Planeet Allikas: Vikipeedia Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Definitsioon Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse". Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaar...
päikeselt tuleva valguse / Päike varjab kuult tuleva valguse 4. Millised faktid Kuu kohta on õiged? a. magnetväli puudub b. rakuskiirendus 1,6g (tegelikult 0,16g) c. kaugus maast 384 milj km (tegelt 384 tuhat km) d. atmosfäär puudub 5. Inimene astus esmakordelt Kuule a. 1949 a. b. 1969 a. c. 1989 a. 6. Vali, mis on Maa rühma planeet, mis on hiidplaneet ja mis on mõne planeedi kaaslane: VALIK: maa rühma planeet/kaaslane/hiidplaneet a. Marss maa rühma planeet b. Merkuur maa rühma planeet c. Saturn hiidplaneet d. Kuu kaaslane e. Uraan hiidplaneet f. Io kaaslane 7. Millised neist planeetidest on Päikesele lähemal kui Maa? a. Merkuur b. Veenus c. Marss 8. Järjesta hiidplaneedid, alustades Päikesele kõige lähemast
JUPITER 8.KL Markus Kask Üldinfo Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Jupiter sai oma nime roomlaste peajumala järgi Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. Pinnas,mass ja kaugus Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku Nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind Jupiter keskmine kaugus Päikesest on 778milj km kaugusel Jupiter kaalub sama palju kui 317,8 Maad Muu huvitav Jupiteril on vähemalt 69 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal Galileo Gali...
Uraan Planeedi avastamine ja nimetamine Planeedi avastas William Herschel 1781 Planeet nimetati kuningas George III auks Üldtuntuks sai saksa astronoomi J.E. Bode pandud nimi Uraan Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Põhiandmed Päikesesüsteemi seitsmes planeet 27 kaaslast Tihedus 1,27 Hiidplaneet Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda Keskmine kaugus Päikesest on 19,2 aü Sarnane Neptuuni keemilise koostisega Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: 1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine Tiir ümber Päikese kestab umbes 84 Maa aastat Uraani pöörlemissuund on risti orbiidi tiirlemise suunaga Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda
pinnal vedelat vett. Tihe metalliline tuum ja mida katavad väiksema tihedusega kihid. Jupiter Jupiter koosneb peamiselt gaasilisest ja vedelast ainest. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Jupiteril on vähemalt 69 kaaslast. Jupiteril sajab teemanteid. Saturn Planeedil on silmapaistev ringide süsteem. Maast üheksa korda suurem. Saturnil on 62 teadaolevat kuud. Saturn on hiidplaneet ja see koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Arvatakse, et sel võib olla tahke tuum. Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Uraani vaadeldi mitmel korral enne avastamist, kuid planeeti peeti ekslikult täheks. Uraan teeb tiiru ümber Päikese 84,3 Maa aastaga. Kaugus Päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Neptuun Päikesest kõige kaugemal asetsev
Juhendaja: Juta Noorkõiv Kärdla 2010 Uraan Uraan, esimene "teleskoobiplaneet", avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Olles Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Ainult et see tasand ise on kõike muud kui normaalne. Uraani telje
JUPITER Olaf Ruumet 27.09.2014 TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM JUPITER Planeet Jupiter on saanud oma nime Vana-Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Ta on viies planeet päikesest ning kõige suurem päikesesüsteemis. Tema kaugus maast on 600 miljonit kilomeetrit, kuid oma suuruse tõttu on ta Maalt teleskoobiga hästi vaadatav. Jupiter on nii suur, et kui tema sisse saaks panna kõik teised planeedid, jääks seal ikka veel vaba ruumi üle. Ta on 2,5 korda raskem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid kokku. Oma suuruse ja raskuse tõttu on teadlased hakanud Jupiteri kohta
Alina Rostsinskaja 9c Planeet Saturn Üldised andmed 6. päikese poolt lugedes suuruselt 2. pärast Jupiteri Gaasiline hiidplaneet Asub 1 433 531 000 km päikesest e. 9,5 a.ü. Teeb tiiru ümber päikese 10 759päeva e.29,5 aastaga. 95 korda raskem kui Maa Ekvatoriaalne ümbermõõt 60 300 km. Saturni tihedus on väiksem kui veel Saturnist saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta, planeedi väike tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole
13. Test 1. Millised komponendid esinevad päikese kirguses? a. valguskiirgus b. soojuskiirgus c. ultraviolettkiirgus d. röntgenkiirgus e. raadokiirgus f. korpuskulaarkiirgus 2. Päikese aktiivsuse tsükli pikkus on: 11 aastat 3. Millal esineb päikese-, millal kuuvarjutud 4. Millised faktid kuu kohta on õiged a. atmosfäär puudub b. magnetväli puudub 5. Inimene astus esmakordselt kuule 1969a. 6. Vali, ms on Maa rühma planeet, mis on hiidplaneet ja mis on mõne planeedi kaaslane a. Merkuur Maa rühma planeet b. Saturn hiidplaneet c. kuu kaaslane d. marss Maa rühma planeet e. uraan hiidplaneet f. jo kaaslane 7. Millised neist planeetidest on päikesele lähemal kui Maa? Merkuur ja Veenud 8. Järjesta hiidplaneedid alustades päikesele kõide lähemast a. Jupiter b. Saturn c. Uraan d. Neptuun 9. Milline hiidplaneet on tuntud oma rõngaste poolest? saturn 10
Uraan Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal,paistab ta maale 5,5nda suuruse tähena.Tüüpiline hiidplaneet nii kuju,tiheduse kui ka keemilise koostise poolest.Teleskoobis paistab ta pigem tähenda kui planeedina.Tal on kitsasast rngast koosnev rõngaste süsteem.Uraani päärlemistelg asub peaaegu orbiidi tasandis.Telje kaldenurk on orbiidi suhtes vaid 8 kraadi.Uraan ei päärle Päiksega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti.Pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülessanne,selle väärtuseks on pakutud 10-16 tundi.
Maa massist 12–45 korda suurem ja moodustab Jupiteri kogumassist 4–14%. Kaaslalsed Jupiteril on vähemalt 67 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal Galileo Galilei. Neist kõige suurema, Ganymedese läbimõõt on suurem kui Merkuuril. Ganymedes Fakte Jupiteri kohta Nii Maa kui ka teised planeedid on pidevas tiirlemises ümber Päikese, mistõttu iga pilk taevasse on unikaalne ja kordumatu. Parimaks planeediks amatöörteleskoopidele on hiidplaneet Jupiter, millel on suurem valgustatud pind kui teistel planeetidel kokku. Samuti on ta vaadeldav enamiku aastast vähemalt osa öö jooksul. Jupiteril, nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub tahke pind. Olles gaasplaneet, näitab Jupiter vaatlejale pidevalt muutuvat pilvkatet, mida ajavad edasi ida-lääne tuuled. Esimene pilk planeedile väikese teleskoobiga näitab pooluste suunas kergelt kokkusurutud ketast, mis servadest on tuhmim
peaaegu kaks Maa aastat. See tuleb sellest, et Marss tiirleb ümber Päikese aeglasemalt kui Maa. Marsi ööpäev ehk sol kestab 24 tundi 39 minutit ja 35,244 sekundit Joonis 2. Maa ja Marsi suuruse võrdlus Joonis 3. Foto marsi pinnast. See foto on tehtud Marsile saadetud robotkulgurilt Curiosity 4 2. Planeet Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine planeet päikesesüsteemis. See on hiidplaneet ja see on Maast üheksa korda suurem. See planeet koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Planeedil puudub tahke ehk kõva pind. Saturn asub päikesesüsteemis planeetide Jupiteri ja Uraani vahel. Saturnil on üle 60 kuu. Mõned neist koosnevad jääst ja mõned kivist. Tuntumate kuude nimed on Titan; Lapeteus; Hyperion; Pheobe Saturnil võib tuul puhuda kiirusega kuni 1800 km/h, mis on suurem kiirus kui Jupiteril, aga väiksem kui Neptuuni. Saturni ümber olev rõngas koosneb sadadest
Raadio e. Korpuskulaar f. Rüntgen 2. Päikese aktiivsuse tsükli pikkus on 11 aastat 3. Millal esineb päiksevarjutus, millal kuuvarjutus? a. Kuuvarjutus Maa varjab päikeselt tuleva valguse b. Päikesevarjutus Kuu varjab päikeselt tuleva valguse 4. Millised faktid Kuu kohta on õiged? a. magnetväli puudub b. atmosfäär puudub 5. Inimene astus esmakordelt Kuule 1969 6. Vali, mis on Maa rühma planeet, mis on hiidplaneet ja mis on mõne planeedi kaaslane a. Marss maa rühmaplaneet b. Merkuur maa rühmaplaneet c. Saturn hiidplaneet d. Kuu kaaslane e. Uraan hiidplaneet f. Io kaaslane 7. Millised neist planeetidest on Päikesele lähemal kui Maa? a. Merkuur b. Veenus 8. Järjesta hiidplaneedid, alustades Päikesele kõige lähemast a. Jupiter b. Saturn c. Uraan d. Neptuun 9
Hiidplaneedid Kätlin Linde ja Joanna-Maria Tamm Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal
leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü ja tiirlemisperiood 84 aastat. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. PÖÖRLEMINE JA TIIRLEMINE Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne
Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. Mida rohkem ekvaatori suunas, seda lühemaks nad muutuvad. Kaks korda Uraani aastas ("kevadel" ja "sügisel") teatud ajavahemiku jooksul vahelduvad öö ja päev nii-öelda normaalselt -- mõlemad kestavad siis umbes 8 tundi. Seejuures on huvitav, et ühe Uraani aasta jooksul on Päike kõigis planeedi punktides kaks korda seniidis, peale pooluste, kus seda juhtub vaid kord aastas. Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü ja tiirlemisperiood 84 aastat. Spektroskoopiliste vaatlustega leiti Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus. "Voyager 2" möödus Uraanist 107000 km kauguselt 24
...........................lk 4 Nimesaamise lugu....................................................................lk 5 Kaaslased...............................................................................lk 6 Huvitavat...............................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus..................................................................lk 8 2 Üldandmed Hiidplaneet Jupiter on päikesesüsteemis viies planeet. Jupiteri orbiit on Päikesest 778,330,000 km kaugusel. Planeedi ekvatoriaalne diameeter on 142, 984 km. Jupiter on raskeim planeet - selle mass on 318 korda suurem kui Maal. Ehkki Jupiteril on suur mass, on tal suhteliselt väike tihedus. Tema keskmine tihedus on 1,33 grammi/kuupsentimeetrit (veidi rohkem kui vee tihedus). Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Jupiteri magnetväli on umbes 14 korda suurem kui Maal
228 miljoni km kaugusel. Marsi pind on punaka värvusega ning kaetud enamasti liivase koostisega. Seal on kuiv ja vett ei leidu vee kujul (küll aga lämmastikjääd). Marsil on kaks planeeti: Phobos ja Deimos. Phobos on kahest kaaslasest suurem ning liigub see läänest itta. Ümber Marsi teeb ta vastavalt ööpäevale kolm tiiru. Elu Marsil ei ole võimalik inimestel, kuna seal on väga külm ja ei leidu vett. 4. Iseloomusta ühte hiidplaneeti. V: Jupiter on esimene hiidplaneet ja on üks heledamaid tähti. Jupiter on Maa suurusest 11,2x suurem ning mass aga 318x suurem. Päikesest asub Jupiter 5x kougemal kui Maa ehk umbes 779 miljoni km kaugusel. Ümber Päikese teeb Jupiter ühe tiiru 12 aastaga. Jupiteri ööpäev on erinev- vastavalt geograafilisele asukohale planeedil (umbes 9h ja 55min). Selletõttu, et ta pöörleb nii kiiresti on tema kuju üsna lapik. Jupiteri pind tundub teleskoobist vaadatuna triipudena, mis muudavad kuju ja heledust
määrata tema pöörlemisperioodi. Jupiteri ümbritseb tihe õhkkond, kus esineb palju kiiresti muutuvaid pilvetaolisi moodustusi. Nende hulgas on eriti iseloomulikud tumedad, pruunikad või valged vöödid, mis asetsevad rööbiti ekvaatoriga. Pöörlemistelg on tema orbiidi tasandiga peaaegu risti, nii et aastaaegade vaheldumist ei esine. Jupiter on vaadeldav enamuse aastast. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter on päikesesüsteemis viies planeet. Jupiteri orbiit on Päikesest 778,330,000 km kaugusel. Planeedi ekvatoriaalne diameeter on 142, 984 km. Jupiter on raskeim planeet - selle mass on 318 korda suurem kui Maal. Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Tähistaevas on ta Veenuse järel kõige heledam ,,täht" ning inimestele ammusest ajast tuntud
nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3, telje kalle 4 protsenti. Marsi keskmine sünoodiline periood on 780 päeva. 11. Iseloomustada Jupiteri. Millest koosneb tema atmosfäär? Jupiter on suurim hiidplaneet, ning on tähistaevad Veenuse järel kõige heledam ,,täht." Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda rohkem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiteri tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteri tihedus on väike- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs.
pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 16. Mida on teada Pluuto kohta? Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 17. Uraani välisilme ja pöörlemine: Tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Spektroskoopiliste vaatlustega on leitud Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid 8º. Seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vai sellega peaaegu risti (ehk nagu sageli öeldakse ,,orbiidil lamades"). Kui tahame olla
Pilvkate 2 Suur punane laik 3 Rõngad 3 Jupiteri vaatlemine 3 Jupiteri kaaslased 3 Väikesed kuud 5 2 Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Ta on üks heledaimad taevakehi ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra, kui ka suuruse mõttes. Ta asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda. Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda suurem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel väga aeglaselt. Jupiter on pühendatud antiikjumalate valitsejale Zeusile, kes oli taeva isand, vihma- ja piksejumal
Uraan on Päikesesüsteemis 7. planeet ja suuruselt kolmas. 24. jaanuaril 1986. aastal külastas Uraani kosmoselaev Voyager 2, mis on siiamaani ainuke kosmoselaev, millel on see õnnestunud. Üks ööpäev võtab Uraanl aega 17h Maa aja järgi. Ümber Päikese teeb ta ringi 84 Maa ööpäevaga. Uraani ekvaator on peaaegu täisnurga all tema orbiidi suhtes. Kokkupõrge umbes Maa suuruse objektiga võib selgitada seda unikaalset kallet. Uraan saab oma sinaka tooni metaanilt. Uraan on jääst hiidplaneet. Üle 80% 6 planeedi massist on kuum tihe vedelik mis koosneb “jää” materjalides. Uraanil on 27 kuud, mis on nimetatud William Shakespeare ja Alexander Pope teoste tegelaste järgi. Tal on ka nõrgad ringid, mille sisemised ringid on kitsad ja tumedad ning välimised ringid eredavärvilised. Uraanil ei saa eksisteerida elu nagu meie seda teame. 1.8 Neptuun Neptuun on Päikesesüsteemis 8. planeet ja suuruselt neljas
Tõmmates endasse ümbritsevat gaasi, peamiselt vesinikku ja heeliumi, kasvasid nad hiigelsuureks. Veelgi kaugemal olid kehad, millest pidid saama Uraan ja Neptuun. Need on tekkinud veest ja ammoniaagist, mis on sealse temperatuuri tõttu kamakateks külmunud. Kõigil hiidplaneetidel on rõngad. Neptuunist kaugemal oli põhiliseks aineks jää. Sellest kujunesid suhteliselt väikesed jäämaailmad, millest suurim on Pluuto. Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Jupiteri neli suurimat kaaslast on: Y Europa, Y Ganymedes,on ainuke planeedikaaslane, millel on magentväli, Y Callisto Y Io-kutsutakse kirju välimuse tõttu pitsa-kuuks. Maa tüüpi planeetidega võrreldes on Jupiter neist sootuks erinev taevakeha. Tema atmosfäär on palju paksem. Sellest allapoole pole ei tahket pinda ega kivist maastikku. Jupiter on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest
moodustab ta mass vaid ligikaudu 1/3 Jupiteri omast (5.6846×1026 kg) ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus on ligikaudu 0,687 g/cm³, mis tingib ka asjaolu, et ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. 13. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse kui ka keemilise koostise poolest. Spektroskoopiliste vaatlustega on leitud Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Planeet ei pöörle Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid peaaegu risti, sest tema telje kaldenurk on ainult 8 kraadi. Pöörlemisperioodi väärtuseks on pakutud 10-16 tundi. 14. Millest tekkisid planeedid? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad
Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. Saturni ümbritseb heledate rõngaste süsteem. 13. Kirjeldada Uraani ja tema pöörlamist. Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal, paistab ta Maale 5,5nda suuruse tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Ta on tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. Atmosfääris on pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on viis ja kõik nad tiirlevad väga täpsetel ringorbiitidel planeedi ekvaatori tasandis. Uraani pöörlemisperioodi määramine on püsivate detailide puudumise tõttu raske ülesanne, selle väärtuseks on eri aegadel pakutud 10 kuni 16 tundi. Kaasaegne väärtus -- 17,2 tundi -- vastab magnetvälja
suhtes hiidplaneetidest suurim. Pöörleb ta umbes sama kiirusega, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu. Teleskoobis vaadelduna on S eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on S kõige lapikum.Suuri kaaslasi on S-il 10Uraan, tüüpiline hiidplaneet nii kuju, tiheduse, kui keemilise koostise poolest. temagi atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on U-il üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on 5. U telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi. Seega ei pöörle U nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti neptuun-Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani
koos mõningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga. 4. Marss Päikesest lugedes neljas planeet, meie naaberplaneet Marss paistab silma oma punaka värvitooniga. Seetõttu on teda teiste taevakehade seast kerge ära tunda. Kuna tal on hõre ja läbipaistev pilvitu atmosfäär, teeb see ta teleskoobiga hästi vaadeldavaks. Punase värvi tõttu on teda peetud sõjajumala planeediks 5. Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Päikesest keskmiselt 5, 2 a. ü. kaugusel asuv heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega, nii nagu ongi kohane roomlaste peajumala nime saanud planeedile. Eesti rahvaastronoomias peeti Kuu läheduses paiknevat heledat tähte Kuusulaseks 6. Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine. Tema orbiit erineb vähe ringikujulisest, kaugus Päikesest on 1427 miljonit kilomeetrit (9, 5 a.ü
Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet, ületades Maa läbimõõdu üksteist korda, olles seega tõeline hiiglane. Jupiter on alates Päikesest järjekorras viies planeet. Keskmine kaugus Päikesest on 778 412 000 km ja tema üks aasta on 11,9 Maa aastat. Efektiivne temperatuur on -148 kraadi ja tema satellliitide hulgas on Galileo kuud ( ümber Jupiteri tiirlevad kuud). Need on Kallisto, Ganymedas, Europa ja Io. Veel on Jupiteril 59 väiksemat kuud. Põhimõtteliselt on Jupiter gaasiline hiidplaneet. Teadlased pole veel kindlad, kas gaas asendub planeedi keskmes kivisüdamikuga või mitte. Juhul, kui tahke kivisüdamik on olemas, võiks see olla ümbes 10 korda massiivsem, kui Maa. Jupiteril on väga võimas gravitatsioonijõud, tõmmates enda poole kõike, mis tema lähedusse satub. Lähemad asteroidid ( Päikesesüsteemi väikekehad) ja meteoorkehad ( asteroiditaolised kehad, mille läbimõõt on väiksem, kui 1 km) on sunnitud sukelduma Jupiteri atmosfääri
Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat. Mida rohkem ekvaatori suunas, seda lühemaks nad muutuvad. Kaks korda Uraani aastas ("kevadel" ja "sügisel") teatud ajavahemiku jooksul vahelduvad öö ja päev nii-öelda normaalselt -- mõlemad kestavad siis umbes 8 tundi. Seejuures on huvitav, et ühe Uraani aasta jooksul on Päike kõigis planeedi punktides kaks korda seniidis, peale pooluste, kus seda juhtub vaid kord aastas. Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü ja tiirlemisperiood 84 aastat. Spektroskoopiliste vaatlustega leiti Uraanilt vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab tugevasti päikesekiirguse kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus. "Voyager 2" möödus Uraanist 107000 km kauguselt 24
Läbimõõdult on Io Neptuun meie Päikesesüsteemi planeetide seas suuruselt Lähim Jupiteri kuu, ainus, kus pole vett. Keskmine neljandal kohal ning massi poolest kolmas, olles Maast pinnatemperatuur on -50C, paiguti on ka 20C. 17 korda raskem. Neptuun on kaugeim planeet Päikesest, Pinnavärvus peamiselt punakasoranz, Io peal on 7 see on gaasiline hiidplaneet, mille atmosfäär koosneb tegutsevat vulkaani. Io peal asub Päikesesüsteemi peamiselt vesinikust ja heeliumist. Uraan annab kuumim koht vulkaani Pillan Patera suudmes on Neptuunile sinise värvuse. Atmosfääri temperatuur temperatuur 1700C. Keskmine kraatritevaheline kaugus läheneb -218C. Neptuunil on sisemine soojusallikas see on 250 km. kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt.
inimestele ammust ajast tuntud. 5 URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. Uraani avastas 13. Märtsil 1781. Aastal William Herschel. Uraan on taevas ka palja silmaga nähtav, kuid kuna taevas on selliseid tähti/planeete palju, siis Uraan jäi vanaaja astronoomidele märkamata. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii tiheduse, kuju kui ka keemilise koostise poolest. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraan koosneb põhiliselt erinevatest jäädest ja ainult umbes 15% vesinikust ja heeliumist, mida on üpriski vähe. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad on väga ähmased, neist
Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed. Kahte tuntumat rõngast (A ja B) ja ühte ähmast rõngast (C) on võimalik Maalt näha. 28. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis - on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. 29. Kirjeldage Uraani? Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii tiheduse, kuju kui ka keemilise koostise poolest. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraan koosneb põhiliselt erinevatest jäädest ja ainult umbes 15% vesinikust ja heeliumist, mida on üpriski vähe. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on samuti pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem
Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Uraanil on väga unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Selle omapärasuse tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis on mõnevõrra sarnane polaaraladel valitsevaga. Nii polaaröö, kui polaarpäev kestavad 42 maapealset aastat (9). Uraan on hiidplaneet, mille läbimõõt ületab maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Tema tiirlemisperiood on 84 aastat ning keskmine kaugus päikesest 19.2 aü. Uraanilt on spektroskoopiliste vaatlustega leitud vesinikku, heeliumi, metaani ning vähesel määral atsetüleeni. Metaan neelab kollast ja punast osa, seega peegelduvad tagasi vaid sinised ja rohelised kiired. Sellest tulenebki Uraani sinakasroheline värvus (9). Tänu moodsale tehnikale leiti ka Uraanil rõngad (5 tükki). Need on väga kitsad ja
Referaat planeet Jupiter Tatjana Kultshevskaja 12.klass Kiviõli 1.Keskkool 2009 a. Jupiter, kui planeet: Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa.Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes.Jupiter on suurem kui ülejäänud planeedid kokku. Tema keskmine kaugus Päikesest -- 5,2 a.ü. -- on üle kolme korra suurem kui neljandal planeedil, Marsil. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks -- kreeklastele Zeus ja room-lastele Jupiter. Jupiteri mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda
diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun.Uraani avastas 13. Märtsil 1781. Aastal William Herschel. Algul arvas mees, et tegemist ei ole planeedi vaid komeediga.. Ka teleskoobis meenutab Uraan pigem tähte, kui planeeti, ning Maalegi paistab Uraan 5,5- nda suuruse tähena. Uraan on tegelikult taevas ka palja silmaga nähtav, kuid kuna taevas on selliseid tähti/planeete palju, siis Uraan jäi vanaaja astronoomidele märkamata. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii tiheduse, kuju kui ka keemilise koostise poolest. Uraanil on samuti pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraani rõngad avastati järgmisena pärast Saturni rõngaid. Uraan ei pöörle ümber Päikese nagu teised planeedid tiirlemisega samas suunas vaid on sellega peaaegu risti
Oberonist teatakse kõige vähem. 5 2.4.Neptuun. Neptuuni lugu algab tegelikult Uraanist, mis ei tahtnud oma orbiidil püsida, sest keegi segas tema liikumist. Ja leitigi tema tagant uus planeet. Nii sai Neptuunist esimene matemaatiliselt ennustatud ja avastatud palneet 1846. aastal. Matemaatikud arvutasid välja koha ja saksa astronoom Johann Gottfried Galle leidi ta üles. Nime sai planeet Rooma merejumala Neptunuse järgi. Neptuun on kaugeim hiidplaneet, Päikesest 4,5 miljardit kilomeetrit. Tiiruks ümber Päikese kulub 165 Maa aastat, pöörlemisperiood on 16 tundi. Sarnaselt teiste gaasihiidudega ei ole planeedil näha tahket pinda, vaid pilvekihi ülaosa. Atmosfääri peamised koostisosad on siingi vesinik, heelium ja vesi, sinaka varjundi annab metaan. Atmosfäär on väga hõre. Neptuunil on avastatud mitu tumedat laiku, suurimale pandi nimeks Suur Tume Laik. Ilmselt on seegi Jupiteri Suure Punase
Massilt 10 korda väiksem. Marsil on 2 kaaslast. Punane planeet, sest väga suur rauasisaldus (pinnavärvus). Poolustel on jää. Jupiter Kõige suurem Päikesesüsteemi planeet. Läbimõõdult 12 korda suurem kui Maa. 300 korda suurem mass kui Maa. Saturn Väiksem kui Jupiter. Massilt kolm korda väiksem kui Jupiter. Saturnil on hästi märgatavad rõngad. Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova – suure tähe lõppfaas. Selle korral täht plahvatab ja kogu tähe aine lendab laiali.
aastal suure hulga pilte planeedist, kaaslastest ja rõngastest ning aasta hiljem mõõtis Voyager 2 temperatuuri Saturni atmosfääris. 2004. aastal jõudis Saturni orbiidile ka Jupiteri külastanud automaatjaam Cassini, mis töötab edukalt praeguseni. Cassinil on seni suurimad teened Saturni süsteemi detailsel uurimisel, muu hulgas uurib see hoolega Saturni suurimat kaaslast Titaani (Puss,2014). Titan on meie Kuust poole suurem taevakeha, mis tiirleb kuuenda kaaslasena ümber hiidplaneet Saturni. Tegemist on ainsa loodusliku kaaslasega meie Päikesesüsteemis, millel on tihe atmosfäär ja ainsa taevakehaga peale Maa, mille pinda katavad ulatuslikud vedelikukogud. Kui inimkond tahab kunagi saata sinna missiooni, mis suudaks otsida võimalike eluvormide järele, peab valmistama tõsiseks supluseks. Titani uurimiseks on kosmoseagentuurid välja töötanud mitmeid ideid, millest ükski pole küll lõplikku heakskiitu saanud
Marss Peaaegu poole väiksem maast. Massilt 10 korda väiksem. Marsil on 2 kaaslast. Punane planeet, sest väga suur rauasisaldus (pinnavärvus). Poolustel on jää. Jupiter Kõige suurem Päikesesüsteemi planeet. Läbimõõdult 12 korda suurem kui Maa. 300 korda suurem mass kui Maa. Saturn Väiksem kui Jupiter. Massilt kolm korda väiksem kui Jupiter. Saturnil on hästi märgatavad rõngad. Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova suure tähe lõppfaas. Selle korral täht plahvatab ja kogu tähe aine lendab laiali. Noova termotuumareaktsioonide toimumine tähe pinnal ja seetõttu suure heledusega.
JUPITER Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Päikesest keskmiselt 5,2 a. ü. Kaugusel asuv heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Jupiter Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini. Pikksilmaga on näha planeedi neli suurt kaaslast ning väikese teleskoobiga ka iseloomulikud vöödid Jupiteri pinnal. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire pöörlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku
keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. · Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad. Nad on kogu Päikesesüsteemi kaks planeedile kõige lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. 4. Jupiter · Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Päikesest keskmiselt 5, 2 a. ü. Kaugusel Jupiter Maa · Diameeter ekvaatoril(km) 142 754 12 759 Diameeter poolustel(km) 133 659 12 714 · Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000
Suuri kaaslasi 10 pluss 8 väiksemat keha.(Suuremad kaaslased Rhea, Titan, Japetus). Enamik kaaslasi ekvaatori tasandil. Uraan. Palja silmaga nähtav aga raskesti. Uraanil rõngad. Suuri kaaslasi viis. Kõik ekvaatori tasandil. Uraani ekvaator peaaegu risti orbiidi tasandiga. Tahke tuum. Magnetväli. Uraani telg.(Pildil) Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. Asukoht arvutati välja. Kaaslasi on 2:Triton ja Nereis. Kolm nõrka rõngast. Pluuto-pole hiidplaneet, piklik orbiit, väike. Pluuto kaaslane Charon. Kuiperi vöö-neptuunist edasi olev ala, kus on plaju kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnaseid objekte. Päikesesüstemi väikekehad Asteroidid on marsi ja jupiteri vahel maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad. Ebakorrapärase kujuga, enamasti orbiidid ringikujulised. Asteroidide kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massist. Asteroidid tiirlevad enamasti planeetidega samal tasandil
ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg- ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoserakettidelt tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingit väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälge. Pilt 5. Marsi pinnas - 16 - 6. JUPITER Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Tema keskmine kaugus Päikesest - 5,2 a.ü., on üle kolme korra suurem kui neljandal planeedil, Marsil. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks - kreeklastele Zeus ja roomlastele Jupiter. 6.1 Jupiteri omadused Väikese pikksilmaga on näha planeedi neli suurt kaaslast ning iseloomulikud vöödid Jupiteri pinnal
Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise teleskoobiga. · URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. Teleskoobist vaadatuna meenutab Uraan pigem tähte, kui planeeti. Uraan on tegelikult taevas ka palja silmaga nähtav, kuid kuna taevas on selliseid tähti/planeete palju, siis Uraan jäi vanaaja astronoomidele märkamata. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii tiheduse, kuju kui ka keemilise koostise poolest. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraan koosneb põhiliselt erinevatest jäädest ja ainult umbes 15% vesinikust ja heeliumist, mida on üpriski vähe. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast. Uraani rõngad avastati järgmisena pärast Saturni rõngaid.
SISSEJUHATUS Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Tähistaevas on ta Veenuse järel kõige heledam "täht" ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiteri läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda, tema mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda rohkem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Tema keskmine kaugus Päikesest -- 5,2 a.ü. -- on üle kolme korra suurem kui neljandal planeedil, Marsil. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Vist sellepärast peetigi teda antiikajal peajumalaks -- kreeklastele Zeus ja roomlastele Jupiter. 1 ÜLDANDMED Jupiter asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa ja tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat
Päikesesüsteem Referaat Sisukord Sisukord........................................................................ Sissejuhatus:mis on päikesesüsteem.......................... Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid:........................ Merkuur............................................................................... Veenus................................................................................ Maa..................................................................................... Marss.................................................................................. Jupiter................................................................................. Saturn.................................................................................
Algul arvas mees, et tegemist ei ole planeedi vaid komeediga. Kuigi tegelikult on teateid Uraani olemasolust juba enne, näiteks 1690. Aastal katalogiseeris John Flamsteed seda kui 34 Tauri, seega tähena. Ka teleskoobis meenutab Uraan pigem tähte, kui planeeti, ning Maalegi paistab Uraan 5,5- nda suuruse tähena. Uraan on tegelikult taevas ka palja silmaga nähtav, kuid kuna taevas on selliseid tähti/planeete palju, siis Uraan jäi vanaaja astronoomidele märkamata. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii tiheduse, kuju kui ka keemilise koostise poolest. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraan koosneb põhiliselt erinevatest jäädest ja ainult umbes 15% vesinikust ja heeliumist, mida on üpriski vähe. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on samuti pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Kõik rõngad
Algul arvas mees, et tegemist ei ole planeedi vaid komeediga. Kuigi tegelikult on teateid Uraani olemasolust juba enne, näiteks 1690. Aastal katalogiseeris John Flamsteed seda kui 34 Tauri, seega tähena. Ka teleskoobis meenutab Uraan pigem tähte, kui planeeti, ning Maalegi paistab Uraan 5,5- nda suuruse tähena. Uraan on tegelikult taevas ka palja silmaga nähtav, kuid kuna taevas on selliseid tähti/planeete palju, siis Uraan jäi vanaaja astronoomidele märkamata. Uraan on tüüpiline hiidplaneet nii tiheduse, kuju kui ka keemilise koostise poolest. Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. Uraan koosneb põhiliselt erinevatest jäädest ja ainult umbes 15% vesinikust ja heeliumist, mida on üpriski vähe. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraanil on samuti pilvevöönd (nagu ka teistel gaasiplaneetidel), mis lõõtsub kiiresti ümber planeedi. Uraanil on ka üheteistkümnest kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem
Kaks korda Saturni-aastas ehk iga 14,5 Maa aasta järel asetub rõngas servaga Maa poole ja kuna ta on väga õhuke muutub nähtamatuks. Saturn on kõige lapikum planeet, sest on kõige väiksema tihedusega. Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ja Päikesest poole kaugemal. Põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid selliseid on taevas palju, sellepärast jäi tema liikumine vanaaja astronoomidele märkamatuks. Tüüpiline hiidplaneet kuju, tiheduse ja keemilise koostise poolest. Pinnadetaile on raske eristada. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest. Mõõtmetelt väga lähedane Uraanile. Sarnane on ka välimus, Neptuuni kaugus Päikesest on 3 korda suurem kui Saturnil, sellega rikub ta ära hiidplaneetide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Üks kaaslastest tiirleb vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast. 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
