Alessandro Scarlatti (1660-1725) Prantsusmaal: Jean Baptiste Lully (1632-1687)
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
MAAILMASÕJA PÕHJUSED: x) alahinnati ohtu suurriigid ei uskunud, et sõda puhkeb. Nad ei pingutanud piisavalt, et seda ära hoida. x) sõda romantiseeriti 20. saj algul oli arusaam, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Lihtrahva hulgas oli palju neid, kes soovisid sõda. x) rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 1914. a ei olnud ühtegi organisatsiooni, mis oleks suutnud korraldada näiteks suurriikide kohtumisi vms. x)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia sõjatehnika arenes nii kiiresti, et riikide valitsused lausa ei märganud seda. Riigid isegi ei teadnud enda valmistehtud sõjaplaane. 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas
aastal, esiettekandele tuli see 16. veebruaril 1893. aastal. Lõplik versioon teosest valmis 1902. aastal ning see kanti esmakordselt ette Berliini uuemuusika festivalil. Autor ise on öelnud, et tegemist on tema sümfoonilistest poeemidest kõige sügavamaga, selles peitub kogu tema noorus ning mitte kunagi varem pole ta oma teostes ennast nii palju paljastanud. Soome kirjanik H. Titonius on öelnud, et see on lihtne nagu rahvalaul, suursugune nagu põlislaas ning hiilgav nagu printsessi kroon koos poole kuningriigiga. (Allikas: Klassikaraadio saade ,,Täna kontserdisaalis" 26.02.2010) Jean Sibelius ,,Viiulikontsert d-moll" op 47, viiulil Alexandra Soumm Viiulikontsert d-moll ja seda esitanud viiuldaja olid tegelikud põhjused, miks ma seda kontserti külastada soovisin. Olles Youtube'ist kuulnud Alexandra Soummi mängimas kümne- ja neljateistaastasena väga virtuooslikke partiisid, teadsin, mida siit oodata.
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka k...
Ometi austati teda igas kodus. Oli ju ta abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argis oli tema lemmiklinn. Poseidon (Neptunus) 5 Poseidon oli kreeka veekogude jumal, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Hadese vend; valitses nendega koos maailma. Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks, maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimesele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest.Kui ta kihutas oma kuldse vankriga üle vete, vaibus vetemöll ja leevendav rahu järgnes talle vaikselt ratastel. Tavaliselt kutsuti Poseidonit maaväristajaks. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks
ahistamise ja allasurumise sümbolist. *valitses üldine eksootikavaimustus (karusnahad, idamaised pärlid jne). Esimese maailmasõja põhjused ja algus MAAILMASÕJA PÕHJUSED Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks 20.saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel (ühel pool seisid Pr. ja Ing. ja teisel pool Saks.). Sõjale aitasid kaasa: 1)Alahinnati ohtu. 2)Sõda romantiseeriti. Kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. Paljud lausa soovisid ja ootasid põnevusega. 3)Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) Kaalukaimaks osutus sõjaline mõtlemine. Sõjaplaanid olid muutunud väga keeruliseks, täpseks ja jäigaks. MAAILMASÕJA AJEND Maailmasõja puhkemise ajendiks sai A-U troonipärija tapmine Sarajevos 28.juuni.1914.a. atentaadi sooritas 17-aastane Serbia koolitusega terrorist Saks. õhutusel kuulutas A-U Serbiale sõja, V
Ometi austati teda igas kodus. Oli ju ta abielunaiste jumalanna ja nende abistaja. Lehm ja paabulind olid Herale pühendatud ja Argis oli tema lemmiklinn. Poseidon (Neptunus) Poseidon oli kreeka veekogude jumal, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Hadese vend; valitses nendega koos maailma. Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks, maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Poseidonil oli hiilgav palee keset merd, kuid sagedamini võis teda leida Olümposelt. Peale selle, et Poseidon oli merede isand, kinkis ta inimesele esimese hobuse, ja teda austati nii selle kui veel muudegi teenete eest.Kui ta kihutas oma kuldse vankriga üle vete, vaibus vetemöll ja leevendav rahu järgnes talle vaikselt ratastel. Tavaliselt kutsuti Poseidonit maaväristajaks. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki * lahkumine Rooma kat.kir. Alluvusest -> uus, anglikaani kirik, jäädakse truuks katoliikluse dogmadele säi...
Soenguid kattis paks puudrikiht. Mõnevõrra lühema riietuse ilmumine tegi erilise tähelepanu objektiks jalanõud. Kanti iseloomulikult kõvera kontsaga ja enamasti ilma kannata kingi, et jalg tunduks võimalikult väike. Ülikõrgeks muutunud kingakontsade tõttu pidid peened daamid nüüd toetuma kõndides jalutuskepile. Kokkuvõte Rokokoo oli 18. saj Prantsusmaal ja ka Saksamaal valitsenud stiil. Rokokoo kasvas välja barokk- kunstist, sellel oli lühike kuid hiilgav õitseaeg. Põhilisi muutusi tõi see kaasa sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo arenes barokist, edasi tuli vararokokoo, seejärel kõrgrokokoo ja jõudis välja varaklassitsismi. Pilte Rokokoo arhitektuur 1.Versailles'i loss 2. Maale 3.Watteau. ,,Reis Kythera saarele." 4. Boucher. ,,Diana pärast suplust." Skulptuur 5.Edme Bouchardon
mitte. Teda püütakse rääkima panna naist, poega ja veel sündimata last mainides.Taavi aga ,,teab",et tema perekond on turvaliselt Läänes ja keeldub. Vangipõlv kestab pool aastat.Selle aja peale on sõda lõppenud ja NKVD hakkab oma konge tühjendama mahalaskmiste abil.Ühel ööl hüütakse ka Page 8 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Taavi nimi,et oma elu säästa tuleb Taavile hiilgav mõte. Taavi lubab meestele Mannerheimi paberi anda. Taavi viiakse väidetavasse paberi peidukohta (vabrikusse, kus Taavi varem töötas). Ta teeb nagu urgitseks ta aknaraami ülemise serva vahelt paberinoaga paberit. Järgmisel hetkel kukutab ta end teise korruse aknast välja ning põgeneb.Taavi rändas mõnda aega ringi kuni jõuab oma kaaslase Piibu Eesi tallu seal ootavad teda ees vanad kaaslased kes annavad talle edasi ebameeldivaid uudiseid. Paadiga, millest tema maha jäi,jäädi
Tallinna Laagna Gümnaasium Kaksteist olümplast Referaat Õpilane: Jörgen Novitski Juhendaja: Malle Kuningas Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 Zeus ja Poseidon......................................................................................................4 Hades ja Hestia.........................................................................................................5 Hera ja Ares.....................................................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL SR109 Merit Arumäe KUI MINA OLEKSIN JUHT Essee-referaat Juhendaja: Laine Simson Tallinn 2011 Kui mina oleksin juht Juht, see on hirmu tekitav sõna, sest selle sõnaga meenub mulle koheselt vastutus ja võim. Mina pole kunagi isegi julgenud möelda sellest,et ühel päeval võib minust saada kellegi või millegi juht. Tundub kuidagi ebareaalne et selleks saada võiksin, sest otsest unistust juhiks saamisest mul silme ees ei jookse. Liiga kurnav ja närvesööv tundub see tiitel minu jaoks. Kui aga peaks juhtuma ime ja minust peaks saama juht, si...
pühakute ,,abielu" kristlusega Tähtedest nimbus Neitsi Maarja püha atribuut, millele omistatakse kaitsvat jõudu. Tähepärga kuulub 12 tähte, mis sümboliseerivad täiuslikkust. Kuna pärg on sõrmusekujuline, lisandub igavikulisuse tähendus Ringis olev rist Jeesuslapse Kristuse sümbol, viitab lunastusele risti läbi Rombikujuline aupaiste nimbus Kristuse või Jumalaisa pea ümber Glooria ühendab pead ümbritseva nimbuse ja keha ümbritseva oreooli; hiilgav sära püha isiku keha ümber nn valgusring. Glooria rõhutab jumalikkuse ülimat astet: Jumala-Isa kui taeva ülimat isandat, Kristust kui taevasseülendatud kohtumõistjat, Maarjat kui Taevakuningannat Oreool ülima võimu ja jumalikkuse sümbolina kasutatav ainult Kolmainsuse kujutamisel. Oreool on valge või kuldne, ümbritseb kogu keha. Oreooli moodustavad ka kiired, mis vahel ümbritsevad vaid Jumala pead, et näidata sädelust kui krooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
