elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami. See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu-Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid
Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine, mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid.
mitmekümne meetri kõrguseks. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii ootamatult kui maavärinad, sest seismilised lained, mis annavad märku maavärina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini. Hawaiil Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik Vaikse ookeani piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus ikka veel 15 meetrit. Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. Jaapanis
lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii ootamatult kui maavärinad, sest seismilised lained, mis annavad märku maavärina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini. Hawaiil Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik Vaikse ookeani piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus ikka veel 15 meetrit. Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. Jaapanis
aastal koostöös General Electric, Boise, and Tokyo Electric Power Company (TEPCO). Fukushima tuumaelektrijaam Daiichi koosnes kuuest kergveereaktorist. Neid kergveereaktorieid toitsid generaatorid koguvõimsusega 4,7 GWe. Algselt plaaniti rajada tuumajaam 35meetrit kõrgusele merepinnast, kuid rajati lõpuks 10meetri kõrgusele. Fukushima avarii 8.9 magnituudine maavärvin, samaväärne maavärin oli viimati aastal 1900. Rannikut ründas hiidlaine, mis ulatus üle 10 meetri, põhjustades linna hävingu- üle 15,000 inimese hukkus. Maavärvina ja hiidlaine vigastustuste tagajärjel lakkasid töötamast reaktorite jahutussüsteemid. Kolmes reaktoris toimusid vesiniku plahvatused, mille tulemusena hävinesid reaktoreid ümbritsevad kergkonstruktsioonist hooned. Reaktoreid jahutati mereveega, vältimaks tuumkütuse sulamist. 15. märtsil toimunud kolmanda plahvatuse tulemusena
päeval, viibis suur osa Lissaboni elanikest hommikusel missal. Kella poole kümne ajal tabas linna esimene kolmest tõukest. Pärast lühikest vaheaega järgnes 2 minutiline maavärin. Kõrvulukustava mürinaga varisesid kokku majad, poed ja paleed. Katedraalid ja kirikud matsid oma rusude alla sadu usulikke. Teise tõuke järel, mis kestis 20 minutit, ei jäänud linnas püsti ainsatki kivimaja. Ja siis tabas linna esimese tõuke hilinenud tagajärg. Merel tekkinud hiidlaine mattis enda alla Portugali ranniku. Kolm kuue meetri kõrgust lainet tormasid peaaegu 3 kilomeetri kaugusele sisemaale. Pärast kolmandat tõuget oli linna tabanud täielik häving. KANTO MAAVÄRIN 1923 Igal aastal raputab Jaapanit umbes 1500 maavärinat. Kanto maavärinaks loetakse maavärinat, mis toimus Tokyo ja Yokohama vahelisel alal. Jaapanlaste vana pärimuse järgi on 1. september õnnetu päev. Oli just kätte jõudnud lõunaaeg, kui toimus maavärina
3. Mis põhjusel sinu meelest vajus põhja Estonia laev? Põhjenda! · Pommide tõttu mis olid sel hetkel laevas? · Kokkupõrge meremiini või allveelaevaga? · Konstruktsioonivea ja saatuse kokkulangemine? · Liigne kiirus tormisel merel? · Maffia ähvardus? · Konkurendid tahtsid vastasest saada Estonia liini endale? · Vene poliitilised jõud hukkutasid Estonia Eesti maine rikkumiseks? · Laeva uputas hiidlaine? · Terroristide rünnak? · Mõni muu põhjus? 4. Kas sinu arvates tasuks Estonia hukku edasi uurida või ei ole sellel enam mingit vahet? 5. Kas Estonia hukk on mõjutanud kuidagi Eestit? 6. Kuhu kadusid sinu meelest väga paljud inimesed, kes kuulutati alguses päästetuks, kuid hiljem nad välja ei ilmunud?
..................................................................................lk6 Kokkuvõte.............................................................................................lk7 Sissejuhatus Minu selle aasta uurimustöö teemaks on Jaapan. Selle teema valis just sellepärast, et tegu on väga aktuaalse teemaga. Viimastel nädalatel oleme kuulnud väga palju Jaapanis toimunud tugeva maavärina kohta, mis asus mõne kilomeetri kaugusel rannikust, mis omakorda tekitas tohutu hiidlaine. Hiidlaine kihutas kuni 700 km/h ranniku poole ja pühkis ära kõik, mis teepeale jäi. Tahan anda täpsemat ülevaadet sellest, miks selline katastroof tekkis ja miks oli nii palju hukkunuid. Jaapani maavärin oli üks tugevamaid, kui see ei ole ainuke suur probleem, sellele järgnev vajab tõsist tegevusplaani ja tohutuid finantse. 1 Miks maavärin tekib? Laamade kokkupuutealal, kus Maa sisejõud sunnivad osa maakoorest kerkima ja
asus. Väidetavalt purskas vulkaan sellise pauguga, et see oli kuulda nii Taimaal kui Austraalias. Vulkaan oli umbes 80 meetri kõrgusele õhku pursanud vulkaanilist tuhka. Tuhk oli nii kõrgetesse õhukihtidesse sattunud, et selle maale jõudmiseks kulus aastaid. Tuhka oli õhus nii palju, et see varjas kogu saare läheduses oleva ala (naabersaared) valguse eest ja päevast oleks nagu öö saanud. Purse oli nii võimas, et kogu maapind värises ja sellest tekkis 24 meetri kõrgune hiidlaine, mis tekitas suuri purustusi ja hukutas Sumatra ja Jaava saare rannikul 36 000 inimest.
ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Platonile on omistatud 36 dialoogi ja 13 kirja. Mitme teose autorsuses on siiski kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast Miks Atlantis vajus põhja? vulkaani pursega kaasnenud maavärin ja hiidlaine (kuni 250 m kõrge) upputasid Atlantise On ka legend, et Atlantise uputas Poseidon, kes tahtis seal elada Poseidon vanakreeka mütoloogias merejum al ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Atlantis http://et.wikipedia
Kus juhtus? Toimus Jaapanis Fukushima 1. aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada, sest maavärina tagajärjel oli elekter kadunud. Jahutamisprotsess katkes ja sellele järgnes 56 võimsat plahvatust,
Võime rääkida 2010. aastal Islandil toimunud vulkaanipurskest, mille tagajärjel seiskus Euroopa lennuliiklus. Paljud inimesed, kes elasid vulkaaniala lähedal, pidid kodudest lahkuma. Võime öeldam, et isegi kõrgelt arenenud tehnoloogia ning teadus ei saa loodusõnnetuste, katastroofide vastu ning ka inimene on sellises olukorras täiesti võimetu midagi tegema. Ookeanihoovused toovad endaga kaasa hiidalineid, tsunami ning liigse temperatuuri muutuse. Eelneval aastal oli Hawail hiidlaine, mille tulemusel kadus väike osa saarest vee alla ning tekitas omakorda Honolulu saarel kaose. Honolulu linnaosa sai selle tagajärel palju veekahjustusi. Kui räägime üleüldiselt kliimasoojenemisest, siis võime öelda, et kogu meie inimkond aitab sellele kaasa enese teadmata. Küll süüdistatakse suuri tehaseid õhu saastamise pärast, autosid ja palju muud. On välja mõeldud viis, kuidas inimesed saaksid rohkem kaasa aidata rohelisele eluviisile.
või Okeaania. Nähtuste tagajärjed on laastavad ning nendega võivad kaasneda ka inimohvrid. Inimeste elukohad hävivad ning toidu- ja veepuudus on suureks probleemiks katastroofi järgsel perioodil. 21. sajandi esimese dekaadi jooksul on Maad raputanud mitmed maavärinad, mille tagajärjel on tekkinud ka tsunamid ehk hiidlained. Üks suurim ning ohvrite rohkeim maavärin raputas Kagu-Aasiat aastal 2006, mille tulemusena tekkis hiidlaine, mis tabas Tai lääne kallast. Kuna Tais on palju kuurorteid, olid palju hukkunud ja vigastatud turistid. Probleeme oli ka esmaabiga, sest paljud meditsiiniasutused hävisid ning inimesi tuli transportida mujale. Sellepärast püstitati välilaagreid, kus inimesed said peavarju. Abi saadeti kohale ka teistest riikidest, et tagajärgi likvideerida ning vaja oli ka arstiabi. Toitu ja puhast vett saadeti abipakkidena erinevate heategevus organisatsioonide ja riikide poolt.
15. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temp tingimustes mood kivimid. 16. Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 17. Ookeaniline maakoor ookenaide alla jääv maakoor. 18. Purskekivimid vulkaani pursatud laavast tardunud kivimid. 19. Tardkivimid nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivimid. 20. Tsunami rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 21. Erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne.
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat
kõige tugevam. 4.Mis on kolle? V:Kolle on koht maakoores, kust saab alguse maavärin. 5.Mis on seismilised lained ja kuidas muutub nende tugevus? V: Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. On tõuked,mida lähemal koldele seda tugevamad tõuked. 6.Millistest etappidest ehk osadest koosneb maavärin ja kui kaua ta kestab? V:Eeltõuge, peatõuge ja järeltõuge. Kestab mõne minuti. 7.Mis on ja miks tekivad tsunamid? V:Tsunami on hiidlaine, mis tekib ookeani põhjas toimunud maavärina tagajärjel. 8.Miks on tsunamid ohtlikud? V: Nad tekitavad suuri kahjustusi ja purustusi. Jõud on tugev ja ta pühib kõik teelt ära. 9.Millistes piirkondades maakeral esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Laamade äärealadel. 10.Kuidas liiguvad laamad aladel, kus esineb sageli maavärinaid? V:Põrkuvad kokku. 11.Milleks kasutatakse seismograafi? V:Seismograaf on mõõteriist, millega mõõdetakse maavärina tugevust. 12
kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale. Fukushima I AEJ tuumaõnnetus Fukushima I AEJ tuumaõnnetus on Fukushima I tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärel purunenud jaamas juhtunud avarii.Selle tagajärjeks oli ulatuslik radioaktiivne reostus, mis peamiselt kahjustas mereala. Radioaktiivselt tugevasti saastatud vee leke, peamiselt reaktori 2 juurest, kestis vähemalt 6. aprillini.12. aprillil 2011 hinnati Fukushima I tuumajaama katastroof Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala seitsmenda (kõrgeima) kategooria katastroofiks. Ainus varasem sama kategooria tuumaõnnetus on Tsornobõli katastroof. Jaapani võimud on nimetanud Fukushima
siinne elu pole piisavalt hea. Samas on ikkagi palju ka neid inimesi, kes on Eesti eluoluga rahul ja siit mitte mingil juhul lahkuda ei taha. Sellest tulenevalt küsin endalt, mis on minu jaoks Eestis hea ja mis halb. Eestis on turvaline elada. Meil ei ole vaja karta suuri looduskatastroofe. Siin ei ole suuri maavärinaid ega hiiglaslikke tsunamisid. Samal ajal kui näiteks Jaapanis toimus 2011. aastal maavärin, millele järgnes hiidlaine ning mis nõudis rohkem kui 19 tuhande inimese elu. Looduskatastroofide kõrval ei pea me ka kartma, et keegi meile sõja kuulutaks, kuna sellisel juhul saabuks abi NATO-st. Geograafiliselt hea asukoha ja välise abi tõttu võime ennast Eestis turvaliselt tunda. Eestis on sõnavabadus. Me kõik võime avaldada oma arvamust ja arutleda erinevate teemade üle, mis kõigis riikides ei ole lubatud. Viimasel ajal on palju
· Maavärinad võivad tekkida ka nt suurte meteoriitide kukkumisel maale. Kolle ehk hüpotsenter- tekke koht (tsenter). Richteri skaala. Tinglikuks ühikuks magnituut M Maavärina tugevus (M) on selle skaala järgi seotud maavärina seismilise energiaga (E) järgmise valemi kaudu: IgE= 9,9 + 1,9M 0,024 M² Mercalli skaala... visuaalsetel tunnustel põhinev 12 astmeline skaala. Tugevate maavärinatega kaasnevad muutused reljeefis. Meredes ja ookeanites hiidlaine ehk tsunaami. Tuntuim Lissaboni maavärinaga 1755. a tsunaami 12,5 magnituudiline.. 5.Magmalised protsessid: Kaasaaegsete vaadete järgi on vahevöö tahkes olekus, kuigi kõrgel rõhul ja temperaturil. Rõhureziimi rikkumine võib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. · Lõhelist tüüpi vulkaanide puhul magma vool pinnale toimub pikki lõhesid ja seejärel valgub magma maapinnale laiali.
vabanevad sinna kuhjunud mehaanilised pinged. 10.Mis on maaärina hüpotsenter? Hüpotsenter on maavärina kolle ehk tekkekoht Maa sees. epitsenter? Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal 11.Misuguse kahe erineva skaala järgi hinnatakse maavärinaid? Richteri skaala ja Mercalli skaala 12.Mis on tsunaami ja kuidas see tekib? Tsunami on merealuse maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine. 13.Selgita mõisteid: Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Geiser Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas Seismograaf on seadeldis maavärinate mõõtmiseks. Pingo Külmakühm ehk pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Tefra on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena. 14.Mille poolest erinevad kihtvulkaanid kilpvulkaanidest?
❏ Kiiritussurm ioniseeriva kiirguse tagajärjel ❏ Radioaktiivne pilv ning saastatus Venemaa, Ukraina ja eriti Valgevene aladel ❏ Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2 Enne Pärast Goiânia õnnetus ❏ 13. september 1987 ❏ Oskamatult ümberkäidud kapslist lekkis surmav tseesiumkloriid ❏ 5. astme õnnetus ❏ 4 inimest hukkus, 249 said kahjustada Pärast Fukushima tuumakatastroof ❏ 11. märts 2011 ❏ Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärjel purunenud jaamas juhtunud avarii ❏ 3 reaktorit purunesid ❏ 7. astme õnnetus ❏ Reostus peamiselt meri ❏ 20 km raadiuses evakueeriti u. 154 000 elanikku Enne Pärast “Hiroshima: BBC History of “White Light/Black Rain: The “City 40” (2016)- Cinephil "Windscale: Britain’s Biggest World War II” (2005)- BBC Destruction of Hiroshima and Nuclear Disaster" (2007)- BBC
Millest koosneb litosfäär? Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis hõlmab maakoort ja astenosfääri pealset vahevööd e. vahevöö ülemist osa. Litosfääri peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na. Kuidas toimub laamade liikumine? Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega laamadeks ehk plaatideks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad võivad olla erineva suurusega. Laamadel on mitmeid liikumisviise. Mida tähendab mandrite triiv? Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, nende suunad ei ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipur...
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...
hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine (laamad jäävad üksteise külge kinni) Seismilised lained - maavärinas vabanenud energia kandub igas suunas laiali sisemiste lainetena - Pinnalained - levivad mööda maapinda 2-5m/s - Kehalained - liiguvad väga kiiresti läbi maa sisemuse Maavärina kolle - asub maa sees, kust maavärin alguse saab (võib olla 60m-700km sügavusel) Maavärina epitsenter - koldekohal olev koht maapinnal Tsunami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele, laine avamerel väga pikk (mitusada km), kuid madal (1 m) 2. Tsunami levib maavärina kolde kohalt diametraalselt igas suunas 3. Hiidlained levivad üle ookeani kiirusega 1000 km/h 4. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks 5. Hiidlaine paiskub kaldale Atmosfäär on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos Maaga Õhu koostis: 1
