Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"hiidlaine" - 93 õppematerjali

thumbnail
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Geograafia II kursus "Maa kui süsteem"

Kuna magma on vedel, voolb see rahulikult ja hästi. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: 1. Lõõmpilved – matavad enda alla nt linnu 2. Mudavoolud – äkitselt vabanev vesi (liustikud, lumi), see matab samuti linnu enda alla. 3. Väiksemad maavärinad. Maavärinatega kaasnevad nähtused: 1. Purunevad elektri ja gaasivõrgud – tulekahjud 2. Tsunaami ehk hiidlaine Maa siseehitus Laam = astenosfäär + maakoor Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem alla 200 mln Vanem üle 1,5 mld Õhem, paksus 7km Paksem 40 km tihedam Väiksem tihedus Sette ja tardkivimitest Sette-, moonde- ja tardkivimitest Saab sukelduda Ei saa sukelduda...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
28
docx

GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED

peetakse tulevikus tõenäoliseks kustunud vulkaan-vulkaan, mis arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud murrang-geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärina kolle-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine epitsenter-otse kolde kohal maapinnal olev paik seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami-merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine ATMOSFÄÄR 1. Mis gaasidest koosneb atmosfäär? Kust need gaasid tulevad? Lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist, metaanist ja teistest gaasidest. Lämmastik vabaneb orgaanilise aine lagunemisel. Hapnikku tuleb õhku fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, metaani lagunemisprotsesside tõttu märgaladel, prügimägedel, riisipõldudel, loomakasvatuses...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
12
docx

LITOSFÄÄR

maavärin-maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemis protsessis, millega kaasneb kivimite rebenemine. maavärina kolle e fookus-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. maavärina kese e epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid. tsunami-merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine . seismograaf-seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. seismogramm- maapinnakõikumise üleskirjutus, mille põhjal saab hinnata maavärina iseloomulikke parameetreid: asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jms. magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud....

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Maa kui süsteem

Keskmine 2-20km (700km sügavaaim) Maavärina epitsenter- kolde kohal olev maapinna koht. Seismilised lained- murrangu tekkega kivimitest vabanebvad elastsed pinged levivad koldest eelamle seismiliste laintega Mõõdetakse Richteri skaala abil Võttis aluseks maavärina intensiivsuse, näitab maavärina ajal vabanenud energiahulka. Ühikuks on magnituud Tsunaami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele. Laine kõrgus ookeanis madal (alla 1m). Kaugused lainete vahel väga suured. 2. Lained hakkavad liikuma mööda ookeani kiirusega 1000 km/h 3. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks Atmosfäär Atmosfäär on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos maaga Õhu koostis: I. Puhas ja kuiv õhk...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

LITOSFÄÄR KT

10.Mis on maaärina hüpotsenter? Hüpotsenter on maavärina kolle ehk tekkekoht Maa sees. epitsenter? Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal 11.Misuguse kahe erineva skaala järgi hinnatakse maavärinaid? Richteri skaala ja Mercalli skaala 12.Mis on tsunaami ja kuidas see tekib? Tsunami on merealuse maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine . 13.Selgita mõisteid: Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Geiser Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas Seismograaf on seadeldis maavärinate mõõtmiseks. Pingo Külmakühm ehk pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Tefra on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena. 14.Mille poolest erinevad kihtvulkaanid kilpvulkaanidest?...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
20
odt

Looduskatastroofid

gif ) 13 Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii ootamatult kui maavärinad, sest seismilised lained, mis annavad märku maavärina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini. Hawaiil Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik Vaikse ookeani piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kiiresti lahkuda. Foto 11, tsunami sireen (https://en.wikipedia.org/wiki/Typhoon#/media/File:Pacific_Typhoons.jpg) 14 1.4 Orkaanid Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
9
odp

FUKUSHIMA KATASTROOF

aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada, sest maavärina tagajärjel oli elekter kadunud. Jahutamisprotsess katkes ja sellele järgnes 5­6 võimsat plahvatust,...

Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geograafia, litosfääri konspekt

kurrutus- kivimite plastiline deformeerumine murrang- geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes maavärin- maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine maavärina kolle e. fookus- koht kust maavärin saab alguse maavärina kese e. epitsenter- maavärina koht maapinnal kolde kohal seismised lained- kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid tsunami- merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine seismograaf- masin, mis registreerib maavärina seismogramm- joonistatud graafik magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud, väljapurskunud kivimid ja tuhk kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud aktiivne vulkaan- vulkaan, mis aeg-ajalt purskab...

Litosfäär
37 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Maa, kui süsteem

hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine (laamad jäävad üksteise külge kinni) Seismilised lained ​- maavärinas vabanenud energia kandub igas suunas laiali sisemiste lainetena - Pinnalained - levivad mööda maapinda 2-5m/s - Kehalained - liiguvad väga kiiresti läbi maa sisemuse Maavärina kolle​ - asub maa sees, kust maavärin alguse saab (võib olla 60m-700km sügavusel) Maavärina epitsenter​ - koldekohal olev koht maapinnal Tsunami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele, laine avamerel väga pikk​ (mitusada km), kuid madal (1 m) 2. Tsunami levib maavärina kolde kohalt diametraalselt igas suunas 3. Hiidlained levivad üle ookeani kiirusega 1000 km/h 4. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks 5. Hiidlaine paiskub kaldale Atmosfäär on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos Maaga Õhu koostis: 1...

Loodus
6 allalaadimist
thumbnail
15
docx

LITOSFÄÄR - kordamine

inimesed siseruumides viibima, majadele tehakse vedrustus alla, mis takistaks maavärina laastuslikku tööd  Nimeta riike, mis asuvad laamade servaaladel- Tšiili, Jaapan, Island, USA, Egiptus, Sudaan, Iraan, Iraak, Hispaania, Peruu, Indoneesia, Uus-Meremaa  Tsunamid tabavad Hawaiid kui kusagil Vaikses ookeanis hakkab purskama mõni vulkaan või ookeanipõhjas toimub veealune maavärin. Nii tekkiv hiidlaine võib liikuda ookeani veepinnal kuni 750 km/h. Jõudes rannikuni, ajab tsunami Vaikse ookeani voogudest kokku mõnikord isegi kuni 40 m kõrguse veevalli, mis hävitab kõik rannikul leiduva: muudab majad rusudeks, hävitab pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. Milliseid ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? Tsunamit tõkestavad kaldarajatised, hea ennetustöö, mobiilsus ja valmisolek 7...

Litosfäär
18 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Tuumakatastroofid

❏ Kiiritussurm ioniseeriva kiirguse tagajärjel ❏ Radioaktiivne pilv ning saastatus Venemaa, Ukraina ja eriti Valgevene aladel ❏ Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2 Enne Pärast Goiânia õnnetus ❏ 13. september 1987 ❏ Oskamatult ümberkäidud kapslist lekkis surmav tseesiumkloriid ❏ 5. astme õnnetus ❏ 4 inimest hukkus, 249 said kahjustada Pärast Fukushima tuumakatastroof ❏ 11. märts 2011 ❏ Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärjel purunenud jaamas juhtunud avarii ❏ 3 reaktorit purunesid ❏ 7. astme õnnetus ❏ Reostus peamiselt meri ❏ 20 km raadiuses evakueeriti u. 154 000 elanikku Enne Pärast “Hiroshima: BBC History of “White Light/Black Rain: The “City 40” (2016)- Cinephil "Windscale: Britain’s Biggest World War II” (2005)- BBC Destruction of Hiroshima and Nuclear Disaster" (2007)- BBC...

tuumakatastroof
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kivimid-Maakoor-Maavärinad-Vulkaanid

nihkumine üksteise suhtes maavärina kolle – koht Maa sisemuses (enamasti maakoores), kus kivimiplokid mehaanilistele pingetele järele annavad ja üksteise suhtes kiiresti nihkuvad epitsenter – punkt maapinnal otse maavärina kolde kohal, kus on enamasti kõige suuremad purustused seismilised lained – jäigas aines levivad lained, mis kannavad edasi mehaanilist energiat; lainetena levib nt maavärinas vabanenud energia tsunami – väga suure lainepikkusega hiidlaine , mis tekib enamasti avamerel merepõhjas toimunud maavärina tõttu Kivimid Maakoor Maa kaks pealmist kivimilist sfääri on litosfäär ja astenosfäär (vt Maa läbilõike joonist). Neid ei eristata kivimilise koostise järgi nagu vahevööd ja maakoort, vaid samamoodi nagu sise- ja välistuuma ehk koostisainese oleku järgi. Litosfäär on Maa välimine tahke ja habras kivimiline kest, mis hõlmab maakoort ning vahevöö ülaosa...

Kategoriseerimata
0 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun