Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hiidlaine" - 93 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Tsunami ehk hiidlaine

Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami. See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu-Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid...

Geograafia
209 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tsunami ehk hiidlaine

Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine , mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid....

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

Kella poole kümne ajal tabas linna esimene kolmest tõukest. Pärast lühikest vaheaega järgnes 2 minutiline maavärin. Kõrvulukustava mürinaga varisesid kokku majad, poed ja paleed. Katedraalid ja kirikud matsid oma rusude alla sadu usulikke. Teise tõuke järel, mis kestis 20 minutit, ei jäänud linnas püsti ainsatki kivimaja. Ja siis tabas linna esimese tõuke hilinenud tagajärg. Merel tekkinud hiidlaine mattis enda alla Portugali ranniku. Kolm kuue meetri kõrgust lainet tormasid peaaegu 3 kilomeetri kaugusele sisemaale. Pärast kolmandat tõuget oli linna tabanud täielik häving. KANTO MAAVÄRIN 1923 Igal aastal raputab Jaapanit umbes 1500 maavärinat. Kanto maavärinaks loetakse maavärinat, mis toimus Tokyo ja Yokohama vahelisel alal. Jaapanlaste vana pärimuse järgi on 1. september õnnetu päev. Oli just kätte jõudnud lõunaaeg, kui toimus maavärina...

Geograafia
84 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis

Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat...

Energeetika
37 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

Kunst ja usund: · Erksavärvilised freskod seintel. · Naiste suur tähtsus ühiskonnas ­ neid kujutati meestest sagedamini ja kesksel kohal. · Austati jumalannasid. · Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaalid. · Puudus sõjatemaatika. d. Kreeta tsivilisatsiooni häving (u 1500 eKr): · Thera saarel vulkaanipurskest tekkinud hiidlaine hävitustöö. · Mandrilt järgnenud ahhailaste ­ kreeklaste esivanemate rünnakud ja Knossose vallutamine. 2. Mükeene tsivilisatsioon a. Kujunemine: · Rajajateks indoeurooplastest ahhailased (u 1500 eKr). · Olid sõjaliselt kreeklastest üle, kasutades hobuseid ja sõjakaarikuid. · Ahhailased võtsid üle minoilise kultuuri, kuid rajasid selle baasil uue ja omanäolise tsivilisatsiooni....

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Meie elu on ohus?

Üks selline halva etteteatamissüsteemi tõttu põhjustatud suure kahju näide oli 2004. aasta lõpus. 26. detsembril tabas Tai läänerannikut, Phuketi saart ja Tseiloni saare idakallast tsunami. See jõudis ka Somaali poolsaareni. See katastroof oli põhjustatud maavärinast, mis toimus kahjustunud piirkondadest sadu, et mitte öelda tuhandeid kilomeetreid eemal, ookeani põhjas. Hiidlaine saabumist võis ju seetõttu teada enne, kui see tabas rannikut. India ookeanil pole aga sellist tsunamihoiatussüsteemi nagu on näiteks Vaiksel ookeanil. Seetõttu hukkuski nendes maades palju inimesi, hinnanguliselt üle kahesaja tuhande. Eestlasi oli nende hulgas kolm. Enam kui viis miljonit inimest jäid peavarjuta. Mina ja mu ema oleme alati tahtnud Phuketile puhkama minna. Peaaegu olekski sellel samal ajal seal olnud. Mingil põhjusel siiski me sinna sel ajal ei läinud ja oligi tore...

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Suurimate, Ecuadori lähedal ja Hokkaido saare lähedal toimunud maavärinate võimsuseks mõõdeti 8.9 magnituudi. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2.5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami on maavärina poolt põhjustatud 1540 m kõrgune ja 400800 km/h maa poole tormav hiidlaine . Laamtektoonika järgi tähistavad vahevööainese tõusukohti Maa pinnal ookeanide keskahelikud, kuumad täpid ja kontinentaalsed riftid, vajumise piirkondi ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise vööndid. Kui vahevöö kivimaines liigub sellistes protsessides nii vertikaal kui horisontaalsuunaliselt plastiliselt, ilma, et elastsed pinged kasvaksid, siis palju külmemas ja rabedamas litosfääris kuhjuvad mehaanilised pinged tükeldavad viimase jäikade laamade mosaiigiks,...

