millega nad saare lähedale randus, kihutas täiel jõul saarest eemale. Ta hakkas mööda saart jooksma, kuid see kaugenes aina. Ühtäkki avastas ta enda ees seismas hiiglasest naise. Naine ei lasknud teda silmsit ega endast kaugemale. Naine naeris nõrkemiseni, kui pidi poissi püüdma, seni kuni tõstis ta enda ette. Naine asetas ta maha tagasi. Mehe peast käsiid läbi erinevad küsimused- kas tema oligi põhjus, miks tema kaaslased põgenesid? Kuna hiiglane hakkas sammuma saare sissepoole, hakkas ka jutustaja tema järgi astuma. Labi metsa jõudes nägi poiss inimeste asulat. - Ümarat õue piiras aed, selle keskel olid ümarad kojad, tohutult kõrged ja nahaga kaetud. Neid oli kokku 5. Ta astus naise järgi ühte kotta, ja neitsi pani ta patjadele istuma, kuid ise lahkus sealt. Neitsi võttis kaasa vanamehe. Neitsi pakkus poisile süüa. Peale söömist jäi poiss magama. Ärgates tundis ta janu, ning lähenes neitsile
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
vaadatuna paistsid nad kahe vartpidi kokku pandud sirbi moodi; jalalabad ja peod olid ebaloomulikult suured. Ja kõige selle vormi-tuse juures oli kogu ta kujule siiski omane mingi hirmuäratav tugevuse, nobeduse ja julguse ilme. Ta oli imelik erand põlisest seadusest, mille järel nii jõud kui ka ilu peab tekkima harmooniast. Säärane oli paavst, keda narrid endale välja olid valinud. Ta oli nagu purustatud hiiglane, kes tükkidest uuesti oskamatult kokku oli pandud. Kui see küklooplik olend kabeli lävele ilmus, liikumatu ja tüse, peaaegu niisama lai kui pikk, «juba aluselt ruudukujuline», nagu ütleb üks suur mees, kui rahvas nägi ta pooleldi punast, pooleldi lillat kuube, mille külge olid õmmeldud hõbedased kuljused, ennekõike aga ta võrratut inetust, tundis ta tema otsekohe ära ja hüüdis nagu ühest suust: «See on Quasimodo, kellalööja! See on Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas!
vastandite kasutamine ja enesekeskne tähelepanelikkus. Lapse tähelepanekud juhivad tema otsustamist. Laps vajab tähelepanekuid sooritamaks mõttetegevust. Lapse otsustamine toimub selle baasil, kuidas asjad näivad olevat. Arvutades kokku 2+2 kasutab laps sõrmi, varbaid jne. Saamaks teha otsuseid tajub laps asju. Näiteks suurte kingadega inimene on tema arvates hiiglane, suula on loom, kelle on suu ja kasvatusnõuandla on koht, kus antakse nõu, kuidas pikaks kasvada. Mänguealisega tegeledes tuleb panna asju tähele. Kui Kallele räägiti, et tema kõrvadesse pannakse torud, hakkas ta muretsema, kuidas ta mahub siis uksest liikuma. Lapse maailmas on toru veetoru või trenaazitoru ojas. Eelloogilise etapi mõtlemine on maagiline ja animistlik. Animism on
Meie kõige ausamad sõbrad peletad sa ara, Priidust teed sa joodiku ning hulguse ja Mariale pistad sa rumalad mõtted pähe . . . » «Pai ema, ole vait!» palus Mai punastades. Aga Krõõt oli lõrelemistujus, kus vaigistamine otse niisama mõjub kui kasetoht tules. Ta hakkas seppa veel valjemini hurjutama ja välja tõrjuma. Vaene Villu seisis pea norgus ja kahevahel. Naisterahva kisa teeb just kõige vahvamaid mehi kõige kergemini araks. Kergesti oleks võinud nii juhtuda, et meie hiiglane viimaks plehku oleks pannud, kui mitte Priidu oigel ajal päästjana ep oleks ilmunud. Priidu oli viinaankruga tuppa lip- 138 sanud, seal kannu magusa marjaviinaga täitnud ja astus sellega nüüd ema ette: «Joo, ema, aga nuusuta enne! . . . Aeh, kas on hea?» Krõõt oli komtuuri juures võõrsil olles võõra-maa viinasid tundma ja neist lugu pidama õppinud. Magus lõhn, mis ta ninasse puutus, jahutas tema viha silmaähavalt. «Kust sa seda said?» küsis ta peaaegu lahke näoga.
on troonil noor kuningas Louis XIV, isevalitseja, keda kõik kardavad ja kelle ees kõik värisevad. Intriig romaanis kujuneb nii, et Louis XIV monarhistlik poliitika, tema isiklik käitumine saab hukatuslikuks kangelastele. Tõeline ebaõnn tabab Athose poega vikont de Bragelonne'i. Ta sureb vabatahtlikus pagenduses, kuhu põgeneb õnnetu armastuse eest. Kallilt 679 maksab oma armastuse eest kuninga vastu Bragelonne'i pruut Louise Lavallière. Sureb rüütel Athos, hukkub ka heasüdamlik hiiglane Porthos. Isegi d'Artagnan sureb enneaegselt, mõni hetk pärast seda, kui ta on saanud Prantsusmaa marssaliks. Ta langeb Louis XIV poolt alustatud vallutussõjas Hollandi vastu. Omamoodi tähendusrikas ja sümboolne kogu teosele on episood, kus kuninga väiklasest käitumisest ülimalt ärritatud d'Ar'agnan tahab heita kuningale uhke väljakutse, siis 'aga taganeb, likvideerides sellega vabatahtlikult oma kangelasliku tormilise mineviku ja võttes enesele uue osa --
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