MAAVÄRINAD. Maavärinad tekivad äkki,toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust,sisendavada hirmu.Häving võib tulla nii äkki,et inimesed ei jõua põgeneda,kokkukukuvad ehitised purustavad autosid ja sulgevad maanteid.Maavärinaid on ainult kindlates maakera osades.Kõige tugevamad maavärinad toimuvad maakoorelaamade piiride lähedal.Maavärinaid on ka ookeani põhjas.Enamasti tekivad nad hiidlaine,mida nimetatakse tsunamiks ja mis liigub kiiresti ranniku poole.Ookeani keskel pole laine eriti kõrge.Rannikule lähenedes ta kasvab ning võib ulatuda kuni 76 m kõrguseni.Maavärinad ,mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest,toimuvad peaaegu alati mägede läheduses.Veealused maavärinad tekivad seal,kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid.Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites.Maavärinaid põhjustavad lihkeid ja murranguid maakoore suurtes osades
Pangasmäestik mäestik, mis on tekkinud murrangutest lõhestatud maakoore pangaste nihkumise tõttu üksteise suhtes. Riftiorg murrangulõhedega piiratud alang, mesineb peamiselt ookeanide kesmäestikus. Maavärin maakoore vappumine & järsk lühiajaline kõikumine. Maavärina kolle e. Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht Maa sisemuses. Maavärina kese e. Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Tsunami hiidlaine, mis tekib maavärina tõttu merepõhjas. Maavärina põhjustab enamasti maasisese aine ümberpaiknemise & energia järsu vabanemise tõttu toimunud tõuge. Magma Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust & gaasidest küllastunud kivimite sulam. Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud & suurema osa gaasidest kaotanud magma. Vulkanism maasisese soojusenergia poolt põhjustatud nähtuste kogum, mille tagajärjel magma & gaasid tungivad maapinnale.
Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014 a alguses Ülivõimas maavärin ja selle põhjustatud tohutu hiidlaine põhjustasid 2011. aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg.
Mudavoolud, mille põhjustas kuum tuhk, mis vulkaani tipust varisenud jäätükid üles sulatas, andsid kolmanda ja viimase löögi. Muda voolas mööda jõesänge allavoolu kiirusega 48 km/h, purustades sildu, mattes maju ja tappes kariloomi. Krakatau, tegevvulkaan Indonaasias, Sunda väina saarel, mis on 10,7 ruutkilomeetrit. Krakatau kõrgus on 813 m, kaldeera läbimõõt on 4-5,5 km. 1883. aastal oli saarel kohutav vulkaani purse. Purskega kaasnes hiidlaine, mille kõrgus ulatus 40 meetrini. Kõikjal, kus see laine puutus kokku kallastega, tegi ta hirmsat laastamistööd. Uppus ligikaudu 36 000 inimest. On hinnatud, et vulkaani kraatrist lendas välja rohkem kui 18 kuupkilomeetrit kivimeid. Õhku paiskus sellisel hulgal vulkaanilist tuhka, et naabersaarel asuvas Djakarta linnas varjas tuhk päikese sedavõrd, et valitses pilkane pimedus. Ülipeen tolm tõusis väga kõrgele, levis üle
kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 13) nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuv protsess, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega. 9) maavärina kolle e fookus koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. 10) epitsenter e maavärina kese maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas. 11) seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. 12) tsunami rannalähedases merepõhjas aset laidnud maavärina tekitatud hiidlaine. 13) nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuv protsess, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.
· Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked · Tsunamid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ferguson-slide.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Lawine.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:ElSalvadorslide.jpg Tsunami e hiidlaine tähendab "laine sadamas". Tekib, kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas, mis surub veemassi üles. Kuidas mõjutab ranniku kuju tsunami kõrgust ja ulatust? http://commons.wikimedia.org/wiki/File:2004_Indonesia_Tsunami_Complete.gif http://japan-earthquake.org/wp-content/uploads/2011/03/tsunamis.gif http://ca.wikipedia.org/wiki/Tsunami Sendai maavärin 11. Märtsil 2011 kell 14.46 (kohalik aeg) toimus Jaapanis
• Maakoorelõhed, ülangud, alangud • Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid • Vulkaanipursked • Tsunamid http://commons.wikimedia.org/wiki/File:FEMA_-_264_-_Photograph_by_FEMA_News_Photo_taken_on_10-01-989_in_California.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Ferguson-slide.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/98/Lawine.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:ElSalvadorslide.jpg Tsunami e hiidlaine tähendab “laine sadamas”. Tekib, kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas, mis surub veemassi üles. Kuidas mõjutab ranniku kuju tsunami kõrgust ja ulatust? http://commons.wikimedia.org/wiki/File:2004_Indonesia_Tsunami_Complete.gif http://japan-earthquake.org/wp-content/uploads/2011/03/tsunamis.gif http://ca.wikipedia.org/wiki/Tsunami Sendai maavärin 11. Märtsil 2011 kell 14.46 (kohalik aeg) toimus Jaapanis
keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. 2) Mükeene kultuur 1500-1100 eKr ▪ Arvatavasti u 2000 eKr jõudsid Balkani poolsaarele ka indoerurooplastest kreeklaste
väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel. 4) Tardkivim - magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim. 5) Moondekivim - kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim. 6) Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 7) Laamtektoonika - geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. 8) Tsunami - merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine. 9) Kuum täpp - süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala. 10) Kontinentaalne rift - venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. 11) Maavärina kese e epitsenter - maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal ja merepõhjas. 12) Maavärina kolle e. fookus - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine.
Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud. Kui tsunami jõuab madalamasse vette, tema hoog raugeb umbes 80 kilomeetrile/h, lainepikkus väheneb 20 kilomeetrile, aga kõrgus kasvab. Olevevalt ranniku kujust võib tsunami rünnata ühe kõrge lainena või lainete seeriana. Tsunamid on tohutu jõuga ja tekitavad kohutavaid purustusi. Ranna ääres võib tsunami olla mitukümmend meetrit kõrge. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt ja sööstab igasse suunda. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. 5 30 minutit enne tsunami randa jõudmist alaneb veetase märgatavalt. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ole tsunamid nii ootamatud kui maavärinad. Neist annavad märku seismilised lained. Need on lained mis levivad Maa sisemuses ja liiguvad oluliselt kiiremini kui tsunami. Tänapäeval asub Hawaiil tsunamijaam, kus registreeritakse kõik toimunud maavärinad ja kui
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavat...
mitmekümne meetri kõrguseks.Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii ootamatult kui maavärinad, sest seismilised lained, mis annavad märku maavärina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini. Hawaiil Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik Vaikse ookeani piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus 15 meetrit.Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. 6. Vulkaan
1.Maasfäärid ja nendevahelised seosed. Maasfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad üksteist. Litosfäär on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfääris toimuvad muutused on aeglased, seda kutsutakse ka ,,kõva kivikeskonnana" mis on jäik ja püsiv. Pedosfäär e. mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus on mõnest sentimeetrist kümne meetrini. Täielikult biosfääri osa. Muutused mitmeid kordi kiiremad. Dünaamilisem inimtegevuse ajaskaalas. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Litosfäärist väiksema tihedusega, vesi on märksa liikuvam kui kivimid litosfääris. Muutused toimuvad kiiresti. Ilma veeta poleks eeldu...
liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas keskkonnas).Just pinnalained tekitavad maavärinate purustusi, kuna nende toime on kõige pikaajalisem ja deformatsioonide amplituud kõige suurem. Maavärina kolle koht maapõuse, kust algab kivimite rebestumine. Epitsenter vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina.Tsunami - hiidlaine Maavärinad tekivad ookeanide keskahelikes (tekivad arvukad madalad, paari km sügavuse koldega maavärinad), laamade vahevööse vajumise vööndeis (kolle jääb maapinnast kuni 670 km sügavuseni), mandrite põrkumise, kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades (maapinnalähedased, kuni kümnete km sügavuse koldega koldega maavärinad).Maavärina ohtlikes alades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, loomade käitumist, maapinna kallakuse muutusi. Nõlvaprotsessid
aastal Pinatuba ärkas ning 3.juunil toimus esimene laavapurse. 15.juunil leidis aset suurim purse, mis paiskas tuhka 34 kilomeetri kõrguseni ning kattis ümbritsevad 125 000km2. Hävis umbes 8000 hoone ja maja ning hukkus üle 400 inimese. Ühtlasi muutis Pinatuba vulkaanipurse ka terve maailma kliimat. Vulkaanipursked ise ei pruugi olla kõige hävitavamad, pigem on põhjusteks muud kaasnevad nähtused. Näiteks Indoneesias 1883. Aastal toimunud Krakatau vulkaanipurskele järgnes tsunami ehk hiidlaine, mis oli peamine laastav tegur. Ohvreid nõudis see umbes 36 000 inimest. Samuti võivad olla sellisteks teguriteks ka vulkaaniline gaas, rusuvool või nälg. Kuid mitte ainult, sest vulkaanipursetega kaasnevad ka muud ohud. On teada, et tuhasajud ei tapa üldjuhul kedagi, põhjustades vaid ebameeldivusi, kuid ohtlikuks muutuvad need lennukimootoritele. Seetõttu kontrollitakse enne lennutrasse, et vältida vulkaanide purskepilvi
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
kivist.) 32. Ruumi- ja pinnalainete peamised erinevused. - * Ruumilained on kiired ja liiguvad maapõues kerapinnalaadsete frontidena. * Pinnalained on aeglased ja liiguvad mööda maapinda epitsentrist eemale. 33. Mõisted: seismograaf, seismogramm, tsunami. - * Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. * Seismogramm joonis, kuhu peale on kujutatud maavärina tugevus. * Tsunami hiidlaine. 34. Kuidas määratakse maavärina asukoht ja sügavus? - Seismograafi abiga. 35. Millisel viisil määratakse maavärinate tugevust? (2) - * Richteri skaala järgi, * Mercalli skaala järgi. 36. Nimeta maavärinatega kaasnevad ohud. - * Purustused, * tulekahjud, * maalihked, * tsunamid. 37. Milliseid monitooringuid tehakse, ennustamaks ette vulkaani purskeid ja maavärinaid? - * Kasutatakse soojusmonitore, et mõõta vulkaani pinnatemperatuuri.
Kehalained läbivad Maa sisemust. Pikilained levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Kiire. Ristilained levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Aeglane. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes. Maavärinate tugevuse mõõtmine Mõõdetakse seismograafiga, Mõõdetakse tugevust magnituudides. Tsunami- rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Nõlvaprotsessid- raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Soodustavad tegurid: Metsaraie, Nõlvakallete muutmine, Kaevanduste rajamine, Sadamate rajamine, Vale ehitus tegevus, Teede rajamine mägedes. Erinevad nõlvaprotsessid: · Varisemine langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas (Eelduseks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle). · Libisemine e
_variable.gif ) 13 Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii ootamatult kui maavärinad, sest seismilised lained, mis annavad märku maavärina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini. Hawaiil Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik Vaikse ookeani piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kiiresti lahkuda. Foto 11, tsunami sireen (https://en.wikipedia.org/wiki/Typhoon#/media/File:Pacific_Typhoons.jpg) 14 1.4 Orkaanid Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond, mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite
Nendes riikides pole ka ehitised tõenäoliselt tormide vastu kindlustatud. Üks selline halva etteteatamissüsteemi tõttu põhjustatud suure kahju näide oli 2004. aasta lõpus. 26. detsembril tabas Tai läänerannikut, Phuketi saart ja Tseiloni saare idakallast tsunami. See jõudis ka Somaali poolsaareni. See katastroof oli põhjustatud maavärinast, mis toimus kahjustunud piirkondadest sadu, et mitte öelda tuhandeid kilomeetreid eemal, ookeani põhjas. Hiidlaine saabumist võis ju seetõttu teada enne, kui see tabas rannikut. India ookeanil pole aga sellist tsunamihoiatussüsteemi nagu on näiteks Vaiksel ookeanil. Seetõttu hukkuski nendes maades palju inimesi, hinnanguliselt üle kahesaja tuhande. Eestlasi oli nende hulgas kolm. Enam kui viis miljonit inimest jäid peavarjuta. Mina ja mu ema oleme alati tahtnud Phuketile puhkama minna. Peaaegu olekski sellel samal ajal seal olnud. Mingil põhjusel siiski me sinna sel ajal ei läinud ja oligi tore
10 palli - Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli - Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad Kuupäev Lühikirjeldus Lissaboni maavärin 1.november 1755 Mitte ühtegi tervet maja. Tagajärjena tekkis hiidlaine. Kanto maavärin 1. september 1923 Purunes palju. Suri 200 last. Jaapani pealinna 2,5 miljonist elanikust jäi u miljon peavarjuta. Mehhiko maavärin 19. septembril 1985 Hukkus 5000-8000
kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2 on võrreldav kolmveerandi Eesti maismaa pindalaga. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist - igal juhul kestab see periood aastakümneid. Inimese ökoloogiline jalajälg Fukushima tuumaõnnetus - toimus tuumaelektrijaamas 11. märtsil 2011 Sendai maavärina ja hiidlaine tagajärel purunenud jaamas avarii. Jaapani võimud on nimetanud Fukushima tuumaõnnetust kõigi aegade keerukaimaks, kuna radioaktiivset ainet pääses merre. Tagajärjed - Kuna Fukushima’s toimunud tuumaõnnetuse tagajärjel pääses radioaktiivset ainet vette, suur hulk radioaktiivseid rususid ületas Vaikse ookeani ning on jõudnud USA läänerannikule. Inimese ökoloogiline jalajälg Fukushima tagajärjed - California rannikul
nihkumine üksteise suhtes maavärina kolle – koht Maa sisemuses (enamasti maakoores), kus kivimiplokid mehaanilistele pingetele järele annavad ja üksteise suhtes kiiresti nihkuvad epitsenter – punkt maapinnal otse maavärina kolde kohal, kus on enamasti kõige suuremad purustused seismilised lained – jäigas aines levivad lained, mis kannavad edasi mehaanilist energiat; lainetena levib nt maavärinas vabanenud energia tsunami – väga suure lainepikkusega hiidlaine, mis tekib enamasti avamerel merepõhjas toimunud maavärina tõttu Kivimid Maakoor Maa kaks pealmist kivimilist sfääri on litosfäär ja astenosfäär (vt Maa läbilõike joonist). Neid ei eristata kivimilise koostise järgi nagu vahevööd ja maakoort, vaid samamoodi nagu sise- ja välistuuma ehk koostisainese oleku järgi. Litosfäär on Maa välimine tahke ja habras kivimiline kest, mis hõlmab maakoort ning vahevöö ülaosa
tulenevate kahjude suurusjärguks 2 kuni 4,5 triljonit dollarit aastas. Näiteks 2004. aasta tsunaami oleks Kagu-Aasias miljonites dollarites vähem kahju põhjustanud, kui rannikul ei oleks hävitatud kreveti- ja kalafarmide ning massturismi keskuste rajamisel looduslikke mangroovimetsi. Rahvusvahelise Keskkonnaõiguse Sihtasutuse raport nimetab India Ookeani äärsete kalandus- ja akvakultuuriettevõttete kahjuks 520 miljonit dollarit, mis tuleneb otseselt hiidlaine mõju puhverdava mangroovimetsa hävitamisest sealsetel aladel. Mangroovimetsad on hävinud kiiremini, kui korallrahude ja vihmametsade ökosüsteemid. Selle põhjuseks on akvakultuuri ja destruktiivse massiturismi tohutu kasv India ookeani äärsetes piirkondades. 2004. aasta tsunaami tabas kõige rängemalt riike, kus mangroovimetsade hävitamine on olnud kõige intensiivsem: Indoneesiat, Indiat, Sri Lankat ja Tai kuningriiki. Neis riikides on hävinenud 28% mangroovimetsadest.
intensiivsus, maapõue rõhkude suundi). Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, võttis Richter võnkeamplituutide kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja nimetas nende väärtused maavärina magnituudideks. Inimene tajub maavärinat, mille võimsuseks on vähemalt 2,5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest, ning nende tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess eelkõige mäestikupiirkonnas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