Geograafia
157 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt

Naisekuju: paljad rinnad, pikk seelik, kummaski tõstetud käes vingerdav madu. Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos ­...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Geograafia riigieksamiks materjal

- Kilpvulkaanid ­ Mauna kea - kuhikvulkaanid ­ Etna Tuff ­ vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal Kuumaveeallikad ­ geisrid ­ vulkaanide levikuga seotud 4) Maavärinad - seismograafiga - lumelaviinid - võivad kaasneda maa nihked - mudavoolud e. selid mägedes - purustused - rusuvoolud Hüpotsenter ­maavärina tekke kolle Tsunaami ­maavärina tekitatud hiidlaine Epitsenter ­ punkt maakoore välispinnal, mille vertikklne telg ulatub hüpotsentrini Maa ja mere mõju õhu tsirkulatsioonile 1) erinev soojenemine ­ õhurõhu erinevused 2) erinev kliimatüüp ­ mandriline - mereline 3)vesi alalises liikumises =hoovused - soojad ­ ­ niiskust Madagaskarit mõjutab soe hoovus ­ Madagaskari hoovus Brasiilia idarannikut mõjutab soe hoovus ­ Brasiilia hoovus...

Geograafia
226 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Litosfäär. Riigieksamiks ettevalmistumise konspekt + ülesanded.

Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks · Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades? · Nimeta riike, mis asuvad laamade servaaladel · Tsunamid tabavad Hawaiid kui kusagil Vaikses ookeanis hakkab purskama mõni vulkaan või ookeanipõhjas toimub veealune maavärin. Nii tekkiv hiidlaine võib liikuda ookeani veepinnal kuni 750 km tunnis. Jõudes rannikuni, ajab tsunami Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse veevalli, mis hävitab kõik rannikul leiduva: muudab majad rusudeks, hävitab pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. Milliseid ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? TV, Ül. 4-5 lk. 23, 10-11 lk.25. 8...

Geograafia
233 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vulkaanid

Muda voolas mööda jõesänge allavoolu kiirusega 48 km/h, purustades sildu, mattes maju ja tappes kariloomi. Krakatau, tegevvulkaan Indonaasias, Sunda väina saarel, mis on 10,7 ruutkilomeetrit. Krakatau kõrgus on 813 m, kaldeera läbimõõt on 4-5,5 km. 1883. aastal oli saarel kohutav vulkaani purse. Purskega kaasnes hiidlaine , mille kõrgus ulatus 40 meetrini. Kõikjal, kus see laine puutus kokku kallastega, tegi ta hirmsat laastamistööd. Uppus ligikaudu 36 000 inimest. On hinnatud, et vulkaani kraatrist lendas välja rohkem kui 18 kuupkilomeetrit kivimeid. Õhku paiskus sellisel hulgal vulkaanilist tuhka, et naabersaarel asuvas Djakarta linnas varjas tuhk päikese sedavõrd, et valitses pilkane pimedus. Ülipeen tolm tõusis väga kõrgele, levis üle...

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär.

Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, kuna nende toime on kõige pikaajalisem ja deformatsioonide amplituud kõige suurem. Maavärina kolle ­ koht maapõuse, kust algab kivimite rebestumine. Epitsenter ­ vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Seismograaf ­ seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina.Tsunami - hiidlaine Maavärinad tekivad ookeanide keskahelikes (tekivad arvukad madalad, paari km sügavuse koldega maavärinad), laamade vahevööse vajumise vööndeis (kolle jääb maapinnast kuni 670 km sügavuseni), mandrite põrkumise, kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades (maapinnalähedased, kuni kümnete km sügavuse koldega koldega maavärinad).Maavärina ohtlikes alades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, loomade käitumist, maapinna kallakuse muutusi. Nõlvaprotsessid...

Geograafia
149 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Litosfäär

Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid Kuum vesi on kasutatav energiaallikana Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks · Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades? · Tsunamid tabavad Hawaiid kui kusagil Vaikses ookeanis hakkab purskama mõni vulkaan või ookeanipõhjas toimub veealune maavärin. Nii tekkiv hiidlaine võib liikuda ookeani veepinnal kuni 750 km tunnis. Jõudes rannikuni, ajab tsunami Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse veevalli, mis hävitab kõik rannikul leiduva: muudab majad rusudeks, hävitab pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. Milliseid ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? TV, Ül. 4-5 lk. 23, 10-11 lk.25. 12...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mõisteid kirjanduse eksamiks

Tekib sooja ookeani kohal ning põhjustab maismaale liikudes tohutuid purustusi ja paduvihma tõttu üleujutusi. Tropopaus- troposfääri kohal paiknev õhukiht, kus temperatuur kõrguse kasvades ei muutu. Troposfäär- atmosfääri kõige alumine, 10-15km paksune kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist ja kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused. Tsunami-rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine . Tulv-veetaseme juhuslik lähiajaline järsk tõus. Tuuleerosioon ehk deflatsioon-kuivade, sidususe kaotanud mullaosakeste ärakanne hõreda või puuduva taimkattega maa-alalt tormituulte toimel. Vahevöö ehk mantel-maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest. Veebilanss-veekogasse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Vulkaaniline saarkaar-ookeanilise laama...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Vanaaeg

Mükeene tsivilisatsiooni esiletõus U 1600 annavad rikkad hauad Mükeenes märku mõiuvõimsa aristokraatia esiletõusust tema kontaktidest Kreeta ning võibolla ka idamaadega. Kreeta kreeklaste ülemvõimu alla (nn hiline lossiperiood) u 1450 ­ ???? U 1630 või 1500 toimus Theral vulkaanipurse, mis mattis sealse minoilise asula vulkaanilise tuha alla. Purskest tekitatud hiidlaine võis tekitada purustusi ka Kreetal. U 1450 vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid sealt lähtuvalt valitsema suurt osa Kreeta saarest. Kujundati kreeka keelele kohandatud lineaarkirja variant ­ Lineaarkiri B. Mõne aja pärast (14. ­ 13. sajandil) Knossos purustati ja minoiline tsivilisatsioon käis alla. Purustuste põhjused pole selged. Mükeene tsivilisatsiooni hiilgeaeg XV ­ XIII sajandil Kreekas kujunesid mitmed, enamasti kindlustatud, lossid ­ Mükeene, Tiryns, Pylos,...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Litosfäär

15. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temp tingimustes mood kivimid. 16. Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 17. Ookeaniline maakoor ookenaide alla jääv maakoor. 18. Purskekivimid vulkaani pursatud laavast tardunud kivimid. 19. Tardkivimid nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. 20. Tsunami rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine . 21. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne....

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Loengu materjale IV

Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M ­ 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala. Tugevate maavärinatega kaasnevad muutused reljeefis. Meredes ja ookeanites hiidlaine ehk tsunaami. Tuntuim Lissaboni maavärinaga 1755. a tsunaami 12,5 magnituudiline.. 5.Magmalised protsessid: Kaasaaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperaturil. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali....

Geoloogia
45 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Miks ja kuidas tekivad maavärinad?

Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal o...

Geograafia
52 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Litosfäär

Tekivad leetehorisondid. 19. Leostumine- protsess mullas, mille käigus liigse vee poolt kantakse soolad sügavamale. 20. Nõlvaprotsessid- raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 21. Purskekivimid- vulkaani pursatud laavast tardunud kivimid. 22. Tardkivimid- maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. 23. Tsunami- rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine . 24. Turvastumine- turba teke muldades, kus veega üleküllastuse juures orgaaniline aine ei lagune....

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju: paljad rinnad, pikk seelik, kummaski tõstetud käes vingerdav madu. Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades. Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni "Timaioses".) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400. e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900....

Ajalugu
137 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun